|
|
| 1. rida: |
1. rida: |
| − | [[Villem Krabi]] oli Koru [[veskipidaja]]; [[mölder]], [[rentnik]] ja hiljem ka omanik.
| + | Abi, õpetus, ja kujunduse muutmisega seotud artiklid. |
| − | | |
| − | Artiklis on kasutatud peatükki Helle Koppeli raamatust „Vanamõisa vihikud 2“, 2016.
| |
| − | | |
| − | ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
| |
| − | | |
| − | | |
| − | <span style="color: #4259a9; font-size:200%">'''Kahe veskitalu lood''' </span> (väljavõte raamatust „Vanamõisa vihikud 2“, 2016.)
| |
| − | [[File:J1.jpg|center|]]
| |
| − | | |
| − | == '''Ühendav lüli'''==
| |
| − |
| |
| − | Tähelepanelik lugeja on kindlasti märganud, et ühest Piiriküla talust pole peaaegu üldse juttu olnud. See on [[Vanamõisa tuulik|Tuuleveski talu]] – keset kunagist Piiriküla väikesel mäenukil seisev vana maja koos läheduses asuva [[Vanamõisa tuulik|Vanamõisa tuuleveskiga]], millest tänaseks on säilinud vaid murenenud seinad.
| |
| − | [[Vanamõisa tuulik|Tuuleveski talu]] oli ainuke [[Vanamõisa mõis|Vanamõisast]] eraldatud tööstustalu.
| |
| − | Ärgu lugeja pahandagu, kuid seekord ei alusta me otsekohe juttu talust, vaid hoopis ühest mehest, kes seob kokku [[Vanamõisa tuulik|Vanamõisa tuuleveski]] ja praeguse [[Saue vald|Saue valla]] alal sõjaeelsel ajal asunud [[Koru veski|Koru vesiveski]] lood.
| |
| − | See mees võis end nimetada [[Vanamõisa tuulik|Tuuleveski talu]] ainukeseks omanikuks. Tõsi küll, see omanikuaeg kestis vaid 13 nappi aastat ja lõppes – nagu teistelgi peremeestel – kolhooside moodustamisega.
| |
| − | See mees on [[Villem Krabi]] (28. oktoober 1896–29. aprill 1987) – minu isa.
| |
| − | Tema elukäigu jälgimine viib meid talulugude kõrval kokku mitmete huvitavate seikade ja tuntud inimestega ning ühtlasi annab võimaluse heita pilk tagasi nii [[Vanamõisa mõis|Vanamõisas]] kui ka [[Pääsküla jõgi|Pääsküla jõel]] asunud [[veski]]te ajalukku.
| |
| − | | |
| − | == '''Villem Krabi lühielulugu''' ==
| |
| − | [[File:VillemKrabi1935.jpg|thumb|200px|right| '''Villem Krabi umbes 1935. a.''']]
| |
| − | | |
| − | Pensionile mineku eel oli isal vaja koostada elulookirjeldus, mille aitas tal kokku seada naisevend [[August Palm]]. Augusti käega kirja pandud elulookirjeldus annab hea pildi isa elukäigust.
| |
| − | | |
| − | ''Olen sündinud 28. oktoobril 1896. aastal Harjumaal Hageri vallas Tohisoo mõisas mõisatöölise pojana. Hariduse algkooli 3 klassi ulatuses sain Märjamaal Vaimõisa külakoolis. Pärast seda olin mõned aastad karjaseks. 1910. aastast kuni I maailmasõjani töötasin töölisena raudteel ja Sausti ning Tuula mõisates, õpipoisina puusärgi- ja klaasimistööstuses Tallinnas ning aednikuõpilasena Kurna mõisas. 1915. aastal mind mobiliseeriti sõjaväkke, kus teenisin sundaega sapöörina mitmesugustes rindelõikudes Dvinski alt alates ja Rumeeniaga lõpetades. Saksa okupatsiooni ajal 1918 olin maanteetööline Harjumaal. Kodusõja aastail 1919–1920 teenisin mobiliseeritud orkestrandina tagavarapataljonis Rakveres. Pärast kodusõja lõppu töötasin kaua aastaid ehitustöölisena objektidel Nõmmel, Harkus, Ellamaal, Haapsalus, Viimsis jne. 1933–1941 töötasin möldrina [[Günther I. veski|I.Güntheri veskis]] Harku vallas. 1941–1949 pidasin isalt päritud käsitöökohta Sauel, olles samal ajal juhutööline. 1950. aastal siirdusin tööle Pääsküla turbarappa ja sealt sama aasta suvel ehitustööliseks Kohtla-Järve põlevkivitööstuse V ehitusmontaažtrusti 4. jaoskonda Tallinnas. 1955. aasta algusest töötan ehitustöölisena TLVTÜ–s. A <ref> Tallinna Linna Vabatahtlik Tuletõrje Ühing </ref> Tallinnas. Abielus 1934. aastast alates. Üks tütar. Eriharrastus – puhkpillimuusika.''
