Paidra veski

Ω
Paidra veski asukoht. Maaameti kaardirakendus
Paidra veski. Juuli 2015. Foto A. Laidoja
Paidra vesiveski pais. Foto A . Laidoja
Kaart aastast 1850; Rahvusarhiivi kaardikogu
Foto Vello Kallandilt.

Nimi/Nimed

Paidra veski, saksa keeles Paidra Mühle. Veski on jõuallika tüübilt vesiveski, toodangu tüübilt veskitööstus.

Asukoht

Ehitise info

  • Hoone tänapäevane seisund: rahuldav
  • Paisu seisund: hea
  • Paisjärve seisund: hea, paisjärv üleval.
  • Muinsuskaitse info: ainult inventariseeritud[1]
  • Elektrienergia tootmine kuni 40 kW

Ajalugu ja pärimused

Paidra veski on piirkonna vanim ja tuntum, ehitatud 1858. a. Paidra talu oli esimene piirkonnas, mille parun J. von Maydell müüs 1867. a Gustav Reinhardtile. Paidra oli nii jahu-, villa-, kui saeveski. RMK pärandkultuuri andmebaas.

Paidra nimi arvatakse tulevat paidrateks kutsutud loomanahksete jõepaatide järgi. Pindi mõis ehitas Võhandu jõel seisva Paidra vesiveski 1858. aastal. 19. sajandi lõpul oli siin sae- ja jahuveski, lisaks sellele kraasiti ja kedrati villa.

20. sajandi alguses sai veski rentnikuks Gustav Melts. Tema ajal oli veskis juba kolm paari jahvatuskive, tehti tangu ja jahvatati püüli. Peale kraasimise ja ketramise pandi käima riide kudumine, vanutamine ja värvimine. Väikeses saekaatris lõigati laudu ja sindleid. Tööd sai üle neljakümne töölise. Kuni 1952. aastani läks veski kõrvalt üle tammi vana maantee Väimela poole, selle munakivisillutis on säilinud tänini. 1917. aastal – tõenäoliselt saekaatrist alguse saanud tules – põles veski kogu täiega maha, alles jäid ainult kivimüürid.

1937. aastal ostis enampakkumisel senimaani varemeis seisnud veskikoha Kristjan Julius Lüütsepp. Tarmukas Saru Alaveski omaniku poeg sai endale päris oma veski, mille ta aastaga tööle pani. Kristjani tarmule oli tugevaks toeks tema nooriku Ella Marie kenake kaasavara. Mõne aasta pärast valmis elumaja. Paidrale ehitati betoonist tamm ja telliti uus moodne turbiin. Peagi oli veskis juba kolm turbiini, nii et elektrivalgust sai oma talu ja seda jätkus veel viiele ümberkaudsele majapidamisele. 1944. aastal purustasid sakslased Eestist lahkudes suure osa veski ehitistest. Kristjan Lüütsepp asus veskit uuesti üles ehitama. Vanemad inimesed teavad rääkida, et pärast sõda võis siin viljajahvatamise järjekorras seista lausa 63 hobuvankrit.

Kuid 1946. aastal tuli veski anda Võrumaa RST tööstuskombinaadile. Paar aastat oli Kristjan Lüütsepp veel veski juhataja, ent 1947. aastal lahkuti küüditamise hirmus kogu perega Paidrast. Hiljem läks veski tööstuskombinaadilt Kirovi kolhoosile. Elumajas taheti kolhoosi-ajal pood avada, aga ööl enne kaupluse avamist võtsid röövlid rõduaknad eest ja viisid kogu kauba minema. Pood jäigi avamata. Vilja jahvatati Paidral 1978. aastani, aga saekaater töötas kuni varade tagastamiseni.

1992. aastal tagastati Paidra vana veski omanikele ning praegu elab seal Kristjan Lüütsepa tütar Valve oma mehe Ülo Kaasikuga. Veski töötab saekaatrina enda tarbeks edasi ja annab elektrit oma majapidamisele.

(Allikas: Kultuurilooline palverännutee Piritalt Vana-Vastseliina)

Fotod ja kaardid


Muu info ja välislingid

Paidra veski fotod RMK pärandkultuuri andmebaasis

Sabbe segati mängu, kust väljujaid polnud Postimees 17.August 1998

Viited