Erinevus lehekülje "Kronoloogia" redaktsioonide vahel
44. rida: | 44. rida: | ||
|'''EESTIS''', umbes 5500 a eKr - Eesti aladel elavad hõimud hakkavad valmistama keraamikat - põletatud savinõusid. | |'''EESTIS''', umbes 5500 a eKr - Eesti aladel elavad hõimud hakkavad valmistama keraamikat - põletatud savinõusid. | ||
|- | |- | ||
− | |'''MAAILMAS''' | + | |'''MAAILMAS''' leiutati ja võeti kasutusele [[ratas]]. Mesopotaamias võetakse mulla harimiseks appi '''[[konksader]]'''. |
− | |<span style="font-size:120%">'''00 | + | |<span style="font-size:120%">'''4 500 eKr''' |
− | |'''EESTIS''' | + | |'''EESTIS''' elatuvad inimesed vaid küttimisest, kalapüügist ja korilusest. |
+ | |- | ||
+ | |'''MAAILMAS''' Sumeris ja Egiptuses alustatakse niisutuskanalite rajamist. | ||
+ | |<span style="font-size:120%">'''4 000 eKr''' | ||
+ | |'''EESTIS''' Eestis on [[kiviaeg]]. Tekivad esmased ürg-asulad. | ||
+ | |- | ||
+ | |'''MAAILMAS''' algab tuule jõu esmakordne kasutamine Niiluse jõe purjekatel. Algab loodusjõudude kasutamine inimese poolt. | ||
+ | |<span style="font-size:120%">'''3 500 eKr''' | ||
+ | |'''EESTIS''' Eestis on [[kiviaeg]]? | ||
+ | |- | ||
+ | |'''MAAILMAS''', Egiptuses toimub '''[[koodi]]''' kasutuselevõtt viljaterade eraldamiseks. | ||
+ | |<span style="font-size:120%">'''3 000 eKr''' | ||
+ | |'''EESTIS''' Eestis on [[kiviaeg]]? | ||
+ | |- | ||
+ | |'''MAAILMAS''' araabiamaades levib vinnak-kaev ehk kooguga kaev, [[saduff]]. Egiptuses hakatakse tegelema veinikääritamisega. | ||
+ | |<span style="font-size:120%">'''3 000 eKr''' | ||
+ | |'''EESTIS''' on [[kiviaeg]]? | ||
+ | |- | ||
+ | |'''MAAILMAS''' hakkab levima laialdasemalt raudesemete tegemine sepistamise (tagumise) teel. [[Separaud]] on oluline tehnoloogiline pööre. | ||
+ | |<span style="font-size:120%">'''3 000 eKr''' | ||
+ | |'''EESTIS''' hakatakse asulaid rajama viljelusmajanduseks sobilikesse piirkondadesse, hakkab kujunema üksiktaluline püsivam asustusviis. | ||
+ | |- | ||
+ | |'''MAAILMAS''': esimese [[paisu]] ehitamine Egiptuses Jarawi orus voolavale jõele. | ||
+ | |<span style="font-size:120%">'''2 800 eKr''' | ||
+ | |'''EESTIS''' kergemate muldadega pinnastel hakkab tekkima maaharimisega tegelevaid kogukondi. | ||
+ | |- | ||
+ | |'''MAAILMAS''' võetakse kasutusse viljaterade jahvatamiseks auguga [[käsikivi]]d. | ||
+ | |<span style="font-size:120%">'''2 000 eKr''' | ||
+ | |'''EESTIS''' ? | ||
+ | |- | ||
+ | |'''MAAILMAS''': Vahemere idakaldal kasutatakse edasi-tagasi liikuvat [[koluga käsikivi]]. | ||
+ | |<span style="font-size:120%">'''1 000 eKr''' | ||
+ | |'''EESTIS''': Põhja-Eestis hakatakse rajama nn [[muinaspõld]]e - kitsaid kividega piiratud põllulappe. | ||
+ | |- | ||
+ | |'''MAAILMAS''', Hiinas võetakse kasutusele [[hõlmader]]. | ||
+ | |<span style="font-size:120%">'''700 eKr''' | ||
+ | |'''EESTIS''', Saaremaal, Asva kindlustatud asulas kasutatakse [[jahvekivi]]sid. | ||