| |
| − | | |
| − | Pension vormistati 1966. aastal, aga tegelikult töötas isa edasi samas tuletõrjeühingu töökojas veel mitu aastat.
| |
| − | | |
| − | == '''Eluloo jälgedes''' ==
| |
| − | Segadus on isa sünnikohaga. Tema vanemad August ja Amalie Marie (sünd Arakas) Krabi rändasid oma seitsmelapselise perega ühelt [[veskikoht|veskikohalt]] teisele. Vaatamata sellele seisid nad [[Türi kihelkond|Türi kihelkonna]] [[Alliku vald|Alliku valla]] hingekirjas, nagu nähtub üsna mitmest dokumendist. Kutsealuseks võeti [[Tallinn|Tallinnas]] elanud Villem 7. augustist 1915 ennetähtaegselt 1917. aasta värbamise katteks<ref> EAA.47.1.124:6 Täiendav 1896. a sündinud isikute sõjaväeteenistusse kutsumise nimekiri, Tallinna linn, 1917</ref>. Kutsealuse nr 249 [[Villem Krabi|Villem Augusti poeg Krabbi]] perekonna iseloomustusest nähtub, et vanem vend, 21-aastane Aleksander oli juba sõjaväeteenistuses. Aastaid tagasi, kui isa jutustas oma sõjaskäimisest, jäid mu lapsemällu maagilised sõnad Galiitsia ja Bukoviina. Ka raskemat sorti kurguhädast, mille tõttu isa oli pikemalt laatsaretis, oli juttu (isa põdes sagedasi angiine läbi kogu elu). Kurku oli sõjaväevelsker ravinud mingi kollase vedelikuga määrides ja see olevat häda hästi ära võtnud. Meelde on jäänud, et isal õnnestus mõne aja pärast saada sõjaväeorkestrisse mängima. Millal ta sõjast tagasi tuli, ei tea.
| |
| − | [[File:Krabbi1915.jpg|thumb|200px|right| '''Seda fotot hoidis isa oma taskus Vene sõjaväes teenides. Foto on niiskusest väga kahjustunud. Venekeelsest tekstist pöördel selgub, et kui ta oleks surma saanud, pidanuks sõjakaaslased foto saatma A. Krabile aadressil: üle Tallinna Keila jaama Tuula mõisa.''' ]]
| |
| − | | |
| − | == '''Perekonnanimest ja põlvnemisest''' ==
| |
| − | | |
| − | Grabbe, Grabe, Grabbi, Grabi, Krabbe, Krabe, Krabbi, Krabi, Krabby, Kraby, Krap – niisugustel erinevatel kujudel kirjutatuna on aegade jooksul ühe ja sama suguvõsa perekonnanimi ette tulnud erinevates dokumentides. Nähtavasti kirjutas seda igaüks just nii, nagu talle kõige õigem tundus. Ajalooallikatest on nende nimede kandjate kohta leida üsna palju huvitavat.
| |
| − | Teada on, et millalgi 17. sajandi II poolel tuli Stockholmist [[Tallinn]]a Grabbe nime kandev mees, kellest sai [[Toompea]] kodanik<ref> EAA.1864.2.IV-1, lk 624.(Saaga k 645) </ref>. Tema eesnime pole õnnestunud välja selgitada. Mõni aeg hiljem oli perekonnal maja kuskil [[Tallinn]]a eeslinnas. Üks tema poegadest – Jacob Grabbe on elanud nii [[Tallinn]]as kui ka [[Juuru kihelkond|Juuru kihelkonna]] [[Kaiu mõis]]as. Jacobist alates on dokumentaalselt tõestatud selle suguvõsa mitu liini tänapäevani välja. Jacobi neljast pojast on minu esiisa Hans Hein(d)rich Grabbe, kes oma naise Elisabethi, nelja poja ja tütrega elas pikemat aega [[Kaiu mõis]]a [[Lihu küla]] Kalasoo (ka Kallaso) hajatalus ja pidas seal kangru ametit<ref>EAA.3.1.496, lk (Saaga k 335)</ref> . Sama mõisa adramaarevisjonide andmetel oli tegemist võõrast päritolu vabade inimestega, sama on kinnitanud 1752. aastal parun von [[Tiesenhausen]]i poolt välja antud vabaduskiri<ref>EAA.30.1.4785</ref>.
