Erinevus lehekülgede "Tsähkna veski" ja "Sõmeru veski (Kos)" vahel

(Lehekülgede erinevus)
 
 
1. rida: 1. rida:
−
<div style='text-align: right;'> <span style="font-size:150%"> '''<s>Ω</s>'''</div>
+
[[File:S6meruKos.JPG|thumb|400px|right| Sõmeru vesiveski asukoht, lõige Maaameti kaardist]]
−
[[File:TsahknaMAkaart.JPG|thumb|300px|right| Tsähka veski asukoht, lõige Maaameti kaardilt]]
+
[[File:Someru1933.JPG|thumb|400px|right| Sõmeru veski silla ehitus ja paisu likvideerimine, märts 1933. EMM F 84:75, Eesti Maanteemuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1182535]]
−
== Nimed ==
+
[[File:S6merusild.JPG|thumb|400px|right| Sõmeru veski. Foto: Veljo Ranniku, 1971, MKA fotoregister ]]
−
Veski tänapäevane enimkasutatav nimi on [[Tsähkna veski]]. Varem, eriti 20. sajandi esimesel poolel oli valdavalt kasutuses nimekuju [[Zähna veski]]. Kohalik, murdeline veski nimi on [[Zähnä veski]] või ka [[Tsähknä veski]], varem ka [[Zähna kivi]]. Väga harva esineb ka nimekuju [[Tsahkna veski]].
+
[[File:Someru71.JPG|thumb|400px|right| Sõmeru mõisa vesiveski ~ca 1971. V.Ranniku. MKA: register.muinas.ee 79790.jpg  ]]
−
Saksa keeles [[Zähna Mühle]].
+
[[File:Someru20131.JPG|thumb|400px|right| Sõmeru veski esikülg 2013. a. Foto: H. Veskimägi]]
 +
[[File:Someru20132.JPG|thumb|400px|right| Sõmeru veski 2013. Foto: H.Veskimägi]]
 +
[[File:Someru20133.JPG|thumb|400px|right| Sõmeru veski tagakülg 2013. Foto: H. Veskimägi ]]
 +
[[File:S6meru2017.jpg|thumb|400px|right| Sõmeru veski 2017. Foto: Veskivaramu ]]
  
−
Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski  ja toodangu tüübilt jahuveski  ning pärandi tüübilt mõisaveski.
+
{{Korduv nimi}}
  
−
== Asukoht ==
+
== Nimi ==
−
Veski asukoht, aadress: [[Põlva maakond]], [[Kanepi vald]], Häätaru küla, Veski kinnistu. Asumi kood: 1960.
+
''See artikkel räägib Sõmeru vesiveskist Kose kihelkonnas Pirita jõel. Rakvere kihelkonnas Sõmeru jõel asuva Sõmeru veski kohta vaata infot artiklist'' [[Sõmeru veski (RAK)]].
−
Vanema haldusjaotuse järgi  [[Kanepi kihelkond]], [[Krootuse mõis]] (kuni 1917) või ka [[Võrumaa]], [[Kõlleste vald]] (1922 a.).
 
  
−
Vesikondlik paiknemine: [[Piigaste oja]] (kood:1048300) ülemjooksul. Jõe edasivool: [[Leevi jõgi]] => [[Ahja jõgi]] => [[Suur-Emajõgi]].
+
Veski tänapäevane asulajärgne nimi on [[Sõmeru veski (Kos)|Sõmeru veski]]. Kuna tegemist on [[Sõmeru mõis]]a hoonetekompleksi kuulunud veskiga oli kasutusel ka nimekuju [[Sõmeru mõisa veski]] või hilisemal ajajärgul ka [[Sõmeru karjamõisa veski]]. Weskiwikis on kasutusel veski nimekujuna [[Sõmeru veski (Kos)]] või [[Sõmeru veski(1)]] tulenevalt vajadusest eristada teda [[Rakvere kihelkond|Rakvere kihelkonnas]] asuvast [[Sõmeru (Rak) veski|Sõmeru (Rak) veskist]] ehk [[Sõmeru veski(2)|Sõmeru(2) veskist]].
  
