Erinevus lehekülgede "Oandu veski" ja "Mall:Jalus" vahel

(Lehekülgede erinevus)
 
 
1. rida: 1. rida:
[[File:Oandumaaametik.jpg|thumb|400px|right| Oandu vesiveski asukoht, lõige Maaameti veebikaardilt]]
 
==Nimed==
 
  
 +
----------------------------------------------------------------------------------------------------
  
 +
<div style="width: 1000px; height: 450px;">[[Image:Jalusvaike.jpg]]</div>
 +
<div style="position: relative; top: -450px; margin-bottom: -450px;">
 +
<div style='text-align: center;'> <span style="font-size:95%">
 +
Hellenurme küla, Elva vald, 67502 Tartu maakond
  
Veski tänapäevane levinuim nimekuju on '''[[ Oandu veski ]]'''. Paralleelnimi '''[[ Oandu vesiveski]]'''. Kohalikus kõnepruugis ka [[Oondu veski]] või [[Uhandu veski]].
+
Varasem veebileht: http: www veskivaramu ee
  
Veski oli/(on) jõuallika tüübilt [[ vesiveski  ]] [[Category:Vesiveskid ]] ja toodangu tüübilt põhiliselt [[saeveski ]] [[Category:Saeveskid ]] ning [[jahuveski]] töötas kõrval-tootmisena.
+
Arveldusarve SEB: EE571010220036503011
  
Asula/veski vanemad nimekujud: ''[[de molle to Owan]], [[Hofwandes]], [[Ouants]], [[de Mole tho Ouanth]], [[Ofen]], [[Ufwandes]], [[Owando]], [[Oando]], [[Іоандо]], [[Joandu]]'' <ref>  Eesti kohanimeraamat, Tallinn, 2016  [https://www.eki.ee/dict/knr/] </ref>.
+
Facebook-leht: fb.com/veskivaramu
  
''saksa k.'' '''[[ Owando Mühle]]'''.
+
e-maili: info[ät]veskivaramu.ee
  
==Asukoht==
+
Mob: (+372) 520 5142
  
 +
Reg.nr: 80194797
  
 
+
Tel: 767 9809
Veski asukoht, aadress: [[ Lääne-Viru maakond ]] [[Category: Lääne-Viru maakonna veskid ]], [[ Haljala vald ]] [[Category:Haljalala valla veskid ]], [[ Oandu küla ]], [[ Saare ja Veski kinnistud ]]. Asumi kood: 5575.
+
</div>
 
+
[[Veskivaramu#VESKIVARAMU VEEBIKODU| < MTÜ EESTI VESKIVARAMU ]]
Kinnistu nr 88703:001:0286/0285; [[ eraldiseisev veskikinnistu ]] [[Category:Veskikinnistu ]]; [[kasutustüüp]]: aktiivses kasutuses [[Category:Aktiivkasutuses kinnistu ]].
+
</div>
 
 
Kaugus Rakverest linnulennult : 29 km.   
 
 
 
Vanema haldusjaotuse järgi [[ Virumaa ]],  [[ Palmse  vald]] (1922 a.) või ka  [[ Haljala kihelkond ]] [[Category:Haljala kihelkonna veskid ]] , [[ Sagadi mõis]], [[Oandu karjamõis]] (kuni 1917).
 
 
 
[https://maps.google.com/maps?q=Oandu_veski@59.565176,26.103981  Asukoht Google kaardil N: 59.565176 E: 26.103981 ]
 
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&bbox=618252.8747452,6604515.9154756,619582.9528702,6605334.2748506&punkt=618924.7497452,6604937.7904756 Asukoht Maaameti kaardil X: 6592465 Y: 677991 ]
 
 
 
[https://kaart.delfi.ee/?bookmark=ed9bb079db6c84fb6310bc9adcb6edd8  Asukoht Regio/Delfi kaardil pl: 59°33′54.632″ ; ip: 26°6′13.815″ ]
 
 
 
Vesikondlik paiknemine: [[Altja jõgi|Altja jõe ]] [[alamjooks|alamjooksul]] [[Category:Altja jõe veskid ]], veekogu kood: vee1076600.
 
 
 
==Tehniline teave==
 
 
 
[[Veskihoone]] üldine tänapäevane (2019) seisund: konserveeritud müürid, katuseta. Veski sisustus pole säilinud [[Category:Veski varemed ]].  
 
 
 
[[Veskipaisu]] üldine tänapäevane seisund: töökorras [[Category:Säilinud veskipaisud ]].
 
 
 
[[Paisu]] kõrgus: 3,4 meetrit [[Category:Kõrged paisud ]], ülevoolu tüüp: [[ šahtülevool ]].
 
