Erinevus lehekülgede "Halliksoo, Villu" ja "Lutsu veski" vahel

(Lehekülgede erinevus)
(Created page with " ===Villu Halliksoo=== ==VILLU ja POOLAKA VESKI== '''Tehnika- ja veskimehe mälestuseks''' Villu, perenimega Halliksoo, läks ära, jäädavalt. Poolaka veski ja selle juurd...")
 
 
1. rida: 1. rida:
 +
<div style='text-align: right;'> <span style="font-size:150%"> ''' ☼  '''  </div>
 +
[[File:Lutsuyld.JPG|thumb|400px|right|Lutsu veski asukoht, lõige Maaameti kaardilt]]
 +
[[File:1797Mellini.PNG|thumb|400px|right| Madsa karjamõis Mellini 1797 a kaardil]]
 +
{{Korduv nimi}}
  
−
===Villu Halliksoo===
+
==Nimi/Nimed==
 +
See artikkel räägib Lutsu veskist Valgamaal, Arula ojal. Põlvamaal, Lutsu jõel asuva veski kohta vaata infot [[Lutsu veski(2)]] artiklist.
  
−
==VILLU ja POOLAKA VESKI==
+
Veski tänapäevane  nimekuju on [[Lutsu veski]].
−
'''Tehnika- ja veskimehe mälestuseks'''
+
Varem kutsuti seda veskit [[Madsa veski]]ks.
 +
Ka oli kasutusel vormid [[Madsa-Veski]], [[Madsaveski]], [[Matsa veski]] ja [[Matsaveski]].
 +
Harvem kasutatakse kaksiknime [[Lutsu-Madsa veski]].
 +
Omaniku nime järgi kasutati 20. saj algul ka ametlikus asjaajamises nime [[Vesiveski Voldemar Tiks]]<ref>ERA.891.2.11820</ref> ja [[Vesiveski E. Tiks]]<ref>ERA.891.2.24856</ref>, mõnikord ka lühendatult  [[Tiks E veski]].
  
−
Villu, perenimega Halliksoo, läks ära, jäädavalt. Poolaka veski ja selle juurde Villu ehitatud minihüdroelektrijaam jäävad ootama uut tehnika- ja veskimeest.
+
Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski, toodangu tüübilt jahuveski ja pärandi tüübilt mõisaveski.
  
−
+
Saksa keeles on veski nimi <b>Lutso Mühle.</b>
−
Käisime Veskivaramu rahvaga Vastemõisa ojal olevat Poolaka veskit uudistamas 2010. aasta suveseminari ajal. Minul oli au olla Poolakal pikemalt ühel ilusal maikuu alguspäeval paar aastat hiljem. Koostasin Villu veeloa taotluse jaoks eksperthinnangut, sest keskkonnaametnikud ei suutnud kuidagi aru saada, millega on põhjendatud rohkem kui 200 aasta vanuses veskikohas paisutamise jätkamine, mis pidavat kalastikule väga halvasti mõjuma. Mis mõtet on toota elektrit generaatoriga, millel võimsust ainult 4 kW.
 
−
Matkasime Villuga enne sauna minekut, vaatasime üle võimalikud probleemsed kohad ülal- ja allpool paisjärve, jahtisime kopraid (tulutult) ja püüdsime mõistatada, miks veskist allpool olevate talukohtade omanikud ei ole huvitatud oja ja selle kallaste korrastamisest. Siis mõistsin, kuidas Villu oli oma maakohta sisse elanud. Tehnikamehe ja -teadlase vaim oli valmis paigaldama ka generaatori, millel võinuks olla võimsust kasvõi kümme korda vähem.  
 
  
 +
==Asukoht/Paiknemine==
 +
Veski asukoht, aadress: Valga maakond 67411, Otepää vald, Arula küla, Lutsu kinnistu. Asumi kood: 1376.
 +
Vanema haldusjaotuse järgi asus veski [[Oepöö kihelkond|Otepää kihelkonnas]], [[Arula mõis|Arula mõisas]].
  
 +
Veski paikneb [[Arula oja|Arula ojal]] kood: VEE1008900, (vanema nimega Tuuba oja) umbes selle  keskjooksul.
  