−
*[https://maps.google.com/maps?q=Tsähkna_veski@58.104259,26.859509 Asukoht Google kaardil N: 58.104259 E: 26.859509]
+
Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt algselt jahuveski hiljem villaveski. Pärandi tüübilt on tegemist mõisaveskiga.
−
*[http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1236&HEIGHT=747&zlevel=9,668658.01341544,6443898.5499701&setlegend=SHYBR_ALUS01_82A=0,SHYBR_ALUS07_82AV=1 Asukoht Maaameti kaardil X: 644394 Y: 668545]
 
  
−
== Tehniline teave ==
+
Sõmeru küla nimi pärineb arvatavasti pinnasele viitavast sõnast ''sõmer'' - jäme liiv, kruus, terad.
−
Veskihoone üldine tänapäevane seisund: hävinud, säilinud vundament.
+
Küla vanemad nimekujud on olnud 1241 Semær, 1528 Somers, 1726 Sommer, 1782 Sömmero. <ref>  Eesti kohanimeraamat, Tallinn, 2016  </ref>.
−
Veskipaisu üldine tänapäevane seisund: mitterahuldav, paisu kõrgus: ~1,25 m, ülevoolu tüüp: pole teada.
 
−
Paisutus - olemas, veski paisjärve nimi [[Tsähknä veskijärv]], paisjärve kood: 210930.
 
−
Veski sild: pole säilinud.
 
−
Veskitee: pole säilinud.
 
−
Kalatrepp: pole ehitatud.
 
  
−
== Pärimus ja ajalugu ==
+
''saksa k.'' '''[[Sommerhof Mühle]]'''.
−
Veskikoht oli olemas juba Põhjasõja ajal. Samuti on veskikoht märgitud nii Mellini kui ka Rückeri kaardil.
 
  
−
Töötas üks kivipaar, tehti liht- ja ülesõelajahvatust ning tangu, veskis olid kruubimasin ja tangulõikaja ning esimesed püülivaltsid Võrumaal. Veskis saeti sindleid, toimus linamurdmine ning lina- ja viljapuhastamine. 1934. aastast töötas saekaater, seimer ja
+
==Asukoht==
−
höövelmasin, tegutses meierei ning toodeti elektrit oma majapidamise tarbeks.
+
Veski asukoht,aadress: [[Harju maakond]], [[Kose vald]], Sõmeru küla, Vesiveski kinnistu. Vanema haldusjaotuse järgi [[Kose kihelkond|Kose kihelkonns]], [[Ravila mõis]]a maadel.
−
Veski juured osteti lisaks ka lokomobiil. <ref>  Karilatsi kajastused 3, M.Veski, PTM, 2010  </ref>.
 
  
−
19. sajandi lõpul kuulus veski [[Anna Haava]] vanematele. Siit on luuletaja ammutanud ainest ka oma loomingule <ref> http://krzwlive.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=44&table=Persons  </ref>.
+
Veski paiknes [[Pirita jõgi|Pirita jõe]] keskjooksul.
−
Kuulmaoru veerel, vaatega [[Janukjärv]]ele on tähistatud koht, kus poeet kirjutas luuletuse "Järv leegib eha paistel".<ref> Loodusajakiri https://www.loodusajakiri.ee/tutvustused/Loodusesober03-2014.pdf </ref>
+
 
 +
[https://maps.google.com/maps?q=S6meru_veski@59.175232,25.273253 Asukoht Google kaardil N:59.17523 E:25.27325]
 +
 
 +
[https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&bbox=571931.77343751,6559918.8691407,573513.80468751,6560884.6894532&punkt=572791.14843751,6560328.0488282 Asukkoht Maaameti kaardil - X:6560326.7 Y:572802.3]
 +
 