 
[[Paisutus]]: olemas;  haldaja - vald.
 
 
 
Veski [[paisjärv]]e nimi on [[Oandu järv]] , paisjärve kood: vee2088770 [[Category:Veskipaisjärved ]].
 
 
 
[[Veski sild]]: heas seisus, materjal: betoontruup, [[veskitee]]: veskitee heas seisus, eravalduses.
 
 
 
==Piirangud==
 
 
 
[[Natura 2000 ala]] : jah, Lahemaa loodusala.
 
 
 
[[Muinsuskaitseline ehitis]]: ei.
 
 
 
[[Kalapääs]]: pole.
 
 
 
==Hüdroelektrienergia tootmine==
 
Otseselt hüdroelektrienergiat pole toodetud, kuid veskis oli [[auruturbiin]], millega toodeti elektrit ümbruskonna talude tarbeks;  võimsus pole teada. [[Category:Endine elektritootja ]]
 
 
 
==Ehitise info==
 
 
 
Kaks veskihoonet
 
 
 
== Ajalugu ==
 
 
 
Ajalooallikates märgitakse [[Oandu vesiveskit]] esimest korda poole tuhande aasta eest, 1517. aastal, kui oli omanikevahetus [[Sagadi mõis]]as, mille osa oli ka [[Oandu veski]]. Lisaks Oandule ([[de molle to Owan]]) mainiti siis ka [[Lauli küla]] (Lauell) ja [[Kosta veski]]t ([[de molle to Kusten]]).
 
1549. aasta ürikus on [[Oandu veski]] kirjapildiks - [[de mole to Ouantu]].
 
Ajaloodoktor [[Enn Tarveli]] andmetel pärineb esimene kirjalik jälg [[Sagadi mõis]]ast (hove tho Saccadi) mõisnik [[Helmeyt Risebiter]]i testamendist 1469. aastal. Kuid mõis võis juba varemgi olemas olla. 1684. aastast kuni mõisate riigistamiseni Eesti Vabariigile kuulus [[Sagadi mõis]] [[von Fock]]ide suguvõsale.
 
Ajalooürikute andmeil töötasid 1693. aastal Sagadi maadel lisaks [[Oandu veski|Oandule]] veel ka [[Kosta veski|Kosta]] ja [[Ligedama veski|Ligedama]] veskid.
 
 
 
[[Oandu veski]] [[mölder|möldrid]] (hingeloendite andmeil): [[Owandu Jürri|Owandu möldri Jürri]], sünd. 1726 - aastani 1795.
 
Tema teine poeg [[Owandu Maddis|Maddis]], sünd 1761 - aastani 1811.
 
Tema kolmas poeg [[Owandu Tomas|Tomas]], sünd. 1764 - aastani 1818.
 
[[Willa (Vila) Josepi Thomas Pahmann]], sünd 1796 - aastani 1834.
 
[[Johann Jürgens]], sünd. 1779 - aastani 1841.
 
 
 
[[Sagadi mõis]]a plaanil 19. veebruarist 1883 (koostatud varasema 1835. aasta mõisaplaani järgi) on märgitud [[Oandu veski|Oandu]], [[Ligedama veski|Ligedama]] ja [[Kosta veski|Kosta]] vesiveskid, [[Paistemäe tuulik|Paistemäe tuuleveski]], [[Paduri veski|Paduri]] [[villaveski]], [[Kivirehe veski|Kivirehe]] [[viljaveski]].
 
 
 
19. sajandil oli Oandul [[Altja jõgi|Altja jõel]] kaks [[vesiveski]]t: [[viljaveski]] ja [[saeveski]]. [[Viljaveski]] ehk [[Väike veski]] asus [[molder|möldri]] elumajas. Selle paekivist hoone seina on raiutud daatum 1849. Suurem, mitmekorruseline hoone ehitati 1836. aastal raud- ja paekivist. Telliskivides [[sillusevõlvid]] on nähtaval akna- ja ukseavades. [[Paisjärv]]e poolse otsaseina ülaosas on raudkivil aastaarv 1836. Kui vett oli [[veskijärv]]e vähe kogunenud, töötas vaid [[Väike veski]].
 
 
 
1880. aastatel pöörati tähelepanu ka tööohutusele. [[Oandu saeveski]] kaheleheküljelises sisekorra eeskirjas on muuhulgas kirjas, et „... joobnud rahwad ei woeta tööle, samoti ka mitte lapsed ...“ ja „... on keelatud piipu weskis polletada ...“ ning „... saed peawad ikka terawad wiilitud olema ...“. [[Oandu veski]] eeskirja koostas Sagadi [[mõisahärra]] [[Paul Aleksander von Fock]] isiklikult, kuna talle meeldis selliste eeskirjade koostamisega tegeleda.
 
