Ramsi veski

From Weskiwiki
Jump to: navigation, search


Ramsi veski asukoht Maaameti kaardil.
Ramsi veski 20 saj algul. Foto: Eesti Rahva Muuseum
Valga. Vaade Ramsi veskile, ajapaik.ee VaM F. 808:18, Valga Muuseum, http://muis.ee/museaalview/1463513
Ramsi veski 80-ndatel Foto A.Juske
Ramsi veski 2009. a. Foto R.Vahtre

Veski nimi ja asukoht

Ramsi veski või Luke Alaveski või Luhde mõisaveski [saksa k. Luhde-Obermühle, Ludo, Lude, Schloss-Luhde, Lugaži] vesiveski; uuemal ajal nimetatud ka kui Valga veski või Pedeli veski .

tüüp toodangu järgi: jahuveski

Asukoht: Valgamaa, Valga linn, Raja tn A. asumi kood 854

Paikneb: Pedeli jõgi , keskjooks, Eesti-Läti piiril. Jõe kood: vee1012100. Veskihoone on Eestis, paisjärv jääb Läti poolele.

L-EST koordinaadid: X: 6405985 ; Y: 620578

Navi/GPS koordinaadid: N: 57.779386 ; E: 26.026864

Hoone tänapäevane seisund: varemed

Paisu seisund: rahuldav, puitšandoorid.

Paisu kõrgus (m) : 1,75

Paisjärve seisund: rahuldav, pindala 2,18 ha

Kalapääs: ei

Natura 2000 ala: ei

Lõhejõgi: ei

Elektritootmine: ei

Vanaveski: jah

Mõisaveski: jah

Omanik/haldaja: Valga Linnavalitsus

⌘ Muisuskaitsealune ehitis/objekt - jah, mälestise reg. nr. 23340

Ehitise info

1772.a. linnavaatel kujutatud ehitis erineb oluliselt hilisemast veskihoonest, ilmselt oli tegemist puithoonega. Praegusele lähedasel kujul, poolkelpkatusega hoonena esineb see esimest korda 1856. aastast pärineval linnavaatel. Seega on praeguse veskihoone näol tõenäoliselt tegemist kas 18. sajandi lõpu või 19. sajandi esimese poole ehitisega. Algupärase välisilme säilitas hoone kuni II Maailmasõjani. Pärast sõda taastati hoone algupärasest erineval kujul, viilkatusega hoonena. Mingil põhjusel on ka osa hoovikülje telliskiviseinast asendatud saviseinaga. Katusekatteks oli 19. ja 20. sajandi vahetusel veel keraamiline S-profiiliga katusekivi, pärast ümberehitust tsementvaltskivi, mis 1960. aastatel asendati eterniitkattega.

Enne kokkuvarisemist 2011. a. jaanuaris oli endine Ramsi vesiveski ühekorruseline võrdlemisi kõrge viilkatusega kivihoone mõõtmetega 25x15 meetrit. Hoone all oli täiskelder, hoone jõepoolse osa all on veskikanal kahe võlvsillusega hoone kummalgi küljel. Hoone vundament ja sokliosa on laotud maakividest, esimese korruse välisseinad telliskivist. Vanematel fotodel on hoonel ka telliskivist laotud otsakelbad, mis tõenäoliselt lammutati kas 1940. või 1950. aastatel ja asendati praeguste püstlaudisega kaetud otsaviiludega.

Hoone on avariilises seisundis. Hooviküljel on savist välissein ca ¼ ulatuses varisenud. Ka maanteepoolsel küljel on tellissein ulatuslikult kahjustatud, seda on parandatud juhuslike materjalide, silikaadi ja tsementmördiga. Hoone soklitsoon on jäänud pinnase alla ja lagunemist soodustab maapinna negatiivne kalle hoone suunas.

Arhitektuuriliselt on hästi säilinud arvatavasti 19. sajandist pärinev maakivist ja tellistest veskihoone kehand. Hoone funktsiooni seisukohast on eriti väärtuslik endine veskikanal koos selles leiduvate vesiturbiini osade ja kunagise vesiratta (?) tugikonstruktsioonidega, samuti veskikanali ja veskikambri massiivsetest palkidest vahelaekonstruktsioonid. Samuti oli väärtuslik hoone katusekonstruktsioon koos pööningul säilinud käsivintsiga ning säilinud avatäited ja nende osad, vanad välisuksed ja jõepoolsel hooneküljel leiduvate valgustusluukide massiivsed puitlengid.

