|
|
| 1. rida: |
1. rida: |
| | + | <div style='text-align: right;'> <span style="font-size:150%"> ''' ☼ ''' </div> |
| | + | [[File:Lutsuyld.JPG|thumb|400px|right|Lutsu veski asukoht, lõige Maaameti kaardilt]] |
| | + | [[File:1797Mellini.PNG|thumb|400px|right| Madsa karjamõis Mellini 1797 a kaardil]] |
| | + | {{Korduv nimi}} |
| | | | |
| − | KRONOLOOGIA ja AJALUGU
| + | ==Nimi/Nimed== |
| − | *[https://weskiwiki.ee/index.php?title=Kronoloogia#TOIDU_ja_ENERGIA_tehnoloogiate_areng Toidu ja energia tehnoloogiate arengu kronoloogia slaidiprogramm]
| + | See artikkel räägib Lutsu veskist Valgamaal, Arula ojal. Põlvamaal, Lutsu jõel asuva veski kohta vaata infot [[Lutsu veski(2)]] artiklist. |
| − | *veskitehnoloogia arengu põhidaatumid
| |
| − | *Veskite arengu kronoloogia tabelina
| |
| | | | |
| − | ==TOIDU ja ENERGIA tehnoloogiate areng==
| + | Veski tänapäevane nimekuju on [[Lutsu veski]]. |
| − | <div class="row">
| + | Varem kutsuti seda veskit [[Madsa veski]]ks. |
| − | <div class="small-3 columns"> ☼ </div>
| + | Ka oli kasutusel vormid [[Madsa-Veski]], [[Madsaveski]], [[Matsa veski]] ja [[Matsaveski]]. |
| − | <div class="small-6 columns">''slaidivahetus u 7 sekundit''</div>
| + | Harvem kasutatakse kaksiknime [[Lutsu-Madsa veski]]. |
| − | <div class="small-3 columns"> ☼ </div>
| + | Omaniku nime järgi kasutati 20. saj algul ka ametlikus asjaajamises nime [[Vesiveski Voldemar Tiks]]<ref>ERA.891.2.11820</ref> ja [[Vesiveski E. Tiks]]<ref>ERA.891.2.24856</ref>, mõnikord ka lühendatult [[Tiks E veski]]. |
| − | </div> | |
| | | | |
| − | <div class="row">
| + | Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski, toodangu tüübilt jahuveski ja pärandi tüübilt mõisaveski. |
| − | <div class="small-12 large-10 columns">
| |
| − | <ul class="example-orbit" data-orbit data-options="animation:slide; pause_on_hover:true;animation_speed:1500;navigation_arrows:true; resume_on_mouseout: true; timer_speed:6600;">
| |
| − | <li class="active">
| |
| − | [[Image:Slide1.PNG|slide 1]]
| |
| − | </li>
| |
| | | | |
| − | <li>
| + | Saksa keeles on veski nimi <b>Lutso Mühle.</b> |
| − | [[Image:Slide2.PNG|slide 2]]
| |
| − | </li>
| |
| | | | |
| − | <li>
| + | ==Asukoht/Paiknemine== |
| − | [[Image:Slide3.PNG|slide 3]]
| + | Veski asukoht, aadress: Valga maakond 67411, Otepää vald, Arula küla, Lutsu kinnistu. Asumi kood: 1376. |
| − | </li>
| + | Vanema haldusjaotuse järgi asus veski [[Oepöö kihelkond|Otepää kihelkonnas]], [[Arula mõis|Arula mõisas]]. |
| | | | |
| − | <li>
| + | Veski paikneb [[Arula oja|Arula ojal]] kood: VEE1008900, (vanema nimega Tuuba oja) umbes selle keskjooksul. |
| − | [[Image:Slide4.PNG|slide 4]]
| |
| − | </li>
| |
| | | | |
| − | <li>
| + | Asukoht Maaameti kaardil (L-EST koordinaadid): [https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&bbox=640754.68502295,6434462.293664,641140.42721045,6434699.1100702&setlegend=FUUALUS12_8210=0,FUUALUS11_8210=1&punkt=640952.4389292,6434585.5846796 X:6434586 Y:640961] |
| − | [[Image:Slide5.PNG|slide 5]]
| |
| − | </li>
| |
| | | | |
| − | <li>
| + | Asukoht Google kaardil: [https://maps.google.com/maps?q=Lutsu_veski@58.030008,26.386256 N:58.0300083 E:26.3862556] |
| − | [[Image:Slide6.PNG|slide 6]]
| |
| − | </li>
| |
| | | | |
| − | <li>
| + | Asukoht Regio/Delfi kaardil: [https://kaart.delfi.ee/?bookmark=2a2d97d5da06683978d450da4abfef99 PL: 58°1′47.870″ IP: 26°23′10.492″ ] |
| − | [[Image:Slide7.PNG|slide 7]]
| |
| − | </li>
| |
| | | | |
| − | <li>
| + | ==Tehniline teave== |
| − | [[Image:Slide8.PNG|slide 8]]
| + | Veskihoone on ümber ehitatud eluhooneks. |
| − | </li>
| + | Pais on säilinud, seisund hea. Paisutus ja paisjärv on säilinud, paisjärve nimi Lutsu järv, kood: VEE2105410. |
| | | | |
| − | <li>
| + | ==Ehitise info== |
| − | [[Image:Slide9.PNG|slide 9]]
| + | Veskihoone on remonditud ja ümber ehitatud [[Lutsu turismitalu]] majutuskohaks. Paisu uuendati pärast 2005. a jaanuari tormi. |
| − | </li>
| |
| | | | |
| − | <li>
| + | Alusmüür: maakividest, puhta vuugiga. Välisseinad: tahutud ristpalk. Vahelaed: palktaladel puitlaed, Katus: viilkatus, kaetud laastudega. Vaheseinad, trepid:puit.<ref>Muinsuskaitseamet, O.Suuder, 1988 ERA.T-76.1.12699</ref> |
| − | [[Image:Slide10.PNG|slide 10]]
| |
| − | </li>
| |
| | | | |
| − | <li>
| + | ==Ajalugu ja pärimus== |
| − | [[Image:Slide11.PNG|slide 11]]
| + | Mellini 1794 aasta kaardi põhjal võib oletada, et Arula mõisa maade lõunaosas eksisteeris Madsa karjamõis. |
| − | </li>
| + | [[Madsa (Lutsu) vesiveski]] oli tõenäoliselt 19. saj algul Arula mõisa karjamõisasse lisaveskiks ehitatud rendiveski. Sama sajandi teisel poolel, pärast Liivimaa talurahvaseaduse kehtima hakkamist osteti see eravaldusesse. Täpsemalt: <i>Jaan Arrol ostis 1880. a. Madsa veski Arula mõisa pärishärra Frans von Villeboisi käest 5348 rubla hõberaha eest. Sulas maksab ta 800 hõberaha ja ülejäänud võlg võetakse üles Krediit-Kassa Seltsi seaduste järgi, mille maksmine kestab veel 1909 aastal.</i> [[Madsa veski]] 1880 aasta kaart on koostatud ostulepingu lisana, kus ostjale on maa mõõdistatud ja piirikividega tähistatud. Võimalik, et selle tehingu käigus tükeldati endise Arula mõisa Madsa suurtalu maad ja veskikohaga kaasnevale krundile määrati läheduses olnud Lutsu talu järgi ka selline nimi. |
| | | | |
| − | <li>
| + | 1939. aasta Jõukomitee loenduse järgi oli Tartumaal, Palupera vallas asuval [[Madsa veski]]l kolme varjaga pais, kõrguseks 4 meetrit. Veskis oli 12-hobujõuline (Viljandis?) Kangmanni poolt valmistatud turbiin, mis käitas ühte 40 tollist kivipaari. Tehti lihtjahu. |
| − | [[Image:Slide12.PNG|slide 12]]
| |
| − | </li>
| |
| | | | |
| − | <li>
| + | Veski töötas ja jahvatas kuni 1960-ndate alguseni. Hiljem on ta olnud kasutuses elamuna. |
| − | [[Image:Slide13.PNG|slide 13]]
| + | Käesoleval ajal on veskihoone rekonstrueeritud ja kasutusel turismitalu majutuskohana. Vaata [http://lutsu.ee/ Lutsu.ee]. |
| − | </li>
| |
| | | | |
| − | <li>
| + | Lutsu veskikohta ilmestab Eesti oludes üsna unikaalne lisaehitis - veehaare. Nimelt oli ehitatud ojale umbes 25 meetri pikkune nn [[Kööna pais]] ja kaevati sealt käsitsi, kohati kuni 3 meetri sügavune kraav, et saada lisavett [[Lutsu veski]]le. |
| − | [[Image:Slide14.PNG|slide 14]]
| |
| − | </li>
| |
| | | | |
| − | <li>
| + | ===Veskipidajad ja möldrid Madsa-Lutsu veskis=== |
| − | [[Image:Slide7.PNG|slide 15]]
| |
| − | </li>
| |
| | | | |
| − | <li>
| + | Esimene teadaolev mölder Madsa veskis oli Marri Lambert (1845 – 1858?). |
| − | [[Image:Slide16.PNG|slide 16]]
| + | Veel on teada möldrid |
| − | </li>
| + | *Jaak Jaani p. Kumpus (1860-1861) |
| | + | *Johan Michelson (1873 - ???? ) |
| | + | *Johan Arrol (1865-1909 ) |
| | + | *Luddvig Tedder (1909-1910) |
| | + | *Mihkel Tiks (1910-1927) |
| | + | *Voldemar Tiks (1927-1935) |
| | + | *Eduard Andreson (1935-1939) |
| | + | *Endla Adeele Niklus (1939-1940) |
| | + | *Mihkel Tiks |
| | + | *Artur Käärik |
| | + | *Ott Sarv |
| | | | |
| − | <li>
| + | ==Viited== |
| − | [[Image:Slide17.PNG|slide 17]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide18.PNG|slide 18]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide19.PNG|slide 19]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide20.PNG|slide 20]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide21.PNG|slide 21]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide22.PNG|slide 22]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide23.PNG|slide 23]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide24.PNG|slide 24]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide25.PNG|slide 25]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide26.PNG|slide 26]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide27.PNG|slide 27]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide28.PNG|slide 28]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide29.PNG|slide 29]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide30.PNG|slide 30]]
