Kronoloogia

Kaevekepiga mulla kobestamine

jahvekiviga terade jahvatamine

Jääkilp

Jääaja taandumine

Inimkonna toidu ja energia hankimise kronoloogia

MAAILMAS: Inimene hakkab kasutama kaevamiskeppi - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades.

40000 eKr

EESTIS on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on jääaeg.

|MAAILMAS, Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja jahvekivi. |30000 eKr |EESTIS on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on jääaeg. |- |MAAILMAS, Euroopas kulmineerub viimane jääaeg. Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast jääaega nimetatakse Wichseli jäätumine. |20000 eKr |EESTIS on kogu territoorium kaetud jääkilbi ja liustikega, mille paksus arvatakse olevat olnud kuni 1500 meetrit. |- |MAAILMAS, Lääne-Aasias hakkavad tekkima esimesed püsiasulad. |12 500 eKr |EESTIS hakkab territoorium vähehaaval vabanema mandrijääst. |- |MAAILMAS, Aasia vahemerepoolses osas hakatakse taimede peenendamiseks kasutama uhmrit ja uhmrinuia. |12 000 eKr |EESTIS: Massiivsete liustike sulamiseveest on moodustunud suuremat osa Eestist kattev Balti jääpaisjärv. http://www-1.ut.ee/BGGM/eestigeol/ |- |MAAILMAS Tänapäevase Süüria aladel hakatakse kasvatama ja levima kultuuristatud rukis. |11 000 eKr |EESTIS: Balti jääpaisjärv tühjeneb, veetase langeb 25-30 meetrit, suured alad muutuvad maismaaks. |- |MAAILMAS tekib ja levib paikne maaviljelus. See täiendas ja kindlustas oluliselt inimeste toidulauda. |10 000 eKr |EESTIS, Läänemaa ja saared on endiselt vee all. Nüüd on tekkinud praeguse Läänemere kohale nn Antsülusjärv. |- |MAAILMAS Jordaania aladel hakkab levima kultuuristatud oder. |9 000 eKr |EESTIS on kliima boreaalne, soe ja kuiv. Eesti alad kattuvad taimestiku ja metsaga, peamiselt männimetsad ja sarapikud. |- |MAAILMAS, Türgis kultuuristatakse ja hakatakse kasvatama nisu. |8 600 eKr |EESTIS on kiviaeg. Pärnu jõe kaldal Pullis peatub hooajaliselt rühm küttijaid ja kalastajaid. Nende kasutuses on kivist ja luust tööriistad. |- |MAAILMAS, Hiinas algab esmane kultuuristatud riisi levik. Andides, Titicaca järve ümbruses kultuuristatakse kartul |6 000 eKr |EESTIS, umbes 5500 a eKr - Eesti aladel elavad hõimud hakkavad valmistama keraamikat - põletatud savinõusid. |- |MAAILMAS leiutati ja võeti kasutusele ratas. Mesopotaamias võetakse mulla harimiseks appi konksader. |4 500 eKr |EESTIS elatuvad inimesed vaid küttimisest, kalapüügist ja korilusest. |- |MAAILMAS Sumeris ja Egiptuses alustatakse niisutuskanalite rajamist. |4 000 eKr |EESTIS on kiviaeg. Tekivad esmased ürg-asulad. |- |MAAILMAS algab tuule jõu esmakordne kasutamine Niiluse jõe purjekatel. See on esmakordne loodusjõudude kasutamine inimese poolt. |3 500 eKr |EESTIS on kiviaeg |- |MAAILMAS, Egiptuses toimub koodi kasutuselevõtt viljaterade eraldamiseks. |3 000 eKr |EESTIS on kiviaeg |- |MAAILMAS araabiamaades levib vinnak-kaev ehk kooguga kaev, saduff. Egiptuses hakatakse tegelema veinikääritamisega. |3 000 eKr |EESTIS on kiviaeg |- |MAAILMAS hakkab levima laialdasemalt raudesemete tegemine sepistamise (tagumise) teel. Separaud on oluline tehnoloogiline pööre. |3 000 eKr |EESTIS hakatakse asulaid rajama viljelusmajanduseks sobilikesse piirkondadesse, hakkab kujunema üksiktaluline püsivam asustusviis. |- |MAAILMAS: esimese paisu ehitamine Egiptuses Jarawi orus voolavale jõele. |2 800 eKr |EESTIS kergemate muldadega pinnastel hakkab tekkima rohkearvuliselt maaharimisega