Erinevus lehekülje "Kronoloogia" redaktsioonide vahel
| 6. rida: | 6. rida: | ||
|+40 000 a eKr | |+40 000 a eKr | ||
|- | |- | ||
| − | |'''MAAILMAS''': Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]'''i | + | |'''MAAILMAS''': Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]'''i - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades. |
| − | - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades. | ||
________________________________________ | ________________________________________ | ||
|'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud jääga. | |'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud jääga. | ||
| 17. rida: | 16. rida: | ||
|+30 000 a eKr | |+30 000 a eKr | ||
|- | |- | ||
| − | |'''MAAILMAS''', Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade | + | |'''MAAILMAS''', Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja '''[[jahvekivi]]'''. |
| − | ja seemnete purustamiseks kivialust ja '''[[jahvekivi]]'''. | ||
________________________________________ | ________________________________________ | ||
|'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud jääga. | |'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud jääga. | ||
| 28. rida: | 26. rida: | ||
|+20 0000 a eKr | |+20 0000 a eKr | ||
|- | |- | ||
| − | |'''MAAILMAS''', Euroopas kulmineerub viimane [[jääaeg]]. | + | |'''MAAILMAS''', Euroopas kulmineerub viimane [[jääaeg]]. Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast jääaega nimetatakse [[Wichseli jäätumine]]. |
| − | Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast jääaega nimetatakse [[Wichseli jäätumine]]. | ||
_________________________________________ | _________________________________________ | ||
|'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud jääkilbi ja liustikega, | |'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud jääkilbi ja liustikega, | ||
| 50. rida: | 47. rida: | ||
|+12 000 a eKr | |+12 000 a eKr | ||
|- | |- | ||
| − | |'''MAAILMAS''', Aasia vahemerepoolses osas hakatakse taimede | + | |'''MAAILMAS''', Aasia vahemerepoolses osas hakatakse taimede peenendamiseks kasutama [[uhmrit]] ja uhmrinuia. |
| − | peenendamiseks kasutama [[uhmrit]] ja uhmrinuia. | ||
_________________________________________ | _________________________________________ | ||
| − | |'''EESTIS''': Massiivsete liustike sulamiseveest on moodustunud | + | |'''EESTIS''': Massiivsete liustike sulamiseveest on moodustunud suuremat osa Eestist kattev [[Balti jääpaisjärv]]. http://www-1.ut.ee/BGGM/eestigeol/ |
| − | suuremat osa Eestist kattev [[Balti jääpaisjärv]]. http://www-1.ut.ee/BGGM/eestigeol/ | ||
__________________________________________ | __________________________________________ | ||
|} | |} | ||
Redaktsioon: 9. oktoober 2018, kell 22:22
Inimkonna toidu ja energia hankimise kronoloogia
0010
| MAAILMAS: Inimene hakkab kasutama kaevamiskeppi - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades.
________________________________________ |
EESTIS on kogu territoorium kaetud jääga.
________________________________________ |
0020
| MAAILMAS, Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja jahvekivi.
________________________________________ |
EESTIS on kogu territoorium kaetud jääga.
________________________________________ |
0030
| MAAILMAS, Euroopas kulmineerub viimane jääaeg. Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast jääaega nimetatakse Wichseli jäätumine.
_________________________________________ |
EESTIS on kogu territoorium kaetud jääkilbi ja liustikega,
mille paksus arvatakse olevat olnud kuni 1500 meetrit. __________________________________________ |
0050
| MAAILMAS, Lääne-Aasias hakkavad tekkima esimesed püsiasulad.
_________________________________________ |
EESTIS hakkab territoorium vähehaaval vabanema mandrijääst.
__________________________________________ |
0070
| MAAILMAS, Aasia vahemerepoolses osas hakatakse taimede peenendamiseks kasutama uhmrit ja uhmrinuia.
_________________________________________ |
EESTIS: Massiivsete liustike sulamiseveest on moodustunud suuremat osa Eestist kattev Balti jääpaisjärv. http://www-1.ut.ee/BGGM/eestigeol/
__________________________________________ |
0080
| MAAILMAS Tänapäevase Süüria aladel hakkab levima kultuuristatud rukis.
_________________________________________ |
EESTIS: Balti jääpaisjärv tühjeneb, veetase langeb 25-30 meetrit, suured alad muutuvad maismaaks.
__________________________________________ |
0090
| MAAILMAS tekib ja levib paikne maaviljelus. See täiendas ja kindlustas oluliselt inimeste toidulauda.
_________________________________________ |
EESTIS, Läänemaa ja saared on endiselt vee all. Nüüd on tekkinud praeguse Läänemere kohale nn Antsülusjärv.
__________________________________________ |
| MAAILMAS Jordaania aladel hakkab levima kultuuristatud oder.
_________________________________________ |
EESTIS on kliima boreaalne, soe ja kuiv; aasta keskmine õhutemperatuur umbes 17 kraadi. Eesti alad kattuvad taimestiku ja metsaga, peamiselt männimetsad ja sarapikud.
__________________________________________ |
0150
| MAAILMAS Türgis kultuuristatakse nisu.
_________________________________________ |
EESTIS on kiviaeg. Pärnu jõe kaldal Pullis peatub hooajaliselt rühm küttijaid ja kalastajaid. Nende kasutuses on kivist ja luust tööriistad.
__________________________________________ |
| MAAILMAS, Hiinas algab esmane kultuur-riisi levik. Andides, Titicaca järve ümbruses kultuuristatakse kartul.
_________________________________________ |
EESTIS, umbes 5500 a eKr - Eesti aladel elavad hõimud hakkavad valmistama keraamikat - põletatud savinõusid.
__________________________________________ |
| MAAILMAS
_________________________________________ |
EESTIS
__________________________________________ |