| |
| − | </li>
| |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide31.PNG|slide 31]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide32.PNG|slide 32]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide33.PNG|slide 33]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide34.PNG|slide 34]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide35.PNG|slide 35]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide36.PNG|slide 36]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide37.PNG|slide 37]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide38.PNG|slide 38]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide39.PNG|slide 39]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide40.PNG|slide 40]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide41.PNG|slide 41]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide42.PNG|slide 42]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide43.PNG|slide 43]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide44.PNG|slide 44]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide45.PNG|slide 45]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide4.PNG|slide 46]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide47.PNG|slide 47]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide48.PNG|slide 48]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide49.PNG|slide 49]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide50.PNG|slide 50]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide51.PNG|slide 51]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide52.PNG|slide 52]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide53.PNG|slide 53]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide54.PNG|slide 54]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide55.PNG|slide 55]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide56.PNG|slide 56]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide57.PNG|slide 57]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide58.PNG|slide 58]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide59.PNG|slide 59]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide60.PNG|slide 60]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide61.PNG|slide 61]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide62.PNG|slide 62]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide63.PNG|slide 63]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide64.PNG|slide 64]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide65.PNG|slide 65]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide66.PNG|slide 66]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide67.PNG|slide 67]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide68.PNG|slide 68]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide69.PNG|slide 69]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide70.PNG|slide 70]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide71.PNG|slide 71]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide72.PNG|slide 72]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide73.PNG|slide 73]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide74.PNG|slide 74]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide75.PNG|slide 75]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide76.PNG|slide 76]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide77.PNG|slide 77]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide78.PNG|slide 78]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide79.PNG|slide 79]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide80.PNG|slide 80]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide81.PNG|slide 81]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide82.PNG|slide 82]]
| |
| − | </li>
| |
| − | </ul>
| |
| − | </div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | | |
| − | | |
| − | | |
| − | ==Veskitehnoloogia arengu põhidaatumid== | |
| − | | |
| − | tekstina
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': Inimene hakkab kasutama [[kaevamiskepp]]i - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades. </div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''40 000 eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja '''[[jahvekivi]]'''.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''30 000 eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Euroopas kulmineerub viimane [[jääaeg]]. Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast [[jääaeg]]a nimetatakse ka [[Wichseli jäätumine]].</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''20 000 eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud jääkilbi ja liustikega, mille paksus arvatakse olevat olnud kuni 1500 meetrit.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': Euroopa kiviaja inimesed hakkavad kasutama juhuslikke kive metsikute viljade peenestamiseks.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''16 000 eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud [[mandrijää]]ga.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Lääne-Aasias hakkavad tekkima esimesed [[püsiasulad]].</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''12 500 eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' hakkab territoorium vähehaaval vabanema [[mandrijää]]st.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Aasia vahemerepoolses osas hakatakse taimede peenendamiseks kasutama '''[[uhmrit]]''' ja [[uhmrinui]]a.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''12 000 eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''': massiivsete liustike sulamiseveest on moodustunud suuremat osa Eestist kattev [[Balti jääpaisjärv]]. </div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', tänapäevase Süüria aladelt hakkab levima kultuuristatud [[rukis]].</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''11 000 eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''': [[Balti jääpaisjärv]] tühjeneb, veetase langeb 25-30 meetrit, suured alad muutuvad maismaaks.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''' tekib ja levib paikne maaviljelus. See täiendas ja kindlustas oluliselt inimeste toidulauda.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''10 000 eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''', Läänemaa ja saared on endiselt vee all. Praeguse Läänemere kohale on tekkinud nn [[Antsülusjärv]].</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Jordaania aladel hakkab levima kultuuristatud [[oder]].</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''9 000 eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kliima boreaalne, soe ja kuiv. Eesti alad kattuvad taimestiku ja metsaga, peamiselt männimetsad ja sarapikud.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Türgis kultuuristatakse ja hakatakse kasvatama [[nisu]].</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''8 600 eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on [[kiviaeg]]. Pärnu jõe kaldal [[Pulli]]s peatub hooajaliselt rühm küttijaid ja kalastajaid. Nende kasutuses on kivist ja luust tööriistad.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Hiinas algab esmane kultuuristatud '''[[riis]]i''' levik. Andides, Titicaca järve ümbruses kultuuristatakse [[kartul]]. </div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''6 000 eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''', umbes 5500 a eKr - Eesti aladel elavad hõimud hakkavad valmistama keraamikat - põletatud savinõusid.