Erinevus lehekülje "Vasalemma jõgi" redaktsioonide vahel

 
(ei näidata sama kasutaja 5 vahepealset redaktsiooni)
15. rida: 15. rida:
 
Jõe keskmine lang on 1 m/km. Suurem on lang Ruila küla piirkonnas, kus jõgi läbib moreenkühmustiku.
 
Jõe keskmine lang on 1 m/km. Suurem on lang Ruila küla piirkonnas, kus jõgi läbib moreenkühmustiku.
 
Kalastiku praeguse koosseisu järgi kuulub jõe eutrofeerunud ülemjooks haugi-särje ja kiirevooluline alamjooks forellijõe tüüpi.
 
Kalastiku praeguse koosseisu järgi kuulub jõe eutrofeerunud ülemjooks haugi-särje ja kiirevooluline alamjooks forellijõe tüüpi.
 +
;A. Järvekülg. Eesti jõed. Tartu, 2001
  
 +
==Veskid Vasalemma jõel==
  
A. Järvekülg. Eesti jõed. Tartu, 2001
+
{| class="wikitable" style="vertical-align:middle;"
 +
|-
 +
! Veski nimi
 +
! omanik 1939. a.
 +
|-
 +
| [[Jõesuu-Veski]]
 +
| Saksa Vennastuk.Ühing
 +
|-
 +
| [[Vanaveski (Klooga)]]
 +
| Puhk, Evald
 +
|-
 +
| [[Uueveski (Klooga)]]
 +
| Puhk, Evald
 +
|-
 +
| [[Uuemõisa veski]]
 +
| Lindeman, Erich
 +
|-
 +
| [[Tiilika veski]]
 +
|
 +
|-
 +
| [[Vasalemma veski]]
 +
|
 +
|-
 +
| [[Vasalemma tuulik]]
 +
|
 +
|-
 +
| [[Vähepere veski]]
 +
|
 +
|-
 +
| [[Töökmani veski]]
 +
| Sepsivart, H
 +
|-
 +
| [[Ruila veski]]
 +
| Järbach, Jüri
 +
|-
 +
| [[Kernu veski]]
 +
| Naris, Oskar
 +
|-
 +
| [[Lümandu veski]]
 +
| Hans Kanamann /Kanamäe/
 +
|}
  
 
==Viited/Välislingid==
 
==Viited/Välislingid==

Viimane redaktsioon: 21. september 2023, kell 15:50

Vasalemma jõgi Ruilas [1]

Vasalemma jõgi

Muud nimed: Tekme, Tekma, Lümandu, Ruila jõgi (ülemjooksul).

Jõgi asub Lääne-Harjumaal. Algab Sutlema külast 4 km lääne pool ja suubub Paldiski lahte; pikkus 50 km, valgala 403 ruutkilomeetrit. Jõgi voolab Põhja-Eesti lavamaa lääneservas.

Jõe lähteks on allikatiik, mis asub Kohatu külast 2,5 km idakirde pool astangu all. Esimesed 2 km voolab jõgi loode suunas, käändub siis edelasse ja pärast Kernu paisjärve läbimist uuesti loodesse. Keskjooksul läbib jõgi Ohtu soo. Jõgi suubub Paldiski lahe idarannikule Lao külast 2 km lõuna pool.

Ülem- ja keskjooksul on jõgi valdavas osas süvendatud ja õgvendatud, alamjooksu piirkonnas aga voolab looduslikus sängis. Lähteosas ja suudme-eelses piirkonnas läbib jõgi peamiselt metsi. Ülemjooksu alumises ja keskjooksu ülemises osas ümbritseb jõge ülekaalus kultuurmaastik. Keskjooksul paiknevad jõe läheduses Kaasiku, Vasalemma, Rummu ja Ämari asula ning Ämari endine sõjalennuväli.

Jõe keskmine lang on 1 m/km. Suurem on lang Ruila küla piirkonnas, kus jõgi läbib moreenkühmustiku. Kalastiku praeguse koosseisu järgi kuulub jõe eutrofeerunud ülemjooks haugi-särje ja kiirevooluline alamjooks forellijõe tüüpi.

A. Järvekülg. Eesti jõed. Tartu, 2001

Veskid Vasalemma jõel

Veski nimi omanik 1939. a.
Jõesuu-Veski Saksa Vennastuk.Ühing
Vanaveski (Klooga) Puhk, Evald
Uueveski (Klooga) Puhk, Evald
Uuemõisa veski Lindeman, Erich
Tiilika veski
Vasalemma veski
Vasalemma tuulik
Vähepere veski
Töökmani veski Sepsivart, H
Ruila veski Järbach, Jüri
Kernu veski Naris, Oskar
Lümandu veski Hans Kanamann /Kanamäe/

Viited/Välislingid

  1. Jõgi Ruilas, HMK _ F 4058, Harjumaa Muuseum, http://muis.ee/museaalview/349958