tegelevaid kogukondi. |- |MAAILMAS võetakse kasutusse viljaterade jahvatamiseks auguga käsikivid. |2 000 eKr |EESTIS |- |MAAILMAS: Vahemere idakaldal kasutatakse edasi-tagasi liikuvat koluga käsikivi. |1 000 eKr |EESTIS: Põhja-Eestis hakatakse rajama nn muinaspõlde - kitsaid kividega piiratud põllulappe. |- |MAAILMAS, Hiinas võetakse kasutusele hõlmader. |700 a eKr |EESTIS, Saaremaal, Asva kindlustatud asulas kasutatakse jahvekivisid. |- |MAAILMAS, araabiamaade niisutussüsteemides hakatakse kasutama kaheoslist veetõsteratast - saqiya`t - sõtkeratast. |500 a eKr |EESTIS |- |MAAILMAS: puidust hammas-ülekannete kasutuselevõtt araabiamaades ja veetõsterataste loomine. See on teine suur loodusjõudude kasutusvõimaluse tekkimine inimkonnale. |500 a eKr |EUROOPAS: kaheosalise, pöörleva kiviga käsikivi kasutuselevõtt ja levik Hispaanias ja Vahemeremaades. |- |MAAILMAS Roomas käivitatakse gööpelveskid loomade veojõuga. Kreekas purustatakse oliive kollerveskitega. |300 a eKr |EUROOPAS rajatakse esimesed akveduktid. |- |MAAILMAS, Aleksandrias võetakse kasutusele horisontaalse vesirattaga ümberaetavad veskikivid. |300 a eKr |EESTIS hakatakse rajama nn kelti põlde, mis võrreldes varasemate põldudega on korrapärasemad ja suuremad. |- |MAAILMAS Archimedes leiutab kruvimehhanismil põhineva veetõsteseadme. |250 a eKr |EESTIS |- |MAAILMAS Hiinas toimub tuule jõul töötavate veetõsteseadmete kasutuselevõtt. Ktesibios Aleksandriast leiutab ja ehitab pronksist kolb-pumba. |200 a eKr |EUROOPAS, Hispaanias, Albarregase jõele rajatakse paisjärv mahuga 10 miljonit kuupmeetrit vett. |- |MAAILMAS algab esmane vesiveskite kasutuselevõtmine. |200 a eKr |EESTIS |- |MAAILMAS: vesirattaga vesiveskite laialdasema leviku algus Kreekas. |100 a eKr |EESTIS |- |MAAILMAS Strabon kirjeldab töötavat vesiveskit nn Früügia veski. |50 a eKr |EESTIS |- |MAAILMAS: KRISTUSE SÜND |NULLAASTA |EESTIS MEIE AJAARVAMISE ALGUS |- |MAAILMAS |50 a pKr |EESTIS õpitakse ise kohalikust soomaagist rauda sulatama. |- |MAAILMAS: tüüpilise kreeka-rooma vesiveski nn Virtuviuse veski laiema leviku algus Vahemeremaades. |100 a pKr |EESTIS Rooma ajaloolane Tacitus nimetab 98.aastal oma teoses „Germania" esimest korda „aeste" (aostii) s.o tõenäoliselt eesti hõimusid. |- |MAAILMAS |200 a pKr |EESTIS võetakse kasutusele rauast sirbid, mis aitavad oluliselt edendada põllumajandust. |- |MAAILMAS |300 a pKr |EESTIS Kesk- ja Lõuna-Eestis kasvab hoogsalt põllundusega tegelevate taluliste suurpered arv. |- |MAAILMASRooma impeeriumis levivad laialdaselt vesiveskid. Roomas kinnitatakse veskiseadmed Tiberi jõel ankrus olevale laevale. |500 a pKr |EESTISon alanud traditsioonilise küla ja külaühiskonna kujunemine. Maa põhjapoolkera tabad 536.a. kliimakatastroof - tekib laialdane näljahäda ka Eesti aladel. |- |MAAILMAS, Pärsias alustatakse puri-tuuleveskitega teravilja jahvatamist. |700 a pKr |SKANDINAAVIAS: Norra-Soome tüüpi lihtsustatud horisontaalse vesiratta kasutuselevõtt mägipiirkondade vesiveskites. |- |MAAILMAS, Iirimaal ehitavad mungad merelahte lüüsidega veski, mis töötab tõusu-mõõna tsüklite vaheldumisel muutuva veetaseme energia toel. |787 a pKr |EESTIS |- |MAAILMAS algab tuulikute laialdasem kasutuselevõtmine. |900 a pKr |EESTIS |- |MAAILMAS 1026. a. araablased leiutavad väntvõlli. |1000 pKr |EESTIS 1030. a. vallutab Jaroslav Tark Tartu ja ehitab sinna Jurjevi linnuse. |- |MAAILMAS, Inglismaal loendatakse 5624 töötavat veskit. |1086 pKr |EESTIS 