Erinevus lehekülgede "Liivakast" ja "Kronoloogia" vahel

(Lehekülgede erinevus)
 
 
1. rida: 1. rida:
<span style="font-size:150%"> '''LIIVAkast'''
 
  
<span style="color:red; font-size:150%"> <u>'''liivakast'''</u>
+
KRONOLOOGIA ja AJALUGU
  
<span style="color:#4259a9; font-size:450%"> '''LIIVAKAST'''
+
== Viljatöötlemise ajaloost, L. Aarma ==
 +
[[File:Raplamaa_veskid_-_lk15_pilt.jpg|thumb|300px|right|Kuvatõmmis ajalehest, lk 15]]
 +
[[File:Raplamaa_veskid_-_lk_16_pilt.jpg|thumb|300px|right|Kuvatõmmis ajalehest, lk 16]]
  
<span style="color:#4259a9; font-size:120%"> liivaKast
 
  
{| style="color:white"
+
'''RAPLAMAA SÕNUMID, 7. märts 2018 Nr 3 (259) Väljaandja: OÜ Nädaline ''' ; Rapla 79511, Viljandi mnt 6, tel 489 2133, 5567 3260, Toimetaja Tõnis Tõnisson, e-post: tonis.tonisson@sonumid.ee; KODULOOLANE, Viljatöötlemise ajaloost Raplamaal – veskid; Liivi Aarma.'''
|-
 
| style="height: 20px; width: 200px; background: #4259a9; color: white; font-size:150%"|   
 
  Liivakast
 
|}
 
  
<nowiki>kat0</nowiki> <nowiki>kat0</nowiki>
 
  
<nowiki>kat1</nowiki>
+
Põllupidamise kõrval oli maal teiseks suuremaks tegevusharuks viljatöötlemine.
 +
Enne vee või tuule jõul töötavate veskite ilmumist jahvatati leivavilja käsikiviga, mis jäi kasutusse ka veskite levides.
 +
Käsikivide konstruktsioon oli igal pool ühesugune - kaks üksteise peal asetsevat maakivist raiutud silindrikujulist kivi läbimõõduga 50-60 cm ning kõrgusega 12-15 cm, kusjuures pealmist kivi sai kõrgemale või madalamale lasta, reguleerides nii kivide vahet vastavalt sellele, kui peent või jämedat jahu sooviti.
 +
Ülemise kivi küljes oli käsipuu, millega kivi ringi aeti.
  
 +
13. sajand tõi kaasa mitmeid uusi tehnilisi lahendusi. Varasema tehnika olulisemaks saavutuseks tuleks pidada vee-ja tuulejõu kasutamise algust.
 +
Veejõudu rakendati mehhaaniliselt vesiratta abil ning nagu juba Euroopas, nii hakati siingi kasutama eelkõige seda veskites.
 +
Tehnilise mõtte hilisem areng viis vesiratta kaudu rakendatava vee jõu kasutamise üha uutele tootmisaladele – laudade saagimisele, vasehaamrite töötamisele, paberi valmistamisele, riide vanutamisele jm.
  
<nowiki>kat2</nowiki>
+
Muinasaegsele leivavilja käsikiviga jahvatamise kõrvale tõid ristisõdijad esimese ettevõtmisena vallutuse järel lääniks antud maadele, enamasti jõgede ja ojade kaldaile, veskid.
 +
Veskid teenisid omanikele nende enda leivajahu vajaduste rahuldamise kõrval ka tulu.
  
[[category:TEST2]]
+
Esimest vesiveskit Eestis on kirjalikes allikates nimetatud Taani hindamisraamatus [[Koila veski]] Jõelähtme kihelkonnas. Mõnevõrra hiljem on leidnud kirjasõnas ära märkimist Raplamaal aastatel 1278-1284 [[Kirivere veski|Kirivere vesiveski]] (tänapäeva [[Vardi veski|Vardi küla vesiveski]]). Raplamaale jääva Kullamaa kihelkonna osas on esimesena mainitud 1516. aastal Loodna [[Sitakoti veski|Sittakot küla veskit]].
[[category:test3]]
 
  
keelemenüüd
+
Nii kujunes ordu aja lõpuks normiks, et igas maavalduses oli olemas jahu jahvatamiseks vähemalt üks veski.
 +
Põhja-Eestis ehitati suurem osa veskeid vesiveskitena, mis olid kindlamad ega sõltunud tuulest.
  
{| id="mp-topbanner" style="width:100%;  margin:1.2em 0 6px 0; border:1px solid #ddd;"
+
Samas olid vesiveskite kõrval kasutuses ka tuuleveskid.
| style="width:61%; color:#000;" |
+
Esimesed teated tuuleveskitest Liivimaa territooriumil pärinevad 14. sajandist.
{| style="width:100%; border:none; background:none;"
+
Paar sajandit hiljem kerkisid Eestis mõisate juurde suured hollandi tüüpi peast pööratavad tuuleveskid.
| style="width:280px; text-align:center; white-space:nowrap; color:#000;" |
+
Eesti traditsioonilistes paekasutuspiirkondades, teiste seas Harju- ja Raplamaal, levisid enamasti üleni kivist kehandiga tuuleveskid.
<div style="top:+0.2em; font-size:95%;"><b>Languages:</b> <i>English</i> | [[Main Page/pl|Polski]] | [[Main Page/de|Deutsch]] | [[Main Page/es|Español]] | [[Main Page/it|Italiano]] | [[Main Page/ru|Pусский]]</div>
 
|}
 
|}
 
  
 +
Rootsi ajal soosisid mõisnikud talupoegade endi ehitatud veskeid, ka jagasid mõisad hoolduskulusid talupoegadega.
 +
Nii hoolitses Tohisoo mõisnik ise veskikivide vahetuse eest iga viie aasta tagant, ning ka raua- ja puuosade korrashoiu ja parandamise eest.
 +
Mölder teotses ainult veski puutööde kallal.
  
[[KLOON]]
+
Veskis oli tavaliselt töös üks paar veskikive. Kahe või enama kivipaariga veskeid oli Põhja-Eestis vähe, näiteks Tohisool ja Vaimõisas olid veskites rohkem kui üks paar veskikive, iga kivipaari jaoks pidi olema ehitatud omaette vesiratas.
  
[[Kloon]]
+
Mõisaveskite omamise vormid olid erinevad. Mõnedes kohtades renditi veskid välja möldritele aastate kaupa.
 +
Osaliselt oli rent rahas, enamasti aga viljas. Traditsiooniline tasumine toimus mativiljaga või nõuti üks nuumsiga aastas.
 +
Mõisad olid huvitatud puhta vilja saamisest veskitest, nii et jahu ei olnud segatud aganatega, nagu seda lasksid endale teha talupojad.
 +
1686. aasta sügisel oli [[Purila veski]] möldrilt tulnud mõisa mativili segatud rohkete aganatega ning seda peeti sobilikuks toiduks vaid mõisa karjustele (Gutsherde) ja mõisatöölistele.
  
[[kloon]]
+
Venemaa seaduste järgi oli veskipidamise ainuõigus mõisnikel (kuni aastani 1871).
  
[[ankur]] =  https://weskiwiki.ee/index.php?title=Sulbi_veski_(V%C3%B5n)#Asukoht
+
18. sajandil oli igas mõisas enam-vähem üks või mitu jahuveskit. Harjumaal oli 18. sajandi lõpul mõisa kohta keskmiselt 1,3 veskit.  
 
+
1801. aasta Eestimaa kuberneri aruande kohaselt töötas Põhja-Eestis vähemalt 369 vesiveskit (neist 135 kiviehitist - Harjumaal 46, Läänemaal 34), 117 hollandi tuulikut ja u 696 pukktuulik-veskit, kusjuures viimased olid levinud peamiselt kubermangu läänepoolsetel aladel.
 
 
{| class="wikitable"
 
|+<span style="font-size:150%">'''VESKITE LOEND KOOS PARALLEELNIMEDEGA'''
 
|-
 
|'''Veski nimi'''
 
| &nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp;                 
 
|'''alias/ nimi 1'''
 
|'''alias/ nimi 2'''
 
|'''alias/ nimi 3'''
 
|'''alias/ nimi 4'''
 
|'''alias/ nimi 5'''
 
|'''saksa keelne nimi'''
 
|'''asula vanemad nimekujud'''
 
|-
 
|'''[[Aa tuulik]]'''
 
| &nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp;                 
 
|[[Aa tuuleveski]]
 
|[[Aa mõisa tuulik]]
 
|[[Aa mõisa tuulig]]
 
|[[Aa mõisa tuuleveski]]
 
|
 
|'''[[Haakhof Windmühle]]'''
 
|''[[Hazæ]],  [[Hake]], [[Haka]], [[Haküll]]''
 
|}
 
 
 
 
 
{| class="wikitable"
 
|+<span style="font-size:150%">'''VESKITE LOEND KOOS PARALLEELNIMEDEGA'''
 
|-
 
|'''Veski nimi'''
 
| &nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp;                 
 
|'''alias/ nimi 1'''
 
|'''alias/ nimi 2'''
 
|'''alias/ nimi 3'''
 
|'''alias/ nimi 4'''
 
|'''alias/ nimi 5'''
 
|'''saksakeelne nimi'''
 
|'''asula vanemad nimekujud'''
 
|-
 
|'''[[Aa tuulik]]'''
 
| &nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp;                 
 
|[[Aa tuuleveski]]
 
|[[Aa mõisa tuulik]]
 
|[[Aa mõisa tuulig]]
 
|[[Aa mõisa tuuleveski]]
 
|
 
|'''[[Haakhof Windmühle]]'''
 
|''[[Hazæ]],  [[Hake]], [[Haka]], [[Haküll]]''
 
|-
 
|'''[[veski]]'''
 
| &nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp;                 
 
|[[veski]]
 
|[[veski]]
 
|[[veski]]
 
|[[veski]]
 
|[[veski]]
 
|'''[[Mühle]]'''
 
|''[[mõis]],  [[küla]], [[mõis]], [[küla]]''
 
|}
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
{| class="wikitable"
 
|+ Veskite loend koos paralleel-nimedega
 
|-
 
|Veski põhinimi
 
|&nbsp;&nbsp
 
|lisanimi 1
 
|lisanimi 2
 
|lisanimi 3
 
|lisanimi 4
 
|lisanimi 5
 
|saksa keelne mimi
 
|asula vanemad nimekujud
 
|-
 
|Bread
 
|&nbsp;&nbsp;
 
|Piisk
 
|Orav
 
|Aprikot
 
|4
 
|5
 
|6
 
|7
 
|-
 
|Veski põhinimi
 
|&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;
 
|lisanimi 2
 
|lisanimi 3
 
|lisanimi 4
 
|lisanimi 5
 
|lisanimi 6
 
|lisanimi 7
 
|lisanimi 8
 
|saksa keelne mimi
 
|asula vanemad nimekujud
 
|-
 
|Butter
 
|&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;
 
|Ice cream
 
|Orange
 
|Apple
 
|-
 
|Butter
 
|&nbsp;
 
|Ice cream
 
|}
 
{| class="wikitable"
 
|-
 
|Veski põhinimi
 
|&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;
 
|lisanimi 1
 
|lisanimi 2
 
|lisanimi 3
 
|lisanimi 4
 
|lisanimi 5
 
|saksa keelne mimi
 
|asula vanemad nimekujud
 
|-
 
|Bread
 
|&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;
 
|Piisk
 
|Orav
 
|Aprikot
 
|4
 
|5
 
|6
 
|7
 
|-
 
|Veski põhinimi
 
|&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;
 
|lisanimi 1
 
|lisanimi 2
 
|lisanimi 3
 
|lisanimi 4
 
|lisanimi 5
 
|saksa keelne mimi
 
|asula vanemad nimekujud
 
|-
 
|Butter
 
|&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;
 
|Ice cream
 
|Orange
 
|Apple
 
|-
 
|Butter
 
|&nbsp;
 
|Ice cream
 
|}
 
{| class="wikitable"
 
|-
 
|Veski nimi
 
|&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;
 
|lisanimi kaks
 
|&nbsp;
 
|saksa keelne mimi on pikk ja koos vanade nimedega
 
|-
 
|Bread
 
|&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;
 
|Piisk
 
|Orav
 
|Aprikot
 
|-
 
|Butter
 
|&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;
 
|Ice cream
 
|Orange
 
|Apple
 
|}
 
 
 
 
 
<!-- pole nähtav This is connent -->
 
<u>Teretervist</u>........ 6 tere, 3 tere, 2 kopi
 
Tere&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;TALV&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;Consectetur
 
 
 
veski nr8 &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; samuti ka: veski 2
 
ehk 10 &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; saksa k: veski 3 mühle,teised nimed 12:
 
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;
 
veski 4
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;Adipiscing&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;Elit&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;Sed&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;Do&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;Eiusmod&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;Tempor&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;Incididunt&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;Ut&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;Labore&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;Et&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;Dolore&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;Magna&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;Aliqua&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;Ut&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;Enim&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;Ad&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;Minim
 
 
 
 
 
[[File:VV200Pix.jpg|left|200px]]
 
 
 
{| style="color:white"
 
|-
 
| style="height: 200px; width: 1000px; background: #4259a9; color: white; font-size:350%"|   
 
  Kohtuveskid jahvatavad aeglaselt
 
|}
 
 
 
 
 
 
 
{| style="color:white"
 
|-
 
| style="background: blue; color: white;"|. || style="height: 100px; width: 1000px; background: #4259a9; color: white; font-size:350%"|
 
        Kohtuveskid  jahvatavad  aeglaselt
 
| style="background: green;"|cell3
 
|}
 
|}
 
 
 
 
 
 
 
{| style="color: red;"
 
|-
 
| style="background: red;"|cell1 || style="width: 300px; background: #4259a9;"|cell2
 
| style="background: green;"|cell3
 
|}
 
 
 
 
 
 
 
 
 
<span style="background-color:white; color:black;">See the bg</span>
 
<span style="background: blue; color: white; font-size: 350%"> Blue Sinine marine vv
 
 
 
 
 
<span style="background-color:white; color:black;">See the bg</span>
 
|<span style="font-size:350%"> == Blue Sinine marine vv ==
 
<span style="font-size:200%">''PROOVIMISTE KOHT''
 
 
 
{| border=4 cellpadding=8 style="border-collapse: collapse; border: 3px grey;"
 
|- style="vertical-align:top;text-align:center;"
 
| style="background: blue; color: white;" |<span style="font-size:350%"> == Blue Sinine marine vv ==
 
|}
 
<span style="background:white; color:black;">  See the bg</span>
 
 
 
<!-- Right column 3 orange -->
 
| style="width:50%; vertical-align:top; border:1px solid #fad67d; background:#faf6ed;"|
 
<div style="border-bottom:1px solid #fad67d; background:#faecc8; padding:0.2em 0.5em; font-size:210%; font-weight:bold;">background colour: #faecc8</div>
 
<div style="border-bottom:1px solid #fad67d; padding:0.4em 1em 1em;">
 
background colour: #faf6ed<br />
 
border colour: #fad67d</div>
 
|}
 
 
 
<span style="color:#4259a9; font-size:120%"; font-family: Verdana;>  You can change the size, color and font style of the text on your MediaWiki site with some CSS (Cascading Style Sheets) modifications. You don't have to edit the code of any files to do this. It can be performed on the frontend of the site by editing the page MediaWiki:Common.css (e.g. yourdomain.com/index.php/MediaWiki:Common.css) and adding the code for the change there. Changes on this page affect all skins, provided the specified element in the code is the same as the
 
==taas test==
 
 
 
<ul class="tabs" data-tab>
 
  <li class="tab-title active"><a href="#panel1">Tab 1</a></li>
 
  <li class="tab-title"><a href="#panel2">Tab 2</a></li>
 
  <li class="tab-title"><a href="#panel3">Tab 3</a></li>
 
  <li class="tab-title"><a href="#panel4">Tab 4</a></li>
 
</ul>
 
<div class="tabs-content">
 
  <div class="content active" id="panel1">
 
    <p>Lorem ipsum dolor sit amet, ornare neque quisque etiam posuere voluptatem erat, scelerisque ornare tellus duis arcu eget ullamcorper. Lectus orci tincidunt augue tristique. Libero mus augue tortor urna, mauris sollicitudin fusce vestibulum nec, erat blandit in placerat ultrices, facilisis interdum consectetuer. Maecenas in unde, dolor a est ornare placerat dicta, ut nostra. Vehicula aliquam erat arcu. Nibh integer vestibulum natoque lacinia quis. A felis euismod sapien, eu dapibus, adipiscing in risus fringilla, hendrerit maecenas in dolor, vel nullam a.</p>
 
  </div>
 
  <div class="content" id="panel2">
 
    <p>Eleifend vel ut ultrices, vestibulum elit eget tempus urna mauris pede, nec ipsum congue penatibus vehicula cras, suspendisse nunc vitae consectetuer feugiat mauris id, hac odio pellentesque suscipit hymenaeos mattis. Penatibus etiam habitasse, in donec libero vivamus orci fermentum, congue risus auctor in, libero diam velit eget ad, aenean nam etiam faucibus wisi. Fringilla ultricies quam erat placerat, nec purus sit proin. Nulla diam sapien in massa. Nonummy sollicitudin. Aliquet risus. Aenean commodo sit inventore ridiculus.</p>
 
  </div>
 
  <div class="content" id="panel3">
 
    <p>Urna sed. Integer pellentesque odio sem donec accumsan, vel amet ultrices lobortis ac neque, diam quam lobortis enim vestibulum, ut consectetuer class interdum sit neque donec. Venenatis ullamcorper et sagittis porttitor tincidunt, rhoncus mauris sagittis, sagittis risus mi ante elit volutpat libero. Hac placerat vitae curae, voluptas quam adipiscing urna, luctus elit duis, euismod ornare nec nisl ac ac, minim dolor et metus id vel quia. Malesuada vivamus dui ut nec aliquam vel. Explicabo eget placerat auctor nam, luctus vitae sed libero urna consectetuer, nulla lacus habitasse eligendi, lorem quia, mauris nisl tortor nascetur lacus vestibulum. Varius bibendum amet sapien, pellentesque velit aliquet vitae ac maxime, posuere ipsum pellentesque nisl risus viverra dictum. Consectetuer leo sapien enim orci vel, feugiat proin orci ut commodo nullam tellus, at donec tempus dapibus, orci massa commodo lectus vel ante, interdum leo dolor elit. Lacus wisi morbi urna, pede dictum praesent mi leo. Quis ipsum metus id sit mauris ipsum. Dui elit feugiat cum cras, suscipit a imperdiet et, enim lectus inventore donec aliquet, cubilia tincidunt. Aliquam potenti vestibulum feugiat molestie.</p>
 
  </div>
 
  <div class="content" id="panel4">
 
    <p>Magna pede, dignissim diam diam, in ac quis molestie felis, facilisis rhoncus, est vestibulum libero suspendisse. Ac sed eget est arcu, tempus hac, maecenas potenti eu, aliquam sit praesent vestibulum sapien aliquet. Accumsan aliquam velit aliquam cupidatat orci rhoncus, quis massa cum condimentum enim bibendum ante, leo odio suspendisse id vestibulum nibh. At donec sociis quis leo ac, consectetuer donec, tempus consectetuer congue dolor magna, libero nam in vivamus proin praesent, nulla in et sollicitudin cras. Lorem enim tincidunt convallis mauris a viverra, cras dictumst gravida, pulvinar ut commodo turpis, nonummy dui id.</p>
 
  </div>
 
</div>
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
===VESKID===
 
#:*[[Vesiveskid]]
 
*[[Tuuleveskid]]
 
#:*[[Mootorveskid]]
 
#:*[[Jahueveskid]]
 
#:*[[Saeveskid]]
 
#:*[[Viinaveskid]]
 
#:*[[Elektriveskid]]
 
#:*[[Vanaveskid]]
 
#:*[[Mõisaveskid]]
 
#:*[[Taluveskid]]
 
 
 
 
 
'''40 000 eKr'''
 
*'''MAAILMAS''': Inimene hakkab kasutama [[kaevamiskepp]]i - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades.
 
** veel midagi
 
*** lisaks see
 
*'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].
 
** ikka jääaeg
 
***midagi
 
 
 
'''30 000 eKr'''
 
*'''MAAILMAS''', Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja '''[[jahvekivi]]'''.
 
*'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
https://weskiwiki.ee/index.php?title=Liivakast#Liikuvad_Pildid
 
 
 
siit algab 2
 
 
 
 
 
<div class="row">
 
<div class="small-12 large-2 columns">
 
<ul class="example-orbit" data-orbit data-options="animation:slide; pause_on_hover:true;animation_speed:1500;navigation_arrows:true; resume_on_mouseout: true; timer_speed:2600;">
 
  <li class="active">
 
    [[Image:Pidula1.JPG|slide 1]]
 
  </li>
 
 
 
  <li>
 
    [[Image:Pidula1971.JPG|slide 2]]
 
    <div class="orbit-caption">
 
      Pidula1971.
 
    </div>
 
  </li>
 
 
 
  <li>
 
    [[Image:Someru71.JPG|slide 3]]
 
 
 
  </li>
 
 
 
  <li>
 
    [[Image:Sulbiveski1912.JPG|slide 4]]
 
    <div class="orbit-caption">
 
      Sulbi veski 1912
 
    </div>
 
  </li>
 
 
 
  <li>
 
    [[Image:Wmill.jpg|slide 5]]
 
    <div class="orbit-caption">
 
      Sulbi veski 1912
 
    </div>
 
  </li>
 
</ul>
 
</div>
 
<div class="small-12 large-6 columns">
 
test
 
</div>
 
</div>
 
 
 
 
 
Veel proove
 
 
 
<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
 
<li>[[File:Vmuis.jpg|250px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|VESKIMUUSEUM]]</li>
 
<li>[[File:Vwiki.jpg|250px|https://weskiwiki.ee/index.php?title=Main_Page|VESKIWIKI]]</li>
 
<li>[[File:Vvaram.jpg|250px|link=http://veskivaramu.ee|VESKIVARAMU]]</li>
 
<li>[[File:Vtee.jpg|250px|link=Main Page|VESKITEED]]</li>
 
</ul>
 
 
 
 
 
 
 
 
 
siit algab 11
 
 
 
 
 
<div class="row">
 
<div class="small-12 large-11 columns">
 
<ul class="example-orbit" data-orbit data-options="animation:slide; pause_on_hover:true;animation_speed:500;navigation_arrows:true; resume_on_mouseout: true; timer_speed:1600;">
 
  <li class="active">
 
    [[Image:Pidula1.JPG|slide 1]]
 
    <div class="orbit-caption">
 
      Pidula 1918.
 
    </div>
 
  </li>
 
 
 
  <li>
 
    [[Image:Pidula1971.JPG|slide 2]]
 
    <div class="orbit-caption">
 
      Pidula1971.
 
    </div>
 
  </li>
 
 
 
  <li>
 
    [[Image:Someru71.JPG|slide 3]]
 
    <div class="orbit-caption">
 
      Sõmeru veski 1971.
 
    </div>
 
  </li>
 
 
 
  <li>
 
    [[Image:Sulbiveski1912.JPG|slide 4]]
 
    <div class="orbit-caption">
 
      Sulbi veski 1912
 
    </div>
 
  </li>
 
 
 
  <li>
 
    [[Image:Wmill.jpg|slide 5]]
 
    <div class="orbit-caption">
 
      Sulbi veski 1912
 
    </div>
 
  </li>
 
</ul>
 
</div>
 
<div class="small-12 large-6 columns">
 
test
 
</div>
 
</div>
 
 
 
<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
 
<li>[[File:Vmuis.jpg|250px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|VESKIMUUSEUM]]</li>
 
<li>[[File:Vwiki.jpg|250px|https://weskiwiki.ee/index.php?title=Main_Page|VESKIWIKI]]</li>
 
<li>[[File:Vvaram.jpg|250px|link=http://veskivaramu.ee|VESKIVARAMU]]</li>
 
<li>[[File:Vtee.jpg|250px|link=Main Page|VESKITEED]]</li>
 
</ul>
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
<u>
 
EESTIS : kogu territoorium on kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on jääaeg.
 
</u>
 
 
 
 
 
30 000 a eKr    =>    jahvekivi
 
 
 
'''20 000 a eKr'''
 
*MAAILMAS: Euroopas kulmineerub viimane jääaeg. Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast jääaega nimetatakse ka Weichseli jäätumiseks.
 
*EESTIS : kogu territoorium on kaetud jääkilbi ja liustikega, mille paksus arvatakse olevat olnud kuni 1500 meetrit.
 
 
 
<gallery mode="packed-hover">
 
File:Vmuis.jpg|200px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|VESKIMUUSEUM
 
File:Vwiki.jpg|https://weskiwiki.ee/index.php?title=Main_Page|VESKIWIKI
 
File:Vvaram.jpg|link=http://veskivaramu.ee|VESKIVARAMU
 
File:Vtee.jpg|link=Main Page|VESKITEED
 
</gallery>
 
 
 
 
 
 
 
 
 
'''16 000 a eKr'''
 
*MAAILMAS: Euroopa kiviaja inimesed hakkavad kasutama juhuslikke kive metsikute viljade peenestamiseks – hõõrdekive.
 
*EESTIS : kogu territoorium on kaetud mandrijääga.
 
 
 
 
 
'''12 500 a eKr'''
 
*MAAILMAS: algab jahvekivide ja -aluste laialdane levik ja spetsialiseerumine vastavalt jahvatatavatele taimedele.
 
*12 500 a eKr => Eestist jää taganeb
 
 
 
 
 
'''12 000 a eKr'''
 
*MAAILMAS: Aasia vahemerepoolses osas hakatakse taimede peenendamiseks kasutama uhmrit ja uhmrinuia.
 
* Eestis: aöskaSK
 
 
 
 
 
 
 
File:Koos.jpg| Sulbi enne ja nüüd
 
 
 
[[File:Koos.jpg|thumb|Kuigatsi mõisa peahoone]]
 
 
 
''Uue artikli koostamise alustamine'': https://weskiwiki.ee/index.php?title=SIIA_KIRJUTA_UUE_ARTIKLI_NIMI&action=edit
 
 
 
'''Märkus,tähelepanek:''' 30.01 - [[SISUPUU]]s olevates menüüdes peaks eelkõige kajastuma [[Artiklite sarjd]]. Sisuseletused koondada [[MÕISTED]] alla .
 
 
 
galeriitest1
 
 
 
<gallery mode="packed-hover">
 
File:1muis.jpg|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|VeskiMuuseum
 
File:1wiki.jpg|link=https://weskiwiki.ee/index.php?title=Main_Page
 
File:1vtee.jpg|link=http://veskivaramu.ee
 
File:1mty-oige.jpg|link=Main Page
 
</gallery>
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
galeriitest 2
 
 
 
<ref>  Eesti kohanimeraamat, Tallinn, 2016  </ref>
 
 
 
 
 
asdlasöldfasöfsdjgasöljgöä
 
sdflöasdöljögä
 
 
 
 
 
 
 
'''Vihje:'''
 
20.02.2018  #REDIRECT [ [ kuhu ] ] abil suunata VESKID -> Veskite loendisse.
 
 
 
<ref>  Karilatsi kajastused 3, PTM, 2010  </ref>.
 
---------------------------------------
 
 
 
<gallery mode="packed-hover">
 
File:Sulbiumbes1937.jpg| Sulbi veski umbes 1937
 
File:Sulbirahvas1937a.JPG| Inimesed Sulbi veski uksel
 
File:Sulbi1938kat5758.JPG| Sulbi veski maad 1938. a. katastrikaardil
 
File:Koos.jpg| Sulbi enne ja nüüd
 
File:Sulbiumbes1937.jpg| Sulbi veski umbes 1937
 
File:Sulbirahvas1937a.JPG|220px| Inimesed Sulbi veski uksel
 
File:Sulbi1938kat5758.JPG|120px| Sulbi veski maad 1938. a. katastrikaardil
 
File:Koos.jpg|220x220px| Sulbi enne ja nüüd
 
File:1849 metsakaart.JPG|220px| Sulbi veski 1849 metsakaardil
 
File:1874-Sulbi-umbrus.JPG|220px| Sulbi ümbrus 1874. a. kaardil
 
</gallery>
 
 
 
 
 
SIIT: alga 10
 
 
 
 
 
 
 
 
 
<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
 
<li>[[File:Vmuis.jpg|250px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|VESKIMUUSEUM]]</li>
 
<li>[[File:Vwiki.jpg|250px|https://weskiwiki.ee/index.php?title=Main_Page|VESKIWIKI]]</li>
 
<li>[[File:Vvaram.jpg|250px|link=http://veskivaramu.ee|VESKIVARAMU]]</li>
 
<li>[[File:Vtee.jpg|250px|link=Main Page|VESKITEED]]</li>
 
</ul>
 
 
 
 
 
 
 
[[File:Veski_koht_eesti_kaardil.JPG|thumb|300px|right| [[Veski vesiveski asukoht]], lõige Maaameti kaardilt]]
 
 
 
<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
 
<li>[[File:Vmuis.jpg|250px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|VESKIMUUSEUM]]</li>
 
<li>[[File:Vwiki.jpg|250px|https://weskiwiki.ee/index.php?title=Main_Page|VESKIWIKI]]</li>
 
<li>[[File:Vvaram.jpg|250px|link=http://veskivaramu.ee|VESKIVARAMU]]</li>
 
<li>[[File:Vtee.jpg|250px|link=Main Page|VESKITEED]]</li>
 
</ul>
 
 
 
== Nimed ==
 
'''[[... veski]]''' on [[veski]] asulajärgne nimekuju. Kohalik ja murdeline nimekuju on '''[[... veski]]'''.
 
20. sajandi esimesel poolel kasutati ametlikus asjaajamises omaniku nimel põhinevat nimekuju '''[[... veski]]'''.
 
 
 
[[... veski]] oli [[jõuallika]] tüübilt [[vesiveski]] [[Category:Vesiveskid]] ja toodangu tüübilt [[jahuveski]] [[Category:Jahuveskid]]
 
 
   
 
   
''saksa k.'' '''[[ ... Mühle]]''' <ref> viide  </ref>.
+
Jahuveskite arvu kasv näitas samas teraviljakasvatuse laienemist.
 +
Sellel ajal lisandusid mõnedele vesiveskitele jahutegemise kõrval ka saeveski funktsioonid.
 +
Saeveskeid asutasid mõisnikud metsarikastes paikades jahuveskite juurde.
 +
18.-19. sajandi pöördel oli neid Eestimaal vähemalt 38, osa neist olid nimetatud lauavabrikuteks.
 +
Saeveskid töötasid siis [[Kuusiku saeveski|Kuusikul]], [[Käru saeveski|Kärus]], [[Kodila saeveski|Kodilas]] ja [[Vahastu saeveski|Vahastus]].  
 +
Mellini atlases oli Vahakõnnu mõisa all [[Lihuveski|Lihuveski vesiveski]] koos saeveskiga, 1810. aastast oli [[Vahakõnnu veski|Vahakõnnus]] töötanud sae- ja kruubiveski.
  
== Asukoht ==
+
Samal ajal lisandus Raplamaal teisigi veejõul töötavaid veskeid ja vabrikuid, värvikas näide nende kohta on [[Kuusiku veski|Kuusiku]].
Veski asukoht, aadress: [[... maakond]], [[... vald]], [[ küla]], ... veski kinnistu. Asumi kood 7730
+
Siin töötasid alates 1770.aastate lõpust jahu- ja saeveski kõrval vaseveski Kupferhammer, tärklisepuudri vabrik, naelavabrik ja äädika pruulimiskoda Essigbrauerei.
 +
Kuusiku mõisas oli kaks kivist ehitatud suuremat jahuveskit. Neist üks oli varustatud ka kahe saeraamiga, millel töötati ainult varakevadel või sügisel suurvete ajal.
 +
1776. aastal alustas mõisnik Hastfer tärklise tootmisega. 1774. aastal oli mõisas kirjas kuus tellisepõletajat, seega valmistati vastavalt ehitiste tellise vajadusele telliseidki kohapeal.
 +
Mõisa oli koondatud hulk ehitusmeistreid. 1780. aastal alustas tööd valmisehitatud [[Kuusiku vaseveski]] Tallinna, Narva, Vastseliina ja Põltsamaa veskite kõrval.  
  
Vanema haldusjaotuse järgi  [[...maa]], [[... vald]] (1922 a.) või ka [[... kihelkond]], [[... mõis]] (kuni 1917).
+
Vaseveski asutamine oli ennekõike seotud viina valmistamisega, kus võeti üha suuremal määral kasutusele vaskkatlaid ja tõrsi ning destilleerimiskateldele paigaldati vaskkiivreid.  
 +
Siinsed tootmisseadmed olid valmistatud kohapeal. 1802. aastast hakati Kuusikul valmistama ka naelu.
  
[[Vesikond]]lik paiknemine: [[...jõgi]] kood: vee1012700 , umbes selle  [[keskjooksul]] . Jõe [[eesvool]]: [[...jõgi]] =>> [[...jõgi]] =>> [[... jõgi]] =>> [[... Peipsi järv]]
+
Raplamaa veskite aastasadade kestel töös olemist uurides tuleb tõdeda, et kahjuks ei leidu ajaloo allikates kõikide veskite asutamise ja töötamisekohta andmeid.
 +
Seega ei pruugi siin esitatud ja autori kogutud allikate andmed alati tähistada ühes või teises paigas veskite asutamist ja tegevuse algust.  
 +
Tegemist on ikkagi varajaste sajandite kohta õnnelike juhustega, et nende kirjalik äramärkimine on aset leidnud.
 +
Seetõttu ei saa me täielikku pilti varasemate sajandite veskite olemasolust ja arvukusest. Samas näitavad kogutud andmed üldisemalt veskite levikut nende esimestest asutamistest alates.
 +
Kompaktsema ja ülevaatlikuma pildi annab 18. sajandi veskitööndusest eelkõige Ludwig Mellini koostatud Liivimaa atlas.
 +
Atlast anti välja aastatel 1792-1799, kuid andmed atlase koostamise kohta olid kogutud juba 1780. aastatel.  
  
[https://maps.google.com/maps?q=..._veski@57.688718,26.890266 Asukoht Google kaardil N:57.688718  E:26.890266]
+
Aastal 1873 registreeriti Eestimaa kubermangus 276 vesiveskit (1867 oli see arv 261) ja 613 tuulikut, arvestamata pukktuulikuid.
 +
Eri dokumentides ja raamatutes on toodud veskite arv erinev, sest paljudel juhtudel kasutati üht ja sama vesiveskit nii jahu- kui ka saeveskina; arvele võeti sageli aga kaks veskit.  
 +
Nii kirjutas baltisaksa põllumajandusteadlane Carl Ferdinand Hueck 1845. aastal, et Eestimaa 578 mõisas on vähemalt üks vesiveski, mõnes rohkem.  
 +
Tema arvates oli siis Eestimaa mõisates 700 vesiveskit.
  
[http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&bbox=672232.13006317,6397691.9787616,672533.88787567,6397876.0607928&punkt=672351.27068817,6397785.7287616 Asukoht Maaamet kaardil  X:6397778  Y:672350 ]
+
Aastal 1919 oli Eestis 2393 jahuveskit, millest 628 töötas vee jõul, ülejäänud tuule või aurujõul.  
  
 
+
Aastal 1920 oli siin 258 saeveskit, millest umbes 30% töötas vee jõul.
== Ajalugu ==
 
 
 
Ehitatud [[1999]]. a.
 
 
 
'''Riigi veski põletati maha. Öine tulekahju Taageperas.''' Tõrvast, 6. sept. ''(Postimees 06.09.1934)''
 
 
 
== Pärimus ==
 
 
 
Omanik aastal 1938 oli [[Eesnimi Perenimi]]. Veskit kutsuti ka [[Paralleelnimega]].
 
 
 
Veskis oli [[turbiin]] võimsusega NN[[hobujõud]]u, mis oli omaniku ehitatud. Tehti [[püül]]i, [[lihtjahu]], [[tang]]u.
 
 
 
[[Hüdroelektrit]] tehti viimati umbes aastal 192000.
 