| |
| − | | |
| − | Vabade inimestena pidasid mu esiisad mitmesuguseid ameteid – nende hulgas oli nii kangruid, kõrtsmikke, jäägreid kui ka [[mölder|möldreid]]. Nad liikusid ühest mõisast teise, asudes ilmselt ümber sinna, kus leidsid paremaid tingimusi.
| |
| − | Minu otsesed esiisad liikusid [[Kaiu mõis|Kaiust]] edasi Kädvale, sealt [[Paide linn|Paidesse]], siis [[Türi kihelkond|Türi kihelkonna]] [[Piiumetsa mõis]]a, sealt sama kihelkonna [[Tori mõis]]a, edasi [[Rapla kihelkond]]a [[Seli mõis]]a, sealt [[Hageri kihelkond]]a [[Mäeküla küla|Mäekülla]], edasi [[Jüri kihelkond]]a [[Sausti mõis]]a, sealt juba [[Keila kihelkond]]a [[Saue]] kanti.
| |
| − | | |
| − | Minu isa on vähemalt kolmat põlvkonda [[mölder]].
| |
| − | Tema vanaisa, minu vaarisa [[Christoph Grabbe]] ja [[Gustav Grabbe|tema vend Gustav]] on olnud [[mölder|möldrid]] [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] [[Korba veski]]s ( [[Anna Kihelkond|Anna kihelkonnas]] ) ja [[Prandi jõgi|Prandi jõe]] [[Luisu veski]]s ( [[Türi kihelkond| Türi kihelkonnas]] ) . Ajalooarhiivist on leida mõlema venna kohta mitmeid värvika sisuga arhivaale, nende elu oli sündmusrikas nii hea kui halva poolest ning sellest jätkuks materjali omaette raamatu jaoks.
| |
| − | Minu vanaisa [[August Krabi]] on olnud [[mölder]] eespool nimetatud [[Seli veski|Seli]] ja [[Sausti veski|Sausti]] [[vesiveski]]tes, [[Tohisoo veski|Tohisoo]] ja [[Mäeküla veski|Mäeküla]] [[vesiveski]]tes [[Hageri kihelkond|Hageri kihelkonnas]], [[Teemant J. veski|Teemandi]] [[vesiveski]]s [[Pääsküla jõgi|Pääsküla jõel]] ja [[Vanamõisa tuulik|Vanamõisa tuuleveskis]].
| |
| − | | |
| − | Minu isa [[Villem Krabi]] on olnud tolleaegse [[Harku vald|Harku valla]] [[Koru veski|Koru vesiveski]] ja [[Vanamõisa tuulik|Vanamõisa tuuleveski]] [[mölder]].
| |
| − | Tean, et möldriametit pidasid ka vaarisa venna Gustav Grabbe poeg Joosep ja tolle poeg Roman Venemaal enne oktoobrirevolutsiooni.
| |
| − | | |
| − | Ka meie oma pere liikmete perekonnanime on kirjutatud erinevalt – emal ja minul Grabi, isal Krabi kuni viimase nõukogudeaegse passini. Siis võeti aluseks saksa ajal välja antud perekonnaseisu tunnistus ja ka isa nimi kirjutati Grabi. Edaspidi kasutan nimekuju nii, nagu see seisab käsitletavas dokumendis.
| |
| − | Kuna perekonnanime Krabi on 1835. aastal Eestimaal ka pandud üsna mitmetes kohtades, tähendab see, et kõik selle nime kandjad pole mulle veresugulased. Küll on aga Stockholmist tulnud mehe järeltulijaid saanud palju ja nad on lennanud laiali ka üle maailma.
| |
| − | Kui kellelgi tekib küsimus, siis jah – president Konstantin Pätsi vanema käsundusohvitseri kolonel Herbert Grabbiga kuulume samasse suguvõssa, kuid meid siduv sugulusjada on pikk, ulatudes tagasi juba mainitud Jacob Grabbeni.
| |
| − | | |
| − | Väikese kõrvalepõikena isa eluloost – ta võib olla olnud tegev ka riigivanem [[Teemant J. veski|Jaan Teemandi]] [[vesiveskis]] [[Pääsküla jõgi|Pääsküla jõel]]. Selleks oletuseks annab alust järgmine lugu.