1154. a. koostab araablasest geograaf al-Idrisi maailma kaardi ja kujutab ning kirjeldab ka Eesti ala (Astlanda). |- |MAAILMAS, Euroopas mehhaniseeritakse vesirataste kaasabil kalevi valmistamine. |1100 pKr |EESTISlevib üha laialdasemalt talirukki kasvatamine ja algab üleminek kolmeväljasüsteemile. |- |MAAILMAS, Inglismaal levivad laialdasemalt tuuleveskid. |1180 pKr |EESTIS Läänemere idaosa paganad -eestlased- vallutavad ja põletavad maha tollase Rootsi pealinna Sigtuna. |- |MAAILMAS, Soomes hakatakse ehitama esimesi vesiveskeid. |1200 pKr |EESTIS1205. a. Riia lähedal Daugavgrivas ehitatakse klooster ja veski, üks esimesi Liivimaal. |- |MAAILMASTuuleveskid levivad Euroopas pisut laiemalt. |1208 pKr |EESTIS algab ristisõdijate vallutussõda, mida eestlaste poolt vaadatuna nimetatakse ka muistseks vabadusvõitluseks. |- |MAAILMAS |1212 pKr |EESTIS: Läti Henrik kirjutab oma kroonikas: „Aga Kareda küla oli siis väga ilus, suur ja rahvarohke, nagu olid kõik külad Järvamaal ja kogu Eestis. |- |MAAILMAS |1220 pKr |EESTIS: nn Taani hindamisraamatus nimetatakse Koila veskit Jägala jõe juures; see on esmakordne Eesti veski mainimine kirjalikes allikais. |- |MAAILMAS |1227 pKr |EESTIS algab võõrvõimu aeg, muistse vabadusvõitluse lõpp. |- |MAAILMAS |1229 pKr |EESTIS, Kärknas rajatakse klooster ja veski (Muuge veski) |- |MAAILMAS |1238 pKr |EESTIS, Saare-Lääne piiskopkonnas sõlmitakse leping piiskopi ja vasallide vahel muuhulgas ka veskite haldamise kohta. |- |MAAILMAS |1241 pKr |EESTIS, Tallinna piiskop Thorkill redigeerib meieni säilinud kujul Taani hindamisraamatu "suure Eestimaa nimistu". |- |MAAILMAS, Euroopas hakatakse ehitama veskeid puidu saagimisks - saeveskid. |1254 pKr |EESTIS, Tallinna piiskopi lepe Dünamünde kloostriga Sagentake haldamise asjus (võimalik, et oli tegemist Kolga Sae veskiga). |- |MAAILMAS |1270 pKr |EESTIS: ürikutes märgitakse Odward von Lodele kuulunud Kirrivere veskit (Vardi mõisa veski = Schwarzen = Kirrifer). |- |MAAILMAS |1279 pKr |EESTISTallinna Ülemiste Kuningaveski esmamainimine kirjalikes allikais |- |MAAILMAS |1286 pKr |EESTIS võltsitud ürikus märgitakse Harjumaal asunud veskeid - Russalu, Maardu, Perila. |- |MAAILMAS, Euroopas leiutatakse ja võetakse kasutusele rauast vikat. |1300 pKr |EESTIS: mungad rändavad Põhja-Eestisse, kus rajavad kloostrile kuuluval maal Padise kloostri ja veski. |- |MAAILMAS |1305 pKr |EESTIS sätestatakse lääniõiguses maahärra suhted vasallidega; vasallidel on käe- ja kaelaõigus, õigus karistada talupoegi ka surmanuhtlusega. |- |MAAILMAS |1330 pKr |EESTIS esimene teade Liivimaal Riia linnas asunud tuuleveskist. |- |MAAILMAS |1345 pKr |EESTIS, Tallinnas rajatakse 4 km pikkune veekanal Ülemiste järvest kuni Tallinna Harju väravani, kuhu hiljem ehitatakse vesiveski. |- |MAAILMAS |1379 pKr |EESTIS, Tallinnas ilmuvad esmased teated Laial tänaval asuvast hobuveskist. |- |MAAILMAS |1457 pKr |EESTIS seadustatakse pärisorjus: Peapiiskop Stodewescheri armukiri laiendab vasallide pärimisõigust kõigile Eesti- ja Liivimaale läänidele (sealhulgas ka veskitele). |- |MAAILMASmehhaniseeritakse vesirataste kasutamisega metallide töötlemist - valtsveskid. Leonardo da Vinci koostab saeveski joonised. |1500 pKr |EESTIS |- |MAAILMAS, Euroopas kasutab 40 tööstusharu vesiveskite kaudu saadavat energiat. |1600 pKr |EESTIS algab saeveskite laiem levik. |- |MAAILMAS Inglise ja Prantsuse teadlased kirjeldavad esimesi radiaal-labadega turbiine. |1600 pKr |EESTIS |}