 
 
Samas külas on ka [[... saeveski]]
 
 
 
 
 
== Tehniline teave ==
 
 
 
[[Muinsuskaitseline ehitis]]: ei ; registri kood:
 
 
   
 
   
[[Veskihoone]] tänapäevane seisund:
+
Aastal 1938 läbi viidud loenduse järgi oli Eestis 1212 veskit ja koos pukktuulikutega oli veskeid umbes 2300.
 
 
[[Veskipais]]: [[pais]]u kõrgus 3,5 m ; [[lailäviülevool]]: Paisu seisund: HEA
 
 
 
Kalatrepp: pole ehitatud
 
 
 
Veski [[paisjärv]]e nimi on [[veskijärv]]: paisjärve kood: vee2100410
 
 
 
[[... veski sild]]:  betoonist, heas seisus, eravalduses.
 
 
 
[[Veskitee]]: kinnistu koosseisus, eravaldus.
 
 
 
Veski kinnistu eraldiseisev; Veski on elam-kinnistu osa. Veski kinnistu number: ...
 
 
 
== Hoone info ==
 
 
 
Veskihoone on hävinenud, varemed on looduses lihtsalt leitavad. Varemetes on osaliselt säilinud vundament, turbiinikanal, osaliselt nähtav välisseinte perimeeter.
 
 
 
Paisjärvealale on ehitatud 2008. a. suvel maanteetruup. Algne maantee-trass veski eest paremkaldal pole kasutuses. Vasakkaldal pole ajalooline teetrass säilinud.
 
 
 
==Ehitise info==
 
Vesiveski on krohvitud väiksem maakivihoone, mis pikendatud tellisosaga.
 
 
 
==Hüdroelektrienergia tootmine==
 
 
 
== Mõis ==
 
Võiks olla üldjuhul vaid hüperlingina vastavalt [[...mõis]]
 
 
 
== Fotod ==
 
adshasjdkasfa
 
 
 
ajdfsdljflksdopiöop
 
 
 
ajfsdfjölasjfö
 
 
 
werwerweripöio
 
iopöioöpäü
 
kjlöäklä
 
gh
 
 
 
fgjgjgfjkguykjfutgyk
 
fgjdch
 
 
 
djfhhjkEWRRWEhg.äöawdkpü
 
 
 
== Fotod ja kaardid ==
 
 
 
==WikiGalerii==
 
 
 
<gallery mode=packed heights=100px>
 
File:Joaveski_hoone.jpeg|Joaveski
 
File:Joaveski_karestik.jpeg|Joaveski
 
File:Joaveski_korsten.jpeg|Joaveski
 
File:Joaveski_veskikivid.jpeg|Joaveski
 
</gallery>
 
 
 
 
 
 
 
<gallery>
 
3Mellin_1797.PNG|Joa ja Koila veskid 1796. a Mellini atlasel  EAA.2041.1.186
 
19sajkanal.jpg| Kanal 19.saj keskpaiga eskiis-plaanil EAA. 854. 4. 779
 
1898verstakaart.jpg|Joa veski tingmärk ja kanal  1898. a. verstakaardil EAA.845.4.27a.23
 
Verstanesaksak.jpg|Kanal ja veski 20.saj algul saksakeelsel verstakaardil ERA.T-6.3.254
 
Jagovall 1936.PNG| Joa veski hooned ja kanal 1936. a. katastrikaardil. ERA.T-3.1.39 leht1
 
Joa_veski_17_saj.jpg|Joa veski Jägala koolmekoha juures. 17. sajandi II pool. EAA.1.2.C-III-3 leht1
 
</gallery>
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
== Muu info ja välislingid ==
 
 
 
==Lisanduv huviväärtus=
 
Alaveski loomapark.
 
 
 
== Lisalugemist ==
 
 
 
http://weskiwiki.veskivaramu.ee/index.php?title=Joa_veski
 
 
 
[https://drive.google.com/open?id=17rZtzu1UrUXwQ7pbqP6nNlNOy-k&usp=sharing [[Pärlijõe veskite kaart]] GoogleMaps rakenduses]
 
 
 
[http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=6;-754447606;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=-584199136 Saarlase seitse allikat]
 
 
 
[http://epl.delfi.ee/news/eesti/kakssada-aastat-vana-veski-toodab-elektrit?id=50866889 200 a vana veski toodab elektrit]
 
 
 
[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vorumaateataja20090711.1.6 Veski uus hingamine]
 
 
 
[https://issuu.com/martinmark/docs/saarlase-ajalugu Saarlase küla ajalugu]
 
 
 
[https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rlij%C3%B5gi Pärlijõgi vikipeedias ]
 
 
 
 
 
 
 
[https://www.google.ee/maps/uv?hl=en&pb=!1s0x46ea57fbcfc2c7fb:0x740226335369f950!2m22!2m2!1i80!2i80!3m1!2i20!16m16!1b1!2m2!1m1!1e1!2m2!1m1!1e3!2m2!1m1!1e5!2m2!1m1!1e4!2m2!1m1!1e6!3m1!7e115!4shttps://lh5.googleusercontent.com/p/AF1QipOHIjYTasVqttbYc4UlLgfCm0VxCQV5JWkMIYEb%3Dw239-h160-k-no!5sSaarlas%C3%B5+k%C3%BClalistemaja+-+Google+Search&imagekey=!1e10!2sAF1QipOHIjYTasVqttbYc4UlLgfCm0VxCQV5JWkMIYEb&sa=X&ved=0ahUKEwiu-YvRgqPcAhVFiywKHTtgB2AQoioItwEwFA Google kollektsioon]
 
 
 
== Viited ==
 
 
 
== Sildid-Kategooriad ==
 
 
 
[[Category:Vesiveskid]] [[Category:Elektri tootmine]]  [[Category:Pärlijõe veskid]] [[Category:Vesioinas]]
 
 
 
 
 
==Nimed==
 
Veski asulajärgne tänapäevane nimekuju on [[Eiheveski]]. Paralleelnimed ja lisanimed on [[Saarlase veski]].Veski oli/on jõuallika tüübilt [[vesiveski]]
 
 
 
Sauniku <b>veski</b> koht<div><br>&nbsp;</div><div><a href="http://pk.rmk.ee/parandkultuur/AU/AU114.jpg" target="_blank">Fotod RMK andmebaasis</a></div><div><br>&nbsp;</div>
 
 
 
EW seadusandluse mõistes oli [[veskipidaja]] veskitööndusliku ärifirma registreeritud juht.
 
 
 
Kõnekeeles on [[veskipidaja]] isik, kelle tegevuseks on veski kõigekülgses toimimises hoidmine.
 
 
 
[[Veskipidaja]] oli enamasti isikustatud, näiteks omanik, rentnik või äriühingu juht.
 
 
 
[http://www.veskivaramu.ee Viljandimaa veskid 1930. a. seisuga]
 
Veski asulajärgne tänapäevane nimekuju on [[Eiheveski]]. Paralleelnimed ja lisanimed on [[Saarlase veski]].Veski oli/on jõuallika tüübilt [[vesiveski]]
 
 
 
Sauniku <b>veski</b> koht<div><br>&nbsp;</div><div><a href="http://pk.rmk.ee/parandkultuur/AU/AU114.jpg" target="_blank">Fotod RMK andmebaasis</a></div><div><br>&nbsp;</div>
 
 
 
EW seadusandluse mõistes oli [[veskipidaja]] veskitööndusliku ärifirma registreeritud juht.
 
 
 
Kõnekeeles on [[veskipidaja]] isik, kelle tegevuseks on veski kõigekülgses toimimises hoidmine.
 
 
 
[[Veskipidaja]] oli enamasti isikustatud, näiteks omanik, rentnik või äriühingu juht.
 
 
 
[http://www.veskivaramu.ee Viljandimaa veskid 1930. a. seisuga]
 
 
 
*[[ Lühiveski ]]
 
[[File:Sulbirahvas1937a.JPG|100px| Inimesed Sulbi veski uksel]]
 
[[File:Koos.jpg|350x350px| Sulbi enne ja nüüd]]
 
 
 
==Nimed==
 
 
 
Veski asulajärgne tänapäevane nimekuju on '''[[ Lühiveski ]]'''. Paralleelnimed ja lisanimed on '''[[ Jupiveski ]]'''.
 
 
 
Veski oli/on jõuallika tüübilt [[ auruveski ]] [[Category:Auruveskid ]] ja toodangu tüübilt [[ kamaveski ]] [[Category:Kamaveskid ]]
 
 
 
''saksa k.'' '''[[ Testen  Mühle]]'''
 
 
 
==Asukoht==
 
[https://maps.google.com/maps?q=..._veski@58.022158,26.068181 Asukoht Google kaardil N:58.022158 E:26.068181]
 
Veski oli/on [[jõuallika tüüp|jõuallika tüübilt]] [[vesiveski]] [[Category:Vesiveskid]] ja [[toodangu tüüp|toodangu tüübilt]] [[jahu- ja saeveski]] [[Category:Jahu- ja saeveskid]].
 
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&bbox=613153.88766755,6425344.7521835,613304.7665738,6425435.6945663&punkt=613245.78218985,6425406.2023799  Asukoht Maaameti kaardil X: 6425414  Y:613248 ]
 
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1182&HEIGHT=706&zlevel=9,682763.55419384,6425412.0613247 Asukoht Maaameti kaardil X: 6425414  Y:613248 ]
 
 
 
Veski asukoht, aadress: [[ Testimaa maakond  ]] [[Category:Testimaa maakonna veskid ]], [[ Tesa vald ]] [[Category:Tesa valla veskid ]], [[ Testja küla ]], [[ Veskioru talu ]].
 
 
 
Kinnistu nr 69702:001:0111 ;[[ elamumaa koosseisus ]]; [[Category:Iseseisev kinnistu ]] [[kasutustüüp]]: passiivne [[Category:Aktiivkasutuses kinnistu ]].
 
 
 
Kaugus Tallinnast : 45 km. Asumi kood: 3380049
 
 
 
Vanema haldusjaotuse järgi [[ Testumaa ]],  [[ Puka vald]] (1922 a.) või ka  [[ Rõuge kihelkond ]] [[Category: Rõuge kihelkonna veskid ]],  [[ Ruunamõisa mõis]] (kuni 1917).
 
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1182&HEIGHT=706&zlevel=9,682763.55419384,6425414.0613248 Asukoht Maaameti kaardil X: 6425414  Y:613248 ]
 
 
 
[https://maps.google.com/maps?q=..._veski@57.688718,26.890266 Asukoht Google kaardil N: 57.688718 E: 26.890266 ]
 
[https://maps.google.com/maps?q=Kaubi_veski@57.955679,25.913021 , Asukoht Google kaardil N: 57.955679  E: 25.913021 ]
 
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1182&HEIGHT=706&zlevel=9,6425414,613248 Asukoht Maaameti kaardil  X: 6425414  Y:613248]
 
 
 
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/... Asukoht Maaamet kaardil X: 6397778 Y: 672350 ]
 
 
 
Vesikondlik paiknemine: [[ Härjapea jõgi ]] [[Category:Rõuge jõe veskid ]], veekogu kood: 545678 , umbes selle  [[ alamjooksul ]]. Jõe [[suubla]] või [[eesvool]]: [[ Joa jõgi ]] =>> [[ Õhne ]]
 
 
 
==Tehniline teave==
 
 
 
[[Muinsuskaitseline ehitis]]: jah on  registri kood:  mka34567 [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=14659 << Link Muinsuskaitseameti andmebaasi>> ] [[Category:Muinsuskaitselised veskid ]]
 
 
 
[[Veskihoone]] üldine tänapäevane seisund: heas korras [[Category: Oletatav veski koht ]]
 
 
 
[[Veskipaisu]] üldine tänapäevane seisund: paisutus puudub [[Category: Säilinud veskipaisud ]], [[paisu]] kõrgus: 0.7 m [[Category: Kivivare jões ]], ülevoolu tüüp: [[ lailäviülevool ]], [[kalatrepp]]: valmis 2017 [[Category: Kalatrepp ]], [[Paisutus]]: olemas ; Veski [[paisjärv]]e nimi on Mõdriku järv , paisjärve kood: vee453245 [[Category: Veskijärved ]]; [[Veski sild]]:  puudub , materjal: teras  , [[veskitee]]: külasisene
 
 
 
==Hüdroelektrienergia tootmine==
 
 
 
alates 2011 [[Category:Väliseadmes ]]
 
 
 
==Ehitise info==
 
 
 
eluhoonena
 
 
 
== Ajalugu ==
 
 
 
vana veski
 
 
 
== Pärimus ==
 
 
 
pärimus
 
 
 
==Lisanduv huviväärtus==
 
 
 
mõis
 
 
 
== Fotod ==
 
 
 
link5
 
 
 
== Fotod ja kaardid ==
 
 
 
link4
 
 
 
==WikiGalerii==
 
 
 
link4
 
 
 
== Lisainfo ja välised lingid ==
 
 
 
link4
 
 
 
== Viited ==
 
 
 
 
 
 
 
--------------------------------------------
 
*[[Lühiveski]]
 
 
 
==Nimed==
 
 
 
Veski asulajärgne tänapäevane nimekuju on '''[[Lühiveski]]'''. Paralleelnimed ja lisanimed on '''[[Jupiveski]]'''.
 
 
 
Veski oli/on jõuallika tüübilt [[auruveski]] [[Category:Auruveskid]] ja toodangu tüübilt [[kamaveski]] [[Category:Kamaveskid]]
 
 
 
''saksa k.'' '''[[Testen Mühle]]'''
 
 
 
==Asukoht==
 
 
 
Veski asukoht, aadress: [[Testimaa maakond ]] [[Category:Testimaa maakonna veskid]], [[Tesa vald]] [[Category:Tesa valla veskid]], [[Testja küla]], [[Veskioru talu]].
 
 
 
Kinnistu nr69702:001:0111;[[elamumaa koosseisus]]; [[Category:Iseseisev kinnistu]] [[kasutustüüp]]:passiivne[[Category:Aktiivkasutuses kinnistu]].
 
 
 
Kaugus Tallinnast :45km. Asumi kood:3380049
 
 
 
Vanema haldusjaotuse järgi [[Testumaa]],  [[Pukavald]] (1922 a.) või ka  [[Rõuge kihelkond]] [[Category:Rõuge kihelkonna veskid]],  [[Ruunamõisamõis]] (kuni 1917).
 
 
 
[https://maps.google.com/maps?q=..._veski@57.688718,26.890266 Asukoht Google kaardil N:57.688718E:26.890266]
 
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/... Asukoht Maaamet kaardil X:6397778Y:672350]
 
 
 
Vesikondlik paiknemine: [[Härjapea jõgi]] [[Category:Rõuge jõe veskid]], veekogu kood:545678, umbes selle  [[alamjooksul]]. Jõe [[suubla]] või [[eesvool]]: [[Joa jõgi]] =>> [[Õhne]]
 
 
 
==Tehniline teave==
 
 
 
[[Muinsuskaitseline ehitis]]:jah on registri kood: mka34567[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=14659<< Link Muinsuskaitseameti andmebaasi>> ] [[Category:Muinsuskaitselised veskid]]
 
 
 
[[Veskihoone]] üldine tänapäevane seisund:heas korras[[Category:Oletatav veski koht]]
 
 
 
[[Veskipaisu]] üldine tänapäevane seisund:paisutus puudub[[Category:Säilinud veskipaisud]], [[paisu]] kõrgus:0.7 m[[Category:Kivivare jões]], ülevoolu tüüp: [[lailäviülevool]], [[kalatrepp]]:valmis 2017[[Category:Kalatrepp]], [[Paisutus]]:olemas; Veski [[paisjärv]]e nimi onMõdriku järv, paisjärve kood:vee453245[[Category:Veskijärved]]; [[Veski sild]]: puudub, materjal:teras , [[veskitee]]:külasisene
 
 
 
<span style="font-size:250%">'''[[Mõisatõlk]]'''
 
 
 
 
 
 
 
==Hüdroelektrienergia tootmine==
 
 
 
alates 2011[[Category:Väliseadmes]]
 
 
 
==Ehitise info==
 
 
 
eluhoonena
 
 
 
== Ajalugu ==
 
 
 
vana veski
 
 
 
== Pärimus ==
 
 
 
pärimus
 
 
 
==Lisanduv huviväärtus==
 
 
 
mõis
 
 
 
== Fotod ==
 
 
 
link5
 
 
 
== Fotod ja kaardid ==
 
 
 
link4
 
 
 
==WikiGalerii==
 
 
 
link4
 
 
 
== Lisainfo ja välised lingid ==
 
 
 
link4
 
 
 
== Viited ==
 
  
 +
Jahuveskite seas olidki valdavad vesiveskid. 1940. aasta seisuga oli Eestis kokku 759 vesiveskit, iga jõe ääres leidus mõni neist kindlasti.
  
  
 +
Raplamaa Sõnumid 7. märts 2018
 +
Koduloolase väljaandmist toetavad
 +
Eesti Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupp.
  
 +
[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=raplamaasonumid20180307.2.13.1 [Ajaleheartikli digikoopia DIGARis] ]
  
 +
==Veskiasjandus Eesti Vabariigis sõjaeelsetel aastatel, H. Koppel==
  
*[[Lühiveski]]
+
'''Kõrvalepõige veskite ajalukku'''. Põllud, teraviljakasvatus ja veerikkad jõed lõid soodsa pinnase vesiveskite ehitamiseks Eesti aladel. Sõnadest „vesiˮ ja „kiviˮ ongi tulnud sõna „veskiˮ. Võib arvata, et Põhja-Eestis olid vesiveskid tuntud 12. sajandil või veelgi varem. Rohkem on veskitest teateid 13. sajandist. Arvatavalt on Jägala jõel asunud Koila (siis Kogael) veskit silmas peetud Taani hindamisraamatu „Suures Eestimaa Nimistusˮ, mis koostati aastail 1219–1220 ja redigeeriti aastal 1241.  
 
==Nimed==
 
 
Veski asulajärgne tänapäevane nimekuju on '''[[Lühiveski]]'''. Paralleelnimed ja lisanimed on '''[[Jupiveski]]'''.
 
 
Veski oli/on jõuallika tüübilt [[auruveski]] [[Category:Auruveskid]] ja toodangu tüübilt [[kamaveski]] [[Category:Kamaveskid]]
 
 
''saksa k.'' '''[[Testen Mühle]]'''
 
 
==Asukoht==
 
 
Veski asukoht, aadress: [[Testimaa maakond ]] [[Category:Testimaa maakonna veskid]], [[Tesa vald]] [[Category:Tesa valla veskid]], [[Testja küla]], [[Veskioru talu]].
 
 
Kinnistu nr69702:001:0111;[[elamumaa koosseisus]]; [[Category:Iseseisev kinnistu]] [[kasutustüüp]]:passiivne[[Category:Aktiivkasutuses kinnistu]].
 
 
Kaugus Tallinnast :45km. Asumi kood:3380049
 
 
Vanema haldusjaotuse järgi [[Testumaa]],  [[Pukavald]] (1922 a.) või ka  [[Rõuge kihelkond]] [[Category:Rõuge kihelkonna veskid]],  [[Ruunamõisamõis]] (kuni 1917).
 
 
[https://maps.google.com/maps?q=..._veski@57.68871826.890266Asukoht Google kaardil N:57.688718E:26.890266]
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/... Asukoht Maaamet kaardil X:6397778Y:672350]
 
 
Vesikondlik paiknemine: [[Härjapea jõgi]] [[Category:Rõuge jõe veskid]], veekogu kood:545678, umbes selle  [[alamjooksul]]. Jõe [[suubla]] või [[eesvool]]: [[Joa jõgi]] =>> [[Õhne]]
 
 
==Tehniline teave==
 
 
[[Muinsuskaitseline ehitis]]:jah on registri kood: mka34567[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=14659<< Link Muinsuskaitseameti andmebaasi>> ] [[Category:Muinsuskaitselised veskid]]
 
 
[[Veskihoone]] üldine tänapäevane seisund:heas korras[[Category:Oletatav veski koht]]
 
 
[[Veskipaisu]] üldine tänapäevane seisund:paisutus puudub[[Category:Säilinud veskipaisud]], [[paisu]] kõrgus:0.7 m[[Category:Kivivare jões]], ülevoolu tüüp: [[lailäviülevool]], [[kalatrepp]]:valmis 2017[[Category:Kalatrepp]], [[Paisutus]]:olemas; Veski [[paisjärv]]e nimi onMõdriku järv, paisjärve kood:vee453245[[Category:Veskijärved]]; [[Veski sild]]: puudub, materjal:teras , [[veskitee]]:külasisene
 
 
==Hüdroelektrienergia tootmine==
 
 
alates 2011[[Category:Väliseadmes]]
 
 
==Ehitise info==
 
 
eluhoonena
 
 
== Ajalugu ==
 
 
vana veski
 
 
== Pärimus ==
 
 
pärimus
 
 
==Lisanduv huviväärtus==
 
 
mõis
 
 
== Fotod ==
 
 
link5
 
 
== Fotod ja kaardid ==
 
 
link4
 
 
==WikiGalerii==
 
 
link4
 
 
== Lisainfo ja välised lingid ==
 
 
link4
 
 
== Viited ==
 
 
 
   
 
   
 +
14. sajandist on Eesti aladelt teateid esimestest tuuleveskitest. Need olid Lääne-Euroopa eeskujul ehitatud kogu kerega pööratavad pukktuulikud. Pukktuulikuid tekkis eriti palju tuulerikkale läänerannikule ja saartele, kus talu oma tuulik oli pikka aega talu iseolemise eriliseks väljendiks, sest mujal oli vilja jahvatamine enamasti mõisate monopol. Mõisad hakkasid ka suuri, ainult peast pööratavaid hollandi tüüpi tuulikuid ehitama, mis muutus eriti hoogsaks 18. sajandil. Mõisates oli veski majapidamise üheks kõrvalharuks, mis võimaldas rahuldada mõisa omi vajadusi ja soodsatel tingimustel andis mõisale ka lisasissetulekut. Tõeline hollandi veskite ehitusbuum puhkes aga 19. sajandi viimasel veerandil ja 20. sajandi algul, kui veskite ehitamise õigus laienes talupoegadele. Lühikese ajaga kerkis hulganisti peamiselt puidust veskeid, eelkõige Kesk-Eesti viljakasvatuspiirkondades. Nii näiteks oli enne I maailmasõda üksnes Viljandimaal sadakond talupojatuulikut. Vaid Võrumaal olid ülekaalus vesiveskid.
  
 +
'''Veskiasjandus Eesti Vabariigis sõjaeelsetel aastatel'''. 1925. aastal oli Harjumaal töötavaid jahuveskeid kokku 137, neist 65 tuuleveskit ja 82 vesiveskit.  Veskimajandus aga arenes edasi ja kümmekond aastat hiljem oldi sunnitud nentima, et veskeid on liiga palju!
  
 +
'''Veskipidajate ühendusest Eesti Vabariigis'''. Veskitööstusel oli sõjaeelse Eesti Vabariigi rahvamajanduses küllalt suurt osatähtsus. Sellel tegevusalal ajapikku üles kerkinud mitmeid lahendust nõudvaid küsimusi arvesse võttes asutati 1936. aasta 28. novembril Üleriigiline Veskipidajate ja Möldrite Ühing. Hiljem mugandus nimi Veskipidajate Ühinguks. See organisatsioon võttis enda peale veskitööstuse igakülgse esindamise ja veskipidajate huvide kaitsmise. Ühingu liikmeid oli 1938. aastal 332, tegutsesid komisjonid, sektsioonid, osakonnad maakondades, vahekohus ja revisjonikomisjon. Ühing korraldas ajakirja „Eesti Veskiˮ väljaandmist (4 numbrit aastas) ning iga-aastaseid üleriigilisi veskipidajate päevi (millest võttis osa üle saja inimese), seisis hea veskimajanduse päevaküsimuste ning veskipidajate majanduslike huvide alal üles kerkinud küsimuste lahendamise eest.
 +
Ühingu algatusel asuti juba 1937. aasta II poolel jahuveskite seisukorra uurimisele. Nimelt oli vabariigis tunda andnud veskite liiga suur arv ja võimsus tegeliku vajadusega võrreldes. Jahuveskite võrk oli juba niivõrd tihe, et vaevalt üle 5...10 km raadiusega piirkonda leidus, kus veskeid polnud.
  
 +
Ühingu poolt algatatud küsimuse lahendusena pandi 1. juulist 1939 maksma uute jahuveskite asutamise keeld esialgu üheks aastaks. Samal ajal moodustati erikomisjon veskite seisukorra selgitamiseks. Komisjon uuris aasta jooksul jahutööstuse olukorda ja selgitas välja, et Eestis oli 1223 veskit, nendest 5 suurtööstuslikku, 20 kesktööstuslikku ja 1198 väiketööstuslikku ettevõtet. Maakonniti oli kõige rohkem jahutööstusi Tartumaal (228), Virumaal (156) ja Võrumaal (143). Harjumaal oli siis 95 jahutööstust. Võimsuse poolest saanuks veskid aastas jahvatada umbes 74 000 tonni nisu püüliks ja 755 000 tonni teisi teravilju lihtjahuks, tegelik jahvatuse kogus oleks vaid 43 000 tonni nisu ja 398 000 tonni teisi teravilju aastas. Seega oli tegelik jahvatuse kogus veskites umbes 50% nende võimsusest ehk teiste sõnadega – jahutööstusi on ligi kaks korda rohkem, kui neid tegelikult vaja oleks olnud.
  
-----------------------------
+
Komisjoni töö alusel ja majandusministri ettepanekul otsustas vabariigi valitsus keelata uute jahuveskite asutamise neljaks aastaks – kuni 1. juulini 1943. Jäeti ka erand – kui mingil
*[[ Lühiveski ]]
+
põhjusel peaks mingis piirkonnas tekkima vajadus uute võimsuste järele, siis võiks valitsuse otsusel asutada veel 35 väiketööstuslikku jahuveskit.  Asutamiskeeld käis tasu eest vilja jahvatavate veskite kohta, samal ajal kui oma majapidamise jaoks töötavate veskite (taluveskite) asutamine jäi endiselt vabaks.
  
==Nimed==
+
Enne sõda ei nõutud möldritelt kutsetunnistust. Siiski peeti vajalikuks juba töötavate möldrite kutseoskuste parandamist ja sellepärast alustas ühing möldrite kutsehariduslike kursuste korraldamist. Nendest sai osa võtta vähemalt 18-aastane, kutsealale sobiva hea tervisega, kaheaastase kutsepraktikaga ja 6-klassilise algkooli eelharidusega isik. 1939. aastal oli kursuse ajaks määratud neli nädalat, kokku 188 tunni ulatuses. Haridusministeerium kooskõlastas kursuste kava ja kursus viidi edukalt läbi, sellest võttis osa 58 inimest. Loengud toimusid Tartus, praktilised ained veskitehnikas viidi läbi Tartu veskites, vilja ja jahuga seotud õppused Jõgeva Sordikasvanduses. Kursustest osavõtnutele anti vastavad tunnistused. Lõpetanute nimekiri ja ühisfoto avaldati ajakirjas „Eesti Veskiˮ.
  
Veski asulajärgne tänapäevane nimekuju on '''[[ Lühiveski ]]'''. Paralleelnimed ja lisanimed on '''[[ Jupiveski ]]'''.
+
Ühingu aastakoosolekul 3. märtsil 1940 tehti kokkuvõtteid kolmeaastasest tegevusest ja märgiti, et vaatamata lühikesele tegevusajale on saavutatud uute veskite asutamise keeld, mis konkurentsi vähenemisega annab olemasolevate, tegutsevate veskite pidajatele võimaluse asuda oma veski ajakohasemaks muutmisele ja töötingimuste parandamisele. Ühingu liikmeid oli sel ajal 362, viimase tegevusaasta jooksul liitunuid oli 43. Nagu eelmistel aastatelgi koostati põhjalik tegevuskava juba traditsiooniliseks saanud ja uute küsimustega tegelemiseks, muuhulgas peeti vajalikuks nii kutseoskuste parandamist kui ka erialalise ajakirja väljaandmise jätkamist. Selle aktiivse tegevuse katkestas riigikorra vahetus.
 +
Ka ajakirja „Eesti Veskiˮ 1940. aasta nr 1 jäi viimaseks. Kokku ilmus üheksa numbrit ajakirja, mida tellis ja uuris põhjalikult iga endast lugu pidav veskipidaja. Aastane tellimishind oli 2 krooni, üksiknumber maksis 60 senti, numbri maht 20–30 lehekülge suuruses A4. Ajakirja sisu oli mitmekülgne. Olgu siin nimetatud mõned teemad, millest ajakirjas juttu tehti: veskipidajate organiseerumise tähtsusest; kahjutulede puhkemisest veskis; seadusandlus ja maksundus; ühingu tegevusest; jahvatusvilja eelpuhastusest ja puhastusest; jahu ja tema toiteväärtus; veskite transportseadeldistest; kombain on masin, mis vilja niidab ja peksab korraga; veski tasuvuse ja tööhinna kalkulatsioon jpm.
  
Veski oli/on jõuallika tüübilt [[ auruveski ]] [[Category:Auruveskid ]] ja toodangu tüübilt [[ kamaveski ]] [[Category:Kamaveskid ]]
+
Käsitlemist leidsid ka jahvatatava vilja kvaliteet ja töötlemisel saadud jahu hindamine ning kontroll, veskitööstuse arvepidamine ja üksikküsimused, nagu töölise palgaraamatu pidamine ja naturaalpalga arvestamine haiguskindlustusmaksu tasumisel. Naturaalpalga ümberarvestamiseks rahapalgale oli kindlustusamet kinnitanud rahalised väärtused. Näiteks meeste säärsaapad olid hinnatud 19 krooni, pastlad 1,89 kr, üks liiter piima 11 senti, päevane valmistoit 90 senti jm.  
 
 
''saksa k.'' '''[[ Testen  Mühle]]'''
 
 
 
==Asukoht==
 
 
 
Veski asukoht, aadress: [[ Testimaa maakond  ]] [[Category:Testimaa maakonna veskid ]], [[ Tesa vald ]] [[Category:Tesa valla veskid ]], [[ Testja küla ]], [[ Veskioru talu ]].
 
 
 
Kinnistu nr 69702:001:0111 ;[[ elamumaa koosseisus ]]; [[Category:Iseseisev kinnistu ]] [[kasutustüüp]]: passiivne [[Category:Aktiivkasutuses kinnistu ]].
 
 
 
Kaugus Tallinnast : 45 km. Asumi kood: 3380049
 
 
 
Vanema haldusjaotuse järgi [[ Testumaa ]],  [[ Puka vald]] (1922 a.) või ka  [[ Rõuge kihelkond ]] [[Category: Rõuge kihelkonna veskid ]], [[ Ruunamõisa mõis]] (kuni 1917).
 
 
 
Vesikondlik paiknemine: [[ Härjapea jõgi ]] [[Category:Härjapea jõe veskid]]
 
 
 
 
 
 
 
------------------------------
 
*[[ Lühiveski ]]
 
 
 
==Nimed==
 
 
 
Veski asulajärgne tänapäevane nimekuju on '''[[ Lühiveski ]]'''. Paralleelnimed ja lisanimed on '''[[ Jupiveski ]]'''.
 
 
 
Veski oli/on jõuallika tüübilt [[ auruveski ]] [[Category:Auruveskid ]] ja toodangu tüübilt [[ kamaveski ]] [[Category:Kamaveskid ]]
 
 
 
''saksa k.'' '''[[ Testen  Mühle]]'''
 
 
 
==Asukoht==
 
 
 
Veski asukoht, aadress: [[ Testimaa maakond  ]] [[Category:Testimaa maakonna veskid ]], [[ Tesa vald ]] [[Category:Tesa valla veskid ]], [[ Testja küla ]], [[ Veskioru talu ]], kinnistu nr 69702:001:0111 [[ eraldiseisev veskikinnistu ]]. [[Category:Iseseisev kinnistu ]], [[kinnistu kasutustüüp]]: passiivne [[Category:Aktiivkasutuses kinnistu ]]. Kaugus Tallinnast : 45 km. Asumi kood: 3380049
 
 
 
Vanema haldusjaotuse järgi [[ Testumaa ]],  [[ Puka vald]] (1922 a.) või ka  [[ Rõuge kihelkond ]] [[Category: Rõuge kihelkonna veskid ]],  [[ Ruunamõisa mõis]] (kuni 1917).
 
 
 
Vesikondlik paiknemine: [[ Härjapea jõgi ]]
 
== Nimed ==
 
'''[[ Rotermani prooviveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[ mootorveski ]]  [[Category:Mootorveskid]]  ja toodangu tüübilt [[  jahuveski ]]  [[Category:Jahuveskid]] 
 
''saksa k.'' '''[[ Rotthermann  Mühle]]'''
 
 
 
== Asukoht == 
 
Veski asukoht, aadress:  [[ Harju maakond ]] [[Category:Tallinna veskid]]  ,  [[ Kose vald ]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
''Uue artikli koostamise alustamine'': https://weskiwiki.ee/index.php?title=SIIA_KIRJUTA_UUE_ARTIKLI_NIMI&action=edit
 
 
 
'''Märkus,tähelepanek:''' 30.01 - [[SISUPUU]]s olevates menüüdes peaks eelkõige kajastuma [[Artiklite sarjd]]. Sisuseletused koondada [[MÕISTED]] alla .
 
 
 
'''Vihje:'''
 
20.02.2018  #REDIRECT [ [ kuhu ] ] abil suunata VESKID -> Veskite loendisse.
 
----------------------------------------------------------------------------------------------------------
 
-----------------------------------------------------------------------------------------------------------
 
-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
 
 
 
*[[ Prooviveski ]] (Rotermanni)
 
 
 
== Nimed ==
 
'''[[ NNN prooviveski ]]'''. Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''.
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[ kkk veski ]] ja toodangu tüübilt [[ jahuveski ]].
 
<ref>  Eesti kohanimeraamat, Tallinn, 2016  </ref>.
 
 
 
''Saksa k.'' '''[[NNNes  Mühle]]''' .
 
[[Category:Jahuveskid]] [[Category:Vanaveskid]] [[Category:Vesiveskid]]  [[Category:Hüdroelektrijaamad]] [[Category:Mootorveskid]]
 
 
 
== Asukoht == 
 
Veski asukoht, aadress:  [[ H maakond ]] ,  [[ K vald ]] ,  [[ L küla ]] ,  [[ V talu ]] , kinnistu nr 12345:000:1111 ( eraldiseisev, elamumaa osa  ).  Asumi kood: 9876543.
 
 
 
Vanema haldusjaotuse järgi  [[ Eestimaa ]] ,  [[ P vald ]]  (1922 a. järgi) või ka [[ R kihelkond ]] , [[ V mõis ]] (kuni 1917. a). 
 
Vesikondlik paiknemine:  [[ Härjapea jõgi ]] kood: 545678 , umbes selle  [[ keskjooksul ]] . Jõe [[eesvool]]:  [[Pärlijõgi]] =>> [[Mustjõgi]]
 
[https://maps.google.com/maps?q=NIMI_veski@57.688718,26.890266 Asukoht Google kaardil N: 57.688718  E: 26.890266 ]
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/... Asukoht Maaamet kaardil X:  Y:  ]
 
[[Category:Harjumaa veskid]]  [[Category:X valla veskid]] [[Category:Eraldiseisev kinnistu]] [[Category:R kihelkonna veskid]] [[Category:H jõe veskid]]
 
 
 
== Veski üldine seisund ==
 
[[Veskihoone säilinud]], [[pais]] hävinud, [[veskijärv]] [[veski paisjärv]] paisutatud uues asukohas.
 
[[Category:Säilinud veskid]]  [[Category:Säilinud veskihooned]] [[Category:Hävinud veskid]] [[Category:Endine veskikoht]]
 
 
 
 
 
== Tehniline teave ==
 
[[Muinsuskaitseline ehitis]]: jah/ei; registri kood:
 
[[Category:Munsukaitselised veskid]]
 
 
 
[[Veskipaisu]] üldine tänapäevane seisund: 
 
[[Category:Säilinud veskipaisud]]
 
 
 
[[pais]]u kõrgus: 
 
 
 
[[Paisutus]] -
 
 
 
Ülevoolu tüüp [[lailäviülevool]]
 
 
 
[[Kalatrepp]]:  [[Category:Kalatrepiga veskid]]
 
 
 
Veski [[paisjärv]]e nimi on  , paisjärve kood: 
 
 
 
[[Veski sild]]:   
 
 
 
[[Veskitee]]:
 
 
 
== Tehniline teave ==
 
:Üldandmed
 
::Veskihoone üldine tänapäevane seisund: '''varemed''', kivimüürid stabiilsed.  
 
