Kronoloogia

Inimkonna toidu ja energia hankimise kronoloogia

MAAILMAS: Inimene hakkab kasutama kaevamiskeppi - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades.	40000 eKr	EESTIS on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on jääaeg.
MAAILMAS, Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja jahvekivi.	30000 eKr	EESTIS on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on jääaeg.
MAAILMAS, Euroopas kulmineerub viimane jääaeg. Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast jääaega nimetatakse Wichseli jäätumine.	20000 eKr	EESTIS on kogu territoorium kaetud jääkilbi ja liustikega, mille paksus arvatakse olevat olnud kuni 1500 meetrit.
MAAILMAS, Lääne-Aasias hakkavad tekkima esimesed püsiasulad.	12 500 eKr	EESTIS hakkab territoorium vähehaaval vabanema mandrijääst.
MAAILMAS, Aasia vahemerepoolses osas hakatakse taimede peenendamiseks kasutama uhmrit ja uhmrinuia.	12 000 eKr	EESTIS: Massiivsete liustike sulamiseveest on moodustunud suuremat osa Eestist kattev Balti jääpaisjärv. http://www-1.ut.ee/BGGM/eestigeol/
MAAILMAS Tänapäevase Süüria aladel hakatakse kasvatama ja levima kultuuristatud rukis.	11 000 eKr	EESTIS: Balti jääpaisjärv tühjeneb, veetase langeb 25-30 meetrit, suured alad muutuvad maismaaks.
MAAILMAS tekib ja levib paikne maaviljelus. See täiendas ja kindlustas oluliselt inimeste toidulauda.	10 000 eKr	EESTIS, Läänemaa ja saared on endiselt vee all. Nüüd on tekkinud praeguse Läänemere kohale nn Antsülusjärv.
MAAILMAS Jordaania aladel hakkab levima kultuuristatud oder.	9 000 eKr	EESTIS on kliima boreaalne, soe ja kuiv. Eesti alad kattuvad taimestiku ja metsaga, peamiselt männimetsad ja sarapikud.
MAAILMAS Türgis kultuuristatakse ja hakatakse kasvatama nisu.	8 600 eKr	EESTIS on kiviaeg. Pärnu jõe kaldal Pullis peatub hooajaliselt rühm küttijaid ja kalastajaid. Nende kasutuses on kivist ja luust tööriistad.
MAAILMAS, Hiinas algab esmane kultuur-riisi levik. Andides, Titicaca järve ümbruses kultuuristatakse kartul	6 000 eKr	EESTIS, umbes 5500 a eKr - Eesti aladel elavad hõimud hakkavad valmistama keraamikat - põletatud savinõusid.
MAAILMAS leiutati ja võeti kasutusele ratas. Mesopotaamias võetakse mulla harimiseks appi konksader.	4 500 eKr	EESTIS elatuvad inimesed vaid küttimisest, kalapüügist ja korilusest.
MAAILMAS Sumeris ja Egiptuses alustatakse niisutuskanalite rajamist.	4 000 eKr	EESTIS Eestis on kiviaeg. Tekivad esmased ürg-asulad.
MAAILMAS algab tuule jõu esmakordne kasutamine Niiluse jõe purjekatel. Algab loodusjõudude kasutamine inimese poolt.	3 500 eKr	EESTIS Eestis on kiviaeg?
MAAILMAS, Egiptuses toimub koodi kasutuselevõtt viljaterade eraldamiseks.	3 000 eKr	EESTIS Eestis on kiviaeg?
MAAILMAS araabiamaades levib vinnak-kaev ehk kooguga kaev, saduff. Egiptuses hakatakse tegelema veinikääritamisega.	3 000 eKr	EESTIS on kiviaeg?
MAAILMAS hakkab levima laialdasemalt raudesemete tegemine sepistamise (tagumise) teel. Separaud on oluline tehnoloogiline pööre.	3 000 eKr	EESTIS hakatakse asulaid rajama viljelusmajanduseks sobilikesse piirkondadesse, hakkab kujunema üksiktaluline püsivam asustusviis.
MAAILMAS: esimese paisu ehitamine Egiptuses Jarawi orus voolavale jõele.	2 800 eKr	EESTIS kergemate muldadega pinnastel hakkab tekkima maaharimisega tegelevaid kogukondi.
MAAILMAS võetakse kasutusse viljaterade jahvatamiseks auguga käsikivid.	2 000 eKr	EESTIS
MAAILMAS: Vahemere idakaldal kasutatakse edasi-tagasi liikuvat koluga käsikivi.	1 000 eKr	EESTIS: Põhja-Eestis hakatakse rajama nn muinaspõlde - kitsaid kividega piiratud põllulappe.
