Lutsu veski

From Weskiwiki
Jump to: navigation, search
Lutsu vesiveski 20.saj keskel; foto Muinsuskaitseameti fotokogust
Lutsu veski 2008 a. mai; foto Veskivaramu fotobaasist

Lutsu vesiveski

Lutsu [saksa k. Lutso] vesiveski

Paraleelnimed: Madsa, Matsa, Matsaveski, Lutsu-Madsa

Tüüp toodangu järgi: jahuveski

Tänapäevane seisund: ümber ehitatud majutuskohaks - turismitalu.

Paisu seisund: hea

L-EST koordinaadid: X:6434586 Y:640961

Navi/GPS koordinaadid: N:58.0300083 E:26.3862556

Asukoht: Valga maakond, Otepää vald, Arula küla, asumi kood 1376

Veekogu: Arula oja kood: vee1008900; paisjärve kood: vee2105410

Ehitise info

Veskihoone on remonditud ja ümber ehitatud Lutsu turismitalu majutuskohaks.

Veskitammi uuendati pärast 2005. a jaanuari tormi.


Muinsuskaitseamet, O.Suuder, 1977:

Alusmüür: maakividest, puhta vuugiga. Välisseinad: tahutud ristpalk. Vahelaed: palktaladel puitlaed, Katus: viilkatus, kaetud laastudega. Vaheseinad, trepid:puit

Ajalugu

Lutsu-Madsa vesiveski oli tõenäoliselt 19. saj algul Arula mõisa karjamõisa lisaveskiks ehitatud rendiveski. Sama sajandi teisel poolel, pärast Liivimaa talurahvaseaduse kehtima hakkamist osteti see eravaldusesse. Täpsemalt: Jaan Arrol ostis 1880. a. Madsa veski Arula mõisa pärishärra Frans von Villeboisi käest 5348 rubla hõberaha eest. Sulas maksab ta 800 hõberaha ja ülejäänud võlg võetakse üles Krediit-Kassa Seltsi seaduste järgi, mille maksmine kestab veel 1909 aastal. Madsa veski 1880 aasta kaart on koostatud ostulepingu lisana, kus ostjale on maa mõõdistatud ja piirikividega tähistatud.

Võimalik, et pärast eraomandisse minemist muudeti ka veski nimi Lutsu veskiks. Veski töötas ja jahvatas kuni 1960-ndate alguseni. Hiljem on ta olnud kasutuses elamuna. Käesoleval ajal on veskihoone rekonstrueeritud ja kasutusel turismitalu majutuskohana.

Lutsu veskikohta ilmestab Eesti oludes üsna unikaalne lisaehitis - veehaare. Nimelt on ehitatud ojale umbes 25 meetri pikkune nn Kööna pais ja kaevati sealt käsitsi, kohati kuni 3 meetri sügavune kraav, et saada lisavett Lutsu veskile.

Esimene teadaolev mölder Madsa veskis oli Marri Lambert (1845 – 1858?)

Veel on teada möldrid Jaak Jaani p. Kumpus (1860-1861)

Johan Michelson (1873 - ???? )

Johan Arrol (1865-1909 )

Luddvig Tedder (1909-1910)

Mihkel Tiks (1910-1927)

Voldemar Tiks (1927-1935)

Eduard Andreson (1935-1939)

Endla Adeele Niklus (1939-1940)

Mihkel Tiks

Artur Käärik

Ott Sarv



Mõis

Mellini 1794 aasta kaardi põhjal võib oletada, et Arula mõisa maade lõunaosas eksisteeris praeguse Madsa (Madsa Endik) talu kohal Madsa karjamõis.


Pärimus

Üle veskitammi läks varem Arula-Sihva tee, samuti tee Lükardi (Kääriku) suunas, nimetati kolme tee ristiks. (V. Tasa)

Vana katuseta rehielamu üle veskijärve teisel kaldal, sellel kindlustusmärk 1866. a. Aidal 1904. a kindlustussilt. Õuepuudest säilinud vanad saared. (RMK)


Fotod ja kaardid

Fotod RMK pärandkultuuri andmebaasis

Veskivaramu pildipank



Muu info ja välislingid

Lutsu veski ajalugu külakogukonna veebilehel

Lutsu turismitalu koduleht

Info veski kohta Muinsuskaitseameti andmebaasis