::Hoone materjal: paekivi
 
::Veskipaisu üldine tänapäevane seisund: likvideeritud
 
::Paisu kõrgus:  arvatavalt ~ 3-6 m
 
::Ülevoolu tüüp: lailäviülevool
 
::Paisutus: puudub
 
::Veski paisjärve: pole säilinud
 
::Veski sild: pole olnud
 
:Piirangud
 
::Muinsuskaite objrkt
 
 
 
==Ehitiste info==
 
 
 
== Ajalugu ==
 
 
 
== Pärimus == 
 
 
 
==Hüdroelektrienergia tootmine==
 
 
 
==Lisanduv huviväärtus== 
 
 
 
== Fotod ==
 
 
== Fotod ja kaardid == 
 
 
 
==WikiGalerii== 
 
 
 
== Lisainfo ja lingid ==
 
*[[ Prooviveski ]]
 
 
== Nimed ==
 
'''[[ Rotermani prooviveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[ mootorveski
 
*[[ Prooviveski ]]
 
 
== Nimed ==
 
'''[[ Rotermani prooviveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[ mootorveski ]] 
 
  
 +
Mitmes numbris lahati vesiveskite töö küsimusi, eriti vahekordi nende maaomanikega, kelle maadest jooksis läbi jõgi, mis toitis vesiveskit. Veskipidajate seisukohalt oli kõige olulisemaks küsimuseks veskipaisude probleem, mis oli peamiseks pinevuse põhjustajaks veskipidajate ja maaomanike vahel. Viimased nõudsid veepinna alandamist või veepaisude allalaskmist, et asuda maa kuivendamisele ja kultiveerimisele. Oli olnud palju kohtuskäimisi ja ajakirjanduse abiga oli veskipidajaid kujutatud lausa põllumajanduse kahjuritena. Lahkhelide põhjuseks oli kujunenud ka Balti Eraseaduse paragrahv, kus nõuti veskipaisu lahtihoidmist neli nädalat enne ja neli nädalat pärast jaanipäeva, kus see vajalik oli – selle mõiste ebamäärasuse tõttu pidid veskitööstused ohverdama sageli oma maksimaalsed tulud põllumajanduse minimaalkahjude ärahoidmiseks.
 
   
 
   
*[[ Eiheveski ]]
+
Ei jäetud kõrvale ka sae- ja villaveskeid ning taluveskeid puudutavaid küsimusi. Avaldati huvitavaid tegevusalasse puutuvaid kirjutisi, nagu Eesti veskimajanduse ajaloost (insener Edgar Lageda), Rahva usukombed vilja hoidmisel ja jahvatamisel (R. Viidalepp Eesti Rahvaluule Arhiivist); Kuningas ja mölder; Rahvalaule käsikivist ja veskist. Palju oli reklaami veskiseadmeid pakkuvatelt firmadelt, nagu P. Jänese veskimasinate tööstus Tartus, Karl Veskuse veskitööstus „Marsˮ Tallinnas, Jaan Ratniku põllutööriistade ja masinavabrik Tartus jt. Veskite tähtsaimate seadmete veskikivide valamise materjale tulekivi, kvartsi, magnesiiti jm pakkus veskipidajatele Tallinna Eesti Majandusühisus asukohaga Estonia pst 21; püülisiidi, püülijahu kotte, viljakotte ja viljakotiriiet, purje- ja presentriideid firma M. Jänes asukohaga Tartu Kaubahoovis; veeturbiine AS Tartu Metallivabrik G. ja H. Lellep.
 
 
== Nimed ==
 
'''[[ Eiheveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Saarlase veski ]]'''  Veski oli jõuallika tüübilt [[ vesiveski ]] [[Category:Vesiveskid]]  ja toodangu tüübilt  [[jahuveski]]
 
 
 
 
 
*[[ Prooviveski ]]
 
 
 
== Nimed ==
 
'''[[ Rotermani prooviveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[ mootorveski ]]  [[Category:Mootorveskid]]  ja toodangu tüübilt [[  jahuveski ]]  [[Category:Jahuveskid]] 
 
''saksa k.'' '''[[ Rotthermann  Mühle]]'''
 
 
 
== Asukoht == 
 
Veski asukoht, aadress:  [[ Harju maakond ]] [[Category:Tallinna veskid]]  ,  [[ Kose vald ]]
 
 
 
== Viited ==
 
 
 
-------------------------------------------------------------------------------------------
 
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------
 
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
 
 
 
 
 
 
 
<span style="font-size:150%">AEG, TOIT ja ENERGIA
 
 
 
<div class="row">       
 
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]'''i - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades. </div>
 
  <div class="small-2 columns">'''40000 eKr'''</div>
 
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].</div>
 
</div>
 
 
 
<div class="row">   
 
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja '''[[jahvekivi]]'''.</div>
 
  <div class="small-2 columns">'''30000 eKr'''</div>
 
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].</div>
 
</div>
 
 
 
<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
 
<li>[[File:0033 weichseli jäätumine.jpg|80px|Jääaeg 1]]</li>
 
<li>[[File:0031 kaart jääajast.jpg|100px|Jääaeg 2]]</li>
 
<li>[[File:Saarlasekoht.JPG|100px|Veski jääga]]</li>
 
<li>[[File:0030 Jääaeg.jpg|100px|Jääaeg 2]]</li>
 
</ul>
 
 
 
<div class="row">       
 
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Euroopas  kulmineerub viimane [[jääaeg]]. Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast [[jääaeg]]a nimetatakse [[Wichseli jäätumine]].</div>
 
  <div class="small-2 columns">'''20000 eKr'''</div>
 
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud jääkilbi ja liustikega, mille paksus arvatakse olevat olnud kuni 1500 meetrit.</div>
 
</div>
 
 
 
<div class="row">       
 
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Lääne-Aasias hakkavad tekkima esimesed [[püsiasulad]].</div>
 
  <div class="small-2 columns">'''12 500 eKr'''</div>
 
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' hakkab territoorium vähehaaval vabanema [[mandrijää]]st.</div>
 
</div>
 
 
 
see siin on proov
 
 
 
see siin on proov
 
 
 
see siin on proov
 
 
 
see siin on proov
 
 
 
see siin on proov
 
 
 
<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
 
<li>[[File:0033 weichseli jäätumine.jpg|100px|Jääaeg 1]]</li>
 
<li>[[File:0031 kaart jääajast.jpg|100px|Jääaeg 2]]</li>
 
<li>[[File:Saarlasekoht.JPG|100px|Veski jääga]]</li>
 
<li>[[File:0030 Jääaeg.jpg|100px|Jääaeg 2]]</li>
 
</ul>
 
 
 
 
 
 
 
{|
 
|long sentence is used to demonstrate text wrapping.
 
This additional sentence makes the text even longer.
 
This additional sentence makes the text even longer.
 
Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit,
 
sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua.
 
Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco
 
laboris nisi ut aliquip ex ea commodo consequat. Duis aute
 
irure dolor in reprehenderit in voluptate velit esse cillum
 
|
 
pariatur. Excepteur sint occaecat cupidatat non proident, sunt in culpa qui officia deserunt mollit anim id est laborum. Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip eThis long sentence is used to demonstrate text wrapping. This additional sentence makes the text even longer. This additional sentence makes the text even longer.
 
|}
 
 
 
123456789012345678901234567890123456789012345678901234567890123456789012345678901234567890123456789012345678901234567890123456789012345678901234567890
 
 
 
 
 
 
 
 
 
'''Test:'''
 
 
 
[[File:Talup.jpg|820px| Talupojad]]
 
'''Bo'''ld text''''''
 
 
 
'''Malli TEST''' : Malli kiirmall testimine
 
{{Template:Uusveski}}
 
 
 
pildi kasutamine linkimiseks: https://www.mediawiki.org/wiki/Help:Images
 
 
 
internal link:
 
 
 
... text text text
 
  [[File:example.jpg|link=Main Page|caption]]
 
text text text ...
 
 
 
external link:
 
 
 
... text text text
 
[[File:example.jpg|link=http://wikipedia.org/wiki/Test|caption]]
 
text text text ...
 
 
 
<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
 
<li>[[File:1muis.jpg|400px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|VeskiMuuseum]]</li>
 
<li>[[File:1wiki.jpg|400px|https://weskiwiki.ee/index.php?title=Main_Page|VeskiWiki]]</li>
 
<li>[[File:1vtee.jpg|400px|link=http://veskivaramu.ee|caption VeskiTeed]]</li>
 
<li>[[File:1mty-oige.jpg|400px|link=Main Page|weskiwiki algus Jääaeg]]</li>
 
</ul>
 
pildi kasutamine linkimiseks
 
 
 
 
 
 
 
<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
 
<li>[[File:Vmuis.jpg|300px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|VESKIMUUSEUM]]</li>
 
<li>[[File:Vwiki.jpg|300px|https://weskiw<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
 
<li>[[File:Vmuis.jpg|400px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|VESKIMUUSEUM]]</li>
 
<li>[[File:Vwiki.jpg|400px|https://weskiwiki.ee/index.php?title=Main_Page|VESKIWIKI]]</li>
 
<li>[[File:Vvaram.jpg|400px|link=http://veskivaramu.ee|VESKIVARAMU]]</li>
 
<li>[[File:Vtee.jpg|400px|link=Main Page|VESKITEED]]</li>
 
</ul> iki.ee/index.php?title=Main_Page|VESKIWIKI]]</li>
 
<li>[[File:Vvaram.jpg|300px|link=http://veskivaramu.ee|VESKIVARAMU]]</li>
 
<li>[[File:Vtee.jpg|300px|link=Main Page|VESKITEED]]</li>
 
</ul>
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
[[File:Talup.jpg|120px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|caption]]
 
 
 
[[File:Talup.jpg|link=http://veskivaramu.ee|caption]]
 
 
 
== Nimed ==
 
'''[[Eiheveski]]''' on levinuim nimi. Paralleelnimed '''[[Saarlase veski]]''' või [[Saarlasõ veski]]
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[vesiveski]] ja toodangu tüübilt [[jahuveski]]
 
''saksa k.'' '''[[SaarlasMühle]]'''
 
== Asukoht ==
 
Veski asukoht, aadress: [[Võru maakond]], [[Rõugevald]], [[Saarlase küla]], Saarlasõ veski kinnistu , kinnistu nr  98709:23234:354 (elamumaa koosseisus). Asumi kood 3380049
 
Vanema haldusjaotuse järgi  [[ Võrumaa ]], [[ Rõngu vald]] (1922 a.) või ka  [[ Rõuge kihelkond]], [[ Viitina mõis]] (kuni 1917).
 
Vesikondlik paiknemine: [[ Pärli jõgi]] kood: 545678 , umbes selle  [[ keskjooksul ]] . Jõe [[eesvool]]: [[ Mustjõgi ]] =>> [[Gauja jõgi]]
 
[https://maps.google.com/maps?q=Koiva_veski@57.688718,26.890266 Asukoht Google kaardil N: 57.688718 E: 26.890266 ]
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/... Asukoht Maaamet kaardil X: 6397778 Y: 672350 ]
 
== Tehniline teave ==
 
[[Muinsuskaitseline ehitis]]: ei registri kood: mka34567
 
[[Veskihoone]] üldine tänapäevane seisund: umber ehitatud. [[Veskipaisu]] üldine tänapäevane seisund: sheas seisus [[pais]]u kõrgus: 3 m.
 
Ülevoolu tüüp [[lailäviülevool]]
 
[[Kalatrepp]]: pole ehitatud
 
[[Paisutus]] - olemas. Veski [[paisjärv]]e nimi on Veskejärve , paisjärve kood: Vesi452335
 
[[Veski sild]]: heas korras, Betoon vallalale kuuluv
 
[[Veskitee]]: valla
 
==Hüdroelektrienergia tootmine==
 
jah
 
==Ehitise info==
 
ilus
 
== Ajalugu ==
 
1778
 
== Pärimus ==
 
kunagi
 
==Lisanduv huviväärtus==
 
allikas
 
== Fotod ==
 
== Fotod ja kaardid ==
 
==WikiGalerii==
 
== Lisainfo ja välislingid ==
 
== Viited ==
 
 
 
Siia tabeli proovid:
 
 
 
Tsahkna
 
Tsahkna
 
*Zähna
 
 
 
== Nimed ==
 
'''[[Tsähkna veski]]''' on selle veski tänapäeval tihedalt kasutatav nimekuju.
 
Varem oli valdavalt kasutuses nimekuju '''[[Zähna veski]]'''.
 
Kohalik, murdeline nimekuju on '''[[Zähnä veski]]''' või ka '''[[Tsähknä veski]]'''.
 
Väga harva esineb ka nime kirjapilt [[Tsahkna veski]].
 
 
 
''saksa k.'' '''[[Zähna Mühle]]'''
 
 
 
== Asukoht ==
 
Veski asukoht, aadress: [[Võru maakond]], [[Rõugevald]], [[Saarlase küla]], Saarlasõ veski kinnistu , kinnistu nr  98709:23234:354 (elamumaa koosseisus). Asumi kood 3380049
 
Vanema haldusjaotuse järgi  [[ Võrumaa ]], [[ Rõngu vald]] (1922 a.) või ka  [[ Rõuge kihelkond]], [[ Viitina mõis]] (kuni 1917).
 
Vesikondlik paiknemine: [[ Pärli jõgi]]
 
 
 
==Tabelid==
 
 
 
<div class="row">
 
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]'''i - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades</div>
 
  <div class="small-2 columns">'''40000 eKr'''</div>
 
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].</div>
 
</div>
 
 
 
 
 
 
 
=Veel=
 
  <div class="row">
 
      <div class="large-12 columns">
 
        <h2>Block grids give you a way to evenly split contents of a list within the grid.</h2>
 
 
 
If you wanted to create a row of 3, 4 or 5 images or paragraphs of text that need to stay evenly spaced no matter the screen size, the block grid is for you.
 
 
 
<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
 
<li>[[File:Demo1.jpg|link=]]</li>
 
<li>[[File:S6meruKos.JPG|120px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|caption]]</li>
 
<li>[[File:Saarlasekoht.JPG|100px|alltekst]]</li>
 
<li>[[File:Demo4.jpg|link=]]</li>
 
</ul>
 
 
 
        <h3>Building With Predefined HTML Classes</h3>
 
        <p>Block grids are made from a <code>ul.small-block-grid-#</code> or <code>ul.large-block-grid-#</code>. These are ideal for blocked-in content generated by an application, as they do not require rows or even numbers of elements to display correctly.</p>
 
 
 
        <p>These have a bit of flexibility since you have access to two separate grids between our built in 768px breakpoint. If you use the <code>small-block-grid</code> only, the grid will keep its spacing and configuration no matter the screen size. If you use <code>large-block-grid</code> only, the list items will stack on top of each other for small devices. If you use both of those classes combined, you can control the configuration and layout separately for each breakpoint.</p>
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
{| class="wikitable"
 
|+
 
|-
 
|'''MAAILMAS'''  Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]i''' - esimene toiduhankimist hõlbustav tööriist kõigis maailma kultuurides uripiirkondades
 
|'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud Litoriinamerega. Kujunevad välja esmased aluspinnavormid - nõod ja sügavikud.
 
|}
 
== Liikuvad Pildid ==
 
 
 
märgend
 
 
 
== Siia ==
 
 
 
==siia==
 
<div class="row">
 
<div class="small-12 large-6 columns">
 
<ul class="example-orbit" data-orbit data-options="animation:slide; pause_on_hover:true;animation_speed:500;navigation_arrows:true; resume_on_mouseout: true; timer_speed:4500;">
 
  <li class="active">
 
    [[Image:Pidula1.JPG|slide 1]]
 
    <div class="orbit-caption">
 
      Pidula 1918.
 
    </div>
 
  </li>
 
  <li>
 
    [[Image:Pidula1971.JPG|slide 2]]
 
    <div class="orbit-caption">
 
      Pidula1971.
 
    </div>
 
  </li>
 
  <li>
 
    [[Image:Someru71.JPG|slide 3]]
 
    <div class="orbit-caption">
 
      Caption Three.
 
    </div>
 
  </li>
 
</ul>
 
</div>
 
<div class="small-12 large-6 columns">
 
proov ong sentence is used to demonstrate text wrapping.
 
This additional sentence makes the text even longer. This additional sentence makes the text even longer. Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip ex ea commodo consequat. Duis aute irure dolor in reprehenderit in voluptate velit esse cillum
 
</div>
 
 
 
<div class="small-12 large-6 columns">
 
testong sentence is used to demonstrate text wrapping.
 
This additional sentence makes the text even longer. This additional sentence makes the text even longer. Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip ex ea commodo consequat. Duis aute irure dolor in reprehenderit in voluptate velit esse cillum
 
</div>
 
</div>
 
 
 
 
 
 
 
 
 
''PROOVIMISTE KOHT''
 
 
 
''Uue artikli koostamise alustamine'': https://weskiwiki.ee/index.php?title=SIIA_KIRJUTA_UUE_ARTIKLI_NIMI&action=edit
 
 
 
'''Märkus,tähelepanek:''' 30.01 - [[SISUPUU]]s olevates menüüdes peaks eelkõige kajastuma [[Artiklite sarjd]]. Sisuseletused koondada [[MÕISTED]] alla .
 
 
 
'''Vihje:'''
 
20.02.2018  #REDIRECT [ [ kuhu ] ] abil suunata VESKID -> Veskite loendisse.
 
 
 
<ref>  Karilatsi kajastused 3, PTM, 2010  </ref>.
 
 
 
{|
 
|long sentence is used to demonstrate text wrapping.
 
This additional sentence makes the text even longer.
 
This additional sentence makes the text even longer.
 
Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit,
 
sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua.
 
Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco
 
laboris nisi ut aliquip ex ea commodo consequat. Duis aute
 
irure dolor in reprehenderit in voluptate velit esse cillum
 
|
 
pariatur. Excepteur sint occaecat cupidatat non proident, sunt in culpa qui officia deserunt mollit anim id est laborum. Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip eThis long sentence is used to demonstrate text wrapping. This additional sentence makes the text even longer. This additional sentence makes the text even longer.
 
|}
 
 
 
123456789012345678901234567890123456789012345678901234567890123456789012345678901234567890123456789012345678901234567890123456789012345678901234567890
 
 
 
 
 
 
 
 
 
'''Test:'''
 
 
 
[[File:Talup.jpg|820px| Talupojad]]
 
'''Bo'''ld text''''''
 
 
 
 
 
 
 
 
 
[[Media:Talup.jpg|pildilink]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
'''Malli TEST''' : Malli kiirmall testimine
 
{{Template:Uusveski}}
 
 
 
pildi kasutamine linkimiseks: https://www.mediawiki.org/wiki/Help:Images
 
 
 
internal link:
 
 
 
... text text text
 
  [[File:example.jpg|link=Main Page|caption]]
 
text text text ...
 
 
 
external link:
 
 
 
... text text text
 
[[File:example.jpg|link=http://wikipedia.org/wiki/Test|caption]]
 
text text text ...
 
 
 
 
 
pildi kasutamine linkimiseks
 
 
 
[[File:Talup.jpg|120px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|caption]]
 
 
 
[[File:Talup.jpg|link=http://veskivaramu.ee|caption]]
 
 
 
== Nimed ==
 
'''[[Eiheveski]]''' on levinuim nimi. Paralleelnimed '''[[Saarlase veski]]''' või [[Saarlasõ veski]]
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[vesiveski]] ja toodangu tüübilt [[jahuveski]]
 
''saksa k.'' '''[[SaarlasMühle]]'''
 
== Asukoht ==
 
Veski asukoht, aadress: [[Võru maakond]], [[Rõugevald]], [[Saarlase küla]], Saarlasõ veski kinnistu , kinnistu nr  98709:23234:354 (elamumaa koosseisus). Asumi kood 3380049
 
Vanema haldusjaotuse järgi  [[ Võrumaa ]], [[ Rõngu vald]] (1922 a.) või ka  [[ Rõuge kihelkond]], [[ Viitina mõis]] (kuni 1917).
 
Vesikondlik paiknemine: [[ Pärli jõgi]] kood: 545678 , umbes selle  [[ keskjooksul ]] . Jõe [[eesvool]]: [[ Mustjõgi ]] =>> [[Gauja jõgi]]
 
[https://maps.google.com/maps?q=Koiva_veski@57.688718,26.890266 Asukoht Google kaardil N: 57.688718 E: 26.890266 ]
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/... Asukoht Maaamet kaardil X: 6397778 Y: 672350 ]
 
== Tehniline teave ==
 
[[Muinsuskaitseline ehitis]]: ei registri kood: mka34567
 
[[Veskihoone]] üldine tänapäevane seisund: umber ehitatud. [[Veskipaisu]] üldine tänapäevane seisund: sheas seisus [[pais]]u kõrgus: 3 m.
 
Ülevoolu tüüp [[lailäviülevool]]
 
[[Kalatrepp]]: pole ehitatud
 
[[Paisutus]] - olemas. Veski [[paisjärv]]e nimi on Veskejärve , paisjärve kood: Vesi452335
 
[[Veski sild]]: heas korras, Betoon vallalale kuuluv
 
[[Veskitee]]: valla
 
==Hüdroelektrienergia tootmine==
 
jah
 
==Ehitise info==
 
ilus
 
== Ajalugu ==
 
1778
 
== Pärimus ==
 
kunagi
 
==Lisanduv huviväärtus==
 
allikas
 
== Fotod ==
 
== Fotod ja kaardid ==
 
==WikiGalerii==
 
== Lisainfo ja välislingid ==
 
 
 
 
 
Siia tabeli proovid:
 
 
 
Tsahkna
 
Tsahkna
 
*Zähna
 
 
 
== Nimed ==
 
'''[[Tsähkna veski]]''' on selle veski tänapäeval tihedalt kasutatav nimekuju.
 
Varem oli valdavalt kasutuses nimekuju '''[[Zähna veski]]'''.
 
Kohalik, murdeline nimekuju on '''[[Zähnä veski]]''' või ka '''[[Tsähknä veski]]'''.
 
Väga harva esineb ka nime kirjapilt [[Tsahkna veski]].
 
 
 
''saksa k.'' '''[[Zähna Mühle]]'''
 
 
 
== Asukoht ==
 
Veski asukoht, aadress: [[Võru maakond]], [[Rõugevald]], [[Saarlase küla]], Saarlasõ veski kinnistu , kinnistu nr  98709:23234:354 (elamumaa koosseisus). Asumi kood 3380049
 
Vanema haldusjaotuse järgi  [[ Võrumaa ]], [[ Rõngu vald]] (1922 a.) või ka  [[ Rõuge kihelkond]], [[ Viitina mõis]] (kuni 1917).
 
Vesikondlik paiknemine: [[ Pärli jõgi]]
 
 
 
==Tabelid==
 
 
 
<div class="row">
 
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]'''i - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades</div>
 
  <div class="small-2 columns">'''40000 eKr'''</div>
 
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].</div>
 
</div>
 
 
 
<div class="row">
 
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja '''[[jahvekivi]]'''.</div>
 
  <div class="small-2 columns">'''30000 eKr''' </div>
 
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].</div>
 
</div>
 
 
 
=Veel=
 
  <div class="row">
 
      <div class="large-12 columns">
 
        <h2>Block grids give you a way to evenly split contents of a list within the grid.</h2>
 
 
 
If you wanted to create a row of 3, 4 or 5 images or paragraphs of text that need to stay evenly spaced no matter the screen size, the block grid is for you.
 
 
 
<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
 
<li>[[File:Demo1.jpg|link=]]</li>
 
<li>[[File:S6meruKos.JPG|120px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|caption]]</li>
 
<li>[[File:Saarlasekoht.JPG|100px|alltekst]]</li>
 
<li>[[File:Demo4.jpg|link=]]</li>
 
</ul>
 
 
 
        <h3>Building With Predefined HTML Classes</h3>
 
        <p>Block grids are made from a <code>ul.small-block-grid-#</code> or <code>ul.large-block-grid-#</code>. These are ideal for blocked-in content generated by an application, as they do not require rows or even numbers of elements to display correctly.</p>
 
 
 
        <p>These have a bit of flexibility since you have access to two separate grids between our built in 768px breakpoint. If you use the <code>small-block-grid</code> only, the grid will keep its spacing and configuration no matter the screen size. If you use <code>large-block-grid</code> only, the list items will stack on top of each other for small devices. If you use both of those classes combined, you can control the configuration and layout separately for each breakpoint.</p>
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
{| class="wikitable"
 
|+
 
|-
 
|'''MAAILMAS'''  Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]i''' - esimene toiduhankimist hõlbustav tööriist kõigis maailma kultuurides uripiirkondades
 
|'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud Litoriinamerega. Kujunevad välja esmased aluspinnavormid - nõod ja sügavikud.
 
|}
 
 
 
 
 
==siia==
 
<div class="row">
 
<div class="small-12 large-6 columns">
 
<ul class="example-orbit" data-orbit data-options="animation:slide; pause_on_hover:true;animation_speed:500;navigation_arrows:true; resume_on_mouseout: true; timer_speed:4500;">
 
  <li class="active">
 
    [[Image:Pidula1.JPG|slide 1]]
 
    <div class="orbit-caption">
 
      Pidula 1918.
 
    </div>
 
  </li>
 
  <li>
 
    [[Image:Pidula1971.JPG|slide 2]]
 
    <div class="orbit-caption">
 
      Pidula1971.
 
    </div>
 
  </li>
 
  <li>
 
    [[Image:Someru71.JPG|slide 3]]
 
    <div class="orbit-caption">
 
      Caption Three.
 
    </div>
 
  </li>
 
</ul>
 
</div>
 
<div class="small-12 large-6 columns">
 
proov ong sentence is used to demonstrate text wrapping.
 
This additional sentence makes the text even longer. This additional sentence makes the text even longer. Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip ex ea commodo consequat. Duis aute irure dolor in reprehenderit in voluptate velit esse cillum
 
</div>
 
 
 
<div class="small-12 large-6 columns">
 
testong sentence is used to demonstrate text wrapping.
 
This additional sentence makes the text even longer. This additional sentence makes the text even longer. Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip ex ea commodo consequat. Duis aute irure dolor in reprehenderit in voluptate velit esse cillum
 
</div>
 
</div>
 
kjkjk
 
 
 
==Tabelid==
 
 
 
<div class="row">
 
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]'''i - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades.
 
  <div class="small-2 columns">'''40000 eKr'''
 
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].
 
</div>
 
 
 
<div class="row">
 
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja '''[[jahvekivi]]'''.
 
  <div class="small-2 columns">'''30000 eKr'''
 
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].
 
</div>
 
 
 
==test22}}
 
 
 
*[[ Prooviveski ]]
 
 
  == Nimed ==
 
'''[[ Rotermani prooviveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[ mootorveski
 
*[[ Prooviveski ]]
 
 
  == Nimed ==
 
'''[[ Rotermani prooviveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[ mootorveski ]] 
 
 
 
 
  *[[ Eiheveski ]]
 
 
 
  == Nimed ==
 
  '''[[ Eiheveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Saarlase veski ]]'''  Veski oli jõuallika tüübilt [[ vesiveski ]] [[Category:Vesiveskid]]  ja toodangu tüübilt  [[jahuveski]]
 
 
 
 
 
  *[[ Prooviveski ]]
 
 
 
  == Nimed ==
 
  '''[[ Rotermani prooviveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''
 
  Veski oli jõuallika tüübilt [[ mootorveski ]]  [[Category:Mootorveskid]]  ja toodangu tüübilt [[  jahuveski ]]  [[Category:Jahuveskid]]  
 
  ''saksa k.'' '''[[ Rotthermann  Mühle]]'''
 
 
 
  == Asukoht == 
 
  Veski asukoht, aadress:  [[ Harju maakond ]] [[Category:Tallinna veskid]]  ,  [[ Kose vald ]]
 
 
 
[[Makett]]
 
 
 
== Viited ==
 
 
 
''PROOVIMISTE KOHT''
 
https://weskiwiki.ee/index.php?title=Liivakast#Liikuvad_Pildid
 
 
 
 
 
<div class="row">
 
<div class="small-12 large-6 columns">
 
<ul class="example-orbit" data-orbit data-options="animation:slide; pause_on_hover:true;animation_speed:200;navigation_arrows:true; resume_on_mouseout: true; timer_speed:4500;">
 
  <li class="active">
 
    [[Image:Pidula1.JPG|slide 1]]
 
    <div class="orbit-caption">
 
      Pidula 1918.
 
    </div>
 
  </li>
 
 
 
  <li>
 
    [[Image:Pidula1971.JPG|slide 2]]
 
    <div class="orbit-caption">
 
      Pidula1971.
 
    </div>
 
  </li>
 
 
 
  <li>
 
    [[Image:Someru71.JPG|slide 3]]
 
    <div class="orbit-caption">
 
      Sõmeru veski 1971.
 
    </div>
 
  </li>
 
 
 
  <li>
 
    [[Image:Sulbiveski1912.JPG|slide 4]]
 
    <div class="orbit-caption">
 
      Sulbi veski 1912
 
    </div>
 
  </li>
 
 
 
  <li>
 
    [[Image:Wmill.jpg|slide 5]]
 
    <div class="orbit-caption">
 
      Sulbi veski 1912
 
    </div>
 
  </li>
 
</ul>
 
</div>
 
<div class="small-12 large-6 columns">
 
test
 
</div>
 
</div>
 
 
 
<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
 
<li>[[File:Vmuis.jpg|250px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|VESKIMUUSEUM]]</li>
 
<li>[[File:Vwiki.jpg|250px|https://weskiwiki.ee/index.php?title=Main_Page|VESKIWIKI]]</li>
 
<li>[[File:Vvaram.jpg|250px|link=http://veskivaramu.ee|VESKIVARAMU]]</li>
 
<li>[[File:Vtee.jpg|250px|link=Main Page|VESKITEED]]</li>
 
</ul>
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
EESTIS : kogu territoorium on kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on jääaeg.
 
30 000 a eKr    =>    jahvekivi
 
 
 
'''20 000 a eKr'''
 
*MAAILMAS: Euroopas kulmineerub viimane jääaeg. Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast jääaega nimetatakse ka Weichseli jäätumiseks.
 
*EESTIS : kogu territoorium on kaetud jääkilbi ja liustikega, mille paksus arvatakse olevat olnud kuni 1500 meetrit.
 
 
 
<gallery mode="packed-hover">
 
File:Vmuis.jpg|200px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|VESKIMUUSEUM
 
File:Vwiki.jpg|https://weskiwiki.ee/index.php?title=Main_Page|VESKIWIKI
 
File:Vvaram.jpg|link=http://veskivaramu.ee|VESKIVARAMU
 
File:Vtee.jpg|link=Main Page|VESKITEED
 
</gallery>
 
 
 
 
 
 
 
 
 
'''16 000 a eKr'''
 
*MAAILMAS: Euroopa kiviaja inimesed hakkavad kasutama juhuslikke kive metsikute viljade peenestamiseks – hõõrdekive.
 
*EESTIS : kogu territoorium on kaetud mandrijääga.
 
 
 
 
 
'''12 500 a eKr'''
 
*MAAILMAS: algab jahvekivide ja -aluste laialdane levik ja spetsialiseerumine vastavalt jahvatatavatele taimedele.
 
*12 500 a eKr => Eestist jää taganeb
 
 
 
 
 
'''12 000 a eKr'''
 
*MAAILMAS: Aasia vahemerepoolses osas hakatakse taimede peenendamiseks kasutama uhmrit ja uhmrinuia.
 
* Eestis: aöskaSK
 
 
 
 
 
 
 
File:Koos.jpg| Sulbi enne ja nüüd
 
 
 
[[File:Koos.jpg|thumb|Kuigatsi mõisa peahoone]]
 
 
 
''Uue artikli koostamise alustamine'': https://weskiwiki.ee/index.php?title=SIIA_KIRJUTA_UUE_ARTIKLI_NIMI&action=edit
 
 
 
'''Märkus,tähelepanek:''' 30.01 - [[SISUPUU]]s olevates menüüdes peaks eelkõige kajastuma [[Artiklite sarjd]]. Sisuseletused koondada [[MÕISTED]] alla .
 
 
 
galeriitest1
 
 
 
<gallery mode="packed-hover">
 
File:1muis.jpg|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|VeskiMuuseum
 
File:1wiki.jpg|link=https://weskiwiki.ee/index.php?title=Main_Page
 
File:1vtee.jpg|link=http://veskivaramu.ee
 
File:1mty-oige.jpg|link=Main Page
 
</gallery>
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
galeriitest 2
 
 
 
<ref>  Eesti kohanimeraamat, Tallinn, 2016  </ref>
 
 
 
 
 
asdlasöldfasöfsdjgasöljgöä
 
sdflöasdöljögä
 
 
 
 
 
 
 
'''Vihje:'''
 
20.02.2018  #REDIRECT [ [ kuhu ] ] abil suunata VESKID -> Veskite loendisse.
 
 
 
<ref>  Karilatsi kajastused 3, PTM, 2010  </ref>.
 
---------------------------------------
 
 
 
<gallery mode="packed-hover">
 
File:Sulbiumbes1937.jpg| Sulbi veski umbes 1937
 
File:Sulbirahvas1937a.JPG| Inimesed Sulbi veski uksel
 
File:Sulbi1938kat5758.JPG| Sulbi veski maad 1938. a. katastrikaardil
 
File:Koos.jpg| Sulbi enne ja nüüd
 
File:Sulbiumbes1937.jpg| Sulbi veski umbes 1937
 
File:Sulbirahvas1937a.JPG|220px| Inimesed Sulbi veski uksel
 
File:Sulbi1938kat5758.JPG|120px| Sulbi veski maad 1938. a. katastrikaardil
 
File:Koos.jpg|220x220px| Sulbi enne ja nüüd
 
File:1849 metsakaart.JPG|220px| Sulbi veski 1849 metsakaardil
 
File:1874-Sulbi-umbrus.JPG|220px| Sulbi ümbrus 1874. a. kaardil
 
</gallery>
 
 
 
 
 
SIIT: alga
 
[[File:Veski_koht_eesti_kaardil.JPG|thumb|300px|right| [[Veski vesiveski asukoht]], lõige Maaameti kaardilt]]
 
 
 
 
 
== Nimed ==
 
'''[[... veski]]''' on [[veski]] asulajärgne nimekuju. Kohalik ja murdeline nimekuju on '''[[... veski]]'''.
 
20. sajandi esimesel poolel kasutati ametlikus asjaajamises omaniku nimel põhinevat nimekuju '''[[... veski]]'''.
 
 
 
[[... veski]] oli [[jõuallika]] tüübilt [[vesiveski]] [[Category:Vesiveskid]] ja toodangu tüübilt [[jahuveski]] [[Category:Jahuveskid]]
 
 
''saksa k.'' '''[[ ... Mühle]]''' <ref> viide  </ref>.
 
 
 
== Asukoht ==
 
Veski asukoht, aadress: [[... maakond]], [[... vald]], [[ küla]], ... veski kinnistu. Asumi kood 7730
 
 
 
Vanema haldusjaotuse järgi  [[...maa]], [[... vald]] (1922 a.) või ka  [[... kihelkond]], [[... mõis]] (kuni 1917).
 
 
 
[[Vesikond]]lik paiknemine: [[...jõgi]] kood: vee1012700 , umbes selle  [[keskjooksul]] . Jõe [[eesvool]]: [[...jõgi]] =>> [[...jõgi]] =>> [[... jõgi]] =>> [[... Peipsi järv]]
 
 
 
[https://maps.google.com/maps?q=..._veski@57.688718,26.890266 Asukoht Google kaardil N:57.688718  E:26.890266]
 
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&bbox=672232.13006317,6397691.9787616,672533.88787567,6397876.0607928&punkt=672351.27068817,6397785.7287616 Asukoht Maaamet kaardil  X:6397778  Y:672350 ]
 
 
 
 
 
== Ajalugu ==
 
 
 
Ehitatud [[19999]]. a.
 
