Erinevus lehekülje "Kronoloogia" redaktsioonide vahel
5. rida: 5. rida:
 
|<span style="font-size:120%">'''40 000 eKr'''
 
|<span style="font-size:120%">'''40 000 eKr'''
 
|'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud ülipaksu jääkilbiga.
 
|'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud ülipaksu jääkilbiga.
 +
|}
 +
 +
{| class="wikitable"
 +
|+Inimkonna toidu ja energia hankimise kronoloogia
 +
|-       
 +
|'''MAAILMAS''': Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]'''i - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades.
 +
|<span style="font-size:120%">'''40 000 eKr'''
 +
|'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on jääaeg.
 +
|-     
 +
|'''MAAILMAS''', Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja '''[[jahvekivi]]'''.
 +
|<span style="font-size:120%">'''30 000 eKr'''
 +
|'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on jääaeg.
 +
|-       
 +
|'''MAAILMAS''', Euroopas  kulmineerub viimane [[jääaeg]]. Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast jääaega nimetatakse [[Wichseli jäätumine]].
 +
|<span style="font-size:120%">'''20 000 eKr'''
 +
|'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud jääkilbi ja liustikega, mille paksus arvatakse olevat olnud kuni 1500 meetrit.
 +
|-       
 +
|'''MAAILMAS''', Lääne-Aasias hakkavad tekkima esimesed [[püsiasulad]].
 +
|<span style="font-size:120%">'''12 500 a eKr'''
 +
|'''EESTIS''' hakkab territoorium vähehaaval vabanema [[mandrijää]]st.
 +
|-       
 +
|'''MAAILMAS''',  Aasia vahemerepoolses osas hakatakse taimede peenendamiseks kasutama [[uhmrit]] ja uhmrinuia.
 +
|<span style="font-size:120%">'''12 000 a eKr'''
 +
|'''EESTIS''': Massiivsete liustike sulamiseveest on moodustunud suuremat osa Eestist kattev [[Balti jääpaisjärv]]. http://www-1.ut.ee/BGGM/eestigeol/
 +
|-       
 +
|'''MAAILMAS''' Tänapäevase Süüria aladel hakatakse kasvatama ja levima kultuuristatud '''[[rukis]]'''.
 +
|<span style="font-size:120%">'''11 000 a eKr'''
 +
|'''EESTIS''': Balti jääpaisjärv tühjeneb, veetase langeb 25-30 meetrit, suured alad muutuvad maismaaks.
 +
|-       
 +
|'''MAAILMAS''' tekib ja levib paikne maaviljelus. See täiendas ja kindlustas oluliselt inimeste toidulauda.
 +
|<span style="font-size:120%">'''10 000 a eKr'''
 +
|'''EESTIS''', Läänemaa ja saared on endiselt vee all. Nüüd on tekkinud praeguse Läänemere kohale nn Antsülusjärv.
 +
|-       
 +
|'''MAAILMAS''' Jordaania aladel hakkab levima kultuuristatud '''[[oder]]'''.
 +
|<span style="font-size:120%">'''9 000 a eKr'''
 +
|'''EESTIS''' on kliima boreaalne, soe ja kuiv. Eesti alad kattuvad taimestiku ja metsaga, peamiselt männimetsad ja sarapikud.
 +
|-       
 +
|'''MAAILMAS''' Türgis kultuuristatakse ja hakatakse kasvatama '''[[nisu]]'''.
 +
|<span style="font-size:120%">'''8 600 a eKr'''
 +
|'''EESTIS''' on kiviaeg. Pärnu jõe kaldal '''[[Pulli]]s''' peatub hooajaliselt rühm küttijaid ja kalastajaid. Nende kasutuses on kivist ja luust tööriistad.
 +
|-       
 +
|'''MAAILMAS''', Hiinas algab esmane kultuur-riisi levik. Andides, Titicaca järve ümbruses kultuuristatakse kartul
 +
|<span style="font-size:120%">'''6 000 a eKr'''
 +
|'''EESTIS''', umbes 5500 a eKr - Eesti aladel elavad hõimud hakkavad valmistama keraamikat - põletatud savinõusid.
 +
|+12340aeKr
 +
|-       
 +
|'''MAAILMAS'''
 +
|<span style="font-size:120%">'''00 000 a eKr'''
 +
|'''EESTIS'''
 
|}
 
|}

Redaktsioon: 11. oktoober 2018, kell 17:36

Inimkonna toidu ja energia hankimise kronoloogia
MAAILMAS: Inimene hakkab kasutama kaevamiskeppi - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista. 40 000 eKr EESTIS on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud ülipaksu jääkilbiga.
Inimkonna toidu ja energia hankimise kronoloogia
MAAILMAS: Inimene hakkab kasutama kaevamiskeppi - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades. 40 000 eKr EESTIS on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on jääaeg.
MAAILMAS, Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja jahvekivi. 30 000 eKr EESTIS on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on jääaeg.
MAAILMAS, Euroopas kulmineerub viimane jääaeg. Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast jääaega nimetatakse Wichseli jäätumine. 20 000 eKr EESTIS on kogu territoorium kaetud jääkilbi ja liustikega, mille paksus arvatakse olevat olnud kuni 1500 meetrit.
MAAILMAS, Lääne-Aasias hakkavad tekkima esimesed püsiasulad. 12 500 a eKr EESTIS hakkab territoorium vähehaaval vabanema mandrijääst.
MAAILMAS, Aasia vahemerepoolses osas hakatakse taimede peenendamiseks kasutama uhmrit ja uhmrinuia. 12 000 a eKr EESTIS: Massiivsete liustike sulamiseveest on moodustunud suuremat osa Eestist kattev Balti jääpaisjärv. http://www-1.ut.ee/BGGM/eestigeol/
MAAILMAS Tänapäevase Süüria aladel hakatakse kasvatama ja levima kultuuristatud rukis. 11 000 a eKr EESTIS: Balti jääpaisjärv tühjeneb, veetase langeb 25-30 meetrit, suured alad muutuvad maismaaks.
MAAILMAS tekib ja levib paikne maaviljelus. See täiendas ja kindlustas oluliselt inimeste toidulauda. 10 000 a eKr EESTIS, Läänemaa ja saared on endiselt vee all. Nüüd on tekkinud praeguse Läänemere kohale nn Antsülusjärv.
MAAILMAS Jordaania aladel hakkab levima kultuuristatud oder. 9 000 a eKr EESTIS on kliima boreaalne, soe ja kuiv. Eesti alad kattuvad taimestiku ja metsaga, peamiselt männimetsad ja sarapikud.
MAAILMAS Türgis kultuuristatakse ja hakatakse kasvatama nisu. 8 600 a eKr EESTIS on kiviaeg. Pärnu jõe kaldal Pullis peatub hooajaliselt rühm küttijaid ja kalastajaid. Nende kasutuses on kivist ja luust tööriistad.
MAAILMAS, Hiinas algab esmane kultuur-riisi levik. Andides, Titicaca järve ümbruses kultuuristatakse kartul 6 000 a eKr EESTIS, umbes 5500 a eKr - Eesti aladel elavad hõimud hakkavad valmistama keraamikat - põletatud savinõusid.
12340aeKr
MAAILMAS 00 000 a eKr EESTIS
Pärit leheküljelt "https://weskiwiki.ee/index.php?title=Kronoloogia&oldid=650"