Veski

Sõna "veski" on arvatavalt arengsõna "vesi+kivi"-le, mis tuli käibele "käsikivi" analoogia ja eeskuju põhjal millalgi vesiveskite laialdasema üle-eestilise leviku algusaegadel (13-14 saj).

Setu- ja Võrumaal kasutatakse veel tänapäevalgi vesiveskist rääkimisel sünonüümina "kivi"; s.t "kivil käima" = "veskil käima".

Saaremaal on tuuleveskit tähistava lühema "tuulik" sõna kõrval olnud kasutuses ka vesiveski lühem versioon - "vesik" .

Mõiste "veski" tähendab eelkõige jahvatus- või peenendus-seadet.

Varasemal ajal on olnud „veski“ ühtlasi ka töötleva käitise sünonüümiks, kus veskina käsitleti seadete kogumit loodusjõu (vee-, auru-, tuule-energia aga uuemal ajal ka elektri- ning kütuse-energia) kasutamiseks manufaktuurses või mass-tootmises.

WeskiWikis on üksikveskite kirjeldamisel kasutsel lihtsustatud kirjapilt, kus sõna "veski" tähistab enamasti vesiveskit ja sõna "tuulik" tähistab tuuleveskit.