 
 
'''Riigi veski põletati maha. Öine tulekahju Taageperas.''' Tõrvast, 6. sept. ''(Postimees 06.09.1934)''
 
== Pärimus ==
 
 
 
Omanik aastal 1938 oli [[Eesnimi Perenimi]]. Veskit kutsuti ka [[Paralleelnimega]].
 
 
 
Veskis oli [[turbiin]] võimsusega NN[[hobujõud]]u, mis oli omaniku ehitatud. Tehti [[püül]]i, [[lihtjahu]], [[tang]]u.
 
 
 
[[Hüdroelektrit]] tehti viimati umbes aastal 192000.
 
 
 
Samas külas on ka [[... saeveski]]
 
 
 
 
 
== Tehniline teave ==
 
 
 
[[Muinsuskaitseline ehitis]]: ei ; registri kood:
 
 
[[Veskihoone]] tänapäevane seisund:
 
 
 
[[Veskipais]]: [[pais]]u kõrgus 3,5 m ; [[lailäviülevool]]: Paisu seisund: HEA
 
 
 
Kalatrepp: pole ehitatud
 
 
 
Veski [[paisjärv]]e nimi on [[veskijärv]]: paisjärve kood: vee2100410
 
 
 
[[... veski sild]]:  betoonist, heas seisus, eravalduses.
 
 
 
[[Veskitee]]: kinnistu koosseisus, eravaldus.
 
 
 
Veski kinnistu eraldiseisev; Veski on elam-kinnistu osa. Veski kinnistu number: ...
 
 
 
== Hoone info ==
 
 
 
Veskihoone on hävinenud, varemed on looduses lihtsalt leitavad. Varemetes on osaliselt säilinud vundament, turbiinikanal, osaliselt nähtav välisseinte perimeeter.
 
 
 
Paisjärvealale on ehitatud 2008. a. suvel maanteetruup. Algne maantee-trass veski eest paremkaldal pole kasutuses. Vasakkaldal pole ajalooline teetrass säilinud.
 
 
 
==Ehitise info==
 
Vesiveski on krohvitud väiksem maakivihoone, mis pikendatud tellisosaga.
 
 
 
==Hüdroelektrienergia tootmine==
 
 
 
== Mõis ==
 
Võiks olla üldjuhul vaid hüperlingina vastavalt [[...mõis]]
 
 
 
== Fotod ==
 
 
 
== Fotod ja kaardid ==
 
 
 
==WikiGalerii==
 
 
 
<gallery mode=packed heights=100px>
 
File:Joaveski_hoone.jpeg|Joaveski
 
File:Joaveski_karestik.jpeg|Joaveski
 
File:Joaveski_korsten.jpeg|Joaveski
 
File:Joaveski_veskikivid.jpeg|Joaveski
 
</gallery>
 
 
 
 
 
 
 
<gallery>
 
3Mellin_1797.PNG|Joa ja Koila veskid 1796. a Mellini atlasel  EAA.2041.1.186
 
19sajkanal.jpg| Kanal 19.saj keskpaiga eskiis-plaanil EAA. 854. 4. 779
 
1898verstakaart.jpg|Joa veski tingmärk ja kanal  1898. a. verstakaardil EAA.845.4.27a.23
 
Verstanesaksak.jpg|Kanal ja veski 20.saj algul saksakeelsel verstakaardil ERA.T-6.3.254
 
Jagovall 1936.PNG| Joa veski hooned ja kanal 1936. a. katastrikaardil. ERA.T-3.1.39 leht1
 
Joa_veski_17_saj.jpg|Joa veski Jägala koolmekoha juures. 17. sajandi II pool. EAA.1.2.C-III-3 leht1
 
</gallery>
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
== Muu info ja välislingid ==
 
 
 
==Lisanduv huviväärtus=
 
Alaveski loomapark.
 
 
 
== Lisalugemist ==
 
 
 
http://weskiwiki.veskivaramu.ee/index.php?title=Joa_veski
 
 
 
[https://drive.google.com/open?id=17rZtzu1UrUXwQ7pbqP6nNlNOy-k&usp=sharing [[Pärlijõe veskite kaart]] GoogleMaps rakenduses]
 
 
 
[http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=6;-754447606;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=-584199136 Saarlase seitse allikat]
 
 
 
[http://epl.delfi.ee/news/eesti/kakssada-aastat-vana-veski-toodab-elektrit?id=50866889 200 a vana veski toodab elektrit]
 
 
 
[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vorumaateataja20090711.1.6 Veski uus hingamine]
 
 
 
[https://issuu.com/martinmark/docs/saarlase-ajalugu Saarlase küla ajalugu]
 
 
 
[https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rlij%C3%B5gi Pärlijõgi vikipeedias ]
 
 
 
 
 
 
 
[https://www.google.ee/maps/uv?hl=en&pb=!1s0x46ea57fbcfc2c7fb:0x740226335369f950!2m22!2m2!1i80!2i80!3m1!2i20!16m16!1b1!2m2!1m1!1e1!2m2!1m1!1e3!2m2!1m1!1e5!2m2!1m1!1e4!2m2!1m1!1e6!3m1!7e115!4shttps://lh5.googleusercontent.com/p/AF1QipOHIjYTasVqttbYc4UlLgfCm0VxCQV5JWkMIYEb%3Dw239-h160-k-no!5sSaarlas%C3%B5+k%C3%BClalistemaja+-+Google+Search&imagekey=!1e10!2sAF1QipOHIjYTasVqttbYc4UlLgfCm0VxCQV5JWkMIYEb&sa=X&ved=0ahUKEwiu-YvRgqPcAhVFiywKHTtgB2AQoioItwEwFA Google kollektsioon]
 
 
 
== Viited ==
 
 
 
== Sildid-Kategooriad ==
 
 
 
[[Category:Vesiveskid]] [[Category:Elektri tootmine]]  [[Category:Pärlijõe veskid]] [[Category:Vesioinas]]
 
 
 
 
 
==Nimed==
 
Veski asulajärgne tänapäevane nimekuju on [[Eiheveski]]. Paralleelnimed ja lisanimed on [[Saarlase veski]].Veski oli/on jõuallika tüübilt [[vesiveski]]
 
 
 
Sauniku <b>veski</b> koht<div><br>&nbsp;</div><div><a href="http://pk.rmk.ee/parandkultuur/AU/AU114.jpg" target="_blank">Fotod RMK andmebaasis</a></div><div><br>&nbsp;</div>
 
 
 
EW seadusandluse mõistes oli [[veskipidaja]] veskitööndusliku ärifirma registreeritud juht.
 
 
 
Kõnekeeles on [[veskipidaja]] isik, kelle tegevuseks on veski kõigekülgses toimimises hoidmine.
 
 
 
[[Veskipidaja]] oli enamasti isikustatud, näiteks omanik, rentnik või äriühingu juht.
 
 
 
[http://www.veskivaramu.ee Viljandimaa veskid 1930. a. seisuga]
 
 
 
*[[ Lühiveski ]]
 
[[File:Sulbirahvas1937a.JPG|100px| Inimesed Sulbi veski uksel]]
 
[[File:Koos.jpg|350x350px| Sulbi enne ja nüüd]]
 
 
 
==Nimed==
 
 
 
Veski asulajärgne tänapäevane nimekuju on '''[[ Lühiveski ]]'''. Paralleelnimed ja lisanimed on '''[[ Jupiveski ]]'''.
 
 
 
Veski oli/on jõuallika tüübilt [[ auruveski ]] [[Category:Auruveskid ]] ja toodangu tüübilt [[ kamaveski ]] [[Category:Kamaveskid ]]
 
 
 
''saksa k.'' '''[[ Testen  Mühle]]'''
 
 
 
==Asukoht==
 
[https://maps.google.com/maps?q=..._veski@58.022158,26.068181 Asukoht Google kaardil N:58.022158 E:26.068181]
 
Veski oli/on [[jõuallika tüüp|jõuallika tüübilt]] [[vesiveski]] [[Category:Vesiveskid]] ja [[toodangu tüüp|toodangu tüübilt]] [[jahu- ja saeveski]] [[Category:Jahu- ja saeveskid]].
 
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&bbox=613153.88766755,6425344.7521835,613304.7665738,6425435.6945663&punkt=613245.78218985,6425406.2023799  Asukoht Maaameti kaardil X: 6425414  Y:613248 ]
 
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1182&HEIGHT=706&zlevel=9,682763.55419384,6425412.0613247 Asukoht Maaameti kaardil X: 6425414  Y:613248 ]
 
 
 
Veski asukoht, aadress: [[ Testimaa maakond  ]] [[Category:Testimaa maakonna veskid ]], [[ Tesa vald ]] [[Category:Tesa valla veskid ]], [[ Testja küla ]], [[ Veskioru talu ]].
 
 
 
Kinnistu nr 69702:001:0111 ;[[ elamumaa koosseisus ]]; [[Category:Iseseisev kinnistu ]] [[kasutustüüp]]: passiivne [[Category:Aktiivkasutuses kinnistu ]].
 
 
 
Kaugus Tallinnast : 45 km. Asumi kood: 3380049
 
 
 
Vanema haldusjaotuse järgi [[ Testumaa ]],  [[ Puka vald]] (1922 a.) või ka  [[ Rõuge kihelkond ]] [[Category: Rõuge kihelkonna veskid ]],  [[ Ruunamõisa mõis]] (kuni 1917).
 
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1182&HEIGHT=706&zlevel=9,682763.55419384,6425414.0613248 Asukoht Maaameti kaardil X: 6425414  Y:613248 ]
 
 
 
[https://maps.google.com/maps?q=..._veski@57.688718,26.890266 Asukoht Google kaardil N: 57.688718 E: 26.890266 ]
 
[https://maps.google.com/maps?q=Kaubi_veski@57.955679,25.913021 , Asukoht Google kaardil N: 57.955679  E: 25.913021 ]
 
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1182&HEIGHT=706&zlevel=9,6425414,613248 Asukoht Maaameti kaardil  X: 6425414  Y:613248]
 
 
 
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/... Asukoht Maaamet kaardil X: 6397778 Y: 672350 ]
 
 
 
Vesikondlik paiknemine: [[ Härjapea jõgi ]] [[Category:Rõuge jõe veskid ]], veekogu kood: 545678 , umbes selle  [[ alamjooksul ]]. Jõe [[suubla]] või [[eesvool]]: [[ Joa jõgi ]] =>> [[ Õhne ]]
 
 
 
==Tehniline teave==
 
 
 
[[Muinsuskaitseline ehitis]]: jah on  registri kood:  mka34567 [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=14659 << Link Muinsuskaitseameti andmebaasi>> ] [[Category:Muinsuskaitselised veskid ]]
 
 
 
[[Veskihoone]] üldine tänapäevane seisund: heas korras [[Category: Oletatav veski koht ]]
 
 
 
[[Veskipaisu]] üldine tänapäevane seisund: paisutus puudub [[Category: Säilinud veskipaisud ]], [[paisu]] kõrgus: 0.7 m [[Category: Kivivare jões ]], ülevoolu tüüp: [[ lailäviülevool ]], [[kalatrepp]]: valmis 2017 [[Category: Kalatrepp ]], [[Paisutus]]: olemas ; Veski [[paisjärv]]e nimi on Mõdriku järv , paisjärve kood: vee453245 [[Category: Veskijärved ]]; [[Veski sild]]:  puudub , materjal: teras  , [[veskitee]]: külasisene
 
 
 
==Hüdroelektrienergia tootmine==
 
 
 
alates 2011 [[Category:Väliseadmes ]]
 
 
 
==Ehitise info==
 
 
 
eluhoonena
 
 
 
== Ajalugu ==
 
 
 
vana veski
 
 
 
== Pärimus ==
 
 
 
pärimus
 
 
 
==Lisanduv huviväärtus==
 
 
 
mõis
 
 
 
== Fotod ==
 
 
 
link5
 
 
 
== Fotod ja kaardid ==
 
 
 
link4
 
 
 
==WikiGalerii==
 
 
 
link4
 
 
 
== Lisainfo ja välised lingid ==
 
 
 
link4
 
 
 
== Viited ==
 
 
 
 
 
 
 
--------------------------------------------
 
*[[Lühiveski]]
 
 
 
==Nimed==
 
 
 
Veski asulajärgne tänapäevane nimekuju on '''[[Lühiveski]]'''. Paralleelnimed ja lisanimed on '''[[Jupiveski]]'''.
 
 
 
Veski oli/on jõuallika tüübilt [[auruveski]] [[Category:Auruveskid]] ja toodangu tüübilt [[kamaveski]] [[Category:Kamaveskid]]
 
 
 
''saksa k.'' '''[[Testen Mühle]]'''
 
 
 
==Asukoht==
 
 
 
Veski asukoht, aadress: [[Testimaa maakond ]] [[Category:Testimaa maakonna veskid]], [[Tesa vald]] [[Category:Tesa valla veskid]], [[Testja küla]], [[Veskioru talu]].
 
 
 
Kinnistu nr69702:001:0111;[[elamumaa koosseisus]]; [[Category:Iseseisev kinnistu]] [[kasutustüüp]]:passiivne[[Category:Aktiivkasutuses kinnistu]].
 
 
 
Kaugus Tallinnast :45km. Asumi kood:3380049
 
 
 
Vanema haldusjaotuse järgi [[Testumaa]],  [[Pukavald]] (1922 a.) või ka  [[Rõuge kihelkond]] [[Category:Rõuge kihelkonna veskid]],  [[Ruunamõisamõis]] (kuni 1917).
 
 
 
[https://maps.google.com/maps?q=..._veski@57.688718,26.890266 Asukoht Google kaardil N:57.688718E:26.890266]
 
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/... Asukoht Maaamet kaardil X:6397778Y:672350]
 
 
 
Vesikondlik paiknemine: [[Härjapea jõgi]] [[Category:Rõuge jõe veskid]], veekogu kood:545678, umbes selle  [[alamjooksul]]. Jõe [[suubla]] või [[eesvool]]: [[Joa jõgi]] =>> [[Õhne]]
 
 
 
==Tehniline teave==
 
 
 
[[Muinsuskaitseline ehitis]]:jah on registri kood: mka34567[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=14659<< Link Muinsuskaitseameti andmebaasi>> ] [[Category:Muinsuskaitselised veskid]]
 
 
 
[[Veskihoone]] üldine tänapäevane seisund:heas korras[[Category:Oletatav veski koht]]
 
 
 
[[Veskipaisu]] üldine tänapäevane seisund:paisutus puudub[[Category:Säilinud veskipaisud]], [[paisu]] kõrgus:0.7 m[[Category:Kivivare jões]], ülevoolu tüüp: [[lailäviülevool]], [[kalatrepp]]:valmis 2017[[Category:Kalatrepp]], [[Paisutus]]:olemas; Veski [[paisjärv]]e nimi onMõdriku järv, paisjärve kood:vee453245[[Category:Veskijärved]]; [[Veski sild]]: puudub, materjal:teras , [[veskitee]]:külasisene
 
 
 
<span style="font-size:250%">'''[[Mõisatõlk]]'''
 
 
 
 
 
 
 
==Hüdroelektrienergia tootmine==
 
 
 
alates 2011[[Category:Väliseadmes]]
 
 
 
==Ehitise info==
 
 
 
eluhoonena
 
 
 
== Ajalugu ==
 
 
 
vana veski
 
 
 
== Pärimus ==
 
 
 
pärimus
 
 
 
==Lisanduv huviväärtus==
 
 
 
mõis
 
 
 
== Fotod ==
 
 
 
link5
 
 
 
== Fotod ja kaardid ==
 
 
 
link4
 
 
 
==WikiGalerii==
 
 
 
link4
 
 
 
== Lisainfo ja välised lingid ==
 
 
 
link4
 
 
 
== Viited ==
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
*[[Lühiveski]]
 
 
==Nimed==
 
 
Veski asulajärgne tänapäevane nimekuju on '''[[Lühiveski]]'''. Paralleelnimed ja lisanimed on '''[[Jupiveski]]'''.
 
 
Veski oli/on jõuallika tüübilt [[auruveski]] [[Category:Auruveskid]] ja toodangu tüübilt [[kamaveski]] [[Category:Kamaveskid]]
 
 
''saksa k.'' '''[[Testen Mühle]]'''
 
 
==Asukoht==
 
 
Veski asukoht, aadress: [[Testimaa maakond ]] [[Category:Testimaa maakonna veskid]], [[Tesa vald]] [[Category:Tesa valla veskid]], [[Testja küla]], [[Veskioru talu]].
 
 
Kinnistu nr69702:001:0111;[[elamumaa koosseisus]]; [[Category:Iseseisev kinnistu]] [[kasutustüüp]]:passiivne[[Category:Aktiivkasutuses kinnistu]].
 
 
Kaugus Tallinnast :45km. Asumi kood:3380049
 
 
Vanema haldusjaotuse järgi [[Testumaa]],  [[Pukavald]] (1922 a.) või ka  [[Rõuge kihelkond]] [[Category:Rõuge kihelkonna veskid]],  [[Ruunamõisamõis]] (kuni 1917).
 
 
[https://maps.google.com/maps?q=..._veski@57.68871826.890266Asukoht Google kaardil N:57.688718E:26.890266]
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/... Asukoht Maaamet kaardil X:6397778Y:672350]
 
 
Vesikondlik paiknemine: [[Härjapea jõgi]] [[Category:Rõuge jõe veskid]], veekogu kood:545678, umbes selle  [[alamjooksul]]. Jõe [[suubla]] või [[eesvool]]: [[Joa jõgi]] =>> [[Õhne]]
 
 
==Tehniline teave==
 
 
[[Muinsuskaitseline ehitis]]:jah on registri kood: mka34567[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=14659<< Link Muinsuskaitseameti andmebaasi>> ] [[Category:Muinsuskaitselised veskid]]
 
 
[[Veskihoone]] üldine tänapäevane seisund:heas korras[[Category:Oletatav veski koht]]
 
 
[[Veskipaisu]] üldine tänapäevane seisund:paisutus puudub[[Category:Säilinud veskipaisud]], [[paisu]] kõrgus:0.7 m[[Category:Kivivare jões]], ülevoolu tüüp: [[lailäviülevool]], [[kalatrepp]]:valmis 2017[[Category:Kalatrepp]], [[Paisutus]]:olemas; Veski [[paisjärv]]e nimi onMõdriku järv, paisjärve kood:vee453245[[Category:Veskijärved]]; [[Veski sild]]: puudub, materjal:teras , [[veskitee]]:külasisene
 
 
==Hüdroelektrienergia tootmine==
 
 
alates 2011[[Category:Väliseadmes]]
 
 
==Ehitise info==
 
 
eluhoonena
 
 
== Ajalugu ==
 
 
vana veski
 
 
== Pärimus ==
 
 
pärimus
 
 
==Lisanduv huviväärtus==
 
 
mõis
 
 
== Fotod ==
 
 
link5
 
 
== Fotod ja kaardid ==
 
 
link4
 
 
==WikiGalerii==
 
 
link4
 
 
== Lisainfo ja välised lingid ==
 
 
link4
 
 
== Viited ==
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
-----------------------------
 
*[[ Lühiveski ]]
 
 
 
==Nimed==
 
 
 
Veski asulajärgne tänapäevane nimekuju on '''[[ Lühiveski ]]'''. Paralleelnimed ja lisanimed on '''[[ Jupiveski ]]'''.
 
 
 
Veski oli/on jõuallika tüübilt [[ auruveski ]] [[Category:Auruveskid ]] ja toodangu tüübilt [[ kamaveski ]] [[Category:Kamaveskid ]]
 
 
 
''saksa k.'' '''[[ Testen  Mühle]]'''
 
 
 
==Asukoht==
 
 
 
Veski asukoht, aadress: [[ Testimaa maakond  ]] [[Category:Testimaa maakonna veskid ]], [[ Tesa vald ]] [[Category:Tesa valla veskid ]], [[ Testja küla ]], [[ Veskioru talu ]].
 
 
 
Kinnistu nr 69702:001:0111 ;[[ elamumaa koosseisus ]]; [[Category:Iseseisev kinnistu ]] [[kasutustüüp]]: passiivne [[Category:Aktiivkasutuses kinnistu ]].
 
 
 
Kaugus Tallinnast : 45 km. Asumi kood: 3380049
 
 
 
Vanema haldusjaotuse järgi [[ Testumaa ]],  [[ Puka vald]] (1922 a.) või ka  [[ Rõuge kihelkond ]] [[Category: Rõuge kihelkonna veskid ]],  [[ Ruunamõisa mõis]] (kuni 1917).
 
 
 
Vesikondlik paiknemine: [[ Härjapea jõgi ]] [[Category:Härjapea jõe veskid]]
 
 
 
 
 
 
 
------------------------------
 
*[[ Lühiveski ]]
 
 
 
==Nimed==
 
 
 
Veski asulajärgne tänapäevane nimekuju on '''[[ Lühiveski ]]'''. Paralleelnimed ja lisanimed on '''[[ Jupiveski ]]'''.
 
 
 
Veski oli/on jõuallika tüübilt [[ auruveski ]] [[Category:Auruveskid ]] ja toodangu tüübilt [[ kamaveski ]] [[Category:Kamaveskid ]]
 
 
 
''saksa k.'' '''[[ Testen  Mühle]]'''
 
 
 
==Asukoht==
 
 
 
Veski asukoht, aadress: [[ Testimaa maakond  ]] [[Category:Testimaa maakonna veskid ]], [[ Tesa vald ]] [[Category:Tesa valla veskid ]], [[ Testja küla ]], [[ Veskioru talu ]], kinnistu nr 69702:001:0111 [[ eraldiseisev veskikinnistu ]]. [[Category:Iseseisev kinnistu ]], [[kinnistu kasutustüüp]]: passiivne [[Category:Aktiivkasutuses kinnistu ]]. Kaugus Tallinnast : 45 km. Asumi kood: 3380049
 
 
 
Vanema haldusjaotuse järgi [[ Testumaa ]],  [[ Puka vald]] (1922 a.) või ka  [[ Rõuge kihelkond ]] [[Category: Rõuge kihelkonna veskid ]], [[ Ruunamõisa mõis]] (kuni 1917).
 
 
 
Vesikondlik paiknemine: [[ Härjapea jõgi ]]
 
== Nimed ==
 
'''[[ Rotermani prooviveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[ mootorveski ]]  [[Category:Mootorveskid]]  ja toodangu tüübilt [[  jahuveski ]]  [[Category:Jahuveskid]] 
 
''saksa k.'' '''[[ Rotthermann  Mühle]]'''
 
 
 
== Asukoht == 
 
Veski asukoht, aadress:  [[ Harju maakond ]] [[Category:Tallinna veskid]]  ,  [[ Kose vald ]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
''Uue artikli koostamise alustamine'': https://weskiwiki.ee/index.php?title=SIIA_KIRJUTA_UUE_ARTIKLI_NIMI&action=edit
 
 
 
'''Märkus,tähelepanek:''' 30.01 - [[SISUPUU]]s olevates menüüdes peaks eelkõige kajastuma [[Artiklite sarjd]]. Sisuseletused koondada [[MÕISTED]] alla .
 
 
 
'''Vihje:'''
 
20.02.2018  #REDIRECT [ [ kuhu ] ] abil suunata VESKID -> Veskite loendisse.
 
----------------------------------------------------------------------------------------------------------
 
-----------------------------------------------------------------------------------------------------------
 
-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
 
 
 
*[[ Prooviveski ]] (Rotermanni)
 
 
 
== Nimed ==
 
'''[[ NNN prooviveski ]]'''. Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''.
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[ kkk veski ]] ja toodangu tüübilt [[ jahuveski ]].
 
<ref>  Eesti kohanimeraamat, Tallinn, 2016  </ref>.
 
 
 
''Saksa k.'' '''[[NNNes  Mühle]]''' .
 
[[Category:Jahuveskid]] [[Category:Vanaveskid]] [[Category:Vesiveskid]]  [[Category:Hüdroelektrijaamad]] [[Category:Mootorveskid]]
 
 
 
== Asukoht == 
 
Veski asukoht, aadress:  [[ H maakond ]] ,  [[ K vald ]] ,  [[ L küla ]] ,  [[ V talu ]] , kinnistu nr 12345:000:1111 ( eraldiseisev, elamumaa osa  ).  Asumi kood: 9876543.
 
 
 
Vanema haldusjaotuse järgi  [[ Eestimaa ]] ,  [[ P vald ]]  (1922 a. järgi) või ka [[ R kihelkond ]] , [[ V mõis ]] (kuni 1917. a). 
 
Vesikondlik paiknemine:  [[ Härjapea jõgi ]] kood: 545678 , umbes selle  [[ keskjooksul ]] . Jõe [[eesvool]]:  [[Pärlijõgi]] =>> [[Mustjõgi]]
 
[https://maps.google.com/maps?q=NIMI_veski@57.688718,26.890266 Asukoht Google kaardil N: 57.688718  E: 26.890266 ]
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/... Asukoht Maaamet kaardil X:  Y:  ]
 
[[Category:Harjumaa veskid]]  [[Category:X valla veskid]] [[Category:Eraldiseisev kinnistu]] [[Category:R kihelkonna veskid]] [[Category:H jõe veskid]]
 
 
 
== Veski üldine seisund ==
 
[[Veskihoone säilinud]], [[pais]] hävinud, [[veskijärv]] [[veski paisjärv]] paisutatud uues asukohas.
 
[[Category:Säilinud veskid]]  [[Category:Säilinud veskihooned]] [[Category:Hävinud veskid]] [[Category:Endine veskikoht]]
 
 
 
 
 
== Tehniline teave ==
 
[[Muinsuskaitseline ehitis]]: jah/ei; registri kood:
 
[[Category:Munsukaitselised veskid]]
 
 
 
[[Veskipaisu]] üldine tänapäevane seisund: 
 
[[Category:Säilinud veskipaisud]]
 
 
 
[[pais]]u kõrgus: 
 
 
 
[[Paisutus]] -
 
 
 
Ülevoolu tüüp [[lailäviülevool]]
 
 
 
[[Kalatrepp]]:  [[Category:Kalatrepiga veskid]]
 
 
 
Veski [[paisjärv]]e nimi on  , paisjärve kood: 
 
 
 
[[Veski sild]]:   
 
 
 
[[Veskitee]]:
 
 
 
== Tehniline teave ==
 
:Üldandmed
 
::Veskihoone üldine tänapäevane seisund: '''varemed''', kivimüürid stabiilsed.
 
::Hoone materjal: paekivi
 
::Veskipaisu üldine tänapäevane seisund: likvideeritud
 
::Paisu kõrgus:  arvatavalt ~ 3-6 m
 
::Ülevoolu tüüp: lailäviülevool
 
::Paisutus: puudub
 
::Veski paisjärve: pole säilinud
 
::Veski sild: pole olnud
 
:Piirangud
 
::Muinsuskaite objrkt
 
 
 
==Ehitiste info==
 
 
 
== Ajalugu ==
 
 
 
== Pärimus == 
 
 
 
==Hüdroelektrienergia tootmine==
 
 
 
==Lisanduv huviväärtus== 
 
 
 
== Fotod ==
 
 
== Fotod ja kaardid == 
 
 
 
==WikiGalerii== 
 
 
 
== Lisainfo ja lingid ==
 
*[[ Prooviveski ]]
 
 
== Nimed ==
 
'''[[ Rotermani prooviveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[ mootorveski
 
*[[ Prooviveski ]]
 
 
== Nimed ==
 
'''[[ Rotermani prooviveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[ mootorveski ]] 
 
 
 
 
*[[ Eiheveski ]]
 
 
 
== Nimed ==
 
'''[[ Eiheveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Saarlase veski ]]'''  Veski oli jõuallika tüübilt [[ vesiveski ]] [[Category:Vesiveskid]]  ja toodangu tüübilt  [[jahuveski]]
 
 
 
 
 
*[[ Prooviveski ]]
 
 
 
== Nimed ==
 
'''[[ Rotermani prooviveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[ mootorveski ]]  [[Category:Mootorveskid]]  ja toodangu tüübilt [[  jahuveski ]]  [[Category:Jahuveskid]] 
 
''saksa k.'' '''[[ Rotthermann  Mühle]]'''
 
 
 
== Asukoht == 
 
Veski asukoht, aadress:  [[ Harju maakond ]] [[Category:Tallinna veskid]]  ,  [[ Kose vald ]]
 
 
 
== Viited ==
 
 
 
-------------------------------------------------------------------------------------------
 
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------
 
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
 
 
 
 
 
 
 
<span style="font-size:150%">AEG, TOIT ja ENERGIA
 
 
 
<div class="row">       
 
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]'''i - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades. </div>
 
  <div class="small-2 columns">'''40000 eKr'''</div>
 
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].</div>
 
</div>
 
 
 
<div class="row">   
 
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja '''[[jahvekivi]]'''.</div>
 
  <div class="small-2 columns">'''30000 eKr'''</div>
 
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].</div>
 
</div>
 
 
 
<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
 
<li>[[File:0033 weichseli jäätumine.jpg|80px|Jääaeg 1]]</li>
 
<li>[[File:0031 kaart jääajast.jpg|100px|Jääaeg 2]]</li>
 
<li>[[File:Saarlasekoht.JPG|100px|Veski jääga]]</li>
 
<li>[[File:0030 Jääaeg.jpg|100px|Jääaeg 2]]</li>
 
</ul>
 
 
 
<div class="row">       
 
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Euroopas  kulmineerub viimane [[jääaeg]]. Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast [[jääaeg]]a nimetatakse [[Wichseli jäätumine]].</div>
 
  <div class="small-2 columns">'''20000 eKr'''</div>
 
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud jääkilbi ja liustikega, mille paksus arvatakse olevat olnud kuni 1500 meetrit.</div>
 
</div>
 
 
 
<div class="row">       
 
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Lääne-Aasias hakkavad tekkima esimesed [[püsiasulad]].</div>
 
  <div class="small-2 columns">'''12 500 eKr'''</div>
 
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' hakkab territoorium vähehaaval vabanema [[mandrijää]]st.</div>
 
</div>
 
 
 
see siin on proov
 
 
 
see siin on proov
 
 
 
see siin on proov
 
 
 
see siin on proov
 
 
 
see siin on proov
 
 
 
<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
 
<li>[[File:0033 weichseli jäätumine.jpg|100px|Jääaeg 1]]</li>
 
<li>[[File:0031 kaart jääajast.jpg|100px|Jääaeg 2]]</li>
 
<li>[[File:Saarlasekoht.JPG|100px|Veski jääga]]</li>
 
<li>[[File:0030 Jääaeg.jpg|100px|Jääaeg 2]]</li>
 
</ul>
 
 
 
 
 
 
 
{|
 
|long sentence is used to demonstrate text wrapping.
 
This additional sentence makes the text even longer.
 
This additional sentence makes the text even longer.
 
Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit,
 
sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua.
 
Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco
 
laboris nisi ut aliquip ex ea commodo consequat. Duis aute
 
irure dolor in reprehenderit in voluptate velit esse cillum
 
|
 
pariatur. Excepteur sint occaecat cupidatat non proident, sunt in culpa qui officia deserunt mollit anim id est laborum. Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip eThis long sentence is used to demonstrate text wrapping. This additional sentence makes the text even longer. This additional sentence makes the text even longer.
 
|}
 
 
 
123456789012345678901234567890123456789012345678901234567890123456789012345678901234567890123456789012345678901234567890123456789012345678901234567890
 
 
 
 
 
 
 
 
 
'''Test:'''
 
 
 
[[File:Talup.jpg|820px| Talupojad]]
 
'''Bo'''ld text''''''
 
 
 
'''Malli TEST''' : Malli kiirmall testimine
 
{{Template:Uusveski}}
 
 
 
pildi kasutamine linkimiseks: https://www.mediawiki.org/wiki/Help:Images
 
 
 
internal link:
 
 
 
... text text text
 
  [[File:example.jpg|link=Main Page|caption]]
 
text text text ...
 
 
 
external link:
 
 
 
... text text text
 
[[File:example.jpg|link=http://wikipedia.org/wiki/Test|caption]]
 
text text text ...
 
 
 
<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
 
<li>[[File:1muis.jpg|400px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|VeskiMuuseum]]</li>
 
<li>[[File:1wiki.jpg|400px|https://weskiwiki.ee/index.php?title=Main_Page|VeskiWiki]]</li>
 
<li>[[File:1vtee.jpg|400px|link=http://veskivaramu.ee|caption VeskiTeed]]</li>
 
<li>[[File:1mty-oige.jpg|400px|link=Main Page|weskiwiki algus Jääaeg]]</li>
 
</ul>
 
pildi kasutamine linkimiseks
 
 
 
 
 
 
 
<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
 
<li>[[File:Vmuis.jpg|300px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|VESKIMUUSEUM]]</li>
 
<li>[[File:Vwiki.jpg|300px|https://weskiw<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
 
<li>[[File:Vmuis.jpg|400px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|VESKIMUUSEUM]]</li>
 
<li>[[File:Vwiki.jpg|400px|https://weskiwiki.ee/index.php?title=Main_Page|VESKIWIKI]]</li>
 
<li>[[File:Vvaram.jpg|400px|link=http://veskivaramu.ee|VESKIVARAMU]]</li>
 
<li>[[File:Vtee.jpg|400px|link=Main Page|VESKITEED]]</li>
 
</ul> iki.ee/index.php?title=Main_Page|VESKIWIKI]]</li>
 
<li>[[File:Vvaram.jpg|300px|link=http://veskivaramu.ee|VESKIVARAMU]]</li>
 
<li>[[File:Vtee.jpg|300px|link=Main Page|VESKITEED]]</li>
 
</ul>
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
[[File:Talup.jpg|120px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|caption]]
 
 
 
[[File:Talup.jpg|link=http://veskivaramu.ee|caption]]
 
 
 
== Nimed ==
 
'''[[Eiheveski]]''' on levinuim nimi. Paralleelnimed '''[[Saarlase veski]]''' või [[Saarlasõ veski]]
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[vesiveski]] ja toodangu tüübilt [[jahuveski]]
 
''saksa k.'' '''[[SaarlasMühle]]'''
 
== Asukoht ==
 
Veski asukoht, aadress: [[Võru maakond]], [[Rõugevald]], [[Saarlase küla]], Saarlasõ veski kinnistu , kinnistu nr  98709:23234:354 (elamumaa koosseisus). Asumi kood 3380049
 
Vanema haldusjaotuse järgi  [[ Võrumaa ]], [[ Rõngu vald]] (1922 a.) või ka  [[ Rõuge kihelkond]], [[ Viitina mõis]] (kuni 1917).
 
Vesikondlik paiknemine: [[ Pärli jõgi]] kood: 545678 , umbes selle  [[ keskjooksul ]] . Jõe [[eesvool]]: [[ Mustjõgi ]] =>> [[Gauja jõgi]]
 
[https://maps.google.com/maps?q=Koiva_veski@57.688718,26.890266 Asukoht Google kaardil N: 57.688718 E: 26.890266 ]
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/... Asukoht Maaamet kaardil X: 6397778 Y: 672350 ]
 
== Tehniline teave ==
 
[[Muinsuskaitseline ehitis]]: ei registri kood: mka34567
 
[[Veskihoone]] üldine tänapäevane seisund: umber ehitatud. [[Veskipaisu]] üldine tänapäevane seisund: sheas seisus [[pais]]u kõrgus: 3 m.
 
Ülevoolu tüüp [[lailäviülevool]]
 
[[Kalatrepp]]: pole ehitatud
 
[[Paisutus]] - olemas. Veski [[paisjärv]]e nimi on Veskejärve , paisjärve kood: Vesi452335
 
[[Veski sild]]: heas korras, Betoon vallalale kuuluv
 
[[Veskitee]]: valla
 
==Hüdroelektrienergia tootmine==
 
jah
 
==Ehitise info==
 
ilus
 
== Ajalugu ==
 
1778
 
== Pärimus ==
 
kunagi
 
==Lisanduv huviväärtus==
 
allikas
 
== Fotod ==
 
== Fotod ja kaardid ==
 
==WikiGalerii==
 
== Lisainfo ja välislingid ==
 
== Viited ==
 
 
 
Siia tabeli proovid:
 
 
 
Tsahkna
 
Tsahkna
 
*Zähna
 
 
 
== Nimed ==
 
'''[[Tsähkna veski]]''' on selle veski tänapäeval tihedalt kasutatav nimekuju.
 