+ | |- | ||
+ | |'''MAAILMAS''', araabiamaade niisutussüsteemides hakatakse kasutama kaheoslist veetõsteratast - saqiya`t - [[sõtkeratas]]t. | ||
+ | |<span style="font-size:120%">'''500 eKr''' | ||
+ | |'''EESTIS''' ? | ||
+ | |- | ||
+ | |'''MAAILMAS''': puidust hammas-ülekannete kasutuselevõtt araabiamaades ja veetõsterataste loomine. See on teine suur loodusjõudude kasutusvõimaluse tekkimine inimkonnale. | ||
+ | |<span style="font-size:120%">'''500 eKr''' | ||
+ | |'''EUROOPAS''': kaheosalise, pöörleva kiviga [[käsikivi]] kasutuselevõtt ja levik Hispaanias ja Vahemeremaades. | ||
+ | |- | ||
+ | |'''MAAILMAS''' Roomas käivitatakse [[gööpelveski]]d loomade veojõuga. Kreekas purustatakse oliive [[kollerveski]]tega. | ||
+ | |<span style="font-size:120%">'''300 eKr''' | ||
+ | |'''EUROOPAS''' rajatakse esimesed akveduktid. | ||
+ | |- | ||
+ | |'''MAAILMAS''', Aleksandrias võetakse kasutusele horisontaalse [[vesirattaga]] ümberaetavad veskikivid. | ||
+ | |<span style="font-size:120%">'''300 eKr''' | ||
+ | |'''EESTIS''' hakatakse rajama nn [[kelti põld]]e, mis võrreldes varasemate põldudega on korrapärasemad ja suuremad. | ||
|} | |} |
Redaktsioon: 11. oktoober 2018, kell 22:33
MAAILMAS: Inimene hakkab kasutama kaevamiskeppi - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades. | 40 000 eKr | EESTIS on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on jääaeg. |
MAAILMAS, Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja jahvekivi. | 30 000 eKr | EESTIS on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on jääaeg. |
MAAILMAS, Euroopas kulmineerub viimane jääaeg. Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast jääaega nimetatakse Wichseli jäätumine. | 20 000 eKr | EESTIS on kogu territoorium kaetud jääkilbi ja liustikega, mille paksus arvatakse olevat olnud kuni 1500 meetrit. |
MAAILMAS, Lääne-Aasias hakkavad tekkima esimesed püsiasulad. | 12 500 eKr | EESTIS hakkab territoorium vähehaaval vabanema mandrijääst. |
MAAILMAS, Aasia vahemerepoolses osas hakatakse taimede peenendamiseks kasutama uhmrit ja uhmrinuia. | 12 000 eKr | EESTIS: Massiivsete liustike sulamiseveest on moodustunud suuremat osa Eestist kattev Balti jääpaisjärv. http://www-1.ut.ee/BGGM/eestigeol/ |
MAAILMAS Tänapäevase Süüria aladel hakatakse kasvatama ja levima kultuuristatud rukis. | 11 000 eKr | EESTIS: Balti jääpaisjärv tühjeneb, veetase langeb 25-30 meetrit, suured alad muutuvad maismaaks. |
MAAILMAS tekib ja levib paikne maaviljelus. See täiendas ja kindlustas oluliselt inimeste toidulauda. | 10 000 eKr | EESTIS, Läänemaa ja saared on endiselt vee all. Nüüd on tekkinud praeguse Läänemere kohale nn Antsülusjärv. |
MAAILMAS Jordaania aladel hakkab levima kultuuristatud oder. | 9 000 eKr | EESTIS on kliima boreaalne, soe ja kuiv. Eesti alad kattuvad taimestiku ja metsaga, peamiselt männimetsad ja sarapikud. |
