Veski: erinevus redaktsioonide vahel

(Created page with "'''Sõna "veski"''' on arvatavalt kujunenud sõnade "vesi+kivi" liitumisel ja lühenemisel. Algse sõnakuju moodustumise tõukeks võis olla teholoogiline eelkäija - käsikiv...")
 
Resümee puudub
 
(ei näidata sama kasutaja 23 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
'''Sõna "veski"''' on arvatavalt kujunenud sõnade "vesi+kivi" liitumisel ja lühenemisel.
'''Sõna ''veski'' ''' on arvatavalt tekkinud tüvede koondumisel liitsõnast ''vesikivi (vesinkivi?)''
Algse sõnakuju moodustumise tõukeks võis olla teholoogiline eelkäija - käsikivi.
Murdeti on säilinud ka variandid ''veske'', ''veskivi''. <ref> Eesti etümoloogia sõnaraamat, Tallinn, 2012 </ref>
Kagu-Eestis kasutatakse veel tänapäevalgi vesiveskist rääkimisel sünonüümina "kivi"; näiteks "kivil käima" = "veskil käima".
Saaremaal on tuuleveskit tähistava lühema "tuulik" sõna kõrval olnud kasutuses ka vesiveski lühem versioon - "vesik" .


Algse, pika sõnakuju moodustumise tõukeks võis olla teholoogiline eelkäija - <i>käsikivi</i>.
Kagu-Eestis kasutatakse vanemas kõnepruugis (vesi)veski sünonüümina ''kivi''; näiteks <i>"kivil käima" = "veskil käima".</i>
Saaremaal on ''[[tuuleveski]]'' lühema sõna ''[[tuulik]]'' ning ''tuuling'' kõrval olnud kasutuses ka ''vesiveski'' lühem versioon - ''vesik''.


'''Mõiste ''veski'' ''' tähendab eelkõige jahvatus- või peenendus-seadet.


'''Mõiste "veski"''' tähendab eelkõige jahvatus- või peenendus-seadet.
Algselt tähistas see eelkõige teravilja jahvatamise seadet. Hiljem muutus  ''veski'' töötleva käitise üld-sünonüümiks, kus veskina  käsitleti hoonet ja seadete  kogumit  loodusjõu (vee-, auru-, tuule-energia aga uuemal ajal ka elektri- ning kütuse-energia) kasutamiseks manufaktuurses- või mass-tootmises.  
Varasemal ajal on olnud „veski“  ühtlasi ka töötleva käitise üld-sünonüümiks, kus veskina  käsitleti seadete  kogumit  loodusjõu (vee-, auru-, tuule-energia aga uuemal ajal ka elektri- ning kütuse-energia) kasutamiseks manufaktuurses- või mass-tootmises.


Veski toodangu täpsustamiseks kasutatakse vastavat eesliidet. Näiteks saeveski, villaveski , viinaveski, jahuveski, püüliveski.


WeskiWikis on üksikveskite kirjeldamisel kasutsel lihtsustatud kirjapilt, kus sõna "veski" tähistab enamasti vesiveskit ja sõna "tuulik" tähistab tuuleveskit.
'''WeskiWikis''' üldiselt ja nimeloendites reeglina on üksikveskite kirjeldamisel kasutsel lihtsustatud kirjapilt, kus sõna '''<i>veski</i> tähistab enamasti vesiveskit ja sõna <i>tuulik</i> tähistab tuuleveskit'''.


[[Category:Mõisted]]
===Viited===
 
 
[[Category:Molinoloogiline mõiste]]
[[Category:Mõiste]]
[[Category:Ajalugu]]

Viimane redaktsioon: 23. oktoober 2023, kell 21:53

Sõna veski on arvatavalt tekkinud tüvede koondumisel liitsõnast vesikivi (vesinkivi?) Murdeti on säilinud ka variandid veske, veskivi. [1]

Algse, pika sõnakuju moodustumise tõukeks võis olla teholoogiline eelkäija - käsikivi. Kagu-Eestis kasutatakse vanemas kõnepruugis (vesi)veski sünonüümina kivi; näiteks "kivil käima" = "veskil käima". Saaremaal on tuuleveski lühema sõna tuulik ning tuuling kõrval olnud kasutuses ka vesiveski lühem versioon - vesik.

Mõiste veski tähendab eelkõige jahvatus- või peenendus-seadet.

Algselt tähistas see eelkõige teravilja jahvatamise seadet. Hiljem muutus veski töötleva käitise üld-sünonüümiks, kus veskina käsitleti hoonet ja seadete kogumit loodusjõu (vee-, auru-, tuule-energia aga uuemal ajal ka elektri- ning kütuse-energia) kasutamiseks manufaktuurses- või mass-tootmises.

Veski toodangu täpsustamiseks kasutatakse vastavat eesliidet. Näiteks saeveski, villaveski , viinaveski, jahuveski, püüliveski.

WeskiWikis üldiselt ja nimeloendites reeglina on üksikveskite kirjeldamisel kasutsel lihtsustatud kirjapilt, kus sõna veski tähistab enamasti vesiveskit ja sõna tuulik tähistab tuuleveskit.

Viited

  1. Eesti etümoloogia sõnaraamat, Tallinn, 2012