Varem oli valdavalt kasutuses nimekuju '''[[Zähna veski]]'''.
 
Kohalik, murdeline nimekuju on '''[[Zähnä veski]]''' või ka '''[[Tsähknä veski]]'''.
 
Väga harva esineb ka nime kirjapilt [[Tsahkna veski]].
 
 
 
''saksa k.'' '''[[Zähna Mühle]]'''
 
 
 
== Asukoht ==
 
Veski asukoht, aadress: [[Võru maakond]], [[Rõugevald]], [[Saarlase küla]], Saarlasõ veski kinnistu , kinnistu nr  98709:23234:354 (elamumaa koosseisus). Asumi kood 3380049
 
Vanema haldusjaotuse järgi  [[ Võrumaa ]], [[ Rõngu vald]] (1922 a.) või ka  [[ Rõuge kihelkond]], [[ Viitina mõis]] (kuni 1917).
 
Vesikondlik paiknemine: [[ Pärli jõgi]]
 
 
 
==Tabelid==
 
 
 
<div class="row">
 
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]'''i - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades</div>
 
  <div class="small-2 columns">'''40000 eKr'''</div>
 
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].</div>
 
</div>
 
 
 
 
 
 
 
=Veel=
 
  <div class="row">
 
      <div class="large-12 columns">
 
        <h2>Block grids give you a way to evenly split contents of a list within the grid.</h2>
 
 
 
If you wanted to create a row of 3, 4 or 5 images or paragraphs of text that need to stay evenly spaced no matter the screen size, the block grid is for you.
 
 
 
<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
 
<li>[[File:Demo1.jpg|link=]]</li>
 
<li>[[File:S6meruKos.JPG|120px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|caption]]</li>
 
<li>[[File:Saarlasekoht.JPG|100px|alltekst]]</li>
 
<li>[[File:Demo4.jpg|link=]]</li>
 
</ul>
 
 
 
        <h3>Building With Predefined HTML Classes</h3>
 
        <p>Block grids are made from a <code>ul.small-block-grid-#</code> or <code>ul.large-block-grid-#</code>. These are ideal for blocked-in content generated by an application, as they do not require rows or even numbers of elements to display correctly.</p>
 
 
 
        <p>These have a bit of flexibility since you have access to two separate grids between our built in 768px breakpoint. If you use the <code>small-block-grid</code> only, the grid will keep its spacing and configuration no matter the screen size. If you use <code>large-block-grid</code> only, the list items will stack on top of each other for small devices. If you use both of those classes combined, you can control the configuration and layout separately for each breakpoint.</p>
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
{| class="wikitable"
 
|+
 
|-
 
|'''MAAILMAS'''  Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]i''' - esimene toiduhankimist hõlbustav tööriist kõigis maailma kultuurides uripiirkondades
 
|'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud Litoriinamerega. Kujunevad välja esmased aluspinnavormid - nõod ja sügavikud.
 
|}
 
== Liikuvad Pildid ==
 
 
 
märgend
 
 
 
== Siia ==
 
 
 
==siia==
 
<div class="row">
 
<div class="small-12 large-6 columns">
 
<ul class="example-orbit" data-orbit data-options="animation:slide; pause_on_hover:true;animation_speed:500;navigation_arrows:true; resume_on_mouseout: true; timer_speed:4500;">
 
  <li class="active">
 
    [[Image:Pidula1.JPG|slide 1]]
 
    <div class="orbit-caption">
 
      Pidula 1918.
 
    </div>
 
  </li>
 
  <li>
 
    [[Image:Pidula1971.JPG|slide 2]]
 
    <div class="orbit-caption">
 
      Pidula1971.
 
    </div>
 
  </li>
 
  <li>
 
    [[Image:Someru71.JPG|slide 3]]
 
    <div class="orbit-caption">
 
      Caption Three.
 
    </div>
 
  </li>
 
</ul>
 
</div>
 
<div class="small-12 large-6 columns">
 
proov ong sentence is used to demonstrate text wrapping.
 
This additional sentence makes the text even longer. This additional sentence makes the text even longer. Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip ex ea commodo consequat. Duis aute irure dolor in reprehenderit in voluptate velit esse cillum
 
</div>
 
 
 
<div class="small-12 large-6 columns">
 
testong sentence is used to demonstrate text wrapping.
 
This additional sentence makes the text even longer. This additional sentence makes the text even longer. Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip ex ea commodo consequat. Duis aute irure dolor in reprehenderit in voluptate velit esse cillum
 
</div>
 
</div>
 
 
 
 
 
 
 
 
 
''PROOVIMISTE KOHT''
 
 
 
''Uue artikli koostamise alustamine'': https://weskiwiki.ee/index.php?title=SIIA_KIRJUTA_UUE_ARTIKLI_NIMI&action=edit
 
 
 
'''Märkus,tähelepanek:''' 30.01 - [[SISUPUU]]s olevates menüüdes peaks eelkõige kajastuma [[Artiklite sarjd]]. Sisuseletused koondada [[MÕISTED]] alla .
 
 
 
'''Vihje:'''
 
20.02.2018  #REDIRECT [ [ kuhu ] ] abil suunata VESKID -> Veskite loendisse.
 
 
 
<ref>  Karilatsi kajastused 3, PTM, 2010  </ref>.
 
 
 
{|
 
|long sentence is used to demonstrate text wrapping.
 
This additional sentence makes the text even longer.
 
This additional sentence makes the text even longer.
 
Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit,
 
sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua.
 
Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco
 
laboris nisi ut aliquip ex ea commodo consequat. Duis aute
 
irure dolor in reprehenderit in voluptate velit esse cillum
 
|
 
pariatur. Excepteur sint occaecat cupidatat non proident, sunt in culpa qui officia deserunt mollit anim id est laborum. Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip eThis long sentence is used to demonstrate text wrapping. This additional sentence makes the text even longer. This additional sentence makes the text even longer.
 
|}
 
 
 
123456789012345678901234567890123456789012345678901234567890123456789012345678901234567890123456789012345678901234567890123456789012345678901234567890
 
 
 
 
 
 
 
 
 
'''Test:'''
 
 
 
[[File:Talup.jpg|820px| Talupojad]]
 
'''Bo'''ld text''''''
 
 
 
 
 
 
 
 
 
[[Media:Talup.jpg|pildilink]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
'''Malli TEST''' : Malli kiirmall testimine
 
{{Template:Uusveski}}
 
 
 
pildi kasutamine linkimiseks: https://www.mediawiki.org/wiki/Help:Images
 
 
 
internal link:
 
 
 
... text text text
 
  [[File:example.jpg|link=Main Page|caption]]
 
text text text ...
 
 
 
external link:
 
 
 
... text text text
 
[[File:example.jpg|link=http://wikipedia.org/wiki/Test|caption]]
 
text text text ...
 
 
 
 
 
pildi kasutamine linkimiseks
 
 
 
[[File:Talup.jpg|120px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|caption]]
 
 
 
[[File:Talup.jpg|link=http://veskivaramu.ee|caption]]
 
 
 
== Nimed ==
 
'''[[Eiheveski]]''' on levinuim nimi. Paralleelnimed '''[[Saarlase veski]]''' või [[Saarlasõ veski]]
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[vesiveski]] ja toodangu tüübilt [[jahuveski]]
 
''saksa k.'' '''[[SaarlasMühle]]'''
 
== Asukoht ==
 
Veski asukoht, aadress: [[Võru maakond]], [[Rõugevald]], [[Saarlase küla]], Saarlasõ veski kinnistu , kinnistu nr  98709:23234:354 (elamumaa koosseisus). Asumi kood 3380049
 
Vanema haldusjaotuse järgi  [[ Võrumaa ]], [[ Rõngu vald]] (1922 a.) või ka  [[ Rõuge kihelkond]], [[ Viitina mõis]] (kuni 1917).
 
Vesikondlik paiknemine: [[ Pärli jõgi]] kood: 545678 , umbes selle  [[ keskjooksul ]] . Jõe [[eesvool]]: [[ Mustjõgi ]] =>> [[Gauja jõgi]]
 
[https://maps.google.com/maps?q=Koiva_veski@57.688718,26.890266 Asukoht Google kaardil N: 57.688718 E: 26.890266 ]
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/... Asukoht Maaamet kaardil X: 6397778 Y: 672350 ]
 
== Tehniline teave ==
 
[[Muinsuskaitseline ehitis]]: ei registri kood: mka34567
 
[[Veskihoone]] üldine tänapäevane seisund: umber ehitatud. [[Veskipaisu]] üldine tänapäevane seisund: sheas seisus [[pais]]u kõrgus: 3 m.
 
Ülevoolu tüüp [[lailäviülevool]]
 
[[Kalatrepp]]: pole ehitatud
 
[[Paisutus]] - olemas. Veski [[paisjärv]]e nimi on Veskejärve , paisjärve kood: Vesi452335
 
[[Veski sild]]: heas korras, Betoon vallalale kuuluv
 
[[Veskitee]]: valla
 
==Hüdroelektrienergia tootmine==
 
jah
 
==Ehitise info==
 
ilus
 
== Ajalugu ==
 
1778
 
== Pärimus ==
 
kunagi
 
==Lisanduv huviväärtus==
 
allikas
 
== Fotod ==
 
== Fotod ja kaardid ==
 
==WikiGalerii==
 
== Lisainfo ja välislingid ==
 
 
 
 
 
Siia tabeli proovid:
 
 
 
Tsahkna
 
Tsahkna
 
*Zähna
 
 
 
== Nimed ==
 
'''[[Tsähkna veski]]''' on selle veski tänapäeval tihedalt kasutatav nimekuju.
 
Varem oli valdavalt kasutuses nimekuju '''[[Zähna veski]]'''.
 
Kohalik, murdeline nimekuju on '''[[Zähnä veski]]''' või ka '''[[Tsähknä veski]]'''.
 
Väga harva esineb ka nime kirjapilt [[Tsahkna veski]].
 
 
 
''saksa k.'' '''[[Zähna Mühle]]'''
 
 
 
== Asukoht ==
 
Veski asukoht, aadress: [[Võru maakond]], [[Rõugevald]], [[Saarlase küla]], Saarlasõ veski kinnistu , kinnistu nr  98709:23234:354 (elamumaa koosseisus). Asumi kood 3380049
 
Vanema haldusjaotuse järgi  [[ Võrumaa ]], [[ Rõngu vald]] (1922 a.) või ka  [[ Rõuge kihelkond]], [[ Viitina mõis]] (kuni 1917).
 
Vesikondlik paiknemine: [[ Pärli jõgi]]
 
 
 
==Tabelid==
 
 
 
<div class="row">
 
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]'''i - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades</div>
 
  <div class="small-2 columns">'''40000 eKr'''</div>
 
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].</div>
 
</div>
 
 
 
<div class="row">
 
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja '''[[jahvekivi]]'''.</div>
 
  <div class="small-2 columns">'''30000 eKr''' </div>
 
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].</div>
 
</div>
 
 
 
=Veel=
 
  <div class="row">
 
      <div class="large-12 columns">
 
        <h2>Block grids give you a way to evenly split contents of a list within the grid.</h2>
 
 
 
If you wanted to create a row of 3, 4 or 5 images or paragraphs of text that need to stay evenly spaced no matter the screen size, the block grid is for you.
 
 
 
<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
 
<li>[[File:Demo1.jpg|link=]]</li>
 
<li>[[File:S6meruKos.JPG|120px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|caption]]</li>
 
<li>[[File:Saarlasekoht.JPG|100px|alltekst]]</li>
 
<li>[[File:Demo4.jpg|link=]]</li>
 
</ul>
 
 
 
        <h3>Building With Predefined HTML Classes</h3>
 
        <p>Block grids are made from a <code>ul.small-block-grid-#</code> or <code>ul.large-block-grid-#</code>. These are ideal for blocked-in content generated by an application, as they do not require rows or even numbers of elements to display correctly.</p>
 
 
 
        <p>These have a bit of flexibility since you have access to two separate grids between our built in 768px breakpoint. If you use the <code>small-block-grid</code> only, the grid will keep its spacing and configuration no matter the screen size. If you use <code>large-block-grid</code> only, the list items will stack on top of each other for small devices. If you use both of those classes combined, you can control the configuration and layout separately for each breakpoint.</p>
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
{| class="wikitable"
 
|+
 
|-
 
|'''MAAILMAS'''  Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]i''' - esimene toiduhankimist hõlbustav tööriist kõigis maailma kultuurides uripiirkondades
 
|'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud Litoriinamerega. Kujunevad välja esmased aluspinnavormid - nõod ja sügavikud.
 
|}
 
 
 
 
 
==siia==
 
<div class="row">
 
<div class="small-12 large-6 columns">
 
<ul class="example-orbit" data-orbit data-options="animation:slide; pause_on_hover:true;animation_speed:500;navigation_arrows:true; resume_on_mouseout: true; timer_speed:4500;">
 
  <li class="active">
 
    [[Image:Pidula1.JPG|slide 1]]
 
    <div class="orbit-caption">
 
      Pidula 1918.
 
    </div>
 
  </li>
 
  <li>
 
    [[Image:Pidula1971.JPG|slide 2]]
 
    <div class="orbit-caption">
 
      Pidula1971.
 
    </div>
 
  </li>
 
  <li>
 
    [[Image:Someru71.JPG|slide 3]]
 
    <div class="orbit-caption">
 
      Caption Three.
 
    </div>
 
  </li>
 
</ul>
 
</div>
 
<div class="small-12 large-6 columns">
 
proov ong sentence is used to demonstrate text wrapping.
 
This additional sentence makes the text even longer. This additional sentence makes the text even longer. Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip ex ea commodo consequat. Duis aute irure dolor in reprehenderit in voluptate velit esse cillum
 
</div>
 
 
 
<div class="small-12 large-6 columns">
 
testong sentence is used to demonstrate text wrapping.
 
This additional sentence makes the text even longer. This additional sentence makes the text even longer. Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip ex ea commodo consequat. Duis aute irure dolor in reprehenderit in voluptate velit esse cillum
 
</div>
 
</div>
 
kjkjk
 
 
 
==Tabelid==
 
 
 
<div class="row">
 
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]'''i - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades.
 
  <div class="small-2 columns">'''40000 eKr'''
 
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].
 
</div>
 
 
 
<div class="row">
 
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja '''[[jahvekivi]]'''.
 
  <div class="small-2 columns">'''30000 eKr'''
 
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].
 
</div>
 
 
 
==test22}}
 
 
 
*[[ Prooviveski ]]
 
 
  == Nimed ==
 
'''[[ Rotermani prooviveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[ mootorveski
 
*[[ Prooviveski ]]
 
 
  == Nimed ==
 
'''[[ Rotermani prooviveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[ mootorveski ]] 
 
 
 
 
  *[[ Eiheveski ]]
 
 
 
  == Nimed ==
 
  '''[[ Eiheveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Saarlase veski ]]'''  Veski oli jõuallika tüübilt [[ vesiveski ]] [[Category:Vesiveskid]]  ja toodangu tüübilt  [[jahuveski]]
 
 
 
 
 
  *[[ Prooviveski ]]
 
 
 
  == Nimed ==
 
  '''[[ Rotermani prooviveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''
 
  Veski oli jõuallika tüübilt [[ mootorveski ]]  [[Category:Mootorveskid]]  ja toodangu tüübilt [[  jahuveski ]]  [[Category:Jahuveskid]] 
 
  ''saksa k.'' '''[[ Rotthermann  Mühle]]'''
 
 
 
  == Asukoht == 
 
  Veski asukoht, aadress:  [[ Harju maakond ]] [[Category:Tallinna veskid]]  ,  [[ Kose vald ]]
 
 
 
[[Makett]]
 
 
 
== Viited ==
 
''PROOVIMISTE KOHT''
 
https://weskiwiki.ee/index.php?title=Liivakast#Liikuvad_Pildid
 
 
 
 
 
<div class="row">
 
<div class="small-12 large-6 columns">
 
<ul class="example-orbit" data-orbit data-options="animation:slide; pause_on_hover:true;animation_speed:200;navigation_arrows:true; resume_on_mouseout: true; timer_speed:4500;">
 
  <li class="active">
 
    [[Image:Pidula1.JPG|slide 1]]
 
    <div class="orbit-caption">
 
      Pidula 1918.
 
    </div>
 
  </li>
 
 
 
  <li>
 
    [[Image:Pidula1971.JPG|slide 2]]
 
    <div class="orbit-caption">
 
      Pidula1971.
 
    </div>
 
  </li>
 
 
 
  <li>
 
    [[Image:Someru71.JPG|slide 3]]
 
    <div class="orbit-caption">
 
      Sõmeru veski 1971.
 
    </div>
 
  </li>
 
 
 
  <li>
 
    [[Image:Sulbiveski1912.JPG|slide 4]]
 
    <div class="orbit-caption">
 
      Sulbi veski 1912
 
    </div>
 
  </li>
 
 
 
  <li>
 
    [[Image:Wmill.jpg|slide 5]]
 
    <div class="orbit-caption">
 
      Sulbi veski 1912
 
    </div>
 
  </li>
 
</ul>
 
</div>
 
<div class="small-12 large-6 columns">
 
test
 
</div>
 
</div>
 
 
 
<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
 
<li>[[File:Vmuis.jpg|250px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|VESKIMUUSEUM]]</li>
 
<li>[[File:Vwiki.jpg|250px|https://weskiwiki.ee/index.php?title=Main_Page|VESKIWIKI]]</li>
 
<li>[[File:Vvaram.jpg|250px|link=http://veskivaramu.ee|VESKIVARAMU]]</li>
 
<li>[[File:Vtee.jpg|250px|link=Main Page|VESKITEED]]</li>
 
</ul>
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
EESTIS : kogu territoorium on kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on jääaeg.
 
30 000 a eKr    =>    jahvekivi
 
 
 
'''20 000 a eKr'''
 
*MAAILMAS: Euroopas kulmineerub viimane jääaeg. Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast jääaega nimetatakse ka Weichseli jäätumiseks.
 
*EESTIS : kogu territoorium on kaetud jääkilbi ja liustikega, mille paksus arvatakse olevat olnud kuni 1500 meetrit.
 
 
 
<gallery mode="packed-hover">
 
File:Vmuis.jpg|200px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|VESKIMUUSEUM
 
File:Vwiki.jpg|https://weskiwiki.ee/index.php?title=Main_Page|VESKIWIKI
 
File:Vvaram.jpg|link=http://veskivaramu.ee|VESKIVARAMU
 
File:Vtee.jpg|link=Main Page|VESKITEED
 
</gallery>
 
 
 
 
 
 
 
 
 
'''16 000 a eKr'''
 
*MAAILMAS: Euroopa kiviaja inimesed hakkavad kasutama juhuslikke kive metsikute viljade peenestamiseks – hõõrdekive.
 
*EESTIS : kogu territoorium on kaetud mandrijääga.
 
 
 
 
 
'''12 500 a eKr'''
 
*MAAILMAS: algab jahvekivide ja -aluste laialdane levik ja spetsialiseerumine vastavalt jahvatatavatele taimedele.
 
*12 500 a eKr => Eestist jää taganeb
 
 
 
 
 
'''12 000 a eKr'''
 
*MAAILMAS: Aasia vahemerepoolses osas hakatakse taimede peenendamiseks kasutama uhmrit ja uhmrinuia.
 
* Eestis: aöskaSK
 
 
 
 
 
 
 
File:Koos.jpg| Sulbi enne ja nüüd
 
 
 
[[File:Koos.jpg|thumb|Kuigatsi mõisa peahoone]]
 
 
 
''Uue artikli koostamise alustamine'': https://weskiwiki.ee/index.php?title=SIIA_KIRJUTA_UUE_ARTIKLI_NIMI&action=edit
 
 
 
'''Märkus,tähelepanek:''' 30.01 - [[SISUPUU]]s olevates menüüdes peaks eelkõige kajastuma [[Artiklite sarjd]]. Sisuseletused koondada [[MÕISTED]] alla .
 
 
 
galeriitest1
 
 
 
<gallery mode="packed-hover">
 
File:1muis.jpg|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|VeskiMuuseum
 
File:1wiki.jpg|link=https://weskiwiki.ee/index.php?title=Main_Page
 
File:1vtee.jpg|link=http://veskivaramu.ee
 
File:1mty-oige.jpg|link=Main Page
 
</gallery>
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
galeriitest 2
 
 
 
<ref>  Eesti kohanimeraamat, Tallinn, 2016  </ref>
 
 
 
 
 
asdlasöldfasöfsdjgasöljgöä
 
sdflöasdöljögä
 
 
 
 
 
 
 
'''Vihje:'''
 
20.02.2018  #REDIRECT [ [ kuhu ] ] abil suunata VESKID -> Veskite loendisse.
 
 
 
<ref>  Karilatsi kajastused 3, PTM, 2010  </ref>.
 
---------------------------------------
 
 
 
<gallery mode="packed-hover">
 
File:Sulbiumbes1937.jpg| Sulbi veski umbes 1937
 
File:Sulbirahvas1937a.JPG| Inimesed Sulbi veski uksel
 
File:Sulbi1938kat5758.JPG| Sulbi veski maad 1938. a. katastrikaardil
 
File:Koos.jpg| Sulbi enne ja nüüd
 
File:Sulbiumbes1937.jpg| Sulbi veski umbes 1937
 
File:Sulbirahvas1937a.JPG|220px| Inimesed Sulbi veski uksel
 
File:Sulbi1938kat5758.JPG|120px| Sulbi veski maad 1938. a. katastrikaardil
 
File:Koos.jpg|220x220px| Sulbi enne ja nüüd
 
File:1849 metsakaart.JPG|220px| Sulbi veski 1849 metsakaardil
 
File:1874-Sulbi-umbrus.JPG|220px| Sulbi ümbrus 1874. a. kaardil
 
</gallery>
 
 
 
 
 
SIIT: alga
 
[[File:Veski_koht_eesti_kaardil.JPG|thumb|300px|right| [[Veski vesiveski asukoht]], lõige Maaameti kaardilt]]
 
 
 
 
 
== Nimed ==
 
'''[[... veski]]''' on [[veski]] asulajärgne nimekuju. Kohalik ja murdeline nimekuju on '''[[... veski]]'''.
 
20. sajandi esimesel poolel kasutati ametlikus asjaajamises omaniku nimel põhinevat nimekuju '''[[... veski]]'''.
 
 
 
[[... veski]] oli [[jõuallika]] tüübilt [[vesiveski]] [[Category:Vesiveskid]] ja toodangu tüübilt [[jahuveski]] [[Category:Jahuveskid]]
 
 
''saksa k.'' '''[[ ... Mühle]]''' <ref> viide  </ref>.
 
 
 
== Asukoht ==
 
Veski asukoht, aadress: [[... maakond]], [[... vald]], [[ küla]], ... veski kinnistu. Asumi kood 7730
 
 
 
Vanema haldusjaotuse järgi  [[...maa]], [[... vald]] (1922 a.) või ka  [[... kihelkond]], [[... mõis]] (kuni 1917).
 
 
 
[[Vesikond]]lik paiknemine: [[...jõgi]] kood: vee1012700 , umbes selle  [[keskjooksul]] . Jõe [[eesvool]]: [[...jõgi]] =>> [[...jõgi]] =>> [[... jõgi]] =>> [[... Peipsi järv]]
 
 
 
[https://maps.google.com/maps?q=..._veski@57.688718,26.890266 Asukoht Google kaardil N:57.688718  E:26.890266]
 
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&bbox=672232.13006317,6397691.9787616,672533.88787567,6397876.0607928&punkt=672351.27068817,6397785.7287616 Asukoht Maaamet kaardil  X:6397778  Y:672350 ]
 
 
 
 
 
== Ajalugu ==
 
 
 
Ehitatud [[19999]]. a.
 
 
 
'''Riigi veski põletati maha. Öine tulekahju Taageperas.''' Tõrvast, 6. sept. ''(Postimees 06.09.1934)''
 
== Pärimus ==
 
 
 
Omanik aastal 1938 oli [[Eesnimi Perenimi]]. Veskit kutsuti ka [[Paralleelnimega]].
 
 
 
Veskis oli [[turbiin]] võimsusega NN[[hobujõud]]u, mis oli omaniku ehitatud. Tehti [[püül]]i, [[lihtjahu]], [[tang]]u.
 
 
 
[[Hüdroelektrit]] tehti viimati umbes aastal 192000.
 
 
 
Samas külas on ka [[... saeveski]]
 
 
 
 
 
== Tehniline teave ==
 
 
 
[[Muinsuskaitseline ehitis]]: ei ; registri kood:
 
 
[[Veskihoone]] tänapäevane seisund:
 
 
 
[[Veskipais]]: [[pais]]u kõrgus 3,5 m ; [[lailäviülevool]]: Paisu seisund: HEA
 
 
 
Kalatrepp: pole ehitatud
 
 
 
Veski [[paisjärv]]e nimi on [[veskijärv]]: paisjärve kood: vee2100410
 
 
 
[[... veski sild]]:  betoonist, heas seisus, eravalduses.
 
 
 
[[Veskitee]]: kinnistu koosseisus, eravaldus.
 
 
 
Veski kinnistu eraldiseisev; Veski on elam-kinnistu osa. Veski kinnistu number: ...
 
 
 
== Hoone info ==
 
 
 
Veskihoone on hävinenud, varemed on looduses lihtsalt leitavad. Varemetes on osaliselt säilinud vundament, turbiinikanal, osaliselt nähtav välisseinte perimeeter.
 
 
 
Paisjärvealale on ehitatud 2008. a. suvel maanteetruup. Algne maantee-trass veski eest paremkaldal pole kasutuses. Vasakkaldal pole ajalooline teetrass säilinud.
 
 
 
==Ehitise info==
 
Vesiveski on krohvitud väiksem maakivihoone, mis pikendatud tellisosaga.
 
 
 
==Hüdroelektrienergia tootmine==
 
 
 
== Mõis ==
 
Võiks olla üldjuhul vaid hüperlingina vastavalt [[...mõis]]
 
 
 
== Fotod ==
 
 
 
== Fotod ja kaardid ==
 
 
 
==WikiGalerii==
 
 
 
<gallery mode=packed heights=100px>
 
File:Joaveski_hoone.jpeg|Joaveski
 
File:Joaveski_karestik.jpeg|Joaveski
 
File:Joaveski_korsten.jpeg|Joaveski
 
File:Joaveski_veskikivid.jpeg|Joaveski
 
</gallery>
 
 
 
 
 
 
 
<gallery>
 
3Mellin_1797.PNG|Joa ja Koila veskid 1796. a Mellini atlasel  EAA.2041.1.186
 
19sajkanal.jpg| Kanal 19.saj keskpaiga eskiis-plaanil EAA. 854. 4. 779
 
1898verstakaart.jpg|Joa veski tingmärk ja kanal  1898. a. verstakaardil EAA.845.4.27a.23
 
Verstanesaksak.jpg|Kanal ja veski 20.saj algul saksakeelsel verstakaardil ERA.T-6.3.254
 
Jagovall 1936.PNG| Joa veski hooned ja kanal 1936. a. katastrikaardil. ERA.T-3.1.39 leht1
 
Joa_veski_17_saj.jpg|Joa veski Jägala koolmekoha juures. 17. sajandi II pool. EAA.1.2.C-III-3 leht1
 
</gallery>
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
== Muu info ja välislingid ==
 
 
 
==Lisanduv huviväärtus=
 
Alaveski loomapark.
 
 
 
== Lisalugemist ==
 
 
 
http://weskiwiki.veskivaramu.ee/index.php?title=Joa_veski
 
 
 
[https://drive.google.com/open?id=17rZtzu1UrUXwQ7pbqP6nNlNOy-k&usp=sharing [[Pärlijõe veskite kaart]] GoogleMaps rakenduses]
 
 
 
[http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=6;-754447606;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=-584199136 Saarlase seitse allikat]
 
 
 
[http://epl.delfi.ee/news/eesti/kakssada-aastat-vana-veski-toodab-elektrit?id=50866889 200 a vana veski toodab elektrit]
 
 
 
[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vorumaateataja20090711.1.6 Veski uus hingamine]
 
 
 
[https://issuu.com/martinmark/docs/saarlase-ajalugu Saarlase küla ajalugu]
 
 
 
[https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rlij%C3%B5gi Pärlijõgi vikipeedias ]
 
 
 
 
 
 
 
[https://www.google.ee/maps/uv?hl=en&pb=!1s0x46ea57fbcfc2c7fb:0x740226335369f950!2m22!2m2!1i80!2i80!3m1!2i20!16m16!1b1!2m2!1m1!1e1!2m2!1m1!1e3!2m2!1m1!1e5!2m2!1m1!1e4!2m2!1m1!1e6!3m1!7e115!4shttps://lh5.googleusercontent.com/p/AF1QipOHIjYTasVqttbYc4UlLgfCm0VxCQV5JWkMIYEb%3Dw239-h160-k-no!5sSaarlas%C3%B5+k%C3%BClalistemaja+-+Google+Search&imagekey=!1e10!2sAF1QipOHIjYTasVqttbYc4UlLgfCm0VxCQV5JWkMIYEb&sa=X&ved=0ahUKEwiu-YvRgqPcAhVFiywKHTtgB2AQoioItwEwFA Google kollektsioon]
 
 
 
== Viited ==
 
 
 
== Sildid-Kategooriad ==
 
 
 
[[Category:Vesiveskid]] [[Category:Elektri tootmine]]  [[Category:Pärlijõe veskid]] [[Category:Vesioinas]]
 
 
 
 
 
==Nimed==
 
Veski asulajärgne tänapäevane nimekuju on [[Eiheveski]]. Paralleelnimed ja lisanimed on [[Saarlase veski]].Veski oli/on jõuallika tüübilt [[vesiveski]]
 
 
 
Sauniku <b>veski</b> koht<div><br>&nbsp;</div><div><a href="http://pk.rmk.ee/parandkultuur/AU/AU114.jpg" target="_blank">Fotod RMK andmebaasis</a></div><div><br>&nbsp;</div>
 
 
 
EW seadusandluse mõistes oli [[veskipidaja]] veskitööndusliku ärifirma registreeritud juht.
 
 
 
Kõnekeeles on [[veskipidaja]] isik, kelle tegevuseks on veski kõigekülgses toimimises hoidmine.
 
 
 
[[Veskipidaja]] oli enamasti isikustatud, näiteks omanik, rentnik või äriühingu juht.
 
 
 
[http://www.veskivaramu.ee Viljandimaa veskid 1930. a. seisuga]
 
 
 
*[[ Lühiveski ]]
 
[[File:Sulbirahvas1937a.JPG|100px| Inimesed Sulbi veski uksel]]
 
[[File:Koos.jpg|350x350px| Sulbi enne ja nüüd]]
 
 
 
==Nimed==
 
 
 
Veski asulajärgne tänapäevane nimekuju on '''[[ Lühiveski ]]'''. Paralleelnimed ja lisanimed on '''[[ Jupiveski ]]'''.
 
 
 
Veski oli/on jõuallika tüübilt [[ auruveski ]] [[Category:Auruveskid ]] ja toodangu tüübilt [[ kamaveski ]] [[Category:Kamaveskid ]]
 
 
 
''saksa k.'' '''[[ Testen  Mühle]]'''
 
 
 
==Asukoht==
 
[https://maps.google.com/maps?q=..._veski@58.022158,26.068181 Asukoht Google kaardil N:58.022158 E:26.068181]
 
Veski oli/on [[jõuallika tüüp|jõuallika tüübilt]] [[vesiveski]] [[Category:Vesiveskid]] ja [[toodangu tüüp|toodangu tüübilt]] [[jahu- ja saeveski]] [[Category:Jahu- ja saeveskid]].
 
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&bbox=613153.88766755,6425344.7521835,613304.7665738,6425435.6945663&punkt=613245.78218985,6425406.2023799  Asukoht Maaameti kaardil X: 6425414  Y:613248 ]
 
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1182&HEIGHT=706&zlevel=9,682763.55419384,6425412.0613247 Asukoht Maaameti kaardil X: 6425414  Y:613248 ]
 
 
 
Veski asukoht, aadress: [[ Testimaa maakond  ]] [[Category:Testimaa maakonna veskid ]], [[ Tesa vald ]] [[Category:Tesa valla veskid ]], [[ Testja küla ]], [[ Veskioru talu ]].
 
 
 
Kinnistu nr 69702:001:0111 ;[[ elamumaa koosseisus ]]; [[Category:Iseseisev kinnistu ]] [[kasutustüüp]]: passiivne [[Category:Aktiivkasutuses kinnistu ]].
 
 
 
Kaugus Tallinnast : 45 km. Asumi kood: 3380049
 
 
 
Vanema haldusjaotuse järgi [[ Testumaa ]],  [[ Puka vald]] (1922 a.) või ka  [[ Rõuge kihelkond ]] [[Category: Rõuge kihelkonna veskid ]],  [[ Ruunamõisa mõis]] (kuni 1917).
 
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1182&HEIGHT=706&zlevel=9,682763.55419384,6425414.0613248 Asukoht Maaameti kaardil X: 6425414  Y:613248 ]
 
 
 
[https://maps.google.com/maps?q=..._veski@57.688718,26.890266 Asukoht Google kaardil N: 57.688718 E: 26.890266 ]
 
[https://maps.google.com/maps?q=Kaubi_veski@57.955679,25.913021 , Asukoht Google kaardil N: 57.955679  E: 25.913021 ]
 
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1182&HEIGHT=706&zlevel=9,6425414,613248 Asukoht Maaameti kaardil  X: 6425414  Y:613248]
 
 
 
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/... Asukoht Maaamet kaardil X: 6397778 Y: 672350 ]
 
 
 
Vesikondlik paiknemine: [[ Härjapea jõgi ]] [[Category:Rõuge jõe veskid ]], veekogu kood: 545678 , umbes selle  [[ alamjooksul ]]. Jõe [[suubla]] või [[eesvool]]: [[ Joa jõgi ]] =>> [[ Õhne ]]
 
 
 
==Tehniline teave==
 
 
 
[[Muinsuskaitseline ehitis]]: jah on  registri kood:  mka34567 [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=14659 << Link Muinsuskaitseameti andmebaasi>> ] [[Category:Muinsuskaitselised veskid ]]
 
 
 
[[Veskihoone]] üldine tänapäevane seisund: heas korras [[Category: Oletatav veski koht ]]
 
 
 
[[Veskipaisu]] üldine tänapäevane seisund: paisutus puudub [[Category: Säilinud veskipaisud ]], [[paisu]] kõrgus: 0.7 m [[Category: Kivivare jões ]], ülevoolu tüüp: [[ lailäviülevool ]], [[kalatrepp]]: valmis 2017 [[Category: Kalatrepp ]], [[Paisutus]]: olemas ; Veski [[paisjärv]]e nimi on Mõdriku järv , paisjärve kood: vee453245 [[Category: Veskijärved ]]; [[Veski sild]]:  puudub , materjal: teras  , [[veskitee]]: külasisene
 
 
 
==Hüdroelektrienergia tootmine==
 
 
 
alates 2011 [[Category:Väliseadmes ]]
 
 
 
==Ehitise info==
 
 
 
eluhoonena
 
 
 
== Ajalugu ==
 
 
 
vana veski
 
 
 
== Pärimus ==
 
 
 
pärimus
 
 
 
==Lisanduv huviväärtus==
 
 
 
mõis
 
 
 
== Fotod ==
 
 
 
link5
 
 
 
== Fotod ja kaardid ==
 
 
 
link4
 
 
 
==WikiGalerii==
 
 
 
link4
 
 
 
== Lisainfo ja välised lingid ==
 
 
 
link4
 
 
 
== Viited ==
 
 
 
 
 
 
 
--------------------------------------------
 
*[[Lühiveski]]
 
 
 
==Nimed==
 
 
 
Veski asulajärgne tänapäevane nimekuju on '''[[Lühiveski]]'''. Paralleelnimed ja lisanimed on '''[[Jupiveski]]'''.
 