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''' leiutati ja võeti kasutusele [[ratas]]. Mesopotaamias võetakse mulla harimiseks appi [[konksader]].</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''4 500 eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' elatuvad inimesed vaid küttimisest, kalapüügist ja korilusest.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Sumeris ja Egiptuses alustatakse [[niisutuskanal]]ite rajamist.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''4 000 eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on [[kiviaeg]]. Tekivad esmased ürg-asula-paigad.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Niiluse jõe laevadel kasutatakse purje. See on esmakordne looduslike jõudude kasutamine inimeste poolt.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''3 500 eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on [[kiviaeg]].</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Egiptuses toimub '''[[koodi]]''' kasutuselevõtt viljaterade eraldamiseks.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''3 000 eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on [[kiviaeg]].</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''' araabiamaades levib vinnak-kaev ehk kooguga kaev, [[saduff]]. Egiptuses hakatakse tegelema veinikääritamisega.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''3 000 eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on [[kiviaeg]].</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''' hakkab levima laialdasemalt raudesemete tegemine sepistamise (tagumise) teel. [[Separaud]] on oluline tehnoloogiline edusamm.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''3 000 eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' hakatakse asulaid rajama viljelusmajanduseks sobilikesse piirkondadesse, hakkab kujunema üksiktaluline püsivam asustusviis.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': esimese '''[[paisu]]''' ehitamine Egiptuses Jarawi orus voolavale jõele.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''2 800 eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' kergemate muldadega pinnastel hakkab tekkima rohkearvuliselt maaharimisega tegelevaid kogukondi.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''' võetakse kasutusse viljaterade jahvatamiseks auguga '''[[käsikivi]]d'''.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''2 000 eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' </div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Egiptuses on kasutusel '''[[jahusõel]]ad''' jahvatatud vilja puhastamiseks ja sorteerimiseks.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''2 000 eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' </div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Induse orus on kasutusele võetud inimjõul ringiaetavad '''[[käsiveski]]d'''.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 500 eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' </div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': Veski (veskikivide) kirjalik esmamainimine. Piibel, Moosese raamat, 11.5.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 200 eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' </div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': Vahemere idakaldal kasutatakse edasi-tagasi liikuvat '''[[koluga käsikivi]]'''. </div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 000 eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''': Põhja-Eestis hakatakse rajama nn [[muinaspõld]]e - kitsaid kividega piiratud põllulappe.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Hiinas võetakse kasutusele [[hõlmader]].</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''700 a eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''', Saaremaal, Asva kindlustatud asulas kasutatakse '''[[jahvekivi]]sid'''.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Vahemeremaade idaosas levivad inimjõul ringiaetavad [[käsiveski]]d.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''550 a eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' </div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', araabiamaade niisutussüsteemides hakatakse kasutama kaheoslist veetõsteratast - saqiya`t - [[sõtkeratas]]t.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''500 a eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' </div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': puidust hammas-ülekannete kasutuselevõtt araabiamaades ja '''[[veetõsteratas]]'''te loomine. See on teine suur loodusjõudude kasutusvõimaluse tekkimine inimkonnale.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''500 a eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EUROOPAS''': kaheosalise, pöörleva kiviga [[käsikivi]] kasutuselevõtt ja levik Hispaanias ja Vahemeremaades.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''' Roomas käivitatakse [[gööpelveski]]d loomade veojõuga. Kreekas purustatakse oliive [[kollerveski]]tega.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''300 a eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EUROOPAS''' rajatakse esimesed akveduktid.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Aleksandrias võetakse kasutusele horisontaalse [[vesirattaga]] ümberaetavad veskikivid.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''300 a eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' hakatakse rajama nn [[kelti põld]]e, mis võrreldes varasemate põldudega on korrapärasemad ja suuremad. </div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''' Archimedes leiutab kruvimehhanismil põhineva veetõsteseadme, nn [[Archimedese kruvi]].</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''250 a eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS'''</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''' Hiinas toimub tuule jõul töötavate veetõsteseadmete kasutuselevõtt. Ktesibios Aleksandriast leiutab ja ehitab pronksist kolb-pumba.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''200 a eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EUROOPAS''', Hispaanias, Albarregase jõele rajatakse [[paisjärv]] mahuga 10 miljonit kuupmeetrit vett. </div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''' algab esmane [[vesiveski]]te kasutuselevõtmine. </div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''200 a eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS'''</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': vesirattaga [[vesiveski]]te laialdasema leviku algus Kreekas.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''100 a eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' </div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''' Strabon kirjeldab töötavat vesiveskit nn [[Früügia veski]].</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''50 a eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' </div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': MEIE AJAARVAMISE ALGUS, KRISTUSE SÜND</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''0 AASTA'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''': MEIE AJAARVAMISE ALGUS</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': Vitruvius kirjeldab teraviljaveskit, mis töötab vertikaalse vesiratta abil ja on kahekorruseline hoone </div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''25 a pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' </div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Alpidest põhjas, Roomlaste sõjalaagris kasutatakse kaasaskantavaid käsikive sõduritele jahu jahvatamiseks.
