Erinevus lehekülje "Kronoloogia" redaktsioonide vahel
5. rida: | 5. rida: | ||
|- | |- | ||
|'''MAAILMAS''': Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]'''i - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades. | |'''MAAILMAS''': Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]'''i - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades. | ||
− | |<span style="font-size:120%">''' | + | |<span style="font-size:120%">'''40000 eKr''' |
|'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on jääaeg. | |'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on jääaeg. | ||
|- | |- | ||
|'''MAAILMAS''', Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja '''[[jahvekivi]]'''. | |'''MAAILMAS''', Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja '''[[jahvekivi]]'''. | ||
− | |<span style="font-size:120%">''' | + | |<span style="font-size:120%">'''30000_eKr''' |
|'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on jääaeg. | |'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on jääaeg. | ||
|- | |- | ||
|'''MAAILMAS''', Euroopas kulmineerub viimane [[jääaeg]]. Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast jääaega nimetatakse [[Wichseli jäätumine]]. | |'''MAAILMAS''', Euroopas kulmineerub viimane [[jääaeg]]. Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast jääaega nimetatakse [[Wichseli jäätumine]]. | ||
− | |<span style="font-size:120%">''' | + | |<span style="font-size:120%">'''20000_eKr''' |
|'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud jääkilbi ja liustikega, mille paksus arvatakse olevat olnud kuni 1500 meetrit. | |'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud jääkilbi ja liustikega, mille paksus arvatakse olevat olnud kuni 1500 meetrit. | ||
|- | |- |
Redaktsioon: 12. oktoober 2018, kell 13:49
MAAILMAS: Inimene hakkab kasutama kaevamiskeppi - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades. | 40000 eKr | EESTIS on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on jääaeg. |
MAAILMAS, Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja jahvekivi. | 30000_eKr | EESTIS on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on jääaeg. |
MAAILMAS, Euroopas kulmineerub viimane jääaeg. Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast jääaega nimetatakse Wichseli jäätumine. | 20000_eKr | EESTIS on kogu territoorium kaetud jääkilbi ja liustikega, mille paksus arvatakse olevat olnud kuni 1500 meetrit. |
MAAILMAS, Lääne-Aasias hakkavad tekkima esimesed püsiasulad. | 12 500 eKr | EESTIS hakkab territoorium vähehaaval vabanema mandrijääst. |
MAAILMAS, Aasia vahemerepoolses osas hakatakse taimede peenendamiseks kasutama uhmrit ja uhmrinuia. | 12 000 eKr | EESTIS: Massiivsete liustike sulamiseveest on moodustunud suuremat osa Eestist kattev Balti jääpaisjärv. http://www-1.ut.ee/BGGM/eestigeol/ |
MAAILMAS Tänapäevase Süüria aladel hakatakse kasvatama ja levima kultuuristatud rukis. | 11 000 eKr | EESTIS: Balti jääpaisjärv tühjeneb, veetase langeb 25-30 meetrit, suured alad muutuvad maismaaks. |
MAAILMAS tekib ja levib paikne maaviljelus. See täiendas ja kindlustas oluliselt inimeste toidulauda. | 10 000 eKr | EESTIS, Läänemaa ja saared on endiselt vee all. Nüüd on tekkinud praeguse Läänemere kohale nn Antsülusjärv. |
MAAILMAS Jordaania aladel hakkab levima kultuuristatud oder. | 9 000 eKr | EESTIS on kliima boreaalne, soe ja kuiv. Eesti alad kattuvad taimestiku ja metsaga, peamiselt männimetsad ja sarapikud. |
MAAILMAS Türgis kultuuristatakse ja hakatakse kasvatama nisu. | 8 600 eKr | EESTIS on kiviaeg. Pärnu jõe kaldal Pullis peatub hooajaliselt rühm küttijaid ja kalastajaid. Nende kasutuses on kivist ja luust tööriistad. |
MAAILMAS, Hiinas algab esmane kultuur-riisi levik. Andides, Titicaca järve ümbruses kultuuristatakse kartul | 6 000 eKr | EESTIS, umbes 5500 a eKr - Eesti aladel elavad hõimud hakkavad valmistama keraamikat - põletatud savinõusid. |
MAAILMAS leiutati ja võeti kasutusele ratas. Mesopotaamias võetakse mulla harimiseks appi konksader. | 4 500 eKr | EESTIS elatuvad inimesed vaid küttimisest, kalapüügist ja korilusest. |
MAAILMAS Sumeris ja Egiptuses alustatakse niisutuskanalite rajamist. | 4 000 eKr | EESTIS Eestis on kiviaeg. Tekivad esmased ürg-asulad. |
MAAILMAS algab tuule jõu esmakordne kasutamine Niiluse jõe purjekatel. Algab loodusjõudude kasutamine inimese poolt. | 3 500 eKr | EESTIS Eestis on kiviaeg? |
MAAILMAS, Egiptuses toimub koodi kasutuselevõtt viljaterade eraldamiseks. | 3 000 eKr | EESTIS Eestis on kiviaeg? |
MAAILMAS araabiamaades levib vinnak-kaev ehk kooguga kaev, saduff. Egiptuses hakatakse tegelema veinikääritamisega. | 3 000 eKr | EESTIS on kiviaeg? |
MAAILMAS hakkab levima laialdasemalt raudesemete tegemine sepistamise (tagumise) teel. Separaud on oluline tehnoloogiline pööre. | 3 000 eKr | EESTIS hakatakse asulaid rajama viljelusmajanduseks sobilikesse piirkondadesse, hakkab kujunema üksiktaluline püsivam asustusviis. |
MAAILMAS: esimese paisu ehitamine Egiptuses Jarawi orus voolavale jõele. | 2 800 eKr | EESTIS kergemate muldadega pinnastel hakkab tekkima maaharimisega tegelevaid kogukondi. |
MAAILMAS võetakse kasutusse viljaterade jahvatamiseks auguga käsikivid. | 2 000 eKr | EESTIS ? |
MAAILMAS: Vahemere idakaldal kasutatakse edasi-tagasi liikuvat koluga käsikivi. | 1 000 eKr | EESTIS: Põhja-Eestis hakatakse rajama nn muinaspõlde - kitsaid kividega piiratud põllulappe. |
MAAILMAS, Hiinas võetakse kasutusele hõlmader. | 700 eKr | EESTIS, Saaremaal, Asva kindlustatud asulas kasutatakse jahvekivisid. |
MAAILMAS, araabiamaade niisutussüsteemides hakatakse kasutama kaheoslist veetõsteratast - saqiya`t - sõtkeratast. | 500 eKr | EESTIS ? |
MAAILMAS: puidust hammas-ülekannete kasutuselevõtt araabiamaades ja veetõsterataste loomine. See on teine suur loodusjõudude kasutusvõimaluse tekkimine inimkonnale. | 500 eKr | EUROOPAS: kaheosalise, pöörleva kiviga käsikivi kasutuselevõtt ja levik Hispaanias ja Vahemeremaades. |
MAAILMAS Roomas käivitatakse gööpelveskid loomade veojõuga. Kreekas purustatakse oliive kollerveskitega. | 300 eKr | EUROOPAS rajatakse esimesed akveduktid. |
MAAILMAS, Aleksandrias võetakse kasutusele horisontaalse vesirattaga ümberaetavad veskikivid. | 300 eKr | EESTIS hakatakse rajama nn kelti põlde, mis võrreldes varasemate põldudega on korrapärasemad ja suuremad. |