 +
==Tehniline ja ehituslik info==
 +
Veskihoone üldine tänapäevane seisund (2019): veskihoone on ümber ehitatud eluhooneks, mahud ja ruumiline jaotus põhiosas säilinud. Algsed välisseinad on säilitatud. Veskipais, paisutus ja veski-paisjärv pole säilinud.
 +
 
 +
Veski sild: üle Pirita jõe, heas seisus, material - betoon. Veski tee: Sõmeru - Vilama maantee, üldliikluseks  avatud.
 +
 
 +
== Piirangud ==
 +
1. Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse kuuluv veekogu: jah
 +
 
 +
2. [[Lõhejõgi]]: ei
 +
 
 +
3. [[Natura 2000]] ala: ei
 +
 
 +
4. Kalatrepp: pole vajalik
 +
 
 +
5. Muinsuskaitseline ehitis: ei
 +
 
 +
==Ajalugu ja pärimused==
 +
Sõmeru veski lähiümbrus on juba varakult inimeste poolt kasutusse võetud. Nimelt on kunagise paisjärve põhjakaldal muinasaegne  asulakoht, mis pärineb II aastatuhandest.<ref>https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=imagegallery&id=18054</ref> . Sõmeru küla on esmamainitud 1241. aastast pärit Taani hindamisraamatus (Liber Census Daniae) kui Semær . Adramaade hulgaks külas on märgitud kuus, mis viitab tavalise suurusega väikekülale.
 +
 
 +
1469. aastal oli Sõmeru (Sommers) külas olnud mõis, mis kuulus Ravila mõisa juurde, kuigi hiljem pole seda allikates enam mainitud. Aastal 1516 oli külas neli talu nelja adramaaga, aastal 1524 aga kolm talu nelja adramaaga. 1694. aastal koostatud Ravila mõisa kaardile ei ole Sõmeru külla märgitud ühtegi veskikohta, samuti 1791-1798 aastail krahv Mellini koostatud Eesti ja Liivimaa atlase Revala kreisi kaardilehel pole Sõmerus veski tingmärki. Küll aga on sinna lähedusse märgitud Paunküla mõisa saeveski (tänapäevase nimega [[Sae veski]]).
 +
 
 +
Kirjalike allikate põhjal võib arvata, et Sõmeru veski oli olemas tõenäoliselt vähemalt alates <b>XVIII sajadi kolmandast veerandist</b>.
 +
Seda võib järeldada 13.10.1797 aastal registreeritud [[Johann Georg Treue]] kaebekirja põhjal, kus on kirjas, et ta rentis 10.05.1796 krahv [[von Manteuffel]]ile kuulunud [[Sõmeru mõis]]a rentnikult ja maanõunikult leitnant [[von Vietinghoff]]ilt kolmeks aastaks vesiveski.
 +
Veski rent oli 15 hõberubla ja 15 tündrit (1992,6 kg) vilja aastas.
 +
Veski olla aga olnud „ääretult lagunevas seisus“, mistõttu tuli rentnik [[Treue]]l teha suuri lisakulutusi veski käigus hoidmiseks.
 +
29.09.1797 võttis [[Vietinghoff]] rentnik [[Treue] sõnutsi veski ja hulga muud vallasvara tema käest ära.
 +
Seda kõike nõudis [[Treue nüüd]] kindralkuberneri abiga tagasi.
 +
14.11.1797 arutati asja Eestimaa kubermanguvalitsuses, mis otsustaski Treuele kõik tema
 +
vallasvara tagastada ja veski uuesti temale rendile anda.<ref>EAA.30.1.8739.</ref>
 +
 
 +
Dokumendis mainitud <b>1796</b>. aastal [[Sõmeru veski (Kos)|Sõmeru veski]] väga halba seisukord võibki viidata sellele, et veski pidi olemas olema juba mõnikümmend aastat varem.
 +
 