| |
| − | </div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''50 a pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' õpitakse ise kohalikust soomaagist rauda sulatama.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': tüüpilise kreeka-rooma vesiveski nn [[Virtuviuse veski]] laiema leviku algus Vahemeremaades.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''100 a pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''': Rooma ajaloolane Tacitus nimetab 98.aastal oma teoses „Germania" esimest korda „aeste" (aostii) s.o tõenäoliselt eesti hõimusid.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Prantsusmaal Barbegalis ehitatakse üks esimesi vesiveskeid, kus kasutatakse [[pealtvoolu-vesiratas]]t.
| |
| − | </div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''200 a pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' võetakse viljakoristusel kasutusele rauast [[sirp]], mis aitab oluliselt edendada põllumajandust.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''' Roomas ehitatakse Janiculuse künka jalamil esimene avalik vesiveski kodanikele jahvatamiseks.
| |
| − | </div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''398 a pKr''' </div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' Kesk- ja Lõuna-Eestis kasvab hoogsalt põllundusega tegelevate taluliste suurpered arv.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Rooma impeeriumis levivad laialdaselt vesiveskid. 488. a. asutatakse Roomas möldrite tsunft.
| |
| − | </div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''500 a pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on alanud traditsioonilise küla ja külaühiskonna kujunemine.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Roomas kinnitatakse veskiseadmed Tiberi jõel ankrus olevale laevale. Hiljem levivad [[veskilaevad]] üle Euroopa.
| |
| − | </div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''500 a pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' </div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': Püha Benedictus Nursiast, Monte Cassino kloostri abt, läänekristliku munkluse ja kloostrielu rajaja, teeb ettekirjutuse, et iga klooster peab omama vesiveskit. [[Kloostriveski]]te rajamise algus.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''550 a pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''': kogu põhjapoolkera tabab 536. a. kliimakatastroof - tekkinud laialdane näljahäda levib ka Eesti aladele.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Iraani ja Afganistaani aladel hakatakse kasutama mittepööratava peaga, horisontaalsete tuulelabadega [[tuulikut]]. Alustatakse [[puri-tuuleveski]]tega teravilja jahvatamist.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''640 a pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''SKANDINAAVIAS''': algab Norra-tüüpi lihtsustatud [[horisontaal-vesiratta]] kasutuselevõtt mägipiirkondade vesiveskites.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Iirimaal ehitavad mungad merelahte [[lüüsveski]], mis töötab tõusu-mõõna tsüklite vaheldumisel muutuva veetaseme energia toel.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''787 a pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS'''</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Hispaanias algab horisontaalse tuulerattaga [[tuulik]]ute kasutuselevõtmine, algab nende laiem levik Euroopas.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''950 a pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS'''</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''' 1026. a. araablased leiutavad väntvõlli.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 000 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' 1030. a. Jaroslav Tark vallutab Tartu ja ehitab sinna Jurjevi linnuse. </div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Inglismaal loendatakse 5624 töötavat veskit.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 086 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' 1154. a. koostab araablasest geograaf al-Idrisi maailma kaardi ja kujutab ning kirjeldab ka Eesti ala (Astlanda). </div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Euroopas mehhaniseeritakse vesirataste kaasabil kalevi valmistamine. Tekivad [[villaveskid]].</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 100 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' levib üha laialdasemalt talirukki kasvatamine ja algab üleminek kolmeväljasüsteemile.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Prantsusmaal levivad tuulikud. Abt Vitalil lubatakse Savignoni rajada "molendina ad aquam et ventum".
| |
| − | </div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 105 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' </div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Inglismaal levivad laialdasemalt tuuleveskid. Varaseim viide tuulikule Inglismaal on aastast 1143.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 180 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' Läänemere idaosa paganad -eestlased- vallutavad ja põletavad maha tollase Rootsi pealinna Sigtuna. </div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Normandias tekivad esmased [[pukktuulik]]ud ja levivad Kesk-Euroopani.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 200 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' 1205. a. Riia lähedal Daugavgrivas ehitatakse klooster ja [[kloostriveski]], üks esimesi Liivimaal.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''' Tuuleveskid levivad Euroopas laiemalt.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 208 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' algab ristisõdijate vallutussõda, mida eestlaste poolt vaadatuna nimetatakse ka muistseks vabadusvõitluseks.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS'''</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 212 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''': Läti Henrik kirjutab oma kroonikas: „Aga Kareda küla oli siis väga ilus, suur ja rahvarohke, nagu olid kõik külad Järvamaal ja kogu Eestis.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Madalmaades hakatakse tuuleveskeid kasutama vee ümberpumpamiseks. Tekivad [[polderveskid]].</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 220 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''': nn Taani hindamisraamatus nimetatakse [[Koila veski]]t Jägala jõe juures; see on esmakordne Eesti veski mainimine kirjalikes allikais.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS'''</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 227 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' algab võõrvõimu aeg, muistse vabadusvõitluse lõpp.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS'''</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 229 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''', Kärknas rajatakse klooster ja veski (Muuge veski).</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS'''</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 238 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''', Saare-Lääne piiskopkonnas sõlmitakse leping piiskopi ja vasallide vahel muuhulgas ka veskite haldamise kohta.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS'''</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 241 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''', Tallinna piiskop Thorkill redigeerib meieni säilinud kujul Taani hindamisraamatu "suure Eestimaa nimistu".</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Euroopas hakatakse ehitama veskeid puidu saagimisks - [[saeveski]]d.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 254 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''', Tallinna piiskopi lepe Dünamünde kloostriga Sagentake haldamise asjus (võimalik, et oli tegemist [[Kolga Sae veski]]ga).</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS'''</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 270 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''': ürikutes märgitakse Odward von Lodele kuulunud Kirrivere veskit (Vardi mõisa veski = Schwarzen = Kirrifer).</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS'''</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 279 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS'''Tallinna Ülemiste Kuningaveski esmamainimine kirjalikes allikais</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS'''</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 286 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' võltsitud ürikus märgitakse Harjumaal asunud veskeid - Russalu, Maardu, Perila.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Euroopas leiutatakse ja võetakse kasutusele rauast vikat.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 300 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''': mungad rändavad Põhja-Eestisse, kus rajavad kloostrile kuuluval maal Padise kloostri ja veski.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS'''</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 305 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' sätestatakse lääniõiguses maahärra suhted vasallidega; vasallidel on käe- ja kaelaõigus, õigus karistada talupoegi ka surmanuhtlusega.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS'''</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 330 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' esimene teade Liivimaal Riia linnas asunud tuuleveskist.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', 1341. a. teated pukktuulikute levikust Hollandis.
