Illi veski (Nõo)

Sellise nimega veskeid on Eestis mitu. Jälgi täpsemalt, millisest veskist see artikkel räägib.

Illi veski asukoht Maaameti üldkaardil
Illi veskikoht Rückeri kaardil. 1839. a. EAA.1809.2.293 leht 2
Illi veski 19-20 sajandivahetuse Vene kaardil
Illi veskikoht Pangodi mõisa plaanil. 1839.[1]
Illi veskikoht Pangodi mõisa üldplaanil. 1867.[2]

Nimi/Nimed

See artikkel räägib Illi veskist Illi külas, Nõo kihelkonnas, Illi ojal.
Vastseliina kihelkonnas, Võrumaal, Illi külas, Raudoja alamjooksul asuva Illi veski kohta vaata infot siit >>

Tänapäevane asulajärgne veski nimi on Illi veski või Illi vesiveski (Nõo), harvem ka Varesepalu veski. Weskiwiki sisene nimevariant on Illi veski (1).
Saksa keeles Illi Mühle

Tüpoloogia/Seisukord

Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt algselt jahuveski ning pärandi tüübilt taluveski.

Veski tänapäevane seisukord: veskihoone tugevasti ümberehitatud, pais hävinud, paisjärv hävinud.

Asukoht/Paiknemine

Veski asukoht, aadress:

Ajalugu/Pärimus

Tõravere koolijuhataja August Turpi kirja pandud rahvapärimus räägib kolmest vennast. Olnud Ill, Nutt ja Peedu, kes juba väga vanal ajal Rootsist Meeri mõisa maile tulnud ning siin igaüks omale veski ehitanud.[3]

Arhiiviallikates ilmub Illi nimi esmakordselt Pangodi mõisa immissiooniprotokollis 1723. aastal: Uetate külas on nii Sauter Merti Laur (1/4 adrik), Sauter Laur (mölder) kui Sauter Hill – samuti mölder. Mõlemad möldrid maksid mõisale 6 rubla aastas ning muid koormisi neil polnud.


Möldrid/Veskipidajad

Sauter oli Pangodi mõisapiirkonna möldrisuguvõsa juba rootsi ajal. Nende õitseaeg kestis läbi terve XVIII sajandi ja XIX sajandi 1. veerandi, mil nii Nuti, Illi kui Lauri veskis olid möldriks Sautrid. Nuti ja Illi olid kroonuveskid, nende lähedal asus ka kroonu metsavahikoht (möldri ja metsavahi maatükid vaheldumisi), Lauri oli taluveski.
Kas neil Sautritel ka ühine esivanem oli, pole võimalik kindlaks teha.
Kõige kauem kestsid siin Lauri Sautrid, viimati veel naisliini pidi Paursonitena, kes XXI sajandi alguses õigusjärgsete pärijatena koha ära müüsid.

Sautri nimi vakuraamatutes (Vana-Nõo mõis, millele Tammiste (Tamsa) küla kuulus, eraldati Unipiha mõisast alles 1759. aastal; Uuta ja Varimõisa on kogu aeg Pangodi all olnud):

  • 1684: Uuta külas mölder, Sauter Märt, Sauter Peep
  • 1688: Uuta külas Sauter Pets, mölder Sauter Pertel, Varimõisas mölder Sauter Laur
  • 1723: Uuta külas mölder Sauter Hill
  • 1731: Unipiha mõisas Sauter Marcus - Külle Paapi ja Kahu Jaani maal väike veski
  • 1744: Unipiha mõisa Tammiste külas Sauter Lauri veski
  • 1758: Pangodi mõisa Uuta (Ohota) külas Sauter Peetri Jaak, hajatalus Sauter Laur; Vanamõisa (hlj Varimõisa) külas mölder Sauter Lauri kõrval Hilli Mick, on mölder.
  • 1810: Vana-Nõo Tammisto külas Sautra veski, kuulub talupoeg Sautra Jaanile.

Illi möldrid Pangodi vallakohtu protokollide põhjal[4]

Aastad Nimi Märkused
1848-1851 Mihkel Grossberg tulnud Haaslavast, läinud Kambjasse
1851-1856 Hans Sassi
1856-1857 Jürgenson möldrioskusteta
1858-1865 Jaan Look/Loog augustis 1868 veski ära põlenud
1870-1873 Hans Koger
1873-1882 Hindrik Koger poeg Laur Koger
1882-1889 Jüri Lomp suri 1889; lesk Liis Lomp
1889-1902
1902-u 1919 Hendrik Kukk tulnud Laiuse Kivijärvelt; snd Vana-Pornusel
1920-1935 Märt Karu snd Laiusel; Hendrik Kukke väimees

Tegevus Illil pärast veskitöö lõpetamist

  • 19.06.1935 kinkis Märt Karu kohapidamise õigused Tartus elavale pojale Heinrich Karule. Pooled kinnitasid, et veski polnud töötanud 1932. aastast alates.
  • 22.04.1936 kinnitati Illi veskikoht Heinrich Karu nimele.
  • 19.11.1936 Heinrich Karu müüs koha Georg Lellele ja Aleksander Kreilile, kes seadsid veskihoones tööle aurujõul villa- e vildivabriku.
  • 13.04.1939 Illi vildivabrik hävis tulekahjus[5]
  • 1946-1960 Illil Elva Rajooni Tarbijate Kooperatiivi Tööstuskombinaadi vildivabrik.
  • 1960-? vildivabriku hoonetes on sisse seatud Elva Tarbijate Kooperatiivi Tööstuskombinaadi limonaaditsehh. Tegutses veel 1980. aastatel.
  • 1994-2016 Illi puidutööstus. 19.09.1994 ostis endise limonaaditööstuse hoone A. Alikas. AS KEN>OÜ Treimeister tegevusalaks oli puidutoodete valmistamine ja müük. 10.06.1998 tulekahju järel hoone taastati.
  • Alates 2016. aastast eraomandis, tegevusvaldkonnaks endiselt puit ja puidutooted.

Galerii

Nimeregister

| August Turp | Illi Mühle | Illi vesiveski (Nõo) | Illi veski (1) | Illi veski | Illi veski | Illi veski@ | Illi veski | Lauri veski (2) | Marand, Agnes-Asta | Meeri mõisa veski | Nuti veski@ | Nuti veski | Pangodi mõisa tuulik | Paursonid | Peedu veski@ | Sauter Hill | Sauter Laur | Lauri Sautrid | Sauter Merti Laur | Sauterid | Varesepalu veski | saksa k | Uetate veski | Uuta küla veski | Uuta veski

Viited

  1. EAA.2072.3.48a-10
  2. EAA.3724.4.1279
  3. Marand, Agnes-Asta. Lehekülgi Nõo ajaloost. IV, Nõo 2004. https://www.ester.ee/record=b1992361*est
  4. EAA.2797
  5. Illi vildivabrik põles teiskordselt https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1939/04/13/29
  6. ERA.T-3-19.2103