 +
On teada, et 1817. aasta alguses oli [[Sõmeru veski]] mölder [[Christian Laks]] (13.04.1776-19.03.1817).
 +
Christian sündis Vaida mõisapiirkonnas Johann ja Anna Maria Laksi (Lax) peres.
 +
Hiljemalt 1795. aastast elas ta Palvere mõisapiirkonnas ning teenis oma möldrist poolvenna [[Carl Laks]]i juures sulasena.
 +
Veel 1814. aastal oli Christian [[Vana-Harmi mõisa veski]] mölder. Seega läks ta [[Sõmeru veski]]sse möldriks millalgi 1814.-1816. aasta vahel.
 +
Võimalik, et ta õppis kõigepealt oma venna juures Sõmerul ametit, seejärel pidas ise [[Vana-Harmi veski]]t ning kui tema poolvend Carl Sõmerult lahkus, tuli ise sinna.
 +
1816. a hingeloendi esineb ta  kui Vana-Harmi mõisa (villaveski?) kangur.
 +
 
 +
1820. a. oli [[Sõmeru veski]] mölder [[Johann Christoph Wiekmann]]. Ta oli pärit [[Vana-Harmi mõis]]ast, kus tema isa oli [[Lööra veski]] mölder.
 +
Tõenäoliselt töötas ta [[Sõmeru veski]]s 1854. aastani ja lahkus hiljem [[Kehra mõisa]].
 +
Hiljemalt 1854. aastaks oli Sõmeru mõisa möldriks saanud [[Otto Ampel]], kes tuli [[Palvere mõisa]] piirkonda elama 1853. aastal.
 +
[[Otto Ampel]] oli [[Sõmeru mõisa]] mölder kindlasti veel 1859. aastal, ta suri aga kümme aastat hiljem kui Sipelga talu peremees.
 +
Tema veskist lahkumine võib olla seotud [[Ravila mõis]]a [[Sõmeru karjamõisa vesiveski]] põlenguga 1866. a. kevadel.
 +
 
 +
1883. aastal ehitati Sõmeru mõisale uus jahu- ja saeveski. Kes 1883. aastast alates veskit pidas, pole teada.
 +
1886. a. oli [[Sõmeru karjamõisa]] mõldriks [[Mart Jänes]], kes oli pärit Türi kihelkonnast Kolu mõisapiirkonnast ja hiljem läks Pikavere mõisa metsnikuks.
 +
 
 +
== Lisalugemist ==
 +
*[https://perejakodu.ohtuleht.ee/855832/vaata-imelisi-kodupilte-heli-ja-enn-veskimagi-said-aasta-kodu-peapreemia Vaata imelisi kodupilte: Heli ja Enn Veskimägi said Aasta Kodu peapreemia] Pere ja Kodu 2018-02-02
 +
*[https://kodustiil.postimees.ee/4394871/galerii-aasta-kodu-tiitli-voitis-varemetes-veskikoha-taastanud-suurarimees?_ga=2.30739065.792708347.1517496365-2021997145.1517313332  Aasta kodu tiitel Veskitaastajale] Postimees
  
−
Hävinud 1940. aastal tulekahjus.
 
−
Teise versiooni järgi süüdati veski 1940. a  segastel aegadel pahatahtlike inimeste poolt.
 
  
 
== Viited ==
 
== Viited ==
−
 
−
[[Category:Veski]]
 
−
[[Category:Mõisaveskid]]
 
−
[[Category:Jahuveskid]]
 
−
[[Category:Vesiveskid]]
 
−
[[Category:Põlva maakond]]
 
−
[[Category:Kanepi kihelkond]]
 
−
[[Category:Leevi jõgi]]
 
−
[[Category:Hävinud veskid]]
 
−
[[Category:Saeveski]]
 
−
[[Category:Püüliveski]]
 
−
[[Category:Endine elektritootja]]
 
−
[[Category:Veski hävinud]]
 
−
[[Category:Säilinud pais]]
 
−
[[Category:Säilinud paisjärv]]
 
−
[[Category:Krootuse mõis]]
 