| |
| − | </div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 345 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''', Tallinnas rajatakse 4 km pikkune veekanal Ülemiste järvest kuni Tallinna Harju väravani, kuhu hiljem ehitatakse vesiveski.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS'''</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 379 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''', Tallinnas ilmuvad esmased teated Laial tänaval asuvast [[hobuveski]]st.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': 1400. a. on teateid vesiratta kasutamisest linaõli pressimiseks. [[Õliveski]]te kasutuselevõtt. </div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 457 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' seadustatakse pärisorjus: Peapiiskop Stodewescheri armukiri laiendab vasallide pärimisõigust kõigile Eesti- ja Liivimaale läänidele (sealhulgas ka veskitele).</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''' mehhaniseeritakse vesirataste kasutamisega metallide töötlemist - [[valtsveski]]d. Leonardo da Vinci koostab [[saeveski]] ja tuuliku tuuldepöörava mehhanismi joonised.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 500 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS'''</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Itaalias hakatakse kasutama veskeid õlimanufaktuurides.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 570 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' </div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Prantsusmaal, Leidenis ehitab Flaamlane Andries esimese pööratava peaga tuuliku.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 573 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' </div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': apteekides hakatakse vürtside jahvatamiseks kasutama valts-purustuse põhimõttel töötavaid seadmeid, millest hiljem kasvavad välja [[valtsveski]]d.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 575 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' </div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Prantsusmaal Ramellis kirjeldatakse viljakottide mehhaniseeritud tõstmise süsteemi ([[kotivinnak]]) kasutavat veskit.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 588 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' </div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Euroopas kasutab 40 tööstusharu vesiveskite kaudu saadavat energiat.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 600 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' algab saeveskite laiem levik.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''' Inglise ja Prantsuse teadlased kirjeldavad esimesi radiaal-labadega '''[[turbiin]]e'''.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 600 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS'''</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | | |
| − | ==Veskite arengu kronoloogia tabelina==
| |
| − | | |
| − | | |
| − | {| class="wikitable"
| |
| − | |+<span style="font-size:150%">Aeg
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''': Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]'''i - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''40000 eKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''', Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja '''[[jahvekivi]]'''.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''30000 eKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''', Euroopas kulmineerub viimane [[jääaeg]]. Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast [[jääaeg]]a nimetatakse [[Wichseli jäätumine]].
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''20000 eKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud jääkilbi ja liustikega, mille paksus arvatakse olevat olnud kuni 1500 meetrit.
| |
| − | |}
| |
| − | | |
| − | {| class="wikitable"
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''', Lääne-Aasias hakkavad tekkima esimesed [[püsiasulad]].
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''12 500 eKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' hakkab territoorium vähehaaval vabanema [[mandrijää]]st.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''', Aasia vahemerepoolses osas hakatakse taimede peenendamiseks kasutama '''[[uhmrit]]''' ja [[uhmrinui]]a.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''12 000 eKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''': Massiivsete liustike sulamiseveest on moodustunud suuremat osa Eestist kattev [[Balti jääpaisjärv]]. http://www-1.ut.ee/BGGM/eestigeol/
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''' Tänapäevase Süüria aladel hakatakse kasvatama ja levima kultuuristatud '''[[rukis]]'''.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''11 000 eKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''': [[Balti jääpaisjärv]] tühjeneb, veetase langeb 25-30 meetrit, suured alad muutuvad maismaaks.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''' tekib ja levib paikne maaviljelus. See täiendas ja kindlustas oluliselt inimeste toidulauda.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''10 000 eKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''', Läänemaa ja saared on endiselt vee all. Nüüd on tekkinud praeguse Läänemere kohale nn [[Antsülusjärv]].
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''' Jordaania aladel hakkab levima kultuuristatud '''[[oder]]'''.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''9 000 eKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' on kliima boreaalne, soe ja kuiv. Eesti alad kattuvad taimestiku ja metsaga, peamiselt männimetsad ja sarapikud.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''', Türgis kultuuristatakse ja hakatakse kasvatama '''[[nisu]]'''.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''8 600 eKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' on [[kiviaeg]]. Pärnu jõe kaldal '''[[Pulli]]s''' peatub hooajaliselt rühm küttijaid ja kalastajaid. Nende kasutuses on kivist ja luust tööriistad.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''', Hiinas algab esmane kultuuristatud '''[[riis]]i''' levik. Andides, Titicaca järve ümbruses kultuuristatakse [[kartul]]
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''6 000 eKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''', umbes 5500 a eKr - Eesti aladel elavad hõimud hakkavad valmistama keraamikat - põletatud savinõusid.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''' leiutati ja võeti kasutusele [[ratas]]. Mesopotaamias võetakse mulla harimiseks appi '''[[konksader]]'''.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''4 500 eKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' elatuvad inimesed vaid küttimisest, kalapüügist ja korilusest.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''' Sumeris ja Egiptuses alustatakse [[niisutuskanal]]ite rajamist.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''4 000 eKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' on [[kiviaeg]]. Tekivad esmased ürg-asulad.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''' algab tuule jõu esmakordne kasutamine Niiluse jõe purjekatel. See on esmakordne loodusjõudude kasutamine inimese poolt.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''3 500 eKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' on [[kiviaeg]]
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''', Egiptuses toimub '''[[koodi]]''' kasutuselevõtt viljaterade eraldamiseks.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''3 000 eKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' on [[kiviaeg]]
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''' araabiamaades levib vinnak-kaev ehk kooguga kaev, [[saduff]]. Egiptuses hakatakse tegelema veinikääritamisega.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''3 000 eKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' on [[kiviaeg]]
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''' hakkab levima laialdasemalt raudesemete tegemine sepistamise (tagumise) teel. [[Separaud]] on oluline tehnoloogiline pööre.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''3 000 eKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' hakatakse asulaid rajama viljelusmajanduseks sobilikesse piirkondadesse, hakkab kujunema üksiktaluline püsivam asustusviis.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''': esimese '''[[paisu]]''' ehitamine Egiptuses Jarawi orus voolavale jõele.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''2 800 eKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' kergemate muldadega pinnastel hakkab tekkima rohkearvuliselt maaharimisega tegelevaid kogukondi.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''' võetakse kasutusse viljaterade jahvatamiseks auguga '''[[käsikivi]]d'''.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''2 000 eKr'''
| |
| − | |'''EESTIS'''
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''': Vahemere idakaldal kasutatakse edasi-tagasi liikuvat [[koluga käsikivi]].
