Pidula mõisa veski

From Weskiwiki
Jump to: navigation, search
Pidula mõisaveski asukoht, Maaameti kaart
Pidula mõisaveski kaart, 1887. [1].
Pidula vesiveski, vaade eemalt. SM F 3761:2622 F [2].
Pidula mõisa vesiveski. Foto: Roman Valdre, 1971, MKA

Nimed

Pidula mõisa veski on veski nimi Pidula mõisa järgi. Kõnekeelne nimekuju on Pidula veski ja Saaremaale omasem Pidula vesiveski. Pidula mõisa veski nimega eristatakse seda veskit Pidula Uueveskist ehk Pidula saeveskist. 20. sajandi esimesel poolel oli ametlikus asjaajamises kasutuses nimekuju Pidula Vanaveski.

Pidula mõisa veski on jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski.

Kohanime Pidula aluseks on pakutud sõna pidama = majandama ning pidu = talitee või sõjatee. Levinuima variandina tõlgendatakse nime pidal = pidalitõbi [3].


saksa k. Piddul Mühle

Asukoht

Pidula veski asukoht, tänapäevane aadress: Saare maakond, Saaremaa vald, Kallaste küla, Pidula kalakasvatuse kinnistu.

Vanema haldusjaotuse järgi: Saaremaa, Kihelkonna vald (1922) või ka Kihelkonna kihelkond, Pidula mõis (kuni 1917. a.)

Kunagine Pidula mõisakompleksi osa ning asub mõisasüdamikust umbes 1,5 km kaugusel.


Asukoht Google kaardil N:58.413073 E:22.126908

Asukoht Maaamet kaardil X:6476270 Y:390538


Vesikondlik paiknemine: Odalätsi allikatest algava Veskijõe keskjooksul.

Ajalugu

Pidula vesiveski on üks vanimaid vesiveskeid Saaremaal [4]. See kuulub 16.sajandil ehitatud Pidula mõisa juurde ning asub mõisasüdamest umbes 1,5 km kaugusel. Vesiveski on märgitud ka 18. sajandi lõpust pärit Mellini atlase kaardile. 1809. a. kaardil on veskit kujutatud kaksikveskina, kus teine veski on kujutatud saeveski tingmärgiga. Veskihoone idakülje viiluväljas on kolm daatumit - 1809, 1904 ja 1938. Esimene aastaarv märgib olemasoleva hoone vanima ehitusjärgu ehk praeguse veskikoja valmimisaastat. Vanima, üheruumilise veski seadmete asetus oli tõenäoliselt analoogiline olemasolevate veskikivide asetusele. Lahtine vesiratas asus hoone lääneküljel, praeguse turbiini kohal. Tegemist oli altvoolu vesiveskiga. Aastaarv 1904 märgib veskikambri ehitamist. Viimane ehitusetapp aastal 1938 lisas veskihoone põhjaküljele kitsad möldriruumid. Ühtlasi vahetati hoonel algne roogkatus laastukatuse vastu, mis asendati nõukogude ajal eterniidiga. Veskihoone lõunaküljel on jälgitavad vanade vahelaetalade augud. Olemasolev vahelagi asub umbes 50 cm madalamal. Ümberehitus toimus ilmselt seoses veskisüsteemide moderniseerimisega 20.saj alguses. [5]

Pärimus

Kuulus kuni 1939. aastani Marta Asu`le. Veskis oli 10-14 hobujõuline turbiin, mis käitas ühte kahest kivipaarist. Toodeti elektrit oma tarbeks. Vanasti oli vastaskaldal ka saeveski.

Tehniline teave

Pidula mõisa vesiveski on muinsuskaitse objekt, ⌘ mälestis 20847

Veskihoone tänapäevane seisund: veskihoone on heas, algupärases seisus; puhkekompleksi osa

Veskipais: paisu kõgus 2 m ; lailäviülevool; pais heas seisus. Paisutus olemas, paisjärve nimi Pidula veskitiik

Sild: jalakäijatele

Tee: kuni kinnistuni

Lisalugemist

Pidula mõisa veski Facebookis

Pidula mõisa vesiveski Kultuurimälestiste riiklikus registeris

Artikkel Saarte Hääles, 2017

Fotod

Viited

  1. EAA.3724.5.2249 leht 1
  2. Saaremaa Muuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2214371
  3. Eesti kohanimeraamat, Tallinn, 2016
  4. V.Raam, 1996
  5. [1] "Saaremaa vesiveskid". 2009 a. L. Sepp