Redaktsioon: 11. juuni 2021, kell 13:58

Sõmeru vesiveski asukoht, lõige Maaameti kaardist
Sõmeru veski silla ehitus ja paisu likvideerimine, märts 1933. EMM F 84:75, Eesti Maanteemuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1182535
Sõmeru veski. Foto: Veljo Ranniku, 1971, MKA fotoregister
Sõmeru mõisa vesiveski ~ca 1971. V.Ranniku. MKA: register.muinas.ee 79790.jpg
Sõmeru veski esikülg 2013. a. Foto: H. Veskimägi
Sõmeru veski 2013. Foto: H.Veskimägi
Sõmeru veski tagakülg 2013. Foto: H. Veskimägi
Sõmeru veski 2017. Foto: Veskivaramu

Sellise nimega veskeid on Eestis mitu. Jälgi täpsemalt, millisest veskist see artikkel räägib.

Nimi

See artikkel räägib Sõmeru vesiveskist Kose kihelkonnas Pirita jõel. Rakvere kihelkonnas Sõmeru jõel asuva Sõmeru veski kohta vaata infot artiklist Sõmeru veski (RAK).

Veski tänapäevane asulajärgne nimi on Sõmeru veski. Kuna tegemist on Sõmeru mõisa hoonetekompleksi kuulunud veskiga oli kasutusel ka nimekuju Sõmeru mõisa veski või hilisemal ajajärgul ka Sõmeru karjamõisa veski. Weskiwikis on kasutusel veski nimekujuna Sõmeru veski (Kos) või Sõmeru veski(1) tulenevalt vajadusest eristada teda Rakvere kihelkonnas asuvast Sõmeru (Rak) veskist ehk Sõmeru(2) veskist.

Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt algselt jahuveski hiljem villaveski. Pärandi tüübilt on tegemist mõisaveskiga.

Sõmeru küla nimi pärineb arvatavasti pinnasele viitavast sõnast sõmer - jäme liiv, kruus, terad. Küla vanemad nimekujud on olnud 1241 Semær, 1528 Somers, 1726 Sommer, 1782 Sömmero. [1].

saksa k. Sommerhof Mühle.

Asukoht

Veski asukoht,aadress: Harju maakond, Kose vald, Sõmeru küla, Vesiveski kinnistu. Vanema haldusjaotuse järgi Kose kihelkonns, Ravila mõisa maadel.

Veski paiknes Pirita jõe keskjooksul.

Asukoht Google kaardil N:59.17523 E:25.27325

Asukkoht Maaameti kaardil - X:6560326.7 Y:572802.3

Tehniline ja ehituslik info

Veskihoone üldine tänapäevane seisund (2019): veskihoone on ümber ehitatud eluhooneks, mahud ja ruumiline jaotus põhiosas säilinud. Algsed välisseinad on säilitatud. Veskipais, paisutus ja veski-paisjärv pole säilinud.

Veski sild: üle Pirita jõe, heas seisus, material - betoon. Veski tee: Sõmeru - Vilama maantee, üldliikluseks avatud.

Piirangud

1. Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse kuuluv veekogu: jah

2. Lõhejõgi: ei

3. Natura 2000 ala: ei

4. Kalatrepp: pole vajalik

5. Muinsuskaitseline ehitis: ei

Ajalugu ja pärimused

Sõmeru veski lähiümbrus on juba varakult inimeste poolt kasutusse võetud. Nimelt on kunagise paisjärve põhjakaldal muinasaegne asulakoht, mis pärineb II aastatuhandest.[2] . Sõmeru küla on esmamainitud 1241. aastast pärit Taani hindamisraamatus (Liber Census Daniae) kui Semær . Adramaade hulgaks külas on märgitud kuus, mis viitab tavalise suurusega väikekülale.

1469. aastal oli Sõmeru (Sommers) külas olnud mõis, mis kuulus Ravila mõisa juurde, kuigi hiljem pole seda allikates enam mainitud. Aastal 1516 oli külas neli talu nelja adramaaga, aastal 1524 aga kolm talu nelja adramaaga. 1694. aastal koostatud Ravila mõisa kaardile ei ole Sõmeru külla märgitud ühtegi veskikohta, samuti 1791-1798 aastail krahv Mellini koostatud Eesti ja Liivimaa atlase Revala kreisi kaardilehel pole Sõmerus veski tingmärki. Küll aga on sinna lähedusse märgitud Paunküla mõisa saeveski (tänapäevase nimega Sae veski).