Allikas Muinsuskaitseamet (pdf-dokument 3,9 MB)

Ajalugu

Praegu Valga linna territooriumil asuv Ramsi veski ehk Luke Alaveski (Luhde-Obermühle) kuulus ajalooliselt Valga linnaga külgnenud Luke (Ludo, Lude, Schloss-Luhde, Lugaži) mõisale. Luke mõis kuulus 16. sajandil Paju ja Luke mõisa omanikule von Plettenbergile, hiljem pikemat aega Wrangellide suguvõsale.

Veski esineb nimetuse all Lude quarn (Luke veski) juba 1683. aastast pärineval Johan Holmbergi koostatud Valga linnaplaanil, samuti kõigil hilisematel plaanidel. Seda on märgitud 1769. aastast pärinevates Valga rae vastustes kindralkuberneri küsimustikule, samuti J.C. Brotze kogus leiduval linnaplaanil 1784 aastast. Samas leiduval Valga linna kujutisel 1772. aastast on esiplaanil arvatavasti kujutatud sama veskihoonet.

Nime olevat veski saanud selle kauaaegse rentniku Ramschi järgi. Ulrich Ramsch tegutses 1830-1880 aastatel Taageperas ja hiljem Valgas möldrina.

1919. aastal ostis Luke Allveski koos seda ümbritseva 7 tiinu ja 244 ruutsülla suuruse krundiga Lugaži mõisa omanikult parun Wrangelilt Johann Tiltin(g). Valga linnavalitsus, kes eelnevalt oli taotlenud veski võõrandamist ja üleandmist linnale elektrijõujaama rajamiseks, vaidlustas Põllutööministeeriumi kinnistamist lubava otsuse. Riigikohus jättis 1921.a. veebruaris linnavalitsuse kaebuse siiski rahuldamata.

1920. aastatel kuulus veski Johannes Tiltinile. Vesiveskis, mis kandis aadressi Riia tn 26 töötas sel ajal kaks töölist. Tiltinid lahkusid 1939. aastal koos baltisakslastest ümberasujatega Saksamaale.

1940. a. oli omanikuks Peeter Vaher. Paisu oli betoonist, kõrgusega 3 meetrit. Veelask 6 varjaline. Turbiinikanal 2 m kõrge ja 3 meetrit lai. Vetikaalvõlliga turbiin, valmistatud Riias, G. Waldispühl`i töökojas, andis 35 hobujõudu võimsust.


Näib, et sõjas sai veskihoone kannatada ja taastati hiljem mõnevõrra muudetud kujul. Alates 1950. aastatest ei kasutatud hoonet enam veskina, hoone kuulus siis Valga Tarbijate Kooperatiivile, siin asus kooperatiivi transpordikontor, mis lõpetas tegevuse ja anti üle Valga Autobaasile .

Hoone varises kokku 2011 jaanuaris lume raskuse all.

Allikas Muinsuskaitseamet (pdf-dokument 3,9 MB)

Pärimus

Tulin Valka 1855 aastal. Linn oli siis väikene. Viimane maja oli siis praegune Vabaduse tn 11 ja sealt otsekohe põld. Kuperjanovi tn, kus praegu kool, oli enne sõjaväekasarmu ning selle taga jällegi põld. Ramsi veski taga oli Purakõrts – see oli viimane maja sealpool linnaosas. Aia uulitsas oli ainult üks maja, Uues uulitsas oli umbes 10 maja, muidu oli kõik põllu all. Linn laius peaasjalikult raudtee ehitamise aegu ja tõttu. Iga kodanik, kellel maja oli, anti linna poolt ka hea tükikene maad, suurust ei mäleta. Peeter Tamberg

1978 suvelõpu üleujutustest: Veskijärve tammi murdis suurte vihmadega läbi, lätlased panid oma paisule autokraana ja tõstsid väravad välja… Ramsi sillalt pani linnaliini buss viimasena üle kui vett oli tee peal ca 30 cm. Pootshaakidega veevärgimehed said mõne varjalaua kätte aga nii ta läks. Vesi lahmas üle tee veskimaja keldriaknast sisse ja valvuritädi käis tabalukk pihus: mul pole täna midagi valvata. Õue peal seisnud TA-6 kauplusbussidest voolas vesi vulinal läbi. Foto sündmusest = ajapaik.ee / muis.ee

Luke mõis

Veski on oletatavalt algselt rajatud Luke mõisa veskina.

Meediakajastused

Ramsi veski lugu Veskivaramu veskiblogis

Ramsi veski fotod veebirakenduses AJAPAIK.EE

Valgamaalane: Ramsi veski katus varises kokku

ERR: Valgas varises veski katus

http://www.valgamaalane.ee/1216090/linn-asub-veskit-voorandama

http://www.valgamaalane.ee/2815624/linn-sai-veski-omanikuks

Muu info ja välislingid

https://et.wikipedia.org/wiki/Ramsi_vesiveski

https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=23340