Erinevus lehekülje "Kronoloogia" redaktsioonide vahel
| 6. rida: | 6. rida: | ||
|+40 000 a eKr | |+40 000 a eKr | ||
|- | |- | ||
| − | |'''MAAILMAS''': Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]'''i - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades | + | |'''MAAILMAS''': Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]'''i - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades. |
________________________________________ | ________________________________________ | ||
| − | |'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud jääga | + | |'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud jääga. |
________________________________________ | ________________________________________ | ||
|} | |} | ||
| 16. rida: | 16. rida: | ||
|+30 000 a eKr | |+30 000 a eKr | ||
|- | |- | ||
| − | |'''MAAILMAS''', Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja '''[[jahvekivi]]''' | + | |'''MAAILMAS''', Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja '''[[jahvekivi]]'''. |
________________________________________ | ________________________________________ | ||
| − | |'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud jääga | + | |'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud jääga. |
________________________________________ | ________________________________________ | ||
|} | |} | ||
| 26. rida: | 26. rida: | ||
|+20 0000 a eKr | |+20 0000 a eKr | ||
|- | |- | ||
| − | |'''MAAILMAS''', Euroopas kulmineerub viimane [[jääaeg]]. Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast jääaega nimetatakse [[Wichseli jäätumine]] | + | |'''MAAILMAS''', Euroopas kulmineerub viimane [[jääaeg]]. Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast jääaega nimetatakse [[Wichseli jäätumine]]. |
_________________________________________ | _________________________________________ | ||
| − | |'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud jääkilbi ja liustikega, mille paksus arvatakse olevat olnud kuni 1500 meetrit paks | + | |'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud jääkilbi ja liustikega, mille paksus arvatakse olevat olnud kuni 1500 meetrit paks. |
__________________________________________ | __________________________________________ | ||
|} | |} | ||
| 36. rida: | 36. rida: | ||
|+12 500 a eKr | |+12 500 a eKr | ||
|- | |- | ||
| − | |'''MAAILMAS''', Lääne-Aasias hakkavad tekkima esimesed [[püsiasulad]] | + | |'''MAAILMAS''', Lääne-Aasias hakkavad tekkima esimesed [[püsiasulad]]. |
_________________________________________ | _________________________________________ | ||
| − | |'''EESTIS''' hakkab territoorium vähehaaval vabanema mandrijääst | + | |'''EESTIS''' hakkab territoorium vähehaaval vabanema mandrijääst. |
__________________________________________ | __________________________________________ | ||
|} | |} | ||
| 46. rida: | 46. rida: | ||
|+12 000 a eKr | |+12 000 a eKr | ||
|- | |- | ||
| − | |'''MAAILMAS''', Aasia vahemerepoolses osas hakatakse taimede peenendamiseks kasutama [[uhmrit]] ja uhmrinuia | + | |'''MAAILMAS''', Aasia vahemerepoolses osas hakatakse taimede peenendamiseks kasutama [[uhmrit]] ja uhmrinuia. |
_________________________________________ | _________________________________________ | ||
|'''EESTIS''': Massiivsete liustike sulamiseveest on moodustunud suuremat osa Eestist kattev [[Balti jääpaisjärv]]. http://www-1.ut.ee/BGGM/eestigeol/ | |'''EESTIS''': Massiivsete liustike sulamiseveest on moodustunud suuremat osa Eestist kattev [[Balti jääpaisjärv]]. http://www-1.ut.ee/BGGM/eestigeol/ | ||
| 56. rida: | 56. rida: | ||
|+11 000 a eKr | |+11 000 a eKr | ||
|- | |- | ||
| − | |'''MAAILMAS''' Tänapäevase Süüria aladel hakkab levima kultuuristatud '''[[rukis]]''' | + | |'''MAAILMAS''' Tänapäevase Süüria aladel hakkab levima kultuuristatud '''[[rukis]]'''. |
_________________________________________ | _________________________________________ | ||
| − | |'''EESTIS''': Balti jääpaisjärv tühjeneb, veetase langeb 25-30 meetrit, suur osa praegustest Eesti aladest on muutunud maismaaks | + | |'''EESTIS''': Balti jääpaisjärv tühjeneb, veetase langeb 25-30 meetrit, suur osa praegustest Eesti aladest on muutunud maismaaks. |
__________________________________________ | __________________________________________ | ||
|} | |} | ||