| |
| − | | |
| − | [[File:JTeemantkiri.jpg|thumb|200px|right| '''Jaan Teemandi palve 8. maist 1921''']]
| |
| − | == '''Villem Krabi vangistuse lugu ''' ==
| |
| − | 1921. aasta 10. mail saadeti [[Keila]] Politseivalitsuse ülema korraldusel [[Tallinn|Tallinna]] karistusvangimajja karistusaja äraistumiseks [[Tüti-Alliku vald|Türi-Alliku valla]] kodanik [[Villem Grabi]]. Tema kohalejõudmise kandest vastuvõtmise raamatus selgus, et [[Villem Grabi|Villem Augusti poeg Grabi]], pärit [[Jürvamaa|Järvamaalt]], 24-aastane, poissmees, elukoht [[Saue vald|Saue vallas]], ametilt [[mölder]], saadeti karistust kandma ''... lubata sõjariista kandmise eest''. Karistuseks oli talle Sõjaväe Ringkonna ja Vabariigi Kaitse Liidu ülema 1920. aasta 15. novembri määrusega mõistetud 3000 marka trahvi ja üks kuu vangistust<ref>ERA.55.2.309</ref>.
| |
| − |
| |
| − | Määrusest selgub, et [[Villem Grabi|Grabi]] juurest oli leitud üks vene sõjapüss, üks jaapani sõjapüssi raud ühes lukkudega, üks kuulipilduja raud ja kolm sõjapüssi padrunit.
| |
| − | Karistuse kandmise algus oli määratud 10. mai 1921 ja lõpp 10. juuni 1921. Kuid juba 19. mail oli [[Villem Grabi]] uuesti vaba. Milles asi?
| |
| − | 8. mail 1921 oli vannutatud advokaat [[Jaan Teemant|J. Teemant]] saatnud [[Villem Krabbi]] volitusel palve Sõjaväe Ringkonna ja Vabariigi Kaitse Liidu ülemale karistuse edasilükkamiseks põhjendusega, et ''... praegu kibe töö aeg, (ta on minu talukoha peal praegu kõvasti tööl), siis paluksin otsusetäitmist kuni 1. oktoobrini s.a. kinniistumise suhtes seisma panna tööaja pärast.''
| |
| − | Võttis mõne päeva aega, kuni advokaadi palve saadeti Sõjaministeeriumist edasi karistusvangimaja ülemale Sõjaringkonna ülema resolutsiooniga „Vangistus edasi lükata kuni oktoobrini 1921. 19.V 21 Polkovnik Unt.ˮ
| |
| − | Juba samal päeval kandis karistusvangimaja ülem ette [[Villem Grabi]] vabakslaskmisest. Puuduvad andmed, kas ja millal istus isa talle määratud karistuse lõpuni.
| |
| − | Miks isal oli kodus laskemoon, pole teada. Ilmselt polnud aga Vabadussõja-järgsel ajal raskusi selle hankimisega.
| |
| − | Kas isa ka tegelikult [[Teemant J. veski|Teemandi veskis]] töötas, pole päris kindel. Küll oli sel ajal seal tööl [[August Krabi| vanaisa August]]. Võib-olla kirjutas [[Jaan Teemant]] selle kirja hoopis vastu tulles [[August Krabi]]
| |
| − | palvele poega aidata?
| |
| − | Nimekujude jätkuks – vangi pandi Grabi, Teemant taotles Krabbi lahtilaskmist, ja mees sai lahti!
| |
| − | [[Jaan Teemant|Jaan Teemandiga] viis elu [[Villem Krabi]] kokku ka aastaid hiljem, kui temast oli 1932. aastal saanud [[mölder]] [[Koru veski|Korul]] [[Grünther I. veski|Güntherite vesiveskis]].
| |
| − | [[Koru veski]] asus [[Pääsküla jõgi|Pääsküla jõel]] [[Teemant J. veski|Teemandi veskist]] umbes 1,5 km allavett ning selle töö sõltus oluliselt [[Teemant J. veski|Teemandi veski]] veetarvitusest. Eriti keeruline oli olukord veevaesel suveajal. Ja polegi siis imestada, kui [[mölder|möldrite]] omavahelised sõnavahetused jõudsid mõnikord ka omanike ette. Asja parandas mootorite kasutuselevõtt mõlemas [[veski]]s.
| |
| − | | |
| − | Järgnevalt tulebki juttu [[Koru veski|Koru vesiveskist]] [[Pääsküla jõgi|Pääsküla jõel]].