 
 
Veski oli/on jõuallika tüübilt [[auruveski]] [[Category:Auruveskid]] ja toodangu tüübilt [[kamaveski]] [[Category:Kamaveskid]]
 
 
 
''saksa k.'' '''[[Testen Mühle]]'''
 
 
 
==Asukoht==
 
 
 
Veski asukoht, aadress: [[Testimaa maakond ]] [[Category:Testimaa maakonna veskid]], [[Tesa vald]] [[Category:Tesa valla veskid]], [[Testja küla]], [[Veskioru talu]].
 
 
 
Kinnistu nr69702:001:0111;[[elamumaa koosseisus]]; [[Category:Iseseisev kinnistu]] [[kasutustüüp]]:passiivne[[Category:Aktiivkasutuses kinnistu]].
 
 
 
Kaugus Tallinnast :45km. Asumi kood:3380049
 
 
 
Vanema haldusjaotuse järgi [[Testumaa]],  [[Pukavald]] (1922 a.) või ka  [[Rõuge kihelkond]] [[Category:Rõuge kihelkonna veskid]],  [[Ruunamõisamõis]] (kuni 1917).
 
 
 
[https://maps.google.com/maps?q=..._veski@57.688718,26.890266 Asukoht Google kaardil N:57.688718E:26.890266]
 
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/... Asukoht Maaamet kaardil X:6397778Y:672350]
 
 
 
Vesikondlik paiknemine: [[Härjapea jõgi]] [[Category:Rõuge jõe veskid]], veekogu kood:545678, umbes selle  [[alamjooksul]]. Jõe [[suubla]] või [[eesvool]]: [[Joa jõgi]] =>> [[Õhne]]
 
 
 
==Tehniline teave==
 
 
 
[[Muinsuskaitseline ehitis]]:jah on registri kood: mka34567[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=14659<< Link Muinsuskaitseameti andmebaasi>> ] [[Category:Muinsuskaitselised veskid]]
 
 
 
[[Veskihoone]] üldine tänapäevane seisund:heas korras[[Category:Oletatav veski koht]]
 
 
 
[[Veskipaisu]] üldine tänapäevane seisund:paisutus puudub[[Category:Säilinud veskipaisud]], [[paisu]] kõrgus:0.7 m[[Category:Kivivare jões]], ülevoolu tüüp: [[lailäviülevool]], [[kalatrepp]]:valmis 2017[[Category:Kalatrepp]], [[Paisutus]]:olemas; Veski [[paisjärv]]e nimi onMõdriku järv, paisjärve kood:vee453245[[Category:Veskijärved]]; [[Veski sild]]: puudub, materjal:teras , [[veskitee]]:külasisene
 
 
 
<span style="font-size:250%">'''[[Mõisatõlk]]'''
 
 
 
 
 
 
 
==Hüdroelektrienergia tootmine==
 
 
 
alates 2011[[Category:Väliseadmes]]
 
 
 
==Ehitise info==
 
 
 
eluhoonena
 
 
 
== Ajalugu ==
 
 
 
vana veski
 
 
 
== Pärimus ==
 
 
 
pärimus
 
 
 
==Lisanduv huviväärtus==
 
 
 
mõis
 
 
 
== Fotod ==
 
 
 
link5
 
 
 
== Fotod ja kaardid ==
 
 
 
link4
 
 
 
==WikiGalerii==
 
 
 
link4
 
 
 
== Lisainfo ja välised lingid ==
 
 
 
link4
 
 
 
== Viited ==
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
*[[Lühiveski]]
 
 
==Nimed==
 
 
Veski asulajärgne tänapäevane nimekuju on '''[[Lühiveski]]'''. Paralleelnimed ja lisanimed on '''[[Jupiveski]]'''.
 
 
Veski oli/on jõuallika tüübilt [[auruveski]] [[Category:Auruveskid]] ja toodangu tüübilt [[kamaveski]] [[Category:Kamaveskid]]
 
 
''saksa k.'' '''[[Testen Mühle]]'''
 
 
==Asukoht==
 
 
Veski asukoht, aadress: [[Testimaa maakond ]] [[Category:Testimaa maakonna veskid]], [[Tesa vald]] [[Category:Tesa valla veskid]], [[Testja küla]], [[Veskioru talu]].
 
 
Kinnistu nr69702:001:0111;[[elamumaa koosseisus]]; [[Category:Iseseisev kinnistu]] [[kasutustüüp]]:passiivne[[Category:Aktiivkasutuses kinnistu]].
 
 
Kaugus Tallinnast :45km. Asumi kood:3380049
 
 
Vanema haldusjaotuse järgi [[Testumaa]],  [[Pukavald]] (1922 a.) või ka  [[Rõuge kihelkond]] [[Category:Rõuge kihelkonna veskid]],  [[Ruunamõisamõis]] (kuni 1917).
 
 
[https://maps.google.com/maps?q=..._veski@57.68871826.890266Asukoht Google kaardil N:57.688718E:26.890266]
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/... Asukoht Maaamet kaardil X:6397778Y:672350]
 
 
Vesikondlik paiknemine: [[Härjapea jõgi]] [[Category:Rõuge jõe veskid]], veekogu kood:545678, umbes selle  [[alamjooksul]]. Jõe [[suubla]] või [[eesvool]]: [[Joa jõgi]] =>> [[Õhne]]
 
 
==Tehniline teave==
 
 
[[Muinsuskaitseline ehitis]]:jah on registri kood: mka34567[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=14659<< Link Muinsuskaitseameti andmebaasi>> ] [[Category:Muinsuskaitselised veskid]]
 
 
[[Veskihoone]] üldine tänapäevane seisund:heas korras[[Category:Oletatav veski koht]]
 
 
[[Veskipaisu]] üldine tänapäevane seisund:paisutus puudub[[Category:Säilinud veskipaisud]], [[paisu]] kõrgus:0.7 m[[Category:Kivivare jões]], ülevoolu tüüp: [[lailäviülevool]], [[kalatrepp]]:valmis 2017[[Category:Kalatrepp]], [[Paisutus]]:olemas; Veski [[paisjärv]]e nimi onMõdriku järv, paisjärve kood:vee453245[[Category:Veskijärved]]; [[Veski sild]]: puudub, materjal:teras , [[veskitee]]:külasisene
 
 
==Hüdroelektrienergia tootmine==
 
 
alates 2011[[Category:Väliseadmes]]
 
 
==Ehitise info==
 
 
eluhoonena
 
 
== Ajalugu ==
 
 
vana veski
 
 
== Pärimus ==
 
 
pärimus
 
 
==Lisanduv huviväärtus==
 
 
mõis
 
 
== Fotod ==
 
 
link5
 
 
== Fotod ja kaardid ==
 
 
link4
 
 
==WikiGalerii==
 
 
link4
 
 
== Lisainfo ja välised lingid ==
 
 
link4
 
 
== Viited ==
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
-----------------------------
 
*[[ Lühiveski ]]
 
 
 
==Nimed==
 
 
 
Veski asulajärgne tänapäevane nimekuju on '''[[ Lühiveski ]]'''. Paralleelnimed ja lisanimed on '''[[ Jupiveski ]]'''.
 
 
 
Veski oli/on jõuallika tüübilt [[ auruveski ]] [[Category:Auruveskid ]] ja toodangu tüübilt [[ kamaveski ]] [[Category:Kamaveskid ]]
 
 
 
''saksa k.'' '''[[ Testen  Mühle]]'''
 
 
 
==Asukoht==
 
 
 
Veski asukoht, aadress: [[ Testimaa maakond  ]] [[Category:Testimaa maakonna veskid ]], [[ Tesa vald ]] [[Category:Tesa valla veskid ]], [[ Testja küla ]], [[ Veskioru talu ]].
 
 
 
Kinnistu nr 69702:001:0111 ;[[ elamumaa koosseisus ]]; [[Category:Iseseisev kinnistu ]] [[kasutustüüp]]: passiivne [[Category:Aktiivkasutuses kinnistu ]].
 
 
 
Kaugus Tallinnast : 45 km. Asumi kood: 3380049
 
 
 
Vanema haldusjaotuse järgi [[ Testumaa ]],  [[ Puka vald]] (1922 a.) või ka  [[ Rõuge kihelkond ]] [[Category: Rõuge kihelkonna veskid ]],  [[ Ruunamõisa mõis]] (kuni 1917).
 
 
 
Vesikondlik paiknemine: [[ Härjapea jõgi ]] [[Category:Härjapea jõe veskid]]
 
 
 
 
 
 
 
------------------------------
 
*[[ Lühiveski ]]
 
 
 
==Nimed==
 
 
 
Veski asulajärgne tänapäevane nimekuju on '''[[ Lühiveski ]]'''. Paralleelnimed ja lisanimed on '''[[ Jupiveski ]]'''.
 
 
 
Veski oli/on jõuallika tüübilt [[ auruveski ]] [[Category:Auruveskid ]] ja toodangu tüübilt [[ kamaveski ]] [[Category:Kamaveskid ]]
 
 
 
''saksa k.'' '''[[ Testen  Mühle]]'''
 
 
 
==Asukoht==
 
 
 
Veski asukoht, aadress: [[ Testimaa maakond  ]] [[Category:Testimaa maakonna veskid ]], [[ Tesa vald ]] [[Category:Tesa valla veskid ]], [[ Testja küla ]], [[ Veskioru talu ]], kinnistu nr 69702:001:0111 [[ eraldiseisev veskikinnistu ]]. [[Category:Iseseisev kinnistu ]], [[kinnistu kasutustüüp]]: passiivne [[Category:Aktiivkasutuses kinnistu ]]. Kaugus Tallinnast : 45 km. Asumi kood: 3380049
 
 
 
Vanema haldusjaotuse järgi [[ Testumaa ]],  [[ Puka vald]] (1922 a.) või ka  [[ Rõuge kihelkond ]] [[Category: Rõuge kihelkonna veskid ]],  [[ Ruunamõisa mõis]] (kuni 1917).
 
 
 
Vesikondlik paiknemine: [[ Härjapea jõgi ]]
 
== Nimed ==
 
'''[[ Rotermani prooviveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[ mootorveski ]]  [[Category:Mootorveskid]]  ja toodangu tüübilt [[  jahuveski ]]  [[Category:Jahuveskid]] 
 
''saksa k.'' '''[[ Rotthermann  Mühle]]'''
 
 
 
== Asukoht == 
 
Veski asukoht, aadress:  [[ Harju maakond ]] [[Category:Tallinna veskid]]  ,  [[ Kose vald ]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
''Uue artikli koostamise alustamine'': https://weskiwiki.ee/index.php?title=SIIA_KIRJUTA_UUE_ARTIKLI_NIMI&action=edit
 
 
 
'''Märkus,tähelepanek:''' 30.01 - [[SISUPUU]]s olevates menüüdes peaks eelkõige kajastuma [[Artiklite sarjd]]. Sisuseletused koondada [[MÕISTED]] alla .
 
 
 
'''Vihje:'''
 
20.02.2018  #REDIRECT [ [ kuhu ] ] abil suunata VESKID -> Veskite loendisse.
 
----------------------------------------------------------------------------------------------------------
 
-----------------------------------------------------------------------------------------------------------
 
-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
 
 
 
*[[ Prooviveski ]] (Rotermanni)
 
 
 
== Nimed ==
 
'''[[ NNN prooviveski ]]'''. Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''.
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[ kkk veski ]] ja toodangu tüübilt [[ jahuveski ]].
 
<ref>  Eesti kohanimeraamat, Tallinn, 2016  </ref>.
 
 
 
''Saksa k.'' '''[[NNNes  Mühle]]''' .
 
[[Category:Jahuveskid]] [[Category:Vanaveskid]] [[Category:Vesiveskid]]  [[Category:Hüdroelektrijaamad]] [[Category:Mootorveskid]]
 
 
 
== Asukoht == 
 
Veski asukoht, aadress:  [[ H maakond ]] ,  [[ K vald ]] ,  [[ L küla ]] ,  [[ V talu ]] , kinnistu nr 12345:000:1111 ( eraldiseisev, elamumaa osa  ).  Asumi kood: 9876543.
 
 
 
Vanema haldusjaotuse järgi  [[ Eestimaa ]] ,  [[ P vald ]]  (1922 a. järgi) või ka [[ R kihelkond ]] , [[ V mõis ]] (kuni 1917. a). 
 
Vesikondlik paiknemine:  [[ Härjapea jõgi ]] kood: 545678 , umbes selle  [[ keskjooksul ]] . Jõe [[eesvool]]:  [[Pärlijõgi]] =>> [[Mustjõgi]]
 
[https://maps.google.com/maps?q=NIMI_veski@57.688718,26.890266 Asukoht Google kaardil N: 57.688718  E: 26.890266 ]
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/... Asukoht Maaamet kaardil X:  Y:  ]
 
[[Category:Harjumaa veskid]]  [[Category:X valla veskid]] [[Category:Eraldiseisev kinnistu]] [[Category:R kihelkonna veskid]] [[Category:H jõe veskid]]
 
 
 
== Veski üldine seisund ==
 
[[Veskihoone säilinud]], [[pais]] hävinud, [[veskijärv]] [[veski paisjärv]] paisutatud uues asukohas.  
 
[[Category:Säilinud veskid]]  [[Category:Säilinud veskihooned]] [[Category:Hävinud veskid]] [[Category:Endine veskikoht]]
 
 
 
 
 
== Tehniline teave ==
 
[[Muinsuskaitseline ehitis]]: jah/ei; registri kood:
 
[[Category:Munsukaitselised veskid]]
 
 
 
[[Veskipaisu]] üldine tänapäevane seisund: 
 
[[Category:Säilinud veskipaisud]]
 
 
 
[[pais]]u kõrgus: 
 
 
 
[[Paisutus]] -
 
 
 
Ülevoolu tüüp [[lailäviülevool]]
 
 
 
[[Kalatrepp]]:  [[Category:Kalatrepiga veskid]]
 
 
 
Veski [[paisjärv]]e nimi on  , paisjärve kood: 
 
 
 
[[Veski sild]]:   
 
 
 
[[Veskitee]]:
 
 
 
== Tehniline teave ==
 
:Üldandmed
 
::Veskihoone üldine tänapäevane seisund: '''varemed''', kivimüürid stabiilsed.
 
::Hoone materjal: paekivi
 
::Veskipaisu üldine tänapäevane seisund: likvideeritud
 
::Paisu kõrgus:  arvatavalt ~ 3-6 m
 
::Ülevoolu tüüp: lailäviülevool
 
::Paisutus: puudub
 
::Veski paisjärve: pole säilinud
 
::Veski sild: pole olnud
 
:Piirangud
 
::Muinsuskaite objrkt
 
 
 
==Ehitiste info==
 
 
 
== Ajalugu ==
 
 
 
== Pärimus == 
 
 
 
==Hüdroelektrienergia tootmine==
 
 
 
==Lisanduv huviväärtus== 
 
 
 
== Fotod ==
 
 
== Fotod ja kaardid == 
 
 
 
==WikiGalerii== 
 
 
 
== Lisainfo ja lingid ==
 
*[[ Prooviveski ]]
 
 
== Nimed ==
 
'''[[ Rotermani prooviveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[ mootorveski
 
*[[ Prooviveski ]]
 
 
== Nimed ==
 
'''[[ Rotermani prooviveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[ mootorveski ]] 
 
 
 
 
*[[ Eiheveski ]]
 
 
 
== Nimed ==
 
'''[[ Eiheveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Saarlase veski ]]'''  Veski oli jõuallika tüübilt [[ vesiveski ]] [[Category:Vesiveskid]]  ja toodangu tüübilt  [[jahuveski]]
 
 
 
 
 
*[[ Prooviveski ]]
 
 
 
== Nimed ==
 
'''[[ Rotermani prooviveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[ mootorveski ]]  [[Category:Mootorveskid]]  ja toodangu tüübilt [[  jahuveski ]]  [[Category:Jahuveskid]] 
 
''saksa k.'' '''[[ Rotthermann  Mühle]]'''
 
 
 
== Asukoht == 
 
Veski asukoht, aadress:  [[ Harju maakond ]] [[Category:Tallinna veskid]]  ,  [[ Kose vald ]]
 
 
 
== Viited ==
 
 
 
-------------------------------------------------------------------------------------------
 
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------
 
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
 
 
 
 
 
 
 
<span style="font-size:150%">AEG, TOIT ja ENERGIA
 
 
 
<div class="row">       
 
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]'''i - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades. </div>
 
  <div class="small-2 columns">'''40000 eKr'''</div>
 
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].</div>
 
</div>
 
 
 
<div class="row">   
 
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja '''[[jahvekivi]]'''.</div>
 
  <div class="small-2 columns">'''30000 eKr'''</div>
 
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].</div>
 
</div>
 
 
 
<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
 
<li>[[File:0033 weichseli jäätumine.jpg|80px|Jääaeg 1]]</li>
 
<li>[[File:0031 kaart jääajast.jpg|100px|Jääaeg 2]]</li>
 
<li>[[File:Saarlasekoht.JPG|100px|Veski jääga]]</li>
 
<li>[[File:0030 Jääaeg.jpg|100px|Jääaeg 2]]</li>
 
</ul>
 
 
 
<div class="row">       
 
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Euroopas  kulmineerub viimane [[jääaeg]]. Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast [[jääaeg]]a nimetatakse [[Wichseli jäätumine]].</div>
 
  <div class="small-2 columns">'''20000 eKr'''</div>
 
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud jääkilbi ja liustikega, mille paksus arvatakse olevat olnud kuni 1500 meetrit.</div>
 
</div>
 
 
 
<div class="row">       
 
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Lääne-Aasias hakkavad tekkima esimesed [[püsiasulad]].</div>
 
  <div class="small-2 columns">'''12 500 eKr'''</div>
 
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' hakkab territoorium vähehaaval vabanema [[mandrijää]]st.</div>
 
</div>
 
 
 
see siin on proov
 
 
 
see siin on proov
 
 
 
see siin on proov
 
 
 
see siin on proov
 
 
 
see siin on proov
 
 
 
<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
 
<li>[[File:0033 weichseli jäätumine.jpg|100px|Jääaeg 1]]</li>
 
<li>[[File:0031 kaart jääajast.jpg|100px|Jääaeg 2]]</li>
 
<li>[[File:Saarlasekoht.JPG|100px|Veski jääga]]</li>
 
<li>[[File:0030 Jääaeg.jpg|100px|Jääaeg 2]]</li>
 
</ul>
 
 
 
 
 
 
 
{|
 
|long sentence is used to demonstrate text wrapping.
 
This additional sentence makes the text even longer.
 
This additional sentence makes the text even longer.
 
Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit,
 
sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua.
 
Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco
 
laboris nisi ut aliquip ex ea commodo consequat. Duis aute
 
irure dolor in reprehenderit in voluptate velit esse cillum
 
|
 
pariatur. Excepteur sint occaecat cupidatat non proident, sunt in culpa qui officia deserunt mollit anim id est laborum. Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip eThis long sentence is used to demonstrate text wrapping. This additional sentence makes the text even longer. This additional sentence makes the text even longer.
 
|}
 
 
 
123456789012345678901234567890123456789012345678901234567890123456789012345678901234567890123456789012345678901234567890123456789012345678901234567890
 
 
 
 
 
 
 
 
 
'''Test:'''
 
 
 
[[File:Talup.jpg|820px| Talupojad]]
 
'''Bo'''ld text''''''
 
 
 
'''Malli TEST''' : Malli kiirmall testimine
 
{{Template:Uusveski}}
 
 
 
pildi kasutamine linkimiseks: https://www.mediawiki.org/wiki/Help:Images
 
 
 
internal link:
 
 
 
... text text text
 
  [[File:example.jpg|link=Main Page|caption]]
 
text text text ...
 
 
 
external link:
 
 
 
... text text text
 
[[File:example.jpg|link=http://wikipedia.org/wiki/Test|caption]]
 
text text text ...
 
 
 
<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
 
<li>[[File:1muis.jpg|400px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|VeskiMuuseum]]</li>
 
<li>[[File:1wiki.jpg|400px|https://weskiwiki.ee/index.php?title=Main_Page|VeskiWiki]]</li>
 
<li>[[File:1vtee.jpg|400px|link=http://veskivaramu.ee|caption VeskiTeed]]</li>
 
<li>[[File:1mty-oige.jpg|400px|link=Main Page|weskiwiki algus Jääaeg]]</li>
 
</ul>
 
pildi kasutamine linkimiseks
 
 
 
 
 
 
 
<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
 
<li>[[File:Vmuis.jpg|300px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|VESKIMUUSEUM]]</li>
 
<li>[[File:Vwiki.jpg|300px|https://weskiw<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
 
<li>[[File:Vmuis.jpg|400px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|VESKIMUUSEUM]]</li>
 
<li>[[File:Vwiki.jpg|400px|https://weskiwiki.ee/index.php?title=Main_Page|VESKIWIKI]]</li>
 
<li>[[File:Vvaram.jpg|400px|link=http://veskivaramu.ee|VESKIVARAMU]]</li>
 
<li>[[File:Vtee.jpg|400px|link=Main Page|VESKITEED]]</li>
 
</ul> iki.ee/index.php?title=Main_Page|VESKIWIKI]]</li>
 
<li>[[File:Vvaram.jpg|300px|link=http://veskivaramu.ee|VESKIVARAMU]]</li>
 
<li>[[File:Vtee.jpg|300px|link=Main Page|VESKITEED]]</li>
 
</ul>
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
[[File:Talup.jpg|120px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|caption]]
 
 
 
[[File:Talup.jpg|link=http://veskivaramu.ee|caption]]
 
 
 
== Nimed ==
 
'''[[Eiheveski]]''' on levinuim nimi. Paralleelnimed '''[[Saarlase veski]]''' või [[Saarlasõ veski]]
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[vesiveski]] ja toodangu tüübilt [[jahuveski]]
 
''saksa k.'' '''[[SaarlasMühle]]'''
 
== Asukoht ==
 
Veski asukoht, aadress: [[Võru maakond]], [[Rõugevald]], [[Saarlase küla]], Saarlasõ veski kinnistu , kinnistu nr  98709:23234:354 (elamumaa koosseisus). Asumi kood 3380049
 
Vanema haldusjaotuse järgi  [[ Võrumaa ]], [[ Rõngu vald]] (1922 a.) või ka  [[ Rõuge kihelkond]], [[ Viitina mõis]] (kuni 1917).
 
Vesikondlik paiknemine: [[ Pärli jõgi]] kood: 545678 , umbes selle  [[ keskjooksul ]] . Jõe [[eesvool]]: [[ Mustjõgi ]] =>> [[Gauja jõgi]]
 
[https://maps.google.com/maps?q=Koiva_veski@57.688718,26.890266 Asukoht Google kaardil N: 57.688718 E: 26.890266 ]
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/... Asukoht Maaamet kaardil X: 6397778 Y: 672350 ]
 
== Tehniline teave ==
 
[[Muinsuskaitseline ehitis]]: ei registri kood: mka34567
 
[[Veskihoone]] üldine tänapäevane seisund: umber ehitatud. [[Veskipaisu]] üldine tänapäevane seisund: sheas seisus [[pais]]u kõrgus: 3 m.
 
Ülevoolu tüüp [[lailäviülevool]]
 
[[Kalatrepp]]: pole ehitatud
 
[[Paisutus]] - olemas. Veski [[paisjärv]]e nimi on Veskejärve , paisjärve kood: Vesi452335
 
[[Veski sild]]: heas korras, Betoon vallalale kuuluv
 
[[Veskitee]]: valla
 
==Hüdroelektrienergia tootmine==
 
jah
 
==Ehitise info==
 
ilus
 
== Ajalugu ==
 
1778
 
== Pärimus ==
 
kunagi
 
==Lisanduv huviväärtus==
 
allikas
 
== Fotod ==
 
== Fotod ja kaardid ==
 
==WikiGalerii==
 
== Lisainfo ja välislingid ==
 
== Viited ==
 
 
 
Siia tabeli proovid:
 
 
 
Tsahkna
 
Tsahkna
 
*Zähna
 
 
 
== Nimed ==
 
'''[[Tsähkna veski]]''' on selle veski tänapäeval tihedalt kasutatav nimekuju.
 
Varem oli valdavalt kasutuses nimekuju '''[[Zähna veski]]'''.
 
Kohalik, murdeline nimekuju on '''[[Zähnä veski]]''' või ka '''[[Tsähknä veski]]'''.
 
Väga harva esineb ka nime kirjapilt [[Tsahkna veski]].
 
 
 
''saksa k.'' '''[[Zähna Mühle]]'''
 
 
 
== Asukoht ==
 
Veski asukoht, aadress: [[Võru maakond]], [[Rõugevald]], [[Saarlase küla]], Saarlasõ veski kinnistu , kinnistu nr  98709:23234:354 (elamumaa koosseisus). Asumi kood 3380049
 
Vanema haldusjaotuse järgi  [[ Võrumaa ]], [[ Rõngu vald]] (1922 a.) või ka  [[ Rõuge kihelkond]], [[ Viitina mõis]] (kuni 1917).
 
Vesikondlik paiknemine: [[ Pärli jõgi]]
 
 
 
==Tabelid==
 
 
 
<div class="row">
 
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]'''i - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades</div>
 
  <div class="small-2 columns">'''40000 eKr'''</div>
 
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].</div>
 
</div>
 
 
 
 
 
 
 
=Veel=
 
  <div class="row">
 
      <div class="large-12 columns">
 
        <h2>Block grids give you a way to evenly split contents of a list within the grid.</h2>
 
 
 
If you wanted to create a row of 3, 4 or 5 images or paragraphs of text that need to stay evenly spaced no matter the screen size, the block grid is for you.
 
 
 
<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
 
<li>[[File:Demo1.jpg|link=]]</li>
 
<li>[[File:S6meruKos.JPG|120px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|caption]]</li>
 
<li>[[File:Saarlasekoht.JPG|100px|alltekst]]</li>
 
<li>[[File:Demo4.jpg|link=]]</li>
 
</ul>
 
 
 
        <h3>Building With Predefined HTML Classes</h3>
 
        <p>Block grids are made from a <code>ul.small-block-grid-#</code> or <code>ul.large-block-grid-#</code>. These are ideal for blocked-in content generated by an application, as they do not require rows or even numbers of elements to display correctly.</p>
 
 
 
        <p>These have a bit of flexibility since you have access to two separate grids between our built in 768px breakpoint. If you use the <code>small-block-grid</code> only, the grid will keep its spacing and configuration no matter the screen size. If you use <code>large-block-grid</code> only, the list items will stack on top of each other for small devices. If you use both of those classes combined, you can control the configuration and layout separately for each breakpoint.</p>
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
{| class="wikitable"
 
|+
 
|-
 
|'''MAAILMAS'''  Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]i''' - esimene toiduhankimist hõlbustav tööriist kõigis maailma kultuurides uripiirkondades
 
|'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud Litoriinamerega. Kujunevad välja esmased aluspinnavormid - nõod ja sügavikud.
 
|}
 
== Liikuvad Pildid ==
 
 
 
märgend
 
 
 
== Siia ==
 
 
 
==siia==
 
<div class="row">
 
<div class="small-12 large-6 columns">
 
<ul class="example-orbit" data-orbit data-options="animation:slide; pause_on_hover:true;animation_speed:500;navigation_arrows:true; resume_on_mouseout: true; timer_speed:4500;">
 
  <li class="active">
 
    [[Image:Pidula1.JPG|slide 1]]
 
    <div class="orbit-caption">
 
      Pidula 1918.
 
    </div>
 
  </li>
 
  <li>
 
    [[Image:Pidula1971.JPG|slide 2]]
 
    <div class="orbit-caption">
 
      Pidula1971.
 
    </div>
 
  </li>
 
  <li>
 
    [[Image:Someru71.JPG|slide 3]]
 
    <div class="orbit-caption">
 
      Caption Three.
 
    </div>
 
  </li>
 
</ul>
 
</div>
 
<div class="small-12 large-6 columns">
 
proov ong sentence is used to demonstrate text wrapping.
 
This additional sentence makes the text even longer. This additional sentence makes the text even longer. Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip ex ea commodo consequat. Duis aute irure dolor in reprehenderit in voluptate velit esse cillum
 
</div>
 
 
 
<div class="small-12 large-6 columns">
 
testong sentence is used to demonstrate text wrapping.
 
This additional sentence makes the text even longer. This additional sentence makes the text even longer. Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip ex ea commodo consequat. Duis aute irure dolor in reprehenderit in voluptate velit esse cillum
 
</div>
 
</div>
 
 
 
 
 
 
 
 
 
''PROOVIMISTE KOHT''
 
 
 
''Uue artikli koostamise alustamine'': https://weskiwiki.ee/index.php?title=SIIA_KIRJUTA_UUE_ARTIKLI_NIMI&action=edit
 
 
 
'''Märkus,tähelepanek:''' 30.01 - [[SISUPUU]]s olevates menüüdes peaks eelkõige kajastuma [[Artiklite sarjd]]. Sisuseletused koondada [[MÕISTED]] alla .
 
 
 
'''Vihje:'''
 
20.02.2018  #REDIRECT [ [ kuhu ] ] abil suunata VESKID -> Veskite loendisse.
 
 
 
<ref>  Karilatsi kajastused 3, PTM, 2010  </ref>.
 
 
 
{|
 
|long sentence is used to demonstrate text wrapping.
 
This additional sentence makes the text even longer.
 
This additional sentence makes the text even longer.
 
Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit,
 
sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua.
 
Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco
 
laboris nisi ut aliquip ex ea commodo consequat. Duis aute
 
irure dolor in reprehenderit in voluptate velit esse cillum
 
|
 
pariatur. Excepteur sint occaecat cupidatat non proident, sunt in culpa qui officia deserunt mollit anim id est laborum. Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip eThis long sentence is used to demonstrate text wrapping. This additional sentence makes the text even longer. This additional sentence makes the text even longer.
 
|}
 
 
 
123456789012345678901234567890123456789012345678901234567890123456789012345678901234567890123456789012345678901234567890123456789012345678901234567890
 
 
 
 
 
 
 
 
 
'''Test:'''
 
 
 
[[File:Talup.jpg|820px| Talupojad]]
 
'''Bo'''ld text''''''
 
 
 
 
 
 
 
 
 
[[Media:Talup.jpg|pildilink]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
'''Malli TEST''' : Malli kiirmall testimine
 
{{Template:Uusveski}}
 
 
 
pildi kasutamine linkimiseks: https://www.mediawiki.org/wiki/Help:Images
 
 
 
internal link:
 
 
 
... text text text
 
  [[File:example.jpg|link=Main Page|caption]]
 
text text text ...
 
 
 
external link:
 
 
 
... text text text
 
[[File:example.jpg|link=http://wikipedia.org/wiki/Test|caption]]
 
text text text ...
 
 
 
 
 
pildi kasutamine linkimiseks
 
 
 
[[File:Talup.jpg|120px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|caption]]
 
 
 
[[File:Talup.jpg|link=http://veskivaramu.ee|caption]]
 
 
 
== Nimed ==
 
'''[[Eiheveski]]''' on levinuim nimi. Paralleelnimed '''[[Saarlase veski]]''' või [[Saarlasõ veski]]
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[vesiveski]] ja toodangu tüübilt [[jahuveski]]
 
''saksa k.'' '''[[SaarlasMühle]]'''
 
== Asukoht ==
 
Veski asukoht, aadress: [[Võru maakond]], [[Rõugevald]], [[Saarlase küla]], Saarlasõ veski kinnistu , kinnistu nr  98709:23234:354 (elamumaa koosseisus). Asumi kood 3380049
 
Vanema haldusjaotuse järgi  [[ Võrumaa ]], [[ Rõngu vald]] (1922 a.) või ka  [[ Rõuge kihelkond]], [[ Viitina mõis]] (kuni 1917).
 
Vesikondlik paiknemine: [[ Pärli jõgi]] kood: 545678 , umbes selle  [[ keskjooksul ]] . Jõe [[eesvool]]: [[ Mustjõgi ]] =>> [[Gauja jõgi]]
 
[https://maps.google.com/maps?q=Koiva_veski@57.688718,26.890266 Asukoht Google kaardil N: 57.688718 E: 26.890266 ]
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/... Asukoht Maaamet kaardil X: 6397778 Y: 672350 ]
 
== Tehniline teave ==
 
[[Muinsuskaitseline ehitis]]: ei registri kood: mka34567
 
[[Veskihoone]] üldine tänapäevane seisund: umber ehitatud. [[Veskipaisu]] üldine tänapäevane seisund: sheas seisus [[pais]]u kõrgus: 3 m.
 
Ülevoolu tüüp [[lailäviülevool]]
 
[[Kalatrepp]]: pole ehitatud
 
[[Paisutus]] - olemas. Veski [[paisjärv]]e nimi on Veskejärve , paisjärve kood: Vesi452335
 
[[Veski sild]]: heas korras, Betoon vallalale kuuluv
 
[[Veskitee]]: valla
 
==Hüdroelektrienergia tootmine==
 
jah
 
==Ehitise info==
 
ilus
 
== Ajalugu ==
 
1778
 
== Pärimus ==
 
kunagi
 
==Lisanduv huviväärtus==
 
allikas
 
== Fotod ==
 
== Fotod ja kaardid ==
 
==WikiGalerii==
 
== Lisainfo ja välislingid ==
 
 
 
 
 
Siia tabeli proovid:
 
 
 
Tsahkna
 
Tsahkna
 
*Zähna
 
 
 
== Nimed ==
 
'''[[Tsähkna veski]]''' on selle veski tänapäeval tihedalt kasutatav nimekuju.
 
Varem oli valdavalt kasutuses nimekuju '''[[Zähna veski]]'''.
 
Kohalik, murdeline nimekuju on '''[[Zähnä veski]]''' või ka '''[[Tsähknä veski]]'''.
 
Väga harva esineb ka nime kirjapilt [[Tsahkna veski]].
 
 
 
''saksa k.'' '''[[Zähna Mühle]]'''
 
 
 
== Asukoht ==
 
Veski asukoht, aadress: [[Võru maakond]], [[Rõugevald]], [[Saarlase küla]], Saarlasõ veski kinnistu , kinnistu nr  98709:23234:354 (elamumaa koosseisus). Asumi kood 3380049
 
Vanema haldusjaotuse järgi  [[ Võrumaa ]], [[ Rõngu vald]] (1922 a.) või ka  [[ Rõuge kihelkond]], [[ Viitina mõis]] (kuni 1917).
 
Vesikondlik paiknemine: [[ Pärli jõgi]]
 
 
 
==Tabelid==
 
 
 
<div class="row">
 
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]'''i - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades</div>
 
  <div class="small-2 columns">'''40000 eKr'''</div>
 
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].</div>
 
</div>
 
 
 
<div class="row">
 
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja '''[[jahvekivi]]'''.</div>
 
  <div class="small-2 columns">'''30000 eKr''' </div>
 
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].</div>
 
</div>
 
 
 
=Veel=
 
  <div class="row">
 
      <div class="large-12 columns">
 
        <h2>Block grids give you a way to evenly split contents of a list within the grid.</h2>
 
 
 
If you wanted to create a row of 3, 4 or 5 images or paragraphs of text that need to stay evenly spaced no matter the screen size, the block grid is for you.
 