 
 
20. sajandi alguses oli kivist veskihoones ka [[aurumasin]], millega ühendati veevaesel ajal vilja- ja saeveski ning [[lauavabrik]]u tööseadmed ning [[toodeti elektrit]].
 
 
 
[[Mõisate riigistamine|Mõisate riigistamise]] järel jäeti endisele [[Sagadi mõis]]a omanikule [[Ernst von Fock]]ile osa maid rendile. 1926. aastal tagastati talle ka mõisast eraldatud 5,47 ha suurune mõisamaakoht „[[Oanduveski]]“.
 
 
 
[[Eesti Wabariik|Eesti Wabariigi]] ajal töötas Oandul nii sae- kui jahuveski, tehti puusärke ja toimusid laudkäsitöö kursused. [[Veski]] kõrval materjalilaos käisid külanoored laupäeviti tantsimas, pühapäeva hommikutel kohtusid samas hoones aga palvevennad.
 
1936. aastal ostis [[von Fock]]ilt [[Oandu vesiveski]] [[Loksa]]lt pärit [[Theodor Hübschermann]] ([[Ipsermann]], eestind. [[Jõesaar]]).
 
 
 
[[Veski]] hävis tulekahjus 1937. aasta veebruaris. [[Veski]] taastati juba järgmisel aastal.
 
 
 
Õnnetusest kirjutas ka 18. veebruari [[Päewaleht]]: „Tuli hävitas nii hoone kui ka kogu sisseseade, mis oli kogu ulatuses tule vastu kindlustamata. Hävinud hoone oli Oandu jõe kaldal üks põliseid ehitusi, kuna kaks alumist korda olid kivist, ülemine aga puust. Tööstus andis oma jõujaamast kogu ümbruskonnale ka elektrivoolu, nii et hoone hävimise tõttu jäid nüüd kõik voolutarvitajad pimedasse. Omanik hindab oma kahju 10 000 kroonile. See juhtum on aga seda kurvem, et nii hoone kui ka sisseseade olid kindlustamata ja omanikul suur perekond – abikaasa ja kuus alaealist last, kellel nüüd on kadunud igasugune eluvõimalus. Kuidas tuli alguse sai, seda pole seni selgunud.“
 
 
 
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgsetel pinevatel aegadel oli [[Oandu veski]] külaelanike mälestustes metsavendade kokkusaamise kohaks. Rahvasuu seostab metsavendadega ka 1940ndate lõpus toimunud tulekahju. Ametlikult läks [[Suur veski|Suure veski]] sammaldunud ja kuiv laastukatus põlema siiski sädemest. Suurt kahju ei sündinud, katus parandati ära ning veski jätkas tööd.
 
 
 
1949. aastal küüditati Veski omanik Siberisse. Veski natsionaliseeriti ja laudu hakati saagima Rakvere mööbliartellile.
 
[[Veskitamm]] lagunes ajapikku ja veski töötas edasi [[aurukatel|aurukatla]] jõul. Lisaks puudele põletati ka vähem põlevat kraami.
 
Veski veejõu- ja aurumasina ajamite ümberlülitamine lauasaagimiseks ja teravilja jahvatamiseks oli ohtlik tegevus ja juhtus ka surmaga lõppenud õnnetusi.
 
Aurumasina kohta kõrges hoones tähistasid paksud tellisseinad - Sagadi mõisa löövis põletatud tellistest vooderdatud sisemine topeltmüüritis.
 
Oandu Veski lõpetas töö 1960ndate aastate algul.
 
Kohalike inimeste andmetel soovisid nõukogude aastail sinna teha puhkekodu Tapa MEK, EKE ja Viru kolhoos. Kui 1971. Aastal loodi Lahemaa Rahvuspark, pandi need projektid seisma ja Veski läks Lahemaa taastatavate objektide nimekirja, kuid enne kui Lahemaa jõudis seal midagi tegema hakata, Eesti iseseisvus. 1984. aastast on veel Suure Veski inventariseerimis joonised, tehtud Rakvere Metsamajandi poolt.
 
1994. aastal tagastati omandireformi käigus Oandu Vesiveski Theodor Jõesaare tütrele Aino Turetskile.
 
1995. aastal alustas Turetskite pere Väikese Veski renoveermist, tehes ära suure töö Veski alumise korruse veekindlaks muutmiseks, kuna see asub paisjärve veepinnast allpool.
 
1998. aastal ostis Suure Veski varemed Margus Reinsalu perekond ning järgmisel, 1999. aastal ka Väikese Veski ehk möldri maja.
 