MAAILMAS, Hiinas võetakse kasutusele hõlmader.	700 a eKr	EESTIS, Saaremaal, Asva kindlustatud asulas kasutatakse jahvekivisid.
MAAILMAS, araabiamaade niisutussüsteemides hakatakse kasutama kaheoslist veetõsteratast - saqiya`t - sõtkeratast.	500 a eKr	EESTIS
MAAILMAS: puidust hammas-ülekannete kasutuselevõtt araabiamaades ja veetõsterataste loomine. See on teine suur loodusjõudude kasutusvõimaluse tekkimine inimkonnale.	500 a eKr	EUROOPAS: kaheosalise, pöörleva kiviga käsikivi kasutuselevõtt ja levik Hispaanias ja Vahemeremaades.
MAAILMAS Roomas käivitatakse gööpelveskid loomade veojõuga. Kreekas purustatakse oliive kollerveskitega.	300 a eKr	EUROOPAS rajatakse esimesed akveduktid.
MAAILMAS, Aleksandrias võetakse kasutusele horisontaalse vesirattaga ümberaetavad veskikivid.	300 eKr	EESTIS hakatakse rajama nn kelti põlde, mis võrreldes varasemate põldudega on korrapärasemad ja suuremad.
MAAILMAS Archimedes leiutab kruvimehhanismil põhineva veetõsteseadme.	250 a eKr	EESTIS
MAAILMAS Hiinas toimub tuule jõul töötavate veetõsteseadmete kasutuselevõtt. Ktesibios Aleksandriast leiutab ja ehitab pronksist kolb-pumba.	200 a eKr	EUROOPAS, Hispaanias, Albarregase jõele rajatakse paisjärv mahuga 10 miljonit kuupmeetrit vett.
MAAILMAS algab esmane vesiveskite kasutuselevõtmine.	200 a eKr	EESTIS
MAAILMAS: vesirattaga vesiveskite laialdasema leviku algus Kreekas.	100 a eKr	EESTIS
MAAILMAS Strabon kirjeldab töötavat vesiveskit nn Früügia veski.	50 a eKr	EESTIS
MAAILMAS KRISTUSE SÜND	Nullaasta	EESTIS MEIE AJAARVAMISE ALGUS
MAAILMAS	50 a pKr	EESTIS õpitakse ise kohalikust soomaagist rauda sulatama.
MAAILMAS: tüüpilise kreeka-rooma vesiveski nn Virtuviuse veski laiema leviku algus Vahemeremaades.	100 a pKr	EESTIS Rooma ajaloolane Tacitus nimetab 98.aastal oma teoses „Germania" esimest korda „aeste" (aostii) s.o tõenäoliselt eesti hõimusid.
MAAILMAS	200 a pKr	EESTIS võetakse kasutusele rauast sirbid, mis aitavad oluliselt edendada põllumajandust.
MAAILMAS	300 a pKr	EESTIS Kesk- ja Lõuna-Eestis kasvab hoogsalt põllundusega tegelevate taluliste suurpered arv.
MAAILMASRooma impeeriumis levivad laialdaselt vesiveskid. Roomas kinnitatakse veskiseadmed Tiberi jõel ankrus olevale laevale.	500 a pKr	EESTISon alanud traditsioonilise küla ja külaühiskonna kujunemine. Maa põhjapoolkera tabad 536.a. kliimakatastroof - tekib laialdane näljahäda ka Eesti aladel.
MAAILMAS, Pärsias alustatakse puri-tuuleveskitega teravilja jahvatamist.	700 a pKr	SKANDINAAVIAS: Norra-Soome tüüpi lihtsustatud horisontaalse vesiratta kasutuselevõtt mägipiirkondade vesiveskites.
MAAILMAS, Iirimaal ehitavad mungad merelahte lüüsidega veski, mis töötab tõusu-mõõna tsüklite vaheldumisel muutuva veetaseme energia toel.	787 a pKr	EESTIS
MAAILMAS algab tuulikute laialdasem kasutuselevõtmine.	900 a pKr	EESTIS
MAAILMAS 1026. a. araablased leiutavad väntvõlli.	1000 pKr	EESTIS 1030. a. vallutab Jaroslav Tark Tartu ja ehitab sinna Jurjevi linnuse.
MAAILMAS, Inglismaal loendatakse 5624 töötavat veskit.	1086 a pKr	EESTIS 1154. a. koostab araablasest geograaf al-Idrisi maailma kaardi ja kujutab ning kirjeldab ka Eesti ala (Astlanda).