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''1 000 eKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''': Põhja-Eestis hakatakse rajama nn '''[[muinaspõld]]e''' - kitsaid kividega piiratud põllulappe.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''', Hiinas võetakse kasutusele '''[[hõlmader]]'''.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''700 a eKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''', Saaremaal, Asva kindlustatud asulas kasutatakse '''[[jahvekivi]]sid'''.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''', araabiamaade niisutussüsteemides hakatakse kasutama kaheoslist veetõsteratast - saqiya`t - [[sõtkeratas]]t.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''500 a eKr'''
| |
| − | |'''EESTIS'''
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''': puidust hammas-ülekannete kasutuselevõtt araabiamaades ja veetõsterataste loomine. See on teine suur loodusjõudude kasutusvõimaluse tekkimine inimkonnale.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''500 a eKr'''
| |
| − | |'''EUROOPAS''': kaheosalise, pöörleva kiviga [[käsikivi]] kasutuselevõtt ja levik Hispaanias ja Vahemeremaades.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''' Roomas käivitatakse [[gööpelveski]]d loomade veojõuga. Kreekas purustatakse oliive [[kollerveski]]tega.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''300 a eKr'''
| |
| − | |'''EUROOPAS''' rajatakse esimesed akveduktid.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''', Aleksandrias võetakse kasutusele horisontaalse [[vesirattaga]] ümberaetavad veskikivid.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''300 a eKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' hakatakse rajama nn [[kelti põld]]e, mis võrreldes varasemate põldudega on korrapärasemad ja suuremad.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''' Archimedes leiutab kruvimehhanismil põhineva veetõsteseadme.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''250 a eKr'''
| |
| − | |'''EESTIS'''
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''' Hiinas toimub tuule jõul töötavate veetõsteseadmete kasutuselevõtt. Ktesibios Aleksandriast leiutab ja ehitab pronksist kolb-pumba.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''200 a eKr'''
| |
| − | |'''EUROOPAS''', Hispaanias, Albarregase jõele rajatakse paisjärv mahuga 10 miljonit kuupmeetrit vett.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''' algab esmane [[vesiveski]]te kasutuselevõtmine.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''200 a eKr'''
| |
| − | |'''EESTIS'''
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''': vesirattaga [[vesiveski]]te laialdasema leviku algus Kreekas.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''100 a eKr'''
| |
| − | |'''EESTIS'''
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''' Strabon kirjeldab töötavat vesiveskit nn [[Früügia veski]].
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''50 a eKr'''
| |
| − | |'''EESTIS'''
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''': '''KRISTUSE SÜND'''
| |
| − | |'''NULLAASTA'''
| |
| − | |'''EESTIS''' MEIE AJAARVAMISE ALGUS
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS'''
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''50 a pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' õpitakse ise kohalikust soomaagist rauda sulatama.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''': tüüpilise kreeka-rooma vesiveski nn [[Virtuviuse veski]] laiema leviku algus Vahemeremaades.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''100 a pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' Rooma ajaloolane Tacitus nimetab 98.aastal oma teoses „Germania" esimest korda „aeste" (aostii) s.o tõenäoliselt eesti hõimusid.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS'''
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''200 a pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' võetakse kasutusele rauast sirbid, mis aitavad oluliselt edendada põllumajandust.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS'''
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''300 a pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' Kesk- ja Lõuna-Eestis kasvab hoogsalt põllundusega tegelevate taluliste suurpered arv.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS'''Rooma impeeriumis levivad laialdaselt vesiveskid. Roomas kinnitatakse veskiseadmed Tiberi jõel ankrus olevale laevale.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''500 a pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS'''on alanud traditsioonilise küla ja külaühiskonna kujunemine. Maa põhjapoolkera tabad 536.a. kliimakatastroof - tekib laialdane näljahäda ka Eesti aladel.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''', Pärsias alustatakse [[puri-tuuleveski]]tega teravilja jahvatamist.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''700 a pKr'''
| |
| − | |'''SKANDINAAVIAS''': Norra-Soome tüüpi lihtsustatud horisontaalse vesiratta kasutuselevõtt mägipiirkondade vesiveskites.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''', Iirimaal ehitavad mungad merelahte lüüsidega veski, mis töötab tõusu-mõõna tsüklite vaheldumisel muutuva veetaseme energia toel.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''787 a pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS'''
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''' algab tuulikute laialdasem kasutuselevõtmine.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''900 a pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS'''
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''' 1026. a. araablased leiutavad väntvõlli.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''1000 pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' 1030. a. vallutab Jaroslav Tark Tartu ja ehitab sinna Jurjevi linnuse.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''', Inglismaal loendatakse 5624 töötavat veskit.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''1086 pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' 1154. a. koostab araablasest geograaf al-Idrisi maailma kaardi ja kujutab ning kirjeldab ka Eesti ala (Astlanda).