| 66. rida: | 66. rida: | ||
|+10 000 a eKr | |+10 000 a eKr | ||
|- | |- | ||
| − | |'''MAAILMAS''' tekib ja levib paikne maaviljelus. See täiendas ja kindlustas oluliselt inimeste toidulauda | + | |'''MAAILMAS''' tekib ja levib paikne maaviljelus. See täiendas ja kindlustas oluliselt inimeste toidulauda. |
_________________________________________ | _________________________________________ | ||
|'''EESTIS''' | |'''EESTIS''' | ||
| − | Läänemaa ja saared on endiselt vee all. Nüüd on tekkinud praeguse Läänemere kohale nn Antsülusjärv | + | Läänemaa ja saared on endiselt vee all. Nüüd on tekkinud praeguse Läänemere kohale nn Antsülusjärv. |
__________________________________________ | __________________________________________ | ||
|} | |} | ||
| 78. rida: | 78. rida: | ||
|- | |- | ||
|'''MAAILMAS''' | |'''MAAILMAS''' | ||
| − | Jordaania aladel hakkab levima kultuuristatud '''[[oder]]''' | + | Jordaania aladel hakkab levima kultuuristatud '''[[oder]]'''. |
_________________________________________ | _________________________________________ | ||
| − | |'''EESTIS''' on kliima boreaalne, soe ja kuiv; aasta keskmine õhutemperatuur umbes 17 kraadi. Eesti alad kattuvad taimestiku ja metsaga, peamiselt männimetsad ja sarapikud | + | |'''EESTIS''' on kliima boreaalne, soe ja kuiv; aasta keskmine õhutemperatuur umbes 17 kraadi. Eesti alad kattuvad taimestiku ja metsaga, peamiselt männimetsad ja sarapikud. |
__________________________________________ | __________________________________________ | ||
|} | |} | ||
| 88. rida: | 88. rida: | ||
|+8 600 a eKr | |+8 600 a eKr | ||
|- | |- | ||
| − | |'''MAAILMAS''' Türgis kultuuristatakse '''[[nisu]]''' | + | |'''MAAILMAS''' Türgis kultuuristatakse '''[[nisu]]'''. |
_________________________________________ | _________________________________________ | ||
| − | |'''EESTIS''' on kiviaeg. Pärnu jõe kaldal '''[[Pulli]]s''' peatub hooajaliselt rühm küttijaid ja kalastajaid. Nende kasutuses on kivist ja luust tööriistad | + | |'''EESTIS''' on kiviaeg. Pärnu jõe kaldal '''[[Pulli]]s''' peatub hooajaliselt rühm küttijaid ja kalastajaid. Nende kasutuses on kivist ja luust tööriistad. |
__________________________________________ | __________________________________________ | ||
|} | |} | ||
| 98. rida: | 98. rida: | ||
|+6 000 a eKr | |+6 000 a eKr | ||
|- | |- | ||
| − | |'''MAAILMAS''', Hiinas algab esmane kultuur-riisi levik. Andides, Titicaca järve ümbruses kultuuristatakse kartul | + | |'''MAAILMAS''', Hiinas algab esmane kultuur-riisi levik. Andides, Titicaca järve ümbruses kultuuristatakse kartul. |
_________________________________________ | _________________________________________ | ||
| − | |'''EESTIS''' umbes 5500 a eKr - Eesti aladel elavad hõimud hakkavad valmistama keraamikat - põletatud savinõusid | + | |'''EESTIS''' umbes 5500 a eKr - Eesti aladel elavad hõimud hakkavad valmistama keraamikat - põletatud savinõusid. |
__________________________________________ | __________________________________________ | ||
|} | |} | ||
Redaktsioon: 9. oktoober 2018, kell 21:46
Inimkonna toidu ja energia hankimise kronoloogia
0010
| MAAILMAS: Inimene hakkab kasutama kaevamiskeppi - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades.
________________________________________ |
EESTIS on kogu territoorium kaetud jääga.
________________________________________ |
0020
| MAAILMAS, Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja jahvekivi.
________________________________________ |
EESTIS on kogu territoorium kaetud jääga.
________________________________________ |
0030
| MAAILMAS, Euroopas kulmineerub viimane jääaeg. Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast jääaega nimetatakse Wichseli jäätumine.
_________________________________________ |
EESTIS on kogu territoorium kaetud jääkilbi ja liustikega, mille paksus arvatakse olevat olnud kuni 1500 meetrit paks.
__________________________________________ |
0050
| MAAILMAS, Lääne-Aasias hakkavad tekkima esimesed püsiasulad.
_________________________________________ |
EESTIS hakkab territoorium vähehaaval vabanema mandrijääst.
__________________________________________ |
0070
| MAAILMAS, Aasia vahemerepoolses osas hakatakse taimede peenendamiseks kasutama uhmrit ja uhmrinuia.