Võduvere veski

From Weskiwiki
Jump to: navigation, search

Võduvere veski kuulus Neeruti mõisale ja asus Võduvere küla Madi talu ja Jõetaguse küla Vahtrapuu asundustalu rajal jõe paremal kaldal. Neeruti mõisale kuulus ka teine veski, mis paiknes praegusest Neeruti mõisahoonest 170 meetrit idakagus Loobu jõe vasakul kaldal. Et revisjonkirjandus (Kadrina kihelkonna hingederevisjonid 1795, 1811, 1816, 1834, 1835, 1850, 1858 ja 1894) ja Kadrina kirikuraamatus (Kadrina kirikumeetrikaraamat 244) on räägitud, asukohta täpsustamata, Neeruti mõisaveskist ja mõisamöldrist, ning et mõlemad veskid olid Neeruti mõisa veskid, kuigi tegutsesid vist erinevatel aegadel, siis pole neist võimalik rääkida eraldi vaid koos. Pärimuslikult asunud Neeruti mõisa esimene veski Jõetagusel, aga seda nimetatakse praegu Võduvere veskiks. Sellest on säilinud Võduvere eeskülast Madikse talu juurest Jõetaguse töökoja (mõisaaegse veiselauda) juurde minevast teest 80 meetrit lõunas mõlemal pool Loobu jõge ida-lääne suunalise tammi muldkeha, mille otste vahel jões leidub suuri kive. 1858. aasta külakaardil Võduvere veskit enam pole, kuid sellest kirde pool on säilinud möldri maja. Põhjasõja alguses põletati Neeruti mõis, aga ilmselt ka nii Neeruti (Buxhoevden) kui ka Võduvere (Woddofer) veski maha. (Käsikiri Eduard Leppik, Neeruti Selts MTÜ)