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''', Euroopas mehhaniseeritakse vesirataste kaasabil kalevi valmistamine.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''1100 pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS'''levib üha laialdasemalt talirukki kasvatamine ja algab üleminek kolmeväljasüsteemile.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''', Inglismaal levivad laialdasemalt tuuleveskid.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''1180 pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' Läänemere idaosa paganad -eestlased- vallutavad ja põletavad maha tollase Rootsi pealinna Sigtuna.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''', Soomes hakatakse ehitama esimesi vesiveskeid.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''1200 pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS'''1205. a. Riia lähedal Daugavgrivas ehitatakse klooster ja [[veski]], üks esimesi Liivimaal.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS'''Tuuleveskid levivad Euroopas pisut laiemalt.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''1208 pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' algab ristisõdijate vallutussõda, mida eestlaste poolt vaadatuna nimetatakse ka muistseks vabadusvõitluseks.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS'''
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''1212 pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''': Läti Henrik kirjutab oma kroonikas: „Aga Kareda küla oli siis väga ilus, suur ja rahvarohke, nagu olid kõik külad Järvamaal ja kogu Eestis.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS'''
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''1220 pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''': nn Taani hindamisraamatus nimetatakse [[Koila veski]]t Jägala jõe juures; see on esmakordne Eesti veski mainimine kirjalikes allikais.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS'''
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''1227 pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' algab võõrvõimu aeg, muistse vabadusvõitluse lõpp.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS'''
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''1229 pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''', Kärknas rajatakse klooster ja veski (Muuge veski)
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS'''
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''1238 pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''', Saare-Lääne piiskopkonnas sõlmitakse leping piiskopi ja vasallide vahel muuhulgas ka veskite haldamise kohta.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS'''
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''1241 pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''', Tallinna piiskop Thorkill redigeerib meieni säilinud kujul Taani hindamisraamatu "suure Eestimaa nimistu".
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''', Euroopas hakatakse ehitama veskeid puidu saagimisks - [[saeveski]]d.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''1254 pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''', Tallinna piiskopi lepe Dünamünde kloostriga Sagentake haldamise asjus (võimalik, et oli tegemist [[Kolga Sae veski]]ga).
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS'''
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''1270 pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''': ürikutes märgitakse Odward von Lodele kuulunud Kirrivere veskit (Vardi mõisa veski = Schwarzen = Kirrifer).
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS'''
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''1279 pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS'''Tallinna Ülemiste Kuningaveski esmamainimine kirjalikes allikais
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS'''
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''1286 pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' võltsitud ürikus märgitakse Harjumaal asunud veskeid - Russalu, Maardu, Perila.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''', Euroopas leiutatakse ja võetakse kasutusele rauast vikat.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''1300 pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''': mungad rändavad Põhja-Eestisse, kus rajavad kloostrile kuuluval maal Padise kloostri ja veski.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS'''
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''1305 pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' sätestatakse lääniõiguses maahärra suhted vasallidega; vasallidel on käe- ja kaelaõigus, õigus karistada talupoegi ka surmanuhtlusega.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS'''
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''1330 pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' esimene teade Liivimaal Riia linnas asunud tuuleveskist.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS'''
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''1345 pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''', Tallinnas rajatakse 4 km pikkune veekanal Ülemiste järvest kuni Tallinna Harju väravani, kuhu hiljem ehitatakse vesiveski.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS'''
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''1379 pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''', Tallinnas ilmuvad esmased teated Laial tänaval asuvast [[hobuveski]]st.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS'''
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''1457 pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' seadustatakse pärisorjus: Peapiiskop Stodewescheri armukiri laiendab vasallide pärimisõigust kõigile Eesti- ja Liivimaale läänidele (sealhulgas ka veskitele).
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS'''mehhaniseeritakse vesirataste kasutamisega metallide töötlemist - [[valtsveski]]d. Leonardo da Vinci koostab [[saeveski]] joonised.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''1500 pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS'''
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''', Euroopas kasutab 40 tööstusharu vesiveskite kaudu saadavat energiat.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''1600 pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' algab saeveskite laiem levik.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''' Inglise ja Prantsuse teadlased kirjeldavad esimesi radiaal-labadega '''[[turbiin]]e'''.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''1600 pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS'''
| |
| − | |}
| |
| − | | |
| − | | |
| − | ==Veskite ajalugu. Helle Koppel==
| |
| − | | |
| − | '''Kõrvalepõige veskite ajalukku'''. Põllud, teraviljakasvatus ja veerikkad jõed lõid soodsa pinnase vesiveskite ehitamiseks Eesti aladel. Sõnadest „vesiˮ ja „kiviˮ ongi tulnud sõna „veskiˮ. Võib arvata, et Põhja-Eestis olid vesiveskid tuntud 12. sajandil või veelgi varem. Rohkem on veskitest teateid 13. sajandist. Arvatavalt on Jägala jõel asunud Koila (siis Kogael) veskit silmas peetud Taani hindamisraamatu „Suures Eestimaa Nimistusˮ, mis koostati aastail 1219–1220 ja redigeeriti aastal 1241.
| |
| − |
| |
| − | 14. sajandist on Eesti aladelt teateid esimestest tuuleveskitest. Need olid Lääne-Euroopa eeskujul ehitatud kogu kerega pööratavad pukktuulikud. Pukktuulikuid tekkis eriti palju tuulerikkale läänerannikule ja saartele, kus talu oma tuulik oli pikka aega talu iseolemise eriliseks väljendiks, sest mujal oli vilja jahvatamine enamasti mõisate monopol. Mõisad hakkasid ka suuri, ainult peast pööratavaid hollandi tüüpi tuulikuid ehitama, mis muutus eriti hoogsaks 18. sajandil. Mõisates oli veski majapidamise üheks kõrvalharuks, mis võimaldas rahuldada mõisa omi vajadusi ja soodsatel tingimustel andis mõisale ka lisasissetulekut. Tõeline hollandi veskite ehitusbuum puhkes aga 19. sajandi viimasel veerandil ja 20. sajandi algul, kui veskite ehitamise õigus laienes talupoegadele. Lühikese ajaga kerkis hulganisti peamiselt puidust veskeid, eelkõige Kesk-Eesti viljakasvatuspiirkondades. Nii näiteks oli enne I maailmasõda üksnes Viljandimaal sadakond talupojatuulikut. Vaid Võrumaal olid ülekaalus vesiveskid.
| |
| − | | |
| − | '''Veskiasjandus Eesti Vabariigis sõjaeelsetel aastatel'''. 1925. aastal oli Harjumaal töötavaid jahuveskeid kokku 137, neist 65 tuuleveskit ja 82 vesiveskit. Veskimajandus aga arenes edasi ja kümmekond aastat hiljem oldi sunnitud nentima, et veskeid on liiga palju!