Kirjalike allikate põhjal võib arvata, et Sõmeru veski oli olemas tõenäoliselt vähemalt alates XVIII sajadi kolmandast veerandist. Seda võib järeldada 13.10.1797 aastal registreeritud Johann Georg Treue kaebekirja põhjal, kus on kirjas, et ta rentis 10.05.1796 krahv von Manteuffelile kuulunud Sõmeru mõisa rentnikult ja maanõunikult leitnant von Vietinghoffilt kolmeks aastaks vesiveski. Veski rent oli 15 hõberubla ja 15 tündrit (1992,6 kg) vilja aastas. Veski olla aga olnud „ääretult lagunevas seisus“, mistõttu tuli rentnik Treuel teha suuri lisakulutusi veski käigus hoidmiseks. 29.09.1797 võttis Vietinghoff rentnik [[Treue] sõnutsi veski ja hulga muud vallasvara tema käest ära. Seda kõike nõudis Treue nüüd kindralkuberneri abiga tagasi. 14.11.1797 arutati asja Eestimaa kubermanguvalitsuses, mis otsustaski Treuele kõik tema vallasvara tagastada ja veski uuesti temale rendile anda.[3]

Dokumendis mainitud 1796. aastal Sõmeru veski väga halba seisukord võibki viidata sellele, et veski pidi olemas olema juba mõnikümmend aastat varem.

On teada, et 1817. aasta alguses oli Sõmeru veski mölder Christian Laks (13.04.1776-19.03.1817). Christian sündis Vaida mõisapiirkonnas Johann ja Anna Maria Laksi (Lax) peres. Hiljemalt 1795. aastast elas ta Palvere mõisapiirkonnas ning teenis oma möldrist poolvenna Carl Laksi juures sulasena. Veel 1814. aastal oli Christian Vana-Harmi mõisa veski mölder. Seega läks ta Sõmeru veskisse möldriks millalgi 1814.-1816. aasta vahel. Võimalik, et ta õppis kõigepealt oma venna juures Sõmerul ametit, seejärel pidas ise Vana-Harmi veskit ning kui tema poolvend Carl Sõmerult lahkus, tuli ise sinna. 1816. a hingeloendi esineb ta kui Vana-Harmi mõisa (villaveski?) kangur.

1820. a. oli Sõmeru veski mölder Johann Christoph Wiekmann. Ta oli pärit Vana-Harmi mõisast, kus tema isa oli Lööra veski mölder. Tõenäoliselt töötas ta Sõmeru veskis 1854. aastani ja lahkus hiljem Kehra mõisa. Hiljemalt 1854. aastaks oli Sõmeru mõisa möldriks saanud Otto Ampel, kes tuli Palvere mõisa piirkonda elama 1853. aastal. Otto Ampel oli Sõmeru mõisa mölder kindlasti veel 1859. aastal, ta suri aga kümme aastat hiljem kui Sipelga talu peremees. Tema veskist lahkumine võib olla seotud Ravila mõisa Sõmeru karjamõisa vesiveski põlenguga 1866. a. kevadel.

1883. aastal ehitati Sõmeru mõisale uus jahu- ja saeveski. Kes 1883. aastast alates veskit pidas, pole teada. 1886. a. oli Sõmeru karjamõisa mõldriks Mart Jänes, kes oli pärit Türi kihelkonnast Kolu mõisapiirkonnast ja hiljem läks Pikavere mõisa metsnikuks.

Lisalugemist


Viited

  1. ↑ Eesti kohanimeraamat, Tallinn, 2016
  2. ↑ https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=imagegallery&id=18054
  3. ↑ EAA.30.1.8739.
Pärit leheküljelt "https://weskiwiki.ee/index.php?title=Tsähkna_veski&oldid=5617"