Voika veski
Nimi
Ajalugu/Pärimus
Esimesed teated Voika oja ääres asuvast Voika vesiveskist on 1684. aastast. Veski oli mõisa maal, mölder maksis mõisale renti ja jahvatas vilja. Vastutasuks käis lehm mõisakarjas ning möldril oli lubatud prii turbalõikus. Nõukogude okupatsiooni ajal kuulus veski Nõo sovhoosile, alates 1988. aastast Nõo kolhoosile. Praegu kuulub veski taas põlistele omanikele. Voikad on siin möldriametit pidanud põlvest põlve. Veel loetud aastate eest oli huvilistel võimalus jahvatamist pealt vaadata, enam seda kahjuks ei saa, sest veski seisab. Kui veskitalusse jõuame, toimetab vanaperemees Peeter Voika koos oma kaasaga parasjagu aias. Ajame mõnusat juttu ja lahkudes saame kaasa suure kotitäie maitsvaid õunu. Peeter Voika on neljateistkümnes põlv veskit pidanud Voikade soost. Veski edasine elu on juba järgmiste põlvede kätes. (Allikas: Kultuurilooline palverännutee Piritalt Vana-Vastseliina)