MAAILMAS Türgis kultuuristatakse ja hakatakse kasvatama nisu. | 8 600 eKr | EESTIS on kiviaeg. Pärnu jõe kaldal Pullis peatub hooajaliselt rühm küttijaid ja kalastajaid. Nende kasutuses on kivist ja luust tööriistad. |
MAAILMAS, Hiinas algab esmane kultuur-riisi levik. Andides, Titicaca järve ümbruses kultuuristatakse kartul | 6 000 eKr | EESTIS, umbes 5500 a eKr - Eesti aladel elavad hõimud hakkavad valmistama keraamikat - põletatud savinõusid. |
MAAILMAS leiutati ja võeti kasutusele ratas. Mesopotaamias võetakse mulla harimiseks appi konksader. | 4 500 eKr | EESTIS elatuvad inimesed vaid küttimisest, kalapüügist ja korilusest. |
MAAILMAS Sumeris ja Egiptuses alustatakse niisutuskanalite rajamist. | 4 000 eKr | EESTIS Eestis on kiviaeg. Tekivad esmased ürg-asulad. |
MAAILMAS algab tuule jõu esmakordne kasutamine Niiluse jõe purjekatel. Algab loodusjõudude kasutamine inimese poolt. | 3 500 eKr | EESTIS Eestis on kiviaeg? |
MAAILMAS, Egiptuses toimub koodi kasutuselevõtt viljaterade eraldamiseks. | 3 000 eKr | EESTIS Eestis on kiviaeg? |
MAAILMAS araabiamaades levib vinnak-kaev ehk kooguga kaev, saduff. Egiptuses hakatakse tegelema veinikääritamisega. | 3 000 eKr | EESTIS on kiviaeg? |
MAAILMAS hakkab levima laialdasemalt raudesemete tegemine sepistamise (tagumise) teel. Separaud on oluline tehnoloogiline pööre. | 3 000 eKr | EESTIS hakatakse asulaid rajama viljelusmajanduseks sobilikesse piirkondadesse, hakkab kujunema üksiktaluline püsivam asustusviis. |
MAAILMAS: esimese paisu ehitamine Egiptuses Jarawi orus voolavale jõele. | 2 800 eKr | EESTIS kergemate muldadega pinnastel hakkab tekkima maaharimisega tegelevaid kogukondi. |
MAAILMAS võetakse kasutusse viljaterade jahvatamiseks auguga käsikivid. | 2 000 eKr | EESTIS ? |
MAAILMAS: Vahemere idakaldal kasutatakse edasi-tagasi liikuvat koluga käsikivi. | 1 000 eKr | EESTIS: Põhja-Eestis hakatakse rajama nn muinaspõlde - kitsaid kividega piiratud põllulappe. |
MAAILMAS, Hiinas võetakse kasutusele hõlmader. | 700 eKr | EESTIS, Saaremaal, Asva kindlustatud asulas kasutatakse jahvekivisid. |
MAAILMAS, araabiamaade niisutussüsteemides hakatakse kasutama kaheoslist veetõsteratast - saqiya`t - sõtkeratast. | 500 eKr | EESTIS ? |
MAAILMAS: puidust hammas-ülekannete kasutuselevõtt araabiamaades ja veetõsterataste loomine. See on teine suur loodusjõudude kasutusvõimaluse tekkimine inimkonnale. | 500 eKr | EUROOPAS: kaheosalise, pöörleva kiviga käsikivi kasutuselevõtt ja levik Hispaanias ja Vahemeremaades. |
MAAILMAS Roomas käivitatakse gööpelveskid loomade veojõuga. Kreekas purustatakse oliive kollerveskitega. | 300 eKr | EUROOPAS rajatakse esimesed akveduktid. |
MAAILMAS, Aleksandrias võetakse kasutusele horisontaalse vesirattaga ümberaetavad veskikivid. | 300 eKr | EESTIS hakatakse rajama nn kelti põlde, mis võrreldes varasemate põldudega on korrapärasemad ja suuremad. |