−
Villu oli 1950ndatel aastatel pooljuhtide füüsika ja transistorite rakendamise alal juhtiv tegija Eestis. Mäletan oma kooliaja esimesest poolest, päris 1960ndate algusest, kuidas koolis püüdsime seebikarbi korpusesse ehitada miniatuurset transistorvastuvõtjat ehk raadiot. Vastava juhendi oli koostanud Villu. Oli suur au pool sajandit hiljem tunda teda kui aatekaaslast veskipärandi hoidmisel. Villu oli nõukogude aja tehnikadoktor automaatika alal ja elektriasjandus oli talle südamelähedane. Koomiline oli kuulda, kui hiljem, veeloa arutamise koosolekul, püüdis keegi keskkonnaametnik Villule selgitada, kuidas elektriasjandusega tuleb tegeleda. Poolaka veskikoha ostis Villu 1999. aastal, sest Tallinna elu oli talle muutunud loomuvastaseks. Poolakal, mis paikneb Sakala kõrgustiku lääneserval, sai tehnikateadlasest veskimees.
+
Asukoht Maaameti kaardil (L-EST koordinaadid): [https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&bbox=640754.68502295,6434462.293664,641140.42721045,6434699.1100702&setlegend=FUUALUS12_8210=0,FUUALUS11_8210=1&punkt=640952.4389292,6434585.5846796 X:6434586 Y:640961]
  
−
+
Asukoht Google kaardil: [https://maps.google.com/maps?q=Lutsu_veski@58.030008,26.386256 N:58.0300083 E:26.3862556]
  
−
Vaade Poolaka vesiveskile ja minihüdroelektrijaamale altpoolt paisu (vasakul) ja paisu lõunaotsast (paremal).  
+
Asukoht Regio/Delfi kaardil: [https://kaart.delfi.ee/?bookmark=2a2d97d5da06683978d450da4abfef99 PL: 58°1′47.870″ IP: 26°23′10.492″ ]
  
 +
==Tehniline teave==
 +
Veskihoone on ümber ehitatud eluhooneks.
 +
Pais on säilinud, seisund hea.  Paisutus ja paisjärv on säilinud, paisjärve nimi Lutsu järv, kood: VEE2105410.
  
−
Villu tegi väga palju unikaalse, puithammastikuga ülekannete ja vesirattaga Poolaka veski päästmiseks. Kuid [[vesiratas]] jäi taastamata – enne tuli aeg minna Igavikujõe teisele kaldale. Poolaka veski ehitus- ja tehnikapärandile on lisandunud Villu tööd ja tegemised.  
+
==Ehitise info==
 +
Veskihoone on remonditud ja ümber ehitatud [[Lutsu turismitalu]] majutuskohaks. Paisu uuendati pärast 2005. a jaanuari tormi.
  
 +
Alusmüür: maakividest, puhta vuugiga. Välisseinad: tahutud ristpalk. Vahelaed: palktaladel puitlaed, Katus: viilkatus, kaetud laastudega. Vaheseinad, trepid:puit.<ref>Muinsuskaitseamet, O.Suuder, 1988 ERA.T-76.1.12699</ref>
  
−
Arvo Järvet,
+
==Ajalugu ja pärimus==
−
kesköö paiku 19/20. jaanuaril 2016
+
[[Madsa (Lutsu) vesiveski]] oli tõenäoliselt 19. saj algul Arula mõisa karjamõisasse lisaveskiks ehitatud rendiveski. Sama sajandi teisel poolel,  pärast Liivimaa talurahvaseaduse  kehtima hakkamist osteti see eravaldusesse. Täpsemalt: <i>Jaan Arrol ostis 1880. a. Madsa veski Arula mõisa pärishärra Frans von Villeboisi käest 5348 rubla hõberaha eest. Sulas maksab ta 800 hõberaha ja ülejäänud võlg võetakse üles Krediit-Kassa Seltsi seaduste järgi, mille maksmine kestab veel 1909 aastal.</i> [[Madsa veski]] 1880 aasta kaart on koostatud ostulepingu lisana, kus ostjale on maa mõõdistatud ja piirikividega tähistatud. Võimalik, et selle tehingu käigus tükeldati endise Arula mõisa Madsa suurtalu maad ja veskikohaga kaasnevale krundile määrati läheduses olnud Lutsu talu järgi ka selline nimi.
 +
 
 +
1939. aasta Jõukomitee loenduse järgi oli Tartumaal, Palupera vallas asuval [[Madsa veski]]l kolme varjaga pais, kõrguseks 4 meetrit. Veskis oli 12-hobujõuline (Viljandis?) Kangmanni poolt valmistatud turbiin, mis käitas ühte 40 tollist kivipaari. Tehti lihtjahu.
 +
 
 +
Veski töötas ja jahvatas kuni 1960-ndate alguseni. Hiljem on ta olnud kasutuses elamuna.
 +
Käesoleval ajal on veskihoone rekonstrueeritud ja kasutusel turismitalu majutuskohana [http://lutsu.ee/ Lutsu.ee]
 +
 
 +
Lutsu veskikohta ilmestab Eesti oludes üsna unikaalne lisaehitis - veehaare. Nimelt oli ehitatud ojale umbes 25 meetri pikkune nn Kööna pais ja kaevati sealt käsitsi, kohati kuni 3 meetri sügavune kraav, et saada lisavett [[Lutsu veski]]le.
 +
 
 +
Esimene teadaolev mölder Madsa veskis oli Marri Lambert (1845 – 1858?)
 +
 
 +
==Viited==

Redaktsioon: 2. juuli 2021, kell 09:22

☼
Lutsu veski asukoht, lõige Maaameti kaardilt
Madsa karjamõis Mellini 1797 a kaardil

Sellise nimega veskeid on Eestis mitu. Jälgi täpsemalt, millisest veskist see artikkel räägib.

