|
|
2. rida: |
2. rida: |
| | | |
| {| class="wikitable" | | {| class="wikitable" |
− | |+ | + | |+Inimkonna toidu ja energia hankimise kronoloogia |
| |- | | |- |
− | |'''MAAILMAS''': Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]'''i - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades. | + | |'''MAAILMAS''': Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]'''i - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista. |
| |40 000 a eKr | | |40 000 a eKr |
− | |'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud jääga. | + | |'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemiseltekkinud ülipaksu jääkilbiga. |
− | ________________________________________
| + | |
− | |}
| |
| | | |
− | 0020
| |
| {| class="wikitable" | | {| class="wikitable" |
| |+30 000 a eKr | | |+30 000 a eKr |
Redaktsioon: 11. oktoober 2018, kell 17:12
Inimkonna toidu ja energia hankimise kronoloogia
Inimkonna toidu ja energia hankimise kronoloogia
MAAILMAS: Inimene hakkab kasutama kaevamiskeppi - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista.
|
40 000 a eKr
|
EESTIS on kogu territoorium kaetud kliima jahenemiseltekkinud ülipaksu jääkilbiga.
30 000 a eKr
MAAILMAS, Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja jahvekivi.
________________________________________
|
EESTIS on kogu territoorium kaetud jääga.
________________________________________
|
0030
20 0000 a eKr
MAAILMAS, Euroopas kulmineerub viimane jääaeg. Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast jääaega nimetatakse Wichseli jäätumine.
_________________________________________
|
EESTIS on kogu territoorium kaetud jääkilbi ja liustikega,
mille paksus arvatakse olevat olnud kuni 1500 meetrit.
__________________________________________
|
0050
12 500 a eKr
MAAILMAS, Lääne-Aasias hakkavad tekkima esimesed püsiasulad.
_________________________________________
|
EESTIS hakkab territoorium vähehaaval vabanema mandrijääst.
__________________________________________
|
0070
12 000 a eKr
MAAILMAS, Aasia vahemerepoolses osas hakatakse taimede peenendamiseks kasutama uhmrit ja uhmrinuia.
_________________________________________
|
EESTIS: Massiivsete liustike sulamiseveest on moodustunud suuremat osa Eestist kattev Balti jääpaisjärv. http://www-1.ut.ee/BGGM/eestigeol/
__________________________________________
|
0080
11 000 a eKr
MAAILMAS Tänapäevase Süüria aladel hakkab levima kultuuristatud rukis.
_________________________________________
|
EESTIS: Balti jääpaisjärv tühjeneb, veetase langeb 25-30 meetrit, suured alad muutuvad maismaaks.
__________________________________________
|
0090
10 000 a eKr
MAAILMAS tekib ja levib paikne maaviljelus. See täiendas ja kindlustas oluliselt inimeste toidulauda.
_________________________________________
|
EESTIS, Läänemaa ja saared on endiselt vee all. Nüüd on tekkinud praeguse Läänemere kohale nn Antsülusjärv.
__________________________________________
|
9 000 a eKr
MAAILMAS Jordaania aladel hakkab levima kultuuristatud oder.
_________________________________________
|
EESTIS on kliima boreaalne, soe ja kuiv; aasta keskmine õhutemperatuur umbes 17 kraadi. Eesti alad kattuvad taimestiku ja metsaga, peamiselt männimetsad ja sarapikud.
__________________________________________
|
0150
8 600 a eKr
MAAILMAS Türgis kultuuristatakse nisu.
_________________________________________
|
EESTIS on kiviaeg. Pärnu jõe kaldal Pullis peatub hooajaliselt rühm küttijaid ja kalastajaid. Nende kasutuses on kivist ja luust tööriistad.
__________________________________________
|
6 000 a eKr
MAAILMAS, Hiinas algab esmane kultuur-riisi levik. Andides, Titicaca järve ümbruses kultuuristatakse kartul.
_________________________________________
|
EESTIS, umbes 5500 a eKr - Eesti aladel elavad hõimud hakkavad valmistama keraamikat - põletatud savinõusid.
__________________________________________
|
12340aeKr
MAAILMAS
_________________________________________
|
EESTIS
__________________________________________
|
12340aeKr
MAAILMAS
_________________________________________
|
EESTIS
__________________________________________
|
|