Erinevus lehekülje "RAPLAMAA VESKID" redaktsioonide vahel
| (ei näidata sama kasutaja 19 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| + | '''RAPLAMAA SÕNUMID, 7. märts 2018 Nr 3 (259) ''' Väljaandja: OÜ Nädaline ; Rapla 79511, Viljandi mnt 6, tel 489 2133, 5567 3260, Toimetaja Tõnis Tõnisson, e-post: tonis.tonisson@sonumid.ee; KODULOOLANE, Viljatöötlemise ajaloost Raplamaal – veskid; '''Liivi Aarma.''' | ||
| − | + | == Eesti veskitest 19. - 20. sajandist üldisemalt == | |
| − | + | Aastal 1873 registreeriti Eestimaa kubermangus 276 vesiveskit (1867 oli see arv 261) ja 613 tuulikut, arvestamata pukktuulikuid. | |
| + | Eri dokumentides ja raamatutes on toodud veskite arv erinev, sest paljudel juhtudel kasutati üht ja sama vesiveskit nii jahu- kui ka saeveskina; arvele võeti sageli aga kaks veskit. | ||
| + | Nii kirjutas baltisaksa põllumajandusteadlane Carl Ferdinand Hueck 1845. aastal, et Eestimaa 578 mõisas on vähemalt üks vesiveski, mõnes rohkem. | ||
| + | Tema arvates oli siis Eestimaa mõisates 700 vesiveskit. | ||
| + | Aastal 1919 oli Eestis 2393 jahuveskit, millest 628 töötas vee jõul, ülejäänud tuule või aurujõul. | ||
| + | Aastal 1920 oli siin 258 saeveskit, millest umbes 30% töötas vee jõul. | ||
| + | Aastal 1938 läbi viidud loenduse järgi oli Eestis 1212 veskit ja koos pukktuulikutega oli veskeid umbes 2300. | ||
| + | Jahuveskite seas olidki valdavad vesiveskid. 1940. aasta seisuga oli Eestis kokku 759 vesiveskit, iga jõe ääres leidus mõni neist kindlasti. | ||
| − | + | ==Viljatöötlemise ajaloost Raplamaal – veskid== | |
| − | + | [[File:150lk1.PNG|Kuvatõmmis lk 1]] | |
| + | [[File:150lk2.PNG|Kuvatõmmis lk 2]] | ||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | [[File: | + | == Allikad ja viited == |
| − | + | *[[:File:16 R20180307.pdf|Ajalehe väljalõige pdf-failina]] | |
| − | + | *Ajaleht arhiivis <ref> https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=raplamaasonumid20180307.2.13.1 </ref> ja <ref> https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&oid=raplamaasonumid20180307&type=staticpdf </ref> | |
| − | + | [[Category:Veski]] | |
| + | [[Category:Uurimus]] | ||
| + | [[Category:Koond]] | ||
Viimane redaktsioon: 30. mai 2021, kell 21:25
RAPLAMAA SÕNUMID, 7. märts 2018 Nr 3 (259) Väljaandja: OÜ Nädaline ; Rapla 79511, Viljandi mnt 6, tel 489 2133, 5567 3260, Toimetaja Tõnis Tõnisson, e-post: tonis.tonisson@sonumid.ee; KODULOOLANE, Viljatöötlemise ajaloost Raplamaal – veskid; Liivi Aarma.
Eesti veskitest 19. - 20. sajandist üldisemalt
Aastal 1873 registreeriti Eestimaa kubermangus 276 vesiveskit (1867 oli see arv 261) ja 613 tuulikut, arvestamata pukktuulikuid. Eri dokumentides ja raamatutes on toodud veskite arv erinev, sest paljudel juhtudel kasutati üht ja sama vesiveskit nii jahu- kui ka saeveskina; arvele võeti sageli aga kaks veskit. Nii kirjutas baltisaksa põllumajandusteadlane Carl Ferdinand Hueck 1845. aastal, et Eestimaa 578 mõisas on vähemalt üks vesiveski, mõnes rohkem. Tema arvates oli siis Eestimaa mõisates 700 vesiveskit. Aastal 1919 oli Eestis 2393 jahuveskit, millest 628 töötas vee jõul, ülejäänud tuule või aurujõul. Aastal 1920 oli siin 258 saeveskit, millest umbes 30% töötas vee jõul. Aastal 1938 läbi viidud loenduse järgi oli Eestis 1212 veskit ja koos pukktuulikutega oli veskeid umbes 2300. Jahuveskite seas olidki valdavad vesiveskid. 1940. aasta seisuga oli Eestis kokku 759 vesiveskit, iga jõe ääres leidus mõni neist kindlasti.
Viljatöötlemise ajaloost Raplamaal – veskid
Allikad ja viited
- Ajalehe väljalõige pdf-failina
- Ajaleht arhiivis [1] ja [2]