 
 
Oandu Veski naabritest:
 
Oandu Veski naabruses asus ka Sagadi mõisale kuulunud Oandu karjamõis. Hoonetekompleksi kivist läänetiib ehitati 1830. aastatel. 1849. aastal valmis idatiib - kivist laudahoone ja arvatavasti ka kahte hoonet siseõueks ühendanud pae- ja raudkivimüürid, mis kaeti põletatud savist katusekividega. 1853. aastal ehitati paisjärve põhjakaldale kivist jääkelder, mida kasutati piimajahutuskeldrina. Jää murti paisjärvest. Otsaseinas on kivile tahutud aastaarv 1853.
 
1857-60 ehitati karjamõisa uus peahoone, mil oli puust viilkatusega katusekorrus, avar keskveranda, balustritega rõdu- ja trepipiirded, stiilsete sepistatud kaunistustega laiad tiibuksed ja muud baroksed elemendid. Uhke häärber sai aastaid hiljem Sagadi mõisa försteri (metsahärra) elukohaks ja mõisametskonna keskuseks.
 
Metskonna kontor asus Oandul 20. sajandi lõpuni. Aastatel 2005-2008 renoveeris RMK hooned Oandu külastuskeskuseks. Siit saavad alguse ka loodusrajad.
 
 
 
Ajaloodaatumeid:
 
1510 - esmakordselt märgitakse ajalooürikus Sagadi mõisa kõrval asuvat Palmse mõisa ja Oruveski veskit.
 
1669 -1678 oli Sagadi mõisa rent 700 riigitaalrit aastas. Eraldi rendilepinguga oli 1669. aastal rendile antud üks saeveski.
 
1800 - oli Palmse mõisal viis vesiveskit (Joaveski, Oruveski, Laviku, Sae), kaks tuulikut (mõlemad ühe paari kividega ja puust). Ühes neist sai saagida kuni kolmetolliseid planke. Palmsel oli mingil ajajärgul ka Võsu külje all Jaaniojal veski.
 
1820 - sõlmiti Vihula, Sagadi ja Karula mõisate omanike vahel leping Annikvere jõe äravoolu kraavile kindla tõkke püstitamiseks Karula mõisa maa-alal.
 
1835. aastal kirjutas Vihula mõisa omanik A. Schubert Sagadi mõisa omanikule von Fockile, et Vihula saeveski on tugevasti amortiseerunud ning nõuab suurt remonti, mida kavatsetakse alustada sama aasta märtsis.
 
1858. aasta hingeloendi andmeil elasid Eskul puusepp, metsavaht ja laulumees (köster), Oandul mölder, müürsepp ja karjane, Ligedamal kõrtsmik ja telliskivimeister.
 
 
 
Koostanud: S. Pärismaa
 
 
 
Toimetanud: A. Kütt
 
 
 
== Pärimus ==
 
 
 
 
Oandu veskit on esmakordselt mainitud aastal 1517. Esialgu oli Oandul ainult jahuveski. 1836. aastal ehitati  puithoone asemele uus mitmekordne kivist vesiveski, kus sai nii jahu jahvatada kui ka saelaudu saagida. Fock, Ernsti kaebus Maakorralduse ja Metsade Peavalitsuse otsusele Virumaal Sagadi mõisas Oandu vesiveski võõrandamise kohta
 
 
 
Eesti Vabariigi ajal töötas Oandul nii saeveski kui lauavabrik. Tänu veejõule oli nii veski omaniku majas kui metskonnakontoris elekter. Nõukogude ajal küüditati veski omanik, veski lõpetas töö 1950. aastatel. (A, Turetski) 
 
 
 
== Fotod ==
 
 
 
http://pk.rmk.ee/parandkultuur/TN/TN332.jpg 887:VEV:002
 
 
 
 
== Fotod ja kaardid ==
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
== Lisainfo ja välised lingid ==
 
 
 
 
 
 
 
== Viited ==
 
 
 
ERA.1356.2.5711 Tarvel, E. 1983. Lahemaa ajalugu. Reintal, P. 2001. Vaatamisväärne Sagadi mõisa kaugem ümbrus. Käsikiri.
 

Redaktsioon: 19. juuni 2021, kell 20:50


Jalusvaike.jpg

Hellenurme küla, Elva vald, 67502 Tartu maakond

Varasem veebileht: http: www veskivaramu ee

Arveldusarve SEB: EE571010220036503011

Facebook-leht: fb.com/veskivaramu

e-maili: info[ät]veskivaramu.ee

Mob: (+372) 520 5142

Reg.nr: 80194797

Tel: 767 9809

< MTÜ EESTI VESKIVARAMU