| |
| − | | |
| − | == '''Koru talu vesiveski ja Güntherite pere''' ==
| |
| − | Koru veski möldritest ja nende perekondadest leidub andmeid Tallinna Pühavaimu kiriku meetrikaraamatuis juba 16. sajandist. Teadaolevalt oli Harku mõisal 1560. aastal vesiratta jõul töötav Koru veski. Veel kinnitavad Harku mõisa kinnistusandmed, et 1643. aastal toimus vahetustehing rittmeister Bernhard Lieveni ja Anna Hochgrefwe ning Adam Johann Schrapferi vahel, mille kohaselt Lieven müüs Pöhe (Püha) küla, Korro (Koru) ja Päsküll (Pääsküla) veskikohad Harku mõisa tolleaegsetele omanikele, saades vastu maavalduse Järvamaalt. Lievenile oli need kohad 1629. aastal doneerinud Rootsi kuningas Gustav Adolf. Jäädes ka edaspidi seotuks Harku mõisaga, käis Koru veski käest kätte koos mõisaomanike vahetusega. Enne viimast suurt sõda, Eesti Vabariigi ajal, jäi Koru Harku valla piiridesse.
| |
| − | | |
| − | | |
| − | == '''Koru talu kujunemisloost''' ==
| |
| − | Koru (vanemates dokumentides Korro) talu eraldati Harku mõisast 1877. aastal ja kinnistati Johannes Kase nimele. Harku vallakohtu 1900. aasta 23. veebruari otsuse põhjal läks talu üle pärijatele – Anna Kasele koos seitsme lapsega. 1892. aastal eraldati Koru talust 50 tiinu 576 ruutsülla suurune „Korro bˮ talu, aluseks maamõõtja Krause poolt 1891. aastal tehtud plaan. Äsjamoodustatud talu müüdi 13. veebruaril 1892 Jüri Treierile Jälgimäe vallast 2500 rubla eest, millest ostja maksis sularahas 2080 hõberubla ja võttis üle 420-rublase võla krediidikassale. Talude plaanilt on näha, et „Korro bˮ asus „Korro aˮ talust Jälgimäe pool ja sellel talul oli põldu umbes kolm tiinu, heinamaad 13 tiinu, metsa 32 tiinu. Kuid juba 1896. aastal müüs Treier talu tagasi Kaskedele sama hinna eest. Ka nüüd võttis ostja üle krediidikassa võla ja maksis sularahas 2080 rubla. Talusid ei ühendatud, kuigi ostja seda soovis, sest puudus kreeditoride nõusolek. Vahepealsetel aastatel oli võlakoorem suurenenud – 27. septembril 1896 kirjutati kinnistusregistris Korro peale eravõlgu 5100 rubla ulatuses.
| |
| − | 30. juulil 1904 sõlmiti Kase pärijate ja Tallinna kaupmehe Edmund Güntheri vahel leping 112 tiinu 1040 ruutsülla suuruse Korro talu müümise kohta koos vesiveski ja muude ehitistega 14 100 hõberubla eest. Krediidikassa hindas talu väärtuseks 3560 rubla ja 60 kopikat. Talu kanti kinnistusregistrisse uue omaniku nimele 9. augustil 1904.
| |
| − | Edmund Günther suri 9. mail 1923. aastal ning talupidamine ja muud majanduslikud asjaajamised jäid abikaasa Irma õlgadele seniks, kuni kasvasid lapsed – pojad Herbert ja Edmund ning tütar Ilse.
| |
| − | Koru suurtalu oli jõukal järjel, heakorrastatud hoonete, põldude ja suure aiaga. Muljet süvendas veelgi taluhoonete vahelt läbi jooksev hooldatud kallastega Pääsküla jõgi maalilise paisjärve ja paadisildadega. Talu eeskujulikus puhaslaudas oli 20-pealine piimakari. Talus oli neli tööhobust ja kaks sõiduhobust. Kolmekümnendate aastate lõpuks oli soetatud veoauto, sõiduauto ning noorem poeg Edmund parkis Tallinna lennuväljal isiklikku kaheistmelist lennukit. Pereliikmetel olid oma suvilad ehitatud jõekaldale.
| |
| − | Koru talu parkmetsas künkal tehti jaanituld, kuhu kogunes rahvast ka ümbruskonna taludest.
| |
| − | Elamust lõuna poole kuni jõelookeni laius suur viljapuuaed koos kasvuhoonega, samas oli ka aednikumaja, mille jõepoolses otsas elas valitseja pere ja oli kantselei. Elamu asus suurte reas kasvavate puude varjus, ka teeäärtes kasvasid puud. Elamu ees oli ringikujuline sõidutee,
| |
| − | == Viited ==
| |
| − | [[Category:Uurimused]] [[Category:Koondid]]
| |
