Osula veski

Osula veski olnud kõige esimene veski Liivimaal, ehitatud umbes a 1750 ümber Hans Ohmi ajal. Vanad eestlased on öösel kokku tulnud ja veski ära lõhkunud. Nad pidanud seda püha Võhandu rüvetamiseks, seda enam, et veski ehitamisega ühel ajal ilmad vihmale läinud. Ohmi proua olla 4 nädalat käskinud oodata. Oligi oodatud, kui aga ilmad ei paranenud, lõhkunud nad veski. Vihm aga kestnud edasi. Nüüd arvanud rahvas, et püha Võhand on pahane, et jõgi veel rämpsu täis. Puhastatud ka see, kuid ilmastikule tagajärjeta. Mõisnik aga teatanud asjast kubernerile. Tallinnast saadetudki kohale karistussalku, kes mehi 10-15 paari vitstega nuhelnud. Peale selle pidanud rahvas veski omal jõul uuesti üles ehitama. Kõrts ja veski pandud siis ühe katuse alla.

J. Piirman. Smp (105.)

Samadele kõrtsimüüridele on ehitatud praeguse kaupluse ruumid. Osula veski olnud esimene, kus tangu hakatud tegema.

A. Kala. Smp (40.)

http://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/urvaste/urvaste.html

F. Haidaku artiklist "Veskid Võhandu ülemjooksul", juulis 1976. OSULA külas asub üks vanemaid veskeid. 1638. aasta Liivimaa maarevisjoni ajal oli veski maha põlenud, mölder Jürgen aga kolme aasta eest põgenenud. Seda veskit enam üles ei ehitatud. (1798. aastal välja antud L. A. Mellini kaardil on veski näidatud kilomeetri võrra praegusest ülevalpool, 1839. aasta C. G. Rückeri kaardil oli aga veski näidatud juba praeguses kohas.) 1892. aastal oli Sõmerpalu mõisale kuuluvas Osula veskis ka villatööstus. 1945. aastal anti veski üle Sõmerpalu II Masinaühistule, hiljem jäi veski Võhandu kolhoosile. Osula oli neid Võrumaa kohti, kus nõukogude võimu eest tuli paljudel elu anda. 2. detsembril 1945 said ühel külasimmanil surma kaks noormeest. Seda traagilist juhtumit kirjeldab M. Kits oma raamatus «Haanjamaa monumendid». 13. märtsil 1945 oli ohvrite arv veelgi suurem, siis said surma ka kaks Karguta kooli pioneeri. Bandiitide ohvrid maeti ühishauda Osula kalmistule. https://dea.digar.ee/article/koit/1976/07/10/9