Nimi/Nimed

See artikkel räägib Lutsu veskist Valgamaal, Arula ojal. Põlvamaal, Lutsu jõel asuva veski kohta vaata infot Lutsu veski(2) artiklist.

Veski tänapäevane nimekuju on Lutsu veski. Varem kutsuti seda veskit Madsa veskiks. Ka oli kasutusel vormid Madsa-Veski, Madsaveski, Matsa veski ja Matsaveski. Harvem kasutatakse kaksiknime Lutsu-Madsa veski. Omaniku nime järgi kasutati 20. saj algul ka ametlikus asjaajamises nime Vesiveski Voldemar Tiks[1] ja Vesiveski E. Tiks[2], mõnikord ka lühendatult Tiks E veski.

Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski, toodangu tüübilt jahuveski ja pärandi tüübilt mõisaveski.

Saksa keeles on veski nimi Lutso Mühle.

Asukoht/Paiknemine

Veski asukoht, aadress: Valga maakond 67411, Otepää vald, Arula küla, Lutsu kinnistu. Asumi kood: 1376. Vanema haldusjaotuse järgi asus veski Otepää kihelkonnas, Arula mõisas.

Veski paikneb Arula ojal kood: VEE1008900, (vanema nimega Tuuba oja) umbes selle keskjooksul.

Asukoht Maaameti kaardil (L-EST koordinaadid): X:6434586 Y:640961

Asukoht Google kaardil: N:58.0300083 E:26.3862556

Asukoht Regio/Delfi kaardil: PL: 58°1′47.870″ IP: 26°23′10.492″

Tehniline teave

Veskihoone on ümber ehitatud eluhooneks. Pais on säilinud, seisund hea. Paisutus ja paisjärv on säilinud, paisjärve nimi Lutsu järv, kood: VEE2105410.

Ehitise info

Veskihoone on remonditud ja ümber ehitatud Lutsu turismitalu majutuskohaks. Paisu uuendati pärast 2005. a jaanuari tormi.

Alusmüür: maakividest, puhta vuugiga. Välisseinad: tahutud ristpalk. Vahelaed: palktaladel puitlaed, Katus: viilkatus, kaetud laastudega. Vaheseinad, trepid:puit.[3]

Ajalugu ja pärimus

Madsa (Lutsu) vesiveski oli tõenäoliselt 19. saj algul Arula mõisa karjamõisasse lisaveskiks ehitatud rendiveski. Sama sajandi teisel poolel, pärast Liivimaa talurahvaseaduse kehtima hakkamist osteti see eravaldusesse. Täpsemalt: Jaan Arrol ostis 1880. a. Madsa veski Arula mõisa pärishärra Frans von Villeboisi käest 5348 rubla hõberaha eest. Sulas maksab ta 800 hõberaha ja ülejäänud võlg võetakse üles Krediit-Kassa Seltsi seaduste järgi, mille maksmine kestab veel 1909 aastal. Madsa veski 1880 aasta kaart on koostatud ostulepingu lisana, kus ostjale on maa mõõdistatud ja piirikividega tähistatud. Võimalik, et selle tehingu käigus tükeldati endise Arula mõisa Madsa suurtalu maad ja veskikohaga kaasnevale krundile määrati läheduses olnud Lutsu talu järgi ka selline nimi.

1939. aasta Jõukomitee loenduse järgi oli Tartumaal, Palupera vallas asuval Madsa veskil kolme varjaga pais, kõrguseks 4 meetrit. Veskis oli 12-hobujõuline (Viljandis?) Kangmanni poolt valmistatud turbiin, mis käitas ühte 40 tollist kivipaari. Tehti lihtjahu.

Veski töötas ja jahvatas kuni 1960-ndate alguseni. Hiljem on ta olnud kasutuses elamuna. Käesoleval ajal on veskihoone rekonstrueeritud ja kasutusel turismitalu majutuskohana Lutsu.ee

Lutsu veskikohta ilmestab Eesti oludes üsna unikaalne lisaehitis - veehaare. Nimelt oli ehitatud ojale umbes 25 meetri pikkune nn Kööna pais ja kaevati sealt käsitsi, kohati kuni 3 meetri sügavune kraav, et saada lisavett Lutsu veskile.

Esimene teadaolev mölder Madsa veskis oli Marri Lambert (1845 – 1858?)

Viited

  1. ↑ ERA.891.2.11820
  2. ↑ ERA.891.2.24856
  3. ↑ Muinsuskaitseamet, O.Suuder, 1988 ERA.T-76.1.12699
Pärit leheküljelt "https://weskiwiki.ee/index.php?title=Halliksoo,_Villu&oldid=6639"