| |
| − | | |
| − | '''Veskipidajate ühendusest Eesti Vabariigis'''. Veskitööstusel oli sõjaeelse Eesti Vabariigi rahvamajanduses küllalt suurt osatähtsus. Sellel tegevusalal ajapikku üles kerkinud mitmeid lahendust nõudvaid küsimusi arvesse võttes asutati 1936. aasta 28. novembril Üleriigiline Veskipidajate ja Möldrite Ühing. Hiljem mugandus nimi Veskipidajate Ühinguks. See organisatsioon võttis enda peale veskitööstuse igakülgse esindamise ja veskipidajate huvide kaitsmise. Ühingu liikmeid oli 1938. aastal 332, tegutsesid komisjonid, sektsioonid, osakonnad maakondades, vahekohus ja revisjonikomisjon. Ühing korraldas ajakirja „Eesti Veskiˮ väljaandmist (4 numbrit aastas) ning iga-aastaseid üleriigilisi veskipidajate päevi (millest võttis osa üle saja inimese), seisis hea veskimajanduse päevaküsimuste ning veskipidajate majanduslike huvide alal üles kerkinud küsimuste lahendamise eest.
| |
| − | Ühingu algatusel asuti juba 1937. aasta II poolel jahuveskite seisukorra uurimisele. Nimelt oli vabariigis tunda andnud veskite liiga suur arv ja võimsus tegeliku vajadusega võrreldes. Jahuveskite võrk oli juba niivõrd tihe, et vaevalt üle 5...10 km raadiusega piirkonda leidus, kus veskeid polnud.
| |
| − | | |
| − | Ühingu poolt algatatud küsimuse lahendusena pandi 1. juulist 1939 maksma uute jahuveskite asutamise keeld esialgu üheks aastaks. Samal ajal moodustati erikomisjon veskite seisukorra selgitamiseks. Komisjon uuris aasta jooksul jahutööstuse olukorda ja selgitas välja, et Eestis oli 1223 veskit, nendest 5 suurtööstuslikku, 20 kesktööstuslikku ja 1198 väiketööstuslikku ettevõtet. Maakonniti oli kõige rohkem jahutööstusi Tartumaal (228), Virumaal (156) ja Võrumaal (143). Harjumaal oli siis 95 jahutööstust. Võimsuse poolest saanuks veskid aastas jahvatada umbes 74 000 tonni nisu püüliks ja 755 000 tonni teisi teravilju lihtjahuks, tegelik jahvatuse kogus oleks vaid 43 000 tonni nisu ja 398 000 tonni teisi teravilju aastas. Seega oli tegelik jahvatuse kogus veskites umbes 50% nende võimsusest ehk teiste sõnadega – jahutööstusi on ligi kaks korda rohkem, kui neid tegelikult vaja oleks olnud.
| |
| − | | |
| − | Komisjoni töö alusel ja majandusministri ettepanekul otsustas vabariigi valitsus keelata uute jahuveskite asutamise neljaks aastaks – kuni 1. juulini 1943. Jäeti ka erand – kui mingil
| |
| − | põhjusel peaks mingis piirkonnas tekkima vajadus uute võimsuste järele, siis võiks valitsuse otsusel asutada veel 35 väiketööstuslikku jahuveskit. Asutamiskeeld käis tasu eest vilja jahvatavate veskite kohta, samal ajal kui oma majapidamise jaoks töötavate veskite (taluveskite) asutamine jäi endiselt vabaks.
| |
| − | | |
| − | Enne sõda ei nõutud möldritelt kutsetunnistust. Siiski peeti vajalikuks juba töötavate möldrite kutseoskuste parandamist ja sellepärast alustas ühing möldrite kutsehariduslike kursuste korraldamist. Nendest sai osa võtta vähemalt 18-aastane, kutsealale sobiva hea tervisega, kaheaastase kutsepraktikaga ja 6-klassilise algkooli eelharidusega isik. 1939. aastal oli kursuse ajaks määratud neli nädalat, kokku 188 tunni ulatuses. Haridusministeerium kooskõlastas kursuste kava ja kursus viidi edukalt läbi, sellest võttis osa 58 inimest. Loengud toimusid Tartus, praktilised ained veskitehnikas viidi läbi Tartu veskites, vilja ja jahuga seotud õppused Jõgeva Sordikasvanduses. Kursustest osavõtnutele anti vastavad tunnistused. Lõpetanute nimekiri ja ühisfoto avaldati ajakirjas „Eesti Veskiˮ.
| |
| − | | |
| − | Ühingu aastakoosolekul 3. märtsil 1940 tehti kokkuvõtteid kolmeaastasest tegevusest ja märgiti, et vaatamata lühikesele tegevusajale on saavutatud uute veskite asutamise keeld, mis konkurentsi vähenemisega annab olemasolevate, tegutsevate veskite pidajatele võimaluse asuda oma veski ajakohasemaks muutmisele ja töötingimuste parandamisele. Ühingu liikmeid oli sel ajal 362, viimase tegevusaasta jooksul liitunuid oli 43. Nagu eelmistel aastatelgi koostati põhjalik tegevuskava juba traditsiooniliseks saanud ja uute küsimustega tegelemiseks, muuhulgas peeti vajalikuks nii kutseoskuste parandamist kui ka erialalise ajakirja väljaandmise jätkamist. Selle aktiivse tegevuse katkestas riigikorra vahetus.
| |
| − | Ka ajakirja „Eesti Veskiˮ 1940. aasta nr 1 jäi viimaseks. Kokku ilmus üheksa numbrit ajakirja, mida tellis ja uuris põhjalikult iga endast lugu pidav veskipidaja. Aastane tellimishind oli 2 krooni, üksiknumber maksis 60 senti, numbri maht 20–30 lehekülge suuruses A4. Ajakirja sisu oli mitmekülgne. Olgu siin nimetatud mõned teemad, millest ajakirjas juttu tehti: Veskipidajate organiseerumise tähtsusest; Kahjutulede puhkemisest veskis; Seadusandlus ja maksundus; Ühingu tegevusest; Jahvatusvilja eelpuhastusest ja puhastusest; Jahu ja tema toiteväärtus; Veskite transportseadeldistest; Kombain on masin, mis vilja niidab ja peksab korraga; Veski tasuvuse ja tööhinna kalkulatsioon jpm.
| |