 
 
<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
 
<li>[[File:Demo1.jpg|link=]]</li>
 
<li>[[File:S6meruKos.JPG|120px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|caption]]</li>
 
<li>[[File:Saarlasekoht.JPG|100px|alltekst]]</li>
 
<li>[[File:Demo4.jpg|link=]]</li>
 
</ul>
 
 
 
        <h3>Building With Predefined HTML Classes</h3>
 
        <p>Block grids are made from a <code>ul.small-block-grid-#</code> or <code>ul.large-block-grid-#</code>. These are ideal for blocked-in content generated by an application, as they do not require rows or even numbers of elements to display correctly.</p>
 
 
 
        <p>These have a bit of flexibility since you have access to two separate grids between our built in 768px breakpoint. If you use the <code>small-block-grid</code> only, the grid will keep its spacing and configuration no matter the screen size. If you use <code>large-block-grid</code> only, the list items will stack on top of each other for small devices. If you use both of those classes combined, you can control the configuration and layout separately for each breakpoint.</p>
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
{| class="wikitable"
 
|+
 
|-
 
|'''MAAILMAS'''  Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]i''' - esimene toiduhankimist hõlbustav tööriist kõigis maailma kultuurides uripiirkondades
 
|'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud Litoriinamerega. Kujunevad välja esmased aluspinnavormid - nõod ja sügavikud.
 
|}
 
 
 
 
 
==siia==
 
<div class="row">
 
<div class="small-12 large-6 columns">
 
<ul class="example-orbit" data-orbit data-options="animation:slide; pause_on_hover:true;animation_speed:500;navigation_arrows:true; resume_on_mouseout: true; timer_speed:4500;">
 
  <li class="active">
 
    [[Image:Pidula1.JPG|slide 1]]
 
    <div class="orbit-caption">
 
      Pidula 1918.
 
    </div>
 
  </li>
 
  <li>
 
    [[Image:Pidula1971.JPG|slide 2]]
 
    <div class="orbit-caption">
 
      Pidula1971.
 
    </div>
 
  </li>
 
  <li>
 
    [[Image:Someru71.JPG|slide 3]]
 
    <div class="orbit-caption">
 
      Caption Three.
 
    </div>
 
  </li>
 
</ul>
 
</div>
 
<div class="small-12 large-6 columns">
 
proov ong sentence is used to demonstrate text wrapping.
 
This additional sentence makes the text even longer. This additional sentence makes the text even longer. Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip ex ea commodo consequat. Duis aute irure dolor in reprehenderit in voluptate velit esse cillum
 
</div>
 
 
 
<div class="small-12 large-6 columns">
 
testong sentence is used to demonstrate text wrapping.
 
This additional sentence makes the text even longer. This additional sentence makes the text even longer. Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip ex ea commodo consequat. Duis aute irure dolor in reprehenderit in voluptate velit esse cillum
 
</div>
 
</div>
 
kjkjk
 
 
 
==Tabelid==
 
 
 
<div class="row">
 
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]'''i - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades.
 
  <div class="small-2 columns">'''40000 eKr'''
 
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].
 
</div>
 
 
 
<div class="row">
 
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja '''[[jahvekivi]]'''.
 
  <div class="small-2 columns">'''30000 eKr'''
 
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].
 
</div>
 
 
 
==test22}}
 
 
 
*[[ Prooviveski ]]
 
 
  == Nimed ==
 
'''[[ Rotermani prooviveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[ mootorveski
 
*[[ Prooviveski ]]
 
 
  == Nimed ==
 
'''[[ Rotermani prooviveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[ mootorveski ]] 
 
 
 
 
  *[[ Eiheveski ]]
 
 
 
  == Nimed ==
 
  '''[[ Eiheveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Saarlase veski ]]'''  Veski oli jõuallika tüübilt [[ vesiveski ]] [[Category:Vesiveskid]]  ja toodangu tüübilt  [[jahuveski]]
 
 
 
 
 
  *[[ Prooviveski ]]
 
 
 
  == Nimed ==
 
  '''[[ Rotermani prooviveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''
 
  Veski oli jõuallika tüübilt [[ mootorveski ]]  [[Category:Mootorveskid]]  ja toodangu tüübilt [[  jahuveski ]]  [[Category:Jahuveskid]] 
 
  ''saksa k.'' '''[[ Rotthermann  Mühle]]'''
 
 
 
  == Asukoht == 
 
  Veski asukoht, aadress:  [[ Harju maakond ]] [[Category:Tallinna veskid]]  ,  [[ Kose vald ]]
 
 
 
[[Makett]]
 
 
 
== Viited ==
 
 
 
''PROOVIMISTE KOHT''
 
https://weskiwiki.ee/index.php?title=Liivakast#Liikuvad_Pildid
 
 
 
 
 
<div class="row">
 
<div class="small-12 large-6 columns">
 
<ul class="example-orbit" data-orbit data-options="animation:slide; pause_on_hover:true;animation_speed:200;navigation_arrows:true; resume_on_mouseout: true; timer_speed:4500;">
 
  <li class="active">
 
    [[Image:Pidula1.JPG|slide 1]]
 
    <div class="orbit-caption">
 
      Pidula 1918.
 
    </div>
 
  </li>
 
 
 
  <li>
 
    [[Image:Pidula1971.JPG|slide 2]]
 
    <div class="orbit-caption">
 
      Pidula1971.
 
    </div>
 
  </li>
 
 
 
  <li>
 
    [[Image:Someru71.JPG|slide 3]]
 
    <div class="orbit-caption">
 
      Sõmeru veski 1971.
 
    </div>
 
  </li>
 
 
 
  <li>
 
    [[Image:Sulbiveski1912.JPG|slide 4]]
 
    <div class="orbit-caption">
 
      Sulbi veski 1912
 
    </div>
 
  </li>
 
 
 
  <li>
 
    [[Image:Wmill.jpg|slide 5]]
 
    <div class="orbit-caption">
 
      Sulbi veski 1912
 
    </div>
 
  </li>
 
</ul>
 
</div>
 
<div class="small-12 large-6 columns">
 
test
 
</div>
 
</div>
 
 
 
<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
 
<li>[[File:Vmuis.jpg|250px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|VESKIMUUSEUM]]</li>
 
<li>[[File:Vwiki.jpg|250px|https://weskiwiki.ee/index.php?title=Main_Page|VESKIWIKI]]</li>
 
<li>[[File:Vvaram.jpg|250px|link=http://veskivaramu.ee|VESKIVARAMU]]</li>
 
<li>[[File:Vtee.jpg|250px|link=Main Page|VESKITEED]]</li>
 
</ul>
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
EESTIS : kogu territoorium on kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on jääaeg.
 
30 000 a eKr    =>    jahvekivi
 
 
 
'''20 000 a eKr'''
 
*MAAILMAS: Euroopas kulmineerub viimane jääaeg. Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast jääaega nimetatakse ka Weichseli jäätumiseks.
 
*EESTIS : kogu territoorium on kaetud jääkilbi ja liustikega, mille paksus arvatakse olevat olnud kuni 1500 meetrit.
 
 
 
<gallery mode="packed-hover">
 
File:Vmuis.jpg|200px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|VESKIMUUSEUM
 
File:Vwiki.jpg|https://weskiwiki.ee/index.php?title=Main_Page|VESKIWIKI
 
File:Vvaram.jpg|link=http://veskivaramu.ee|VESKIVARAMU
 
File:Vtee.jpg|link=Main Page|VESKITEED
 
</gallery>
 
 
 
 
 
 
 
 
 
'''16 000 a eKr'''
 
*MAAILMAS: Euroopa kiviaja inimesed hakkavad kasutama juhuslikke kive metsikute viljade peenestamiseks – hõõrdekive.
 
*EESTIS : kogu territoorium on kaetud mandrijääga.
 
 
 
 
 
'''12 500 a eKr'''
 
*MAAILMAS: algab jahvekivide ja -aluste laialdane levik ja spetsialiseerumine vastavalt jahvatatavatele taimedele.
 
*12 500 a eKr => Eestist jää taganeb
 
 
 
 
 
'''12 000 a eKr'''
 
*MAAILMAS: Aasia vahemerepoolses osas hakatakse taimede peenendamiseks kasutama uhmrit ja uhmrinuia.
 
* Eestis: aöskaSK
 
 
 
 
 
 
 
File:Koos.jpg| Sulbi enne ja nüüd
 
 
 
[[File:Koos.jpg|thumb|Kuigatsi mõisa peahoone]]
 
 
 
''Uue artikli koostamise alustamine'': https://weskiwiki.ee/index.php?title=SIIA_KIRJUTA_UUE_ARTIKLI_NIMI&action=edit
 
 
 
'''Märkus,tähelepanek:''' 30.01 - [[SISUPUU]]s olevates menüüdes peaks eelkõige kajastuma [[Artiklite sarjd]]. Sisuseletused koondada [[MÕISTED]] alla .
 
 
 
galeriitest1
 
 
 
<gallery mode="packed-hover">
 
File:1muis.jpg|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|VeskiMuuseum
 
File:1wiki.jpg|link=https://weskiwiki.ee/index.php?title=Main_Page
 
File:1vtee.jpg|link=http://veskivaramu.ee
 
File:1mty-oige.jpg|link=Main Page
 
</gallery>
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
galeriitest 2
 
 
 
<ref>  Eesti kohanimeraamat, Tallinn, 2016  </ref>
 
 
 
 
 
asdlasöldfasöfsdjgasöljgöä
 
sdflöasdöljögä
 
 
 
 
 
 
 
'''Vihje:'''
 
20.02.2018  #REDIRECT [ [ kuhu ] ] abil suunata VESKID -> Veskite loendisse.
 
 
 
<ref>  Karilatsi kajastused 3, PTM, 2010  </ref>.
 
---------------------------------------
 
 
 
<gallery mode="packed-hover">
 
File:Sulbiumbes1937.jpg| Sulbi veski umbes 1937
 
File:Sulbirahvas1937a.JPG| Inimesed Sulbi veski uksel
 
File:Sulbi1938kat5758.JPG| Sulbi veski maad 1938. a. katastrikaardil
 
File:Koos.jpg| Sulbi enne ja nüüd
 
File:Sulbiumbes1937.jpg| Sulbi veski umbes 1937
 
File:Sulbirahvas1937a.JPG|220px| Inimesed Sulbi veski uksel
 
File:Sulbi1938kat5758.JPG|120px| Sulbi veski maad 1938. a. katastrikaardil
 
File:Koos.jpg|220x220px| Sulbi enne ja nüüd
 
File:1849 metsakaart.JPG|220px| Sulbi veski 1849 metsakaardil
 
File:1874-Sulbi-umbrus.JPG|220px| Sulbi ümbrus 1874. a. kaardil
 
</gallery>
 
 
 
 
 
SIIT: alga
 
[[File:Veski_koht_eesti_kaardil.JPG|thumb|300px|right| [[Veski vesiveski asukoht]], lõige Maaameti kaardilt]]
 
 
 
 
 
== Nimed ==
 
'''[[... veski]]''' on [[veski]] asulajärgne nimekuju. Kohalik ja murdeline nimekuju on '''[[... veski]]'''.
 
20. sajandi esimesel poolel kasutati ametlikus asjaajamises omaniku nimel põhinevat nimekuju '''[[... veski]]'''.
 
 
 
[[... veski]] oli [[jõuallika]] tüübilt [[vesiveski]] [[Category:Vesiveskid]] ja toodangu tüübilt [[jahuveski]] [[Category:Jahuveskid]]
 
 
''saksa k.'' '''[[ ... Mühle]]''' <ref> viide  </ref>.
 
 
 
== Asukoht ==
 
Veski asukoht, aadress: [[... maakond]], [[... vald]], [[ küla]], ... veski kinnistu. Asumi kood 7730
 
 
 
Vanema haldusjaotuse järgi  [[...maa]], [[... vald]] (1922 a.) või ka  [[... kihelkond]], [[... mõis]] (kuni 1917).
 
 
 
[[Vesikond]]lik paiknemine: [[...jõgi]] kood: vee1012700 , umbes selle  [[keskjooksul]] . Jõe [[eesvool]]: [[...jõgi]] =>> [[...jõgi]] =>> [[... jõgi]] =>> [[... Peipsi järv]]
 
 
 
[https://maps.google.com/maps?q=..._veski@57.688718,26.890266 Asukoht Google kaardil N:57.688718  E:26.890266]
 
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&bbox=672232.13006317,6397691.9787616,672533.88787567,6397876.0607928&punkt=672351.27068817,6397785.7287616 Asukoht Maaamet kaardil  X:6397778  Y:672350 ]
 
 
 
 
 
== Ajalugu ==
 
 
 
Ehitatud [[19999]]. a.
 
 
 
'''Riigi veski põletati maha. Öine tulekahju Taageperas.''' Tõrvast, 6. sept. ''(Postimees 06.09.1934)''
 
== Pärimus ==
 
 
 
Omanik aastal 1938 oli [[Eesnimi Perenimi]]. Veskit kutsuti ka [[Paralleelnimega]].
 
 
 
Veskis oli [[turbiin]] võimsusega NN[[hobujõud]]u, mis oli omaniku ehitatud. Tehti [[püül]]i, [[lihtjahu]], [[tang]]u.
 
 
 
[[Hüdroelektrit]] tehti viimati umbes aastal 192000.
 
 
 
Samas külas on ka [[... saeveski]]
 
 
 
 
 
== Tehniline teave ==
 
 
 
[[Muinsuskaitseline ehitis]]: ei ; registri kood:
 
 
[[Veskihoone]] tänapäevane seisund:
 
 
 
[[Veskipais]]: [[pais]]u kõrgus 3,5 m ; [[lailäviülevool]]: Paisu seisund: HEA
 
 
 
Kalatrepp: pole ehitatud
 
 
 
Veski [[paisjärv]]e nimi on [[veskijärv]]: paisjärve kood: vee2100410
 
 
 
[[... veski sild]]:  betoonist, heas seisus, eravalduses.
 
 
 
[[Veskitee]]: kinnistu koosseisus, eravaldus.
 
 
 
Veski kinnistu eraldiseisev; Veski on elam-kinnistu osa. Veski kinnistu number: ...
 
 
 
== Hoone info ==
 
 
 
Veskihoone on hävinenud, varemed on looduses lihtsalt leitavad. Varemetes on osaliselt säilinud vundament, turbiinikanal, osaliselt nähtav välisseinte perimeeter.
 
 
 
Paisjärvealale on ehitatud 2008. a. suvel maanteetruup. Algne maantee-trass veski eest paremkaldal pole kasutuses. Vasakkaldal pole ajalooline teetrass säilinud.
 
 
 
==Ehitise info==
 
Vesiveski on krohvitud väiksem maakivihoone, mis pikendatud tellisosaga.
 
 
 
==Hüdroelektrienergia tootmine==
 
 
 
== Mõis ==
 
Võiks olla üldjuhul vaid hüperlingina vastavalt [[...mõis]]
 
 
 
== Fotod ==
 
 
 
== Fotod ja kaardid ==
 
 
 
==WikiGalerii==
 
 
 
<gallery mode=packed heights=100px>
 
File:Joaveski_hoone.jpeg|Joaveski
 
File:Joaveski_karestik.jpeg|Joaveski
 
File:Joaveski_korsten.jpeg|Joaveski
 
File:Joaveski_veskikivid.jpeg|Joaveski
 
</gallery>
 
 
 
 
 
 
 
<gallery>
 
3Mellin_1797.PNG|Joa ja Koila veskid 1796. a Mellini atlasel  EAA.2041.1.186
 
19sajkanal.jpg| Kanal 19.saj keskpaiga eskiis-plaanil EAA. 854. 4. 779
 
1898verstakaart.jpg|Joa veski tingmärk ja kanal  1898. a. verstakaardil EAA.845.4.27a.23
 
Verstanesaksak.jpg|Kanal ja veski 20.saj algul saksakeelsel verstakaardil ERA.T-6.3.254
 
Jagovall 1936.PNG| Joa veski hooned ja kanal 1936. a. katastrikaardil. ERA.T-3.1.39 leht1
 
Joa_veski_17_saj.jpg|Joa veski Jägala koolmekoha juures. 17. sajandi II pool. EAA.1.2.C-III-3 leht1
 
</gallery>
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
== Muu info ja välislingid ==
 
 
 
==Lisanduv huviväärtus=
 
Alaveski loomapark.
 
 
 
== Lisalugemist ==
 
 
 
http://weskiwiki.veskivaramu.ee/index.php?title=Joa_veski
 
 
 
[https://drive.google.com/open?id=17rZtzu1UrUXwQ7pbqP6nNlNOy-k&usp=sharing [[Pärlijõe veskite kaart]] GoogleMaps rakenduses]
 
 
 
[http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=6;-754447606;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=-584199136 Saarlase seitse allikat]
 
 
 
[http://epl.delfi.ee/news/eesti/kakssada-aastat-vana-veski-toodab-elektrit?id=50866889 200 a vana veski toodab elektrit]
 
 
 
[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vorumaateataja20090711.1.6 Veski uus hingamine]
 
 
 
[https://issuu.com/martinmark/docs/saarlase-ajalugu Saarlase küla ajalugu]
 
 
 
[https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rlij%C3%B5gi Pärlijõgi vikipeedias ]
 
 
 
 
 
 
 
[https://www.google.ee/maps/uv?hl=en&pb=!1s0x46ea57fbcfc2c7fb:0x740226335369f950!2m22!2m2!1i80!2i80!3m1!2i20!16m16!1b1!2m2!1m1!1e1!2m2!1m1!1e3!2m2!1m1!1e5!2m2!1m1!1e4!2m2!1m1!1e6!3m1!7e115!4shttps://lh5.googleusercontent.com/p/AF1QipOHIjYTasVqttbYc4UlLgfCm0VxCQV5JWkMIYEb%3Dw239-h160-k-no!5sSaarlas%C3%B5+k%C3%BClalistemaja+-+Google+Search&imagekey=!1e10!2sAF1QipOHIjYTasVqttbYc4UlLgfCm0VxCQV5JWkMIYEb&sa=X&ved=0ahUKEwiu-YvRgqPcAhVFiywKHTtgB2AQoioItwEwFA Google kollektsioon]
 
 
 
== Viited ==
 
 
 
== Sildid-Kategooriad ==
 
 
 
[[Category:Vesiveskid]] [[Category:Elektri tootmine]]  [[Category:Pärlijõe veskid]] [[Category:Vesioinas]]
 
 
 
 
 
==Nimed==
 
Veski asulajärgne tänapäevane nimekuju on [[Eiheveski]]. Paralleelnimed ja lisanimed on [[Saarlase veski]].Veski oli/on jõuallika tüübilt [[vesiveski]]
 
 
 
Sauniku <b>veski</b> koht<div><br>&nbsp;</div><div><a href="http://pk.rmk.ee/parandkultuur/AU/AU114.jpg" target="_blank">Fotod RMK andmebaasis</a></div><div><br>&nbsp;</div>
 
 
 
EW seadusandluse mõistes oli [[veskipidaja]] veskitööndusliku ärifirma registreeritud juht.
 
 
 
Kõnekeeles on [[veskipidaja]] isik, kelle tegevuseks on veski kõigekülgses toimimises hoidmine.
 
 
 
[[Veskipidaja]] oli enamasti isikustatud, näiteks omanik, rentnik või äriühingu juht.
 
 
 
[http://www.veskivaramu.ee Viljandimaa veskid 1930. a. seisuga]
 
 
 
*[[ Lühiveski ]]
 
[[File:Sulbirahvas1937a.JPG|100px| Inimesed Sulbi veski uksel]]
 
[[File:Koos.jpg|350x350px| Sulbi enne ja nüüd]]
 
 
 
==Nimed==
 
 
 
Veski asulajärgne tänapäevane nimekuju on '''[[ Lühiveski ]]'''. Paralleelnimed ja lisanimed on '''[[ Jupiveski ]]'''.
 
 
 
Veski oli/on jõuallika tüübilt [[ auruveski ]] [[Category:Auruveskid ]] ja toodangu tüübilt [[ kamaveski ]] [[Category:Kamaveskid ]]
 
 
 
''saksa k.'' '''[[ Testen  Mühle]]'''
 
 
 
==Asukoht==
 
[https://maps.google.com/maps?q=..._veski@58.022158,26.068181 Asukoht Google kaardil N:58.022158 E:26.068181]
 
Veski oli/on [[jõuallika tüüp|jõuallika tüübilt]] [[vesiveski]] [[Category:Vesiveskid]] ja [[toodangu tüüp|toodangu tüübilt]] [[jahu- ja saeveski]] [[Category:Jahu- ja saeveskid]].
 
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&bbox=613153.88766755,6425344.7521835,613304.7665738,6425435.6945663&punkt=613245.78218985,6425406.2023799  Asukoht Maaameti kaardil X: 6425414  Y:613248 ]
 
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1182&HEIGHT=706&zlevel=9,682763.55419384,6425412.0613247 Asukoht Maaameti kaardil X: 6425414  Y:613248 ]
 
 
 
Veski asukoht, aadress: [[ Testimaa maakond  ]] [[Category:Testimaa maakonna veskid ]], [[ Tesa vald ]] [[Category:Tesa valla veskid ]], [[ Testja küla ]], [[ Veskioru talu ]].
 
 
 
Kinnistu nr 69702:001:0111 ;[[ elamumaa koosseisus ]]; [[Category:Iseseisev kinnistu ]] [[kasutustüüp]]: passiivne [[Category:Aktiivkasutuses kinnistu ]].
 
 
 
Kaugus Tallinnast : 45 km. Asumi kood: 3380049
 
 
 
Vanema haldusjaotuse järgi [[ Testumaa ]],  [[ Puka vald]] (1922 a.) või ka  [[ Rõuge kihelkond ]] [[Category: Rõuge kihelkonna veskid ]],  [[ Ruunamõisa mõis]] (kuni 1917).
 
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1182&HEIGHT=706&zlevel=9,682763.55419384,6425414.0613248 Asukoht Maaameti kaardil X: 6425414  Y:613248 ]
 
 
 
[https://maps.google.com/maps?q=..._veski@57.688718,26.890266 Asukoht Google kaardil N: 57.688718 E: 26.890266 ]
 
[https://maps.google.com/maps?q=Kaubi_veski@57.955679,25.913021 , Asukoht Google kaardil N: 57.955679  E: 25.913021 ]
 
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1182&HEIGHT=706&zlevel=9,6425414,613248 Asukoht Maaameti kaardil  X: 6425414  Y:613248]
 
 
 
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/... Asukoht Maaamet kaardil X: 6397778 Y: 672350 ]
 
 
 
Vesikondlik paiknemine: [[ Härjapea jõgi ]] [[Category:Rõuge jõe veskid ]], veekogu kood: 545678 , umbes selle  [[ alamjooksul ]]. Jõe [[suubla]] või [[eesvool]]: [[ Joa jõgi ]] =>> [[ Õhne ]]
 
 
 
==Tehniline teave==
 
 
 
[[Muinsuskaitseline ehitis]]: jah on  registri kood:  mka34567 [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=14659 << Link Muinsuskaitseameti andmebaasi>> ] [[Category:Muinsuskaitselised veskid ]]
 
 
 
[[Veskihoone]] üldine tänapäevane seisund: heas korras [[Category: Oletatav veski koht ]]
 
 
 
[[Veskipaisu]] üldine tänapäevane seisund: paisutus puudub [[Category: Säilinud veskipaisud ]], [[paisu]] kõrgus: 0.7 m [[Category: Kivivare jões ]], ülevoolu tüüp: [[ lailäviülevool ]], [[kalatrepp]]: valmis 2017 [[Category: Kalatrepp ]], [[Paisutus]]: olemas ; Veski [[paisjärv]]e nimi on Mõdriku järv , paisjärve kood: vee453245 [[Category: Veskijärved ]]; [[Veski sild]]:  puudub , materjal: teras  , [[veskitee]]: külasisene
 
 
 
==Hüdroelektrienergia tootmine==
 
 
 
alates 2011 [[Category:Väliseadmes ]]
 
 
 
==Ehitise info==
 
 
 
eluhoonena
 
 
 
== Ajalugu ==
 
 
 
vana veski
 
 
 
== Pärimus ==
 
 
 
pärimus
 
 
 
==Lisanduv huviväärtus==
 
 
 
mõis
 
 
 
== Fotod ==
 
 
 
link5
 
 
 
== Fotod ja kaardid ==
 
 
 
link4
 
 
 
==WikiGalerii==
 
 
 
link4
 
 
 
== Lisainfo ja välised lingid ==
 
 
 
link4
 
 
 
== Viited ==
 
 
 
 
 
 
 
--------------------------------------------
 
*[[Lühiveski]]
 
 
 
==Nimed==
 
 
 
Veski asulajärgne tänapäevane nimekuju on '''[[Lühiveski]]'''. Paralleelnimed ja lisanimed on '''[[Jupiveski]]'''.
 
 
 
Veski oli/on jõuallika tüübilt [[auruveski]] [[Category:Auruveskid]] ja toodangu tüübilt [[kamaveski]] [[Category:Kamaveskid]]
 
 
 
''saksa k.'' '''[[Testen Mühle]]'''
 
 
 
==Asukoht==
 
 
 
Veski asukoht, aadress: [[Testimaa maakond ]] [[Category:Testimaa maakonna veskid]], [[Tesa vald]] [[Category:Tesa valla veskid]], [[Testja küla]], [[Veskioru talu]].
 
 
 
Kinnistu nr69702:001:0111;[[elamumaa koosseisus]]; [[Category:Iseseisev kinnistu]] [[kasutustüüp]]:passiivne[[Category:Aktiivkasutuses kinnistu]].
 
 
 
Kaugus Tallinnast :45km. Asumi kood:3380049
 
 
 
Vanema haldusjaotuse järgi [[Testumaa]],  [[Pukavald]] (1922 a.) või ka  [[Rõuge kihelkond]] [[Category:Rõuge kihelkonna veskid]],  [[Ruunamõisamõis]] (kuni 1917).
 
 
 
[https://maps.google.com/maps?q=..._veski@57.688718,26.890266 Asukoht Google kaardil N:57.688718E:26.890266]
 
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/... Asukoht Maaamet kaardil X:6397778Y:672350]
 
 
 
Vesikondlik paiknemine: [[Härjapea jõgi]] [[Category:Rõuge jõe veskid]], veekogu kood:545678, umbes selle  [[alamjooksul]]. Jõe [[suubla]] või [[eesvool]]: [[Joa jõgi]] =>> [[Õhne]]
 
 
 
==Tehniline teave==
 
 
 
[[Muinsuskaitseline ehitis]]:jah on registri kood: mka34567[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=14659<< Link Muinsuskaitseameti andmebaasi>> ] [[Category:Muinsuskaitselised veskid]]
 
 
 
[[Veskihoone]] üldine tänapäevane seisund:heas korras[[Category:Oletatav veski koht]]
 
 
 
[[Veskipaisu]] üldine tänapäevane seisund:paisutus puudub[[Category:Säilinud veskipaisud]], [[paisu]] kõrgus:0.7 m[[Category:Kivivare jões]], ülevoolu tüüp: [[lailäviülevool]], [[kalatrepp]]:valmis 2017[[Category:Kalatrepp]], [[Paisutus]]:olemas; Veski [[paisjärv]]e nimi onMõdriku järv, paisjärve kood:vee453245[[Category:Veskijärved]]; [[Veski sild]]: puudub, materjal:teras , [[veskitee]]:külasisene
 
 
 
<span style="font-size:250%">'''[[Mõisatõlk]]'''
 
 
 
 
 
 
 
==Hüdroelektrienergia tootmine==
 
 
 
alates 2011[[Category:Väliseadmes]]
 
 
 
==Ehitise info==
 
 
 
eluhoonena
 
 
 
== Ajalugu ==
 
 
 
vana veski
 
 
 
== Pärimus ==
 
 
 
pärimus
 
 
 
==Lisanduv huviväärtus==
 
 
 
mõis
 
 
 
== Fotod ==
 
 
 
link5
 
 
 
== Fotod ja kaardid ==
 
 
 
link4
 
 
 
==WikiGalerii==
 
 
 
link4
 
 
 
== Lisainfo ja välised lingid ==
 
 
 
link4
 
 
 
== Viited ==
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
*[[Lühiveski]]
 
 
==Nimed==
 
 
Veski asulajärgne tänapäevane nimekuju on '''[[Lühiveski]]'''. Paralleelnimed ja lisanimed on '''[[Jupiveski]]'''.
 
 
Veski oli/on jõuallika tüübilt [[auruveski]] [[Category:Auruveskid]] ja toodangu tüübilt [[kamaveski]] [[Category:Kamaveskid]]
 
 
''saksa k.'' '''[[Testen Mühle]]'''
 
 
==Asukoht==
 
 
Veski asukoht, aadress: [[Testimaa maakond ]] [[Category:Testimaa maakonna veskid]], [[Tesa vald]] [[Category:Tesa valla veskid]], [[Testja küla]], [[Veskioru talu]].
 
 
Kinnistu nr69702:001:0111;[[elamumaa koosseisus]]; [[Category:Iseseisev kinnistu]] [[kasutustüüp]]:passiivne[[Category:Aktiivkasutuses kinnistu]].
 
 
Kaugus Tallinnast :45km. Asumi kood:3380049
 
 
Vanema haldusjaotuse järgi [[Testumaa]],  [[Pukavald]] (1922 a.) või ka  [[Rõuge kihelkond]] [[Category:Rõuge kihelkonna veskid]],  [[Ruunamõisamõis]] (kuni 1917).
 
 
[https://maps.google.com/maps?q=..._veski@57.68871826.890266Asukoht Google kaardil N:57.688718E:26.890266]
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/... Asukoht Maaamet kaardil X:6397778Y:672350]
 
 
Vesikondlik paiknemine: [[Härjapea jõgi]] [[Category:Rõuge jõe veskid]], veekogu kood:545678, umbes selle  [[alamjooksul]]. Jõe [[suubla]] või [[eesvool]]: [[Joa jõgi]] =>> [[Õhne]]
 
 
==Tehniline teave==
 
 
[[Muinsuskaitseline ehitis]]:jah on registri kood: mka34567[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=14659<< Link Muinsuskaitseameti andmebaasi>> ] [[Category:Muinsuskaitselised veskid]]
 
 
[[Veskihoone]] üldine tänapäevane seisund:heas korras[[Category:Oletatav veski koht]]
 
 
[[Veskipaisu]] üldine tänapäevane seisund:paisutus puudub[[Category:Säilinud veskipaisud]], [[paisu]] kõrgus:0.7 m[[Category:Kivivare jões]], ülevoolu tüüp: [[lailäviülevool]], [[kalatrepp]]:valmis 2017[[Category:Kalatrepp]], [[Paisutus]]:olemas; Veski [[paisjärv]]e nimi onMõdriku järv, paisjärve kood:vee453245[[Category:Veskijärved]]; [[Veski sild]]: puudub, materjal:teras , [[veskitee]]:külasisene
 
 
==Hüdroelektrienergia tootmine==
 
 
alates 2011[[Category:Väliseadmes]]
 
 
==Ehitise info==
 
 
eluhoonena
 
 
== Ajalugu ==
 
 
vana veski
 
 
== Pärimus ==
 
 
pärimus
 
 
==Lisanduv huviväärtus==
 
 
mõis
 
 
== Fotod ==
 
 
link5
 
 
== Fotod ja kaardid ==
 
 
link4
 
 
==WikiGalerii==
 
 
link4
 
 
== Lisainfo ja välised lingid ==
 
 
link4
 
 
== Viited ==
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
-----------------------------
 
*[[ Lühiveski ]]
 
 
 
==Nimed==
 
 
 
Veski asulajärgne tänapäevane nimekuju on '''[[ Lühiveski ]]'''. Paralleelnimed ja lisanimed on '''[[ Jupiveski ]]'''.
 
 
 
Veski oli/on jõuallika tüübilt [[ auruveski ]] [[Category:Auruveskid ]] ja toodangu tüübilt [[ kamaveski ]] [[Category:Kamaveskid ]]
 
 
 
''saksa k.'' '''[[ Testen  Mühle]]'''
 
 
 
==Asukoht==
 
 
 
Veski asukoht, aadress: [[ Testimaa maakond  ]] [[Category:Testimaa maakonna veskid ]], [[ Tesa vald ]] [[Category:Tesa valla veskid ]], [[ Testja küla ]], [[ Veskioru talu ]].
 
 
 
Kinnistu nr 69702:001:0111 ;[[ elamumaa koosseisus ]]; [[Category:Iseseisev kinnistu ]] [[kasutustüüp]]: passiivne [[Category:Aktiivkasutuses kinnistu ]].
 
 
 
Kaugus Tallinnast : 45 km. Asumi kood: 3380049
 
 
 
Vanema haldusjaotuse järgi [[ Testumaa ]],  [[ Puka vald]] (1922 a.) või ka  [[ Rõuge kihelkond ]] [[Category: Rõuge kihelkonna veskid ]],  [[ Ruunamõisa mõis]] (kuni 1917).
 
 
 
Vesikondlik paiknemine: [[ Härjapea jõgi ]] [[Category:Härjapea jõe veskid]]
 
 
 
 
 
 
 
------------------------------
 
*[[ Lühiveski ]]
 
 
 
==Nimed==
 
 
 
Veski asulajärgne tänapäevane nimekuju on '''[[ Lühiveski ]]'''. Paralleelnimed ja lisanimed on '''[[ Jupiveski ]]'''.
 
 
 
Veski oli/on jõuallika tüübilt [[ auruveski ]] [[Category:Auruveskid ]] ja toodangu tüübilt [[ kamaveski ]] [[Category:Kamaveskid ]]
 
 
 
''saksa k.'' '''[[ Testen  Mühle]]'''
 
 
 
==Asukoht==
 
 
 
Veski asukoht, aadress: [[ Testimaa maakond  ]] [[Category:Testimaa maakonna veskid ]], [[ Tesa vald ]] [[Category:Tesa valla veskid ]], [[ Testja küla ]], [[ Veskioru talu ]], kinnistu nr 69702:001:0111 [[ eraldiseisev veskikinnistu ]]. [[Category:Iseseisev kinnistu ]], [[kinnistu kasutustüüp]]: passiivne [[Category:Aktiivkasutuses kinnistu ]]. Kaugus Tallinnast : 45 km. Asumi kood: 3380049
 
 
 
Vanema haldusjaotuse järgi [[ Testumaa ]],  [[ Puka vald]] (1922 a.) või ka  [[ Rõuge kihelkond ]] [[Category: Rõuge kihelkonna veskid ]],  [[ Ruunamõisa mõis]] (kuni 1917).
 
 
 
Vesikondlik paiknemine: [[ Härjapea jõgi ]]
 
== Nimed ==
 
'''[[ Rotermani prooviveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[ mootorveski ]]  [[Category:Mootorveskid]]  ja toodangu tüübilt [[  jahuveski ]]  [[Category:Jahuveskid]] 
 
''saksa k.'' '''[[ Rotthermann  Mühle]]'''
 
 
 
== Asukoht == 
 
Veski asukoht, aadress:  [[ Harju maakond ]] [[Category:Tallinna veskid]]  ,  [[ Kose vald ]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
''Uue artikli koostamise alustamine'': https://weskiwiki.ee/index.php?title=SIIA_KIRJUTA_UUE_ARTIKLI_NIMI&action=edit
 
 
 
'''Märkus,tähelepanek:''' 30.01 - [[SISUPUU]]s olevates menüüdes peaks eelkõige kajastuma [[Artiklite sarjd]]. Sisuseletused koondada [[MÕISTED]] alla .
 
 
 
'''Vihje:'''
 
20.02.2018  #REDIRECT [ [ kuhu ] ] abil suunata VESKID -> Veskite loendisse.
 
----------------------------------------------------------------------------------------------------------
 
-----------------------------------------------------------------------------------------------------------
 
-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
 
 
 
*[[ Prooviveski ]] (Rotermanni)
 
 
 
== Nimed ==
 
'''[[ NNN prooviveski ]]'''. Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''.
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[ kkk veski ]] ja toodangu tüübilt [[ jahuveski ]].
 
<ref>  Eesti kohanimeraamat, Tallinn, 2016  </ref>.
 
 
 
''Saksa k.'' '''[[NNNes  Mühle]]''' .
 
[[Category:Jahuveskid]] [[Category:Vanaveskid]] [[Category:Vesiveskid]]  [[Category:Hüdroelektrijaamad]] [[Category:Mootorveskid]]
 
 
 
== Asukoht == 
 
Veski asukoht, aadress:  [[ H maakond ]] ,  [[ K vald ]] ,  [[ L küla ]] ,  [[ V talu ]] , kinnistu nr 12345:000:1111 ( eraldiseisev, elamumaa osa  ). Asumi kood: 9876543.
 
 
 
Vanema haldusjaotuse järgi  [[ Eestimaa ]] ,  [[ P vald ]]  (1922 a. järgi) või ka [[ R kihelkond ]] , [[ V mõis ]] (kuni 1917. a). 
 