MAAILMAS, Euroopas mehhaniseeritakse vesirataste kaasabil kalevi valmistamine.	1100 a pKr	EESTISlevib üha laialdasemalt talirukki kasvatamine ja algab üleminek kolmeväljasüsteemile.
MAAILMAS, Inglismaal levivad laialdasemalt tuuleveskid.	1180 a pKr	EESTIS Läänemere idaosa paganad -eestlased- vallutavad ja põletavad maha tollase Rootsi pealinna Sigtuna.
MAAILMAS, Soomes hakatakse ehitama esimesi vesiveskeid.	1200 a pKr	EESTIS1205. a. Riia lähedal Daugavgrivas ehitatakse klooster ja veski, üks esimesi Liivimaal.
MAAILMASTuuleveskid levivad Euroopas pisut laiemalt.	1208 a pKr	EESTIS algab ristisõdijate vallutussõda, mida eestlaste poolt vaadatuna nimetatakse ka muistseks vabadusvõitluseks.
MAAILMAS	1212 a pKr	EESTIS: Läti Henrik kirjutab oma kroonikas: „Aga Kareda küla oli siis väga ilus, suur ja rahvarohke, nagu olid kõik külad Järvamaal ja kogu Eestis.
MAAILMAS	1220 a pKr	EESTIS: nn Taani hindamisraamatus nimetatakse Koila veskit Jägala jõe juures; see on esmakordne Eesti veski mainimine kirjalikes allikais.
MAAILMAS	1227 a pKr	EESTIS algab võõrvõimu aeg, muistse vabadusvõitluse lõpp.
MAAILMAS	1229 a pKr	EESTIS, Kärknas rajatakse klooster ja veski (Muuge veski)
MAAILMAS	1238 a pKr	EESTIS, Saare-Lääne piiskopkonnas sõlmitakse leping piiskopi ja vasallide vahel muuhulgas ka veskite haldamise kohta.
MAAILMAS	1241 a pKr	EESTIS, Tallinna piiskop Thorkill redigeerib meieni säilinud kujul Taani hindamisraamatu "suure Eestimaa nimistu".
MAAILMAS, Euroopas hakatakse ehitama veskeid puidu saagimisks - saeveskid.	1254 a pKr	EESTIS, Tallinna piiskopi lepe Dünamünde kloostriga Sagentake haldamise asjus (võimalik, et oli tegemist Kolga Sae veskiga).
MAAILMAS	1270 a pKr	EESTIS: ürikutes märgitakse Odward von Lodele kuulunud Kirrivere veskit (Vardi mõisa veski = Schwarzen = Kirrifer).
MAAILMAS	1279 a pKr	EESTISTallinna Ülemiste Kuningaveski esmamainimine kirjalikes allikais
MAAILMAS	1286 a pKr	EESTIS võltsitud ürikus märgitakse Harjumaal asunud veskeid - Russalu, Maardu, Perila.
MAAILMAS, Euroopas leiutatakse ja võetakse kasutusele rauast vikat.	1300 a pKr	EESTIS: mungad rändavad Põhja-Eestisse, kus rajavad kloostrile kuuluval maal Padise kloostri ja veski.
MAAILMAS	1305 a pKr	EESTIS sätestatakse lääniõiguses maahärra suhted vasallidega; vasallidel on käe- ja kaelaõigus, õigus karistada talupoegi ka surmanuhtlusega.
MAAILMAS	1330 a pKr	EESTIS esimene teade Liivimaal Riia linnas asunud tuuleveskist.
MAAILMAS	1345 a pKr	EESTIS, Tallinnas rajatakse 4 km pikkune veekanal Ülemiste järvest kuni Tallinna Harju väravani, kuhu hiljem ehitatakse vesiveski.
MAAILMAS	1379 a pKr	EESTIS, Tallinnas ilmuvad esmased teated Laial tänaval asuvast hobuveskist.
MAAILMAS	1457 a pKr	EESTIS seadustatakse pärisorjus: Peapiiskop Stodewescheri armukiri laiendab vasallide pärimisõigust kõigile Eesti- ja Liivimaale läänidele (sealhulgas ka veskitele).
MAAILMASmehhaniseeritakse vesirataste kasutamisega metallide töötlemist - valtsveskid. Leonardo da Vinci koostab saeveski joonised.	1500 a pKr	EESTIS
MAAILMAS, Euroopas kasutab 40 tööstusharu vesiveskite kaudu saadavat energiat.	1600 a pKr	EESTIS algab saeveskite laiem levik.
MAAILMAS Inglise ja Prantsuse teadlased kirjeldavad esimesi radiaal-labadega turbiine.	1600 a pKr	EESTIS