Vesikondlik paiknemine:  [[ Härjapea jõgi ]] kood: 545678 , umbes selle  [[ keskjooksul ]] . Jõe [[eesvool]]:  [[Pärlijõgi]] =>> [[Mustjõgi]]
 
[https://maps.google.com/maps?q=NIMI_veski@57.688718,26.890266 Asukoht Google kaardil N: 57.688718  E: 26.890266 ]
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/... Asukoht Maaamet kaardil X:  Y:  ]
 
[[Category:Harjumaa veskid]]  [[Category:X valla veskid]] [[Category:Eraldiseisev kinnistu]] [[Category:R kihelkonna veskid]] [[Category:H jõe veskid]]
 
 
 
== Veski üldine seisund ==
 
[[Veskihoone säilinud]], [[pais]] hävinud, [[veskijärv]] [[veski paisjärv]] paisutatud uues asukohas.
 
[[Category:Säilinud veskid]]  [[Category:Säilinud veskihooned]] [[Category:Hävinud veskid]] [[Category:Endine veskikoht]]
 
 
 
 
 
== Tehniline teave ==
 
[[Muinsuskaitseline ehitis]]: jah/ei; registri kood:
 
[[Category:Munsukaitselised veskid]]
 
 
 
[[Veskipaisu]] üldine tänapäevane seisund: 
 
[[Category:Säilinud veskipaisud]]
 
 
 
[[pais]]u kõrgus: 
 
 
 
[[Paisutus]] -
 
 
 
Ülevoolu tüüp [[lailäviülevool]]
 
 
 
[[Kalatrepp]]:  [[Category:Kalatrepiga veskid]]
 
 
 
Veski [[paisjärv]]e nimi on  , paisjärve kood: 
 
 
 
[[Veski sild]]:   
 
 
 
[[Veskitee]]:
 
 
 
== Tehniline teave ==
 
:Üldandmed
 
::Veskihoone üldine tänapäevane seisund: '''varemed''', kivimüürid stabiilsed.
 
::Hoone materjal: paekivi
 
::Veskipaisu üldine tänapäevane seisund: likvideeritud
 
::Paisu kõrgus:  arvatavalt ~ 3-6 m
 
::Ülevoolu tüüp: lailäviülevool
 
::Paisutus: puudub
 
::Veski paisjärve: pole säilinud
 
::Veski sild: pole olnud
 
:Piirangud
 
::Muinsuskaite objrkt
 
 
 
==Ehitiste info==
 
 
 
== Ajalugu ==
 
 
 
== Pärimus == 
 
 
 
==Hüdroelektrienergia tootmine==
 
 
 
==Lisanduv huviväärtus== 
 
 
 
== Fotod ==
 
 
== Fotod ja kaardid == 
 
 
 
==WikiGalerii== 
 
 
 
== Lisainfo ja lingid ==
 
*[[ Prooviveski ]]
 
 
== Nimed ==
 
'''[[ Rotermani prooviveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[ mootorveski
 
*[[ Prooviveski ]]
 
 
== Nimed ==
 
'''[[ Rotermani prooviveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[ mootorveski ]] 
 
 
 
 
*[[ Eiheveski ]]
 
 
 
== Nimed ==
 
'''[[ Eiheveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Saarlase veski ]]'''  Veski oli jõuallika tüübilt [[ vesiveski ]] [[Category:Vesiveskid]]  ja toodangu tüübilt  [[jahuveski]]
 
 
 
 
 
*[[ Prooviveski ]]
 
 
 
== Nimed ==
 
'''[[ Rotermani prooviveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[ mootorveski ]]  [[Category:Mootorveskid]]  ja toodangu tüübilt [[  jahuveski ]]  [[Category:Jahuveskid]] 
 
''saksa k.'' '''[[ Rotthermann  Mühle]]'''
 
 
 
== Asukoht == 
 
Veski asukoht, aadress:  [[ Harju maakond ]] [[Category:Tallinna veskid]]  ,  [[ Kose vald ]]
 
 
 
== Viited ==
 
 
 
-------------------------------------------------------------------------------------------
 
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------
 
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
 
 
 
 
 
 
 
<span style="font-size:150%">AEG, TOIT ja ENERGIA
 
 
 
<div class="row">       
 
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]'''i - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades. </div>
 
  <div class="small-2 columns">'''40000 eKr'''</div>
 
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].</div>
 
</div>
 
 
 
<div class="row">   
 
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja '''[[jahvekivi]]'''.</div>
 
  <div class="small-2 columns">'''30000 eKr'''</div>
 
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].</div>
 
</div>
 
 
 
<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
 
<li>[[File:0033 weichseli jäätumine.jpg|80px|Jääaeg 1]]</li>
 
<li>[[File:0031 kaart jääajast.jpg|100px|Jääaeg 2]]</li>
 
<li>[[File:Saarlasekoht.JPG|100px|Veski jääga]]</li>
 
<li>[[File:0030 Jääaeg.jpg|100px|Jääaeg 2]]</li>
 
</ul>
 
 
 
<div class="row">       
 
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Euroopas  kulmineerub viimane [[jääaeg]]. Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast [[jääaeg]]a nimetatakse [[Wichseli jäätumine]].</div>
 
  <div class="small-2 columns">'''20000 eKr'''</div>
 
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud jääkilbi ja liustikega, mille paksus arvatakse olevat olnud kuni 1500 meetrit.</div>
 
</div>
 
 
 
<div class="row">       
 
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Lääne-Aasias hakkavad tekkima esimesed [[püsiasulad]].</div>
 
  <div class="small-2 columns">'''12 500 eKr'''</div>
 
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' hakkab territoorium vähehaaval vabanema [[mandrijää]]st.</div>
 
</div>
 
 
 
see siin on proov
 
 
 
see siin on proov
 
 
 
see siin on proov
 
 
 
see siin on proov
 
  
see siin on proov
+
Suurte hollandi tüüpi tuuleveskite õitseaeg jäi Eestis ometi lühikeseks. 1930. aastatel lõpetasid paljud tuulest sõltuvad veskid töö, sest nad jäid konkurentsivõimelt alla auru- ja mootorveskitele. Väikestele pukktuulikutele omakorda sai saatuslikuks nõukogude aja sundkollektiviseerimine.
  
<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
+
Eesti Vabariigi taastamise järel majandusliku olukorra stabiliseerumisel on veskiomanikud jõudu kogunud veskite taastamiseks ja töölerakendamiseks kas põhitegevuseks või mõneks uudseks tegevuseks. Arvukalt on veskeid, milles asuvad toitlustus- või majutuskohad, puhkekompleksid, muuseumid, isegi elumajad. Viimastel aastatel on lisandunud töökorda tehtud tuulikuid Saaremaal, Hiiumaal ja mujal, nt Seidlas Järvamaal. Paljud kunagisest tuhatkonnast tuulikust on aga pöördumatult hävinud.
<li>[[File:0033 weichseli jäätumine.jpg|100px|Jääaeg 1]]</li>
+
Juba 19. sajandist on Eesti aladel vee- ja tuulejõudu kasutatud majanduses mehhaniseerimiseks ja elektri tootmiseks, rajatud hüdroelektrijaamu ja tuulikuid elektri tootmiseks. Viimastel aastatel on taastuvenergia tootmine hoogustunud ja tuuleparkide loomine laienenud eriti rannikualadel Lääne- ja Põhja-Eestis ning saartel. Ka väiketuulikuid kasutatakse kodumajapidamistes jälle järjest rohkem.  
<li>[[File:0031 kaart jääajast.jpg|100px|Jääaeg 2]]</li>
 
<li>[[File:Saarlasekoht.JPG|100px|Veski jääga]]</li>
 
<li>[[File:0030 Jääaeg.jpg|100px|Jääaeg 2]]</li>
 
</ul>
 
  
 +
Tänapäeval esindab veskipidajate huvisid 20. septembril 2003 asutatud [[MTÜ Eesti Veskivaramu]].
 +
==Veskite nimede kujunemisest==
 +
Asulajärgne veski nimi
  
 +
Enamkasutatav veski nimi
  
{|
+
Veski eksi-nimi
|long sentence is used to demonstrate text wrapping.
 
This additional sentence makes the text even longer.
 
This additional sentence makes the text even longer.
 
Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit,
 
sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua.
 
Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco
 
laboris nisi ut aliquip ex ea commodo consequat. Duis aute
 
irure dolor in reprehenderit in voluptate velit esse cillum
 
|
 
pariatur. Excepteur sint occaecat cupidatat non proident, sunt in culpa qui officia deserunt mollit anim id est laborum. Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip eThis long sentence is used to demonstrate text wrapping. This additional sentence makes the text even longer. This additional sentence makes the text even longer.
 
  
Kohalik, murdeline nimekuju on '''[[Zähnä veski]]''' või ka '''[[Tsähknä veski]]'''.
+
==Toidu ja energia tehnoloogiate areng==
Väga harva esineb ka nime kirjapilt [[Tsahkna veski]].
 
  
 +
{{#slideshow:
 +
<div>1</div><div>2</div><div>3</div><div>4</div><div>5</div><div>6</div><div>7</div><div>8</div><div>9</div><div>10</div>
 +
|id=bar refresh=1000
 +
}}
  
'''40 000 eKr'''
+
<slideshow sequence="forward" transition="blindDown" center="true" transitiontime="4000" refresh="10000">
'''MAAILMAS''': Inimene hakkab kasutama [[kaevamiskepp]]i - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades.
 
'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].
 
  
'''30 000 eKr'''
+
<div>[[Image:Slide1.PNG|slide 1]]</div>
'''MAAILMAS''', Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja '''[[jahvekivi]]'''.
+
<div>[[Image:Slide2.PNG|slide 2]]</div>
'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].
+
<div>[[Image:Slide3.PNG|slide 3]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide4.PNG|slide 4]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide5.PNG|slide 5]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide6.PNG|slide 6]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide7.PNG|slide 7]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide8.PNG|slide 8]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide9.PNG|slide 9]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide10.PNG|slide 10]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide11.PNG|slide 11]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide12.PNG|slide 12]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide13.PNG|slide 13]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide14.PNG|slide 14]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide15.PNG|slide 15]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide16.PNG|slide 16]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide17.PNG|slide 17]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide18.PNG|slide 18]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide19.PNG|slide 19]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide20.PNG|slide 20]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide21.PNG|slide 21]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide22.PNG|slide 22]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide23.PNG|slide 23]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide24.PNG|slide 24]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide25.PNG|slide 25]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide26.PNG|slide 26]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide27.PNG|slide 27]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide28.PNG|slide 28]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide29.PNG|slide 29]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide30.PNG|slide 30]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide31.PNG|slide 31]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide32.PNG|slide 32]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide33.PNG|slide 33]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide34.PNG|slide 34]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide35.PNG|slide 35]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide36.PNG|slide 36]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide37.PNG|slide 37]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide38.PNG|slide 38]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide39.PNG|slide 39]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide40.PNG|slide 40]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide41.PNG|slide 41]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide42.PNG|slide 42]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide43.PNG|slide 43]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide44.PNG|slide 44]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide45.PNG|slide 45]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide46.PNG|slide 46]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide47.PNG|slide 47]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide48.PNG|slide 48]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide49.PNG|slide 49]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide50.PNG|slide 50]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide51.PNG|slide 51]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide52.PNG|slide 52]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide53.PNG|slide 53]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide54.PNG|slide 54]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide55.PNG|slide 55]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide56.PNG|slide 56]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide57.PNG|slide 57]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide58.PNG|slide 58]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide59.PNG|slide 59]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide60.PNG|slide 60]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide61.PNG|slide 61]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide62.PNG|slide 62]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide63.PNG|slide 63]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide64.PNG|slide 64]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide65.PNG|slide 65]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide66.PNG|slide 66]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide67.PNG|slide 67]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide68.PNG|slide 68]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide69.PNG|slide 69]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide70.PNG|slide 70]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide71.PNG|slide 71]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide72.PNG|slide 72]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide73.PNG|slide 73]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide74.PNG|slide 74]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide75.PNG|slide 75]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide76.PNG|slide 76]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide77.PNG|slide 77]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide78.PNG|slide 78]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide79.PNG|slide 79]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide80.PNG|slide 80]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide81.PNG|slide 81]]</div>
 +
<div>[[Image:Slide82.PNG|slide 82]]</div>
 +
</slideshow>

Redaktsioon: 27. mai 2021, kell 17:03

KRONOLOOGIA ja AJALUGU

Viljatöötlemise ajaloost, L. Aarma

Kuvatõmmis ajalehest, lk 15
Kuvatõmmis ajalehest, lk 16


RAPLAMAA SÕNUMID, 7. märts 2018 Nr 3 (259) Väljaandja: OÜ Nädaline  ; Rapla 79511, Viljandi mnt 6, tel 489 2133, 5567 3260, Toimetaja Tõnis Tõnisson, e-post: tonis.tonisson@sonumid.ee; KODULOOLANE, Viljatöötlemise ajaloost Raplamaal – veskid; Liivi Aarma.


Põllupidamise kõrval oli maal teiseks suuremaks tegevusharuks viljatöötlemine. Enne vee või tuule jõul töötavate veskite ilmumist jahvatati leivavilja käsikiviga, mis jäi kasutusse ka veskite levides. Käsikivide konstruktsioon oli igal pool ühesugune - kaks üksteise peal asetsevat maakivist raiutud silindrikujulist kivi läbimõõduga 50-60 cm ning kõrgusega 12-15 cm, kusjuures pealmist kivi sai kõrgemale või madalamale lasta, reguleerides nii kivide vahet vastavalt sellele, kui peent või jämedat jahu sooviti. Ülemise kivi küljes oli käsipuu, millega kivi ringi aeti.

13. sajand tõi kaasa mitmeid uusi tehnilisi lahendusi. Varasema tehnika olulisemaks saavutuseks tuleks pidada vee-ja tuulejõu kasutamise algust. Veejõudu rakendati mehhaaniliselt vesiratta abil ning nagu juba Euroopas, nii hakati siingi kasutama eelkõige seda veskites. Tehnilise mõtte hilisem areng viis vesiratta kaudu rakendatava vee jõu kasutamise üha uutele tootmisaladele – laudade saagimisele, vasehaamrite töötamisele, paberi valmistamisele, riide vanutamisele jm.

Muinasaegsele leivavilja käsikiviga jahvatamise kõrvale tõid ristisõdijad esimese ettevõtmisena vallutuse järel lääniks antud maadele, enamasti jõgede ja ojade kaldaile, veskid. Veskid teenisid omanikele nende enda leivajahu vajaduste rahuldamise kõrval ka tulu.

Esimest vesiveskit Eestis on kirjalikes allikates nimetatud Taani hindamisraamatus Koila veski Jõelähtme kihelkonnas. Mõnevõrra hiljem on leidnud kirjasõnas ära märkimist Raplamaal aastatel 1278-1284 Kirivere vesiveski (tänapäeva Vardi küla vesiveski). Raplamaale jääva Kullamaa kihelkonna osas on esimesena mainitud 1516. aastal Loodna Sittakot küla veskit.

Nii kujunes ordu aja lõpuks normiks, et igas maavalduses oli olemas jahu jahvatamiseks vähemalt üks veski. Põhja-Eestis ehitati suurem osa veskeid vesiveskitena, mis olid kindlamad ega sõltunud tuulest.

Samas olid vesiveskite kõrval kasutuses ka tuuleveskid. Esimesed teated tuuleveskitest Liivimaa territooriumil pärinevad 14. sajandist. Paar sajandit hiljem kerkisid Eestis mõisate juurde suured hollandi tüüpi peast pööratavad tuuleveskid. Eesti traditsioonilistes paekasutuspiirkondades, teiste seas Harju- ja Raplamaal, levisid enamasti üleni kivist kehandiga tuuleveskid.

Rootsi ajal soosisid mõisnikud talupoegade endi ehitatud veskeid, ka jagasid mõisad hoolduskulusid talupoegadega. Nii hoolitses Tohisoo mõisnik ise veskikivide vahetuse eest iga viie aasta tagant, ning ka raua- ja puuosade korrashoiu ja parandamise eest. Mölder teotses ainult veski puutööde kallal.

Veskis oli tavaliselt töös üks paar veskikive. Kahe või enama kivipaariga veskeid oli Põhja-Eestis vähe, näiteks Tohisool ja Vaimõisas olid veskites rohkem kui üks paar veskikive, iga kivipaari jaoks pidi olema ehitatud omaette vesiratas.

Mõisaveskite omamise vormid olid erinevad. Mõnedes kohtades renditi veskid välja möldritele aastate kaupa. Osaliselt oli rent rahas, enamasti aga viljas. Traditsiooniline tasumine toimus mativiljaga või nõuti üks nuumsiga aastas. Mõisad olid huvitatud puhta vilja saamisest veskitest, nii et jahu ei olnud segatud aganatega, nagu seda lasksid endale teha talupojad. 1686. aasta sügisel oli Purila veski möldrilt tulnud mõisa mativili segatud rohkete aganatega ning seda peeti sobilikuks toiduks vaid mõisa karjustele (Gutsherde) ja mõisatöölistele.

Venemaa seaduste järgi oli veskipidamise ainuõigus mõisnikel (kuni aastani 1871).

18. sajandil oli igas mõisas enam-vähem üks või mitu jahuveskit. Harjumaal oli 18. sajandi lõpul mõisa kohta keskmiselt 1,3 veskit. 1801. aasta Eestimaa kuberneri aruande kohaselt töötas Põhja-Eestis vähemalt 369 vesiveskit (neist 135 kiviehitist - Harjumaal 46, Läänemaal 34), 117 hollandi tuulikut ja u 696 pukktuulik-veskit, kusjuures viimased olid levinud peamiselt kubermangu läänepoolsetel aladel.

Jahuveskite arvu kasv näitas samas teraviljakasvatuse laienemist. Sellel ajal lisandusid mõnedele vesiveskitele jahutegemise kõrval ka saeveski funktsioonid. Saeveskeid asutasid mõisnikud metsarikastes paikades jahuveskite juurde. 18.-19. sajandi pöördel oli neid Eestimaal vähemalt 38, osa neist olid nimetatud lauavabrikuteks. Saeveskid töötasid siis Kuusikul, Kärus, Kodilas ja Vahastus. Mellini atlases oli Vahakõnnu mõisa all Lihuveski vesiveski koos saeveskiga, 1810. aastast oli Vahakõnnus töötanud sae- ja kruubiveski.

Samal ajal lisandus Raplamaal teisigi veejõul töötavaid veskeid ja vabrikuid, värvikas näide nende kohta on Kuusiku. Siin töötasid alates 1770.aastate lõpust jahu- ja saeveski kõrval vaseveski Kupferhammer, tärklisepuudri vabrik, naelavabrik ja äädika pruulimiskoda Essigbrauerei. Kuusiku mõisas oli kaks kivist ehitatud suuremat jahuveskit. Neist üks oli varustatud ka kahe saeraamiga, millel töötati ainult varakevadel või sügisel suurvete ajal. 1776. aastal alustas mõisnik Hastfer tärklise tootmisega. 1774. aastal oli mõisas kirjas kuus tellisepõletajat, seega valmistati vastavalt ehitiste tellise vajadusele telliseidki kohapeal. Mõisa oli koondatud hulk ehitusmeistreid. 1780. aastal alustas tööd valmisehitatud Kuusiku vaseveski Tallinna, Narva, Vastseliina ja Põltsamaa veskite kõrval.

Vaseveski asutamine oli ennekõike seotud viina valmistamisega, kus võeti üha suuremal määral kasutusele vaskkatlaid ja tõrsi ning destilleerimiskateldele paigaldati vaskkiivreid. Siinsed tootmisseadmed olid valmistatud kohapeal. 1802. aastast hakati Kuusikul valmistama ka naelu.

Raplamaa veskite aastasadade kestel töös olemist uurides tuleb tõdeda, et kahjuks ei leidu ajaloo allikates kõikide veskite asutamise ja töötamisekohta andmeid. Seega ei pruugi siin esitatud ja autori kogutud allikate andmed alati tähistada ühes või teises paigas veskite asutamist ja tegevuse algust. Tegemist on ikkagi varajaste sajandite kohta õnnelike juhustega, et nende kirjalik äramärkimine on aset leidnud. Seetõttu ei saa me täielikku pilti varasemate sajandite veskite olemasolust ja arvukusest. Samas näitavad kogutud andmed üldisemalt veskite levikut nende esimestest asutamistest alates. Kompaktsema ja ülevaatlikuma pildi annab 18. sajandi veskitööndusest eelkõige Ludwig Mellini koostatud Liivimaa atlas. Atlast anti välja aastatel 1792-1799, kuid andmed atlase koostamise kohta olid kogutud juba 1780. aastatel.

Aastal 1873 registreeriti Eestimaa kubermangus 276 vesiveskit (1867 oli see arv 261) ja 613 tuulikut, arvestamata pukktuulikuid. Eri dokumentides ja raamatutes on toodud veskite arv erinev, sest paljudel juhtudel kasutati üht ja sama vesiveskit nii jahu- kui ka saeveskina; arvele võeti sageli aga kaks veskit. Nii kirjutas baltisaksa põllumajandusteadlane Carl Ferdinand Hueck 1845. aastal, et Eestimaa 578 mõisas on vähemalt üks vesiveski, mõnes rohkem. Tema arvates oli siis Eestimaa mõisates 700 vesiveskit.

Aastal 1919 oli Eestis 2393 jahuveskit, millest 628 töötas vee jõul, ülejäänud tuule või aurujõul.

Aastal 1920 oli siin 258 saeveskit, millest umbes 30% töötas vee jõul.

Aastal 1938 läbi viidud loenduse järgi oli Eestis 1212 veskit ja koos pukktuulikutega oli veskeid umbes 2300.

Jahuveskite seas olidki valdavad vesiveskid. 1940. aasta seisuga oli Eestis kokku 759 vesiveskit, iga jõe ääres leidus mõni neist kindlasti.


Raplamaa Sõnumid 7. märts 2018 Koduloolase väljaandmist toetavad Eesti Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupp.

[Ajaleheartikli digikoopia DIGARis ]

Veskiasjandus Eesti Vabariigis sõjaeelsetel aastatel, H. Koppel

Kõrvalepõige veskite ajalukku. Põllud, teraviljakasvatus ja veerikkad jõed lõid soodsa pinnase vesiveskite ehitamiseks Eesti aladel. Sõnadest „vesiˮ ja „kiviˮ ongi tulnud sõna „veskiˮ. Võib arvata, et Põhja-Eestis olid vesiveskid tuntud 12. sajandil või veelgi varem. Rohkem on veskitest teateid 13. sajandist. Arvatavalt on Jägala jõel asunud Koila (siis Kogael) veskit silmas peetud Taani hindamisraamatu „Suures Eestimaa Nimistusˮ, mis koostati aastail 1219–1220 ja redigeeriti aastal 1241.

14. sajandist on Eesti aladelt teateid esimestest tuuleveskitest. Need olid Lääne-Euroopa eeskujul ehitatud kogu kerega pööratavad pukktuulikud. Pukktuulikuid tekkis eriti palju tuulerikkale läänerannikule ja saartele, kus talu oma tuulik oli pikka aega talu iseolemise eriliseks väljendiks, sest mujal oli vilja jahvatamine enamasti mõisate monopol. Mõisad hakkasid ka suuri, ainult peast pööratavaid hollandi tüüpi tuulikuid ehitama, mis muutus eriti hoogsaks 18. sajandil. Mõisates oli veski majapidamise üheks kõrvalharuks, mis võimaldas rahuldada mõisa omi vajadusi ja soodsatel tingimustel andis mõisale ka lisasissetulekut. Tõeline hollandi veskite ehitusbuum puhkes aga 19. sajandi viimasel veerandil ja 20. sajandi algul, kui veskite ehitamise õigus laienes talupoegadele. Lühikese ajaga kerkis hulganisti peamiselt puidust veskeid, eelkõige Kesk-Eesti viljakasvatuspiirkondades. Nii näiteks oli enne I maailmasõda üksnes Viljandimaal sadakond talupojatuulikut. Vaid Võrumaal olid ülekaalus vesiveskid.

Veskiasjandus Eesti Vabariigis sõjaeelsetel aastatel. 1925. aastal oli Harjumaal töötavaid jahuveskeid kokku 137, neist 65 tuuleveskit ja 82 vesiveskit. Veskimajandus aga arenes edasi ja kümmekond aastat hiljem oldi sunnitud nentima, et veskeid on liiga palju!

Veskipidajate ühendusest Eesti Vabariigis. Veskitööstusel oli sõjaeelse Eesti Vabariigi rahvamajanduses küllalt suurt osatähtsus. Sellel tegevusalal ajapikku üles kerkinud mitmeid lahendust nõudvaid küsimusi arvesse võttes asutati 1936. aasta 28. novembril Üleriigiline Veskipidajate ja Möldrite Ühing. Hiljem mugandus nimi Veskipidajate Ühinguks. See organisatsioon võttis enda peale veskitööstuse igakülgse esindamise ja veskipidajate huvide kaitsmise. Ühingu liikmeid oli 1938. aastal 332, tegutsesid komisjonid, sektsioonid, osakonnad maakondades, vahekohus ja revisjonikomisjon. Ühing korraldas ajakirja „Eesti Veskiˮ väljaandmist (4 numbrit aastas) ning iga-aastaseid üleriigilisi veskipidajate päevi (millest võttis osa üle saja inimese), seisis hea veskimajanduse päevaküsimuste ning veskipidajate majanduslike huvide alal üles kerkinud küsimuste lahendamise eest. Ühingu algatusel asuti juba 1937. aasta II poolel jahuveskite seisukorra uurimisele. Nimelt oli vabariigis tunda andnud veskite liiga suur arv ja võimsus tegeliku vajadusega võrreldes. Jahuveskite võrk oli juba niivõrd tihe, et vaevalt üle 5...10 km raadiusega piirkonda leidus, kus veskeid polnud.

Ühingu poolt algatatud küsimuse lahendusena pandi 1. juulist 1939 maksma uute jahuveskite asutamise keeld esialgu üheks aastaks. Samal ajal moodustati erikomisjon veskite seisukorra selgitamiseks. Komisjon uuris aasta jooksul jahutööstuse olukorda ja selgitas välja, et Eestis oli 1223 veskit, nendest 5 suurtööstuslikku, 20 kesktööstuslikku ja 1198 väiketööstuslikku ettevõtet. Maakonniti oli kõige rohkem jahutööstusi Tartumaal (228), Virumaal (156) ja Võrumaal (143). Harjumaal oli siis 95 jahutööstust. Võimsuse poolest saanuks veskid aastas jahvatada umbes 74 000 tonni nisu püüliks ja 755 000 tonni teisi teravilju lihtjahuks, tegelik jahvatuse kogus oleks vaid 43 000 tonni nisu ja 398 000 tonni teisi teravilju aastas. Seega oli tegelik jahvatuse kogus veskites umbes 50% nende võimsusest ehk teiste sõnadega – jahutööstusi on ligi kaks korda rohkem, kui neid tegelikult vaja oleks olnud.

Komisjoni töö alusel ja majandusministri ettepanekul otsustas vabariigi valitsus keelata uute jahuveskite asutamise neljaks aastaks – kuni 1. juulini 1943. Jäeti ka erand – kui mingil põhjusel peaks mingis piirkonnas tekkima vajadus uute võimsuste järele, siis võiks valitsuse otsusel asutada veel 35 väiketööstuslikku jahuveskit. Asutamiskeeld käis tasu eest vilja jahvatavate veskite kohta, samal ajal kui oma majapidamise jaoks töötavate veskite (taluveskite) asutamine jäi endiselt vabaks.

Enne sõda ei nõutud möldritelt kutsetunnistust. Siiski peeti vajalikuks juba töötavate möldrite kutseoskuste parandamist ja sellepärast alustas ühing möldrite kutsehariduslike kursuste korraldamist. Nendest sai osa võtta vähemalt 18-aastane, kutsealale sobiva hea tervisega, kaheaastase kutsepraktikaga ja 6-klassilise algkooli eelharidusega isik. 1939. aastal oli kursuse ajaks määratud neli nädalat, kokku 188 tunni ulatuses. Haridusministeerium kooskõlastas kursuste kava ja kursus viidi edukalt läbi, sellest võttis osa 58 inimest. Loengud toimusid Tartus, praktilised ained veskitehnikas viidi läbi Tartu veskites, vilja ja jahuga seotud õppused Jõgeva Sordikasvanduses. Kursustest osavõtnutele anti vastavad tunnistused. Lõpetanute nimekiri ja ühisfoto avaldati ajakirjas „Eesti Veskiˮ.

Ühingu aastakoosolekul 3. märtsil 1940 tehti kokkuvõtteid kolmeaastasest tegevusest ja märgiti, et vaatamata lühikesele tegevusajale on saavutatud uute veskite asutamise keeld, mis konkurentsi vähenemisega annab olemasolevate, tegutsevate veskite pidajatele võimaluse asuda oma veski ajakohasemaks muutmisele ja töötingimuste parandamisele. Ühingu liikmeid oli sel ajal 362, viimase tegevusaasta jooksul liitunuid oli 43. Nagu eelmistel aastatelgi koostati põhjalik tegevuskava juba traditsiooniliseks saanud ja uute küsimustega tegelemiseks, muuhulgas peeti vajalikuks nii kutseoskuste parandamist kui ka erialalise ajakirja väljaandmise jätkamist. Selle aktiivse tegevuse katkestas riigikorra vahetus. Ka ajakirja „Eesti Veskiˮ 1940. aasta nr 1 jäi viimaseks. Kokku ilmus üheksa numbrit ajakirja, mida tellis ja uuris põhjalikult iga endast lugu pidav veskipidaja. Aastane tellimishind oli 2 krooni, üksiknumber maksis 60 senti, numbri maht 20–30 lehekülge suuruses A4. Ajakirja sisu oli mitmekülgne. Olgu siin nimetatud mõned teemad, millest ajakirjas juttu tehti: veskipidajate organiseerumise tähtsusest; kahjutulede puhkemisest veskis; seadusandlus ja maksundus; ühingu tegevusest; jahvatusvilja eelpuhastusest ja puhastusest; jahu ja tema toiteväärtus; veskite transportseadeldistest; kombain on masin, mis vilja niidab ja peksab korraga; veski tasuvuse ja tööhinna kalkulatsioon jpm.

Käsitlemist leidsid ka jahvatatava vilja kvaliteet ja töötlemisel saadud jahu hindamine ning kontroll, veskitööstuse arvepidamine ja üksikküsimused, nagu töölise palgaraamatu pidamine ja naturaalpalga arvestamine haiguskindlustusmaksu tasumisel. Naturaalpalga ümberarvestamiseks rahapalgale oli kindlustusamet kinnitanud rahalised väärtused. Näiteks meeste säärsaapad olid hinnatud 19 krooni, pastlad 1,89 kr, üks liiter piima 11 senti, päevane valmistoit 90 senti jm.

Mitmes numbris lahati vesiveskite töö küsimusi, eriti vahekordi nende maaomanikega, kelle maadest jooksis läbi jõgi, mis toitis vesiveskit. Veskipidajate seisukohalt oli kõige olulisemaks küsimuseks veskipaisude probleem, mis oli peamiseks pinevuse põhjustajaks veskipidajate ja maaomanike vahel. Viimased nõudsid veepinna alandamist või veepaisude allalaskmist, et asuda maa kuivendamisele ja kultiveerimisele. Oli olnud palju kohtuskäimisi ja ajakirjanduse abiga oli veskipidajaid kujutatud lausa põllumajanduse kahjuritena. Lahkhelide põhjuseks oli kujunenud ka Balti Eraseaduse paragrahv, kus nõuti veskipaisu lahtihoidmist neli nädalat enne ja neli nädalat pärast jaanipäeva, kus see vajalik oli – selle mõiste ebamäärasuse tõttu pidid veskitööstused ohverdama sageli oma maksimaalsed tulud põllumajanduse minimaalkahjude ärahoidmiseks.

Ei jäetud kõrvale ka sae- ja villaveskeid ning taluveskeid puudutavaid küsimusi. Avaldati huvitavaid tegevusalasse puutuvaid kirjutisi, nagu Eesti veskimajanduse ajaloost (insener Edgar Lageda), Rahva usukombed vilja hoidmisel ja jahvatamisel (R. Viidalepp Eesti Rahvaluule Arhiivist); Kuningas ja mölder; Rahvalaule käsikivist ja veskist. Palju oli reklaami veskiseadmeid pakkuvatelt firmadelt, nagu P. Jänese veskimasinate tööstus Tartus, Karl Veskuse veskitööstus „Marsˮ Tallinnas, Jaan Ratniku põllutööriistade ja masinavabrik Tartus jt. Veskite tähtsaimate seadmete veskikivide valamise materjale tulekivi, kvartsi, magnesiiti jm pakkus veskipidajatele Tallinna Eesti Majandusühisus asukohaga Estonia pst 21; püülisiidi, püülijahu kotte, viljakotte ja viljakotiriiet, purje- ja presentriideid firma M. Jänes asukohaga Tartu Kaubahoovis; veeturbiine AS Tartu Metallivabrik G. ja H. Lellep.

Suurte hollandi tüüpi tuuleveskite õitseaeg jäi Eestis ometi lühikeseks. 1930. aastatel lõpetasid paljud tuulest sõltuvad veskid töö, sest nad jäid konkurentsivõimelt alla auru- ja mootorveskitele. Väikestele pukktuulikutele omakorda sai saatuslikuks nõukogude aja sundkollektiviseerimine.

Eesti Vabariigi taastamise järel majandusliku olukorra stabiliseerumisel on veskiomanikud jõudu kogunud veskite taastamiseks ja töölerakendamiseks kas põhitegevuseks või mõneks uudseks tegevuseks. Arvukalt on veskeid, milles asuvad toitlustus- või majutuskohad, puhkekompleksid, muuseumid, isegi elumajad. Viimastel aastatel on lisandunud töökorda tehtud tuulikuid Saaremaal, Hiiumaal ja mujal, nt Seidlas Järvamaal. Paljud kunagisest tuhatkonnast tuulikust on aga pöördumatult hävinud. Juba 19. sajandist on Eesti aladel vee- ja tuulejõudu kasutatud majanduses mehhaniseerimiseks ja elektri tootmiseks, rajatud hüdroelektrijaamu ja tuulikuid elektri tootmiseks. Viimastel aastatel on taastuvenergia tootmine hoogustunud ja tuuleparkide loomine laienenud eriti rannikualadel Lääne- ja Põhja-Eestis ning saartel. Ka väiketuulikuid kasutatakse kodumajapidamistes jälle järjest rohkem.

Tänapäeval esindab veskipidajate huvisid 20. septembril 2003 asutatud MTÜ Eesti Veskivaramu.

Veskite nimede kujunemisest

Asulajärgne veski nimi

Enamkasutatav veski nimi

Veski eksi-nimi

Toidu ja energia tehnoloogiate areng

1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
slide 1
slide 2
slide 3
slide 4
slide 5
slide 6
slide 7
slide 8
slide 9
slide 10
slide 11
slide 12
slide 13
slide 14
slide 15
slide 16
slide 17
slide 18
slide 19
slide 20
slide 21
slide 22
slide 23
slide 24
slide 25
slide 26
slide 27
slide 28
slide 29
slide 30
slide 31
slide 32
slide 33
slide 34
slide 35
slide 36
slide 37
slide 38
slide 39
slide 40
slide 41
slide 42
slide 43
slide 44
slide 45
slide 46
slide 47
slide 48
slide 49
slide 50
slide 51
slide 52
slide 53
slide 54
slide 55
slide 56
slide 57
slide 58
slide 59
slide 60
slide 61
slide 62
slide 63
slide 64
slide 65
slide 66
slide 67
slide 68
slide 69
slide 70
slide 71
slide 72
slide 73
slide 74
slide 75
slide 76
slide 77
slide 78
slide 79
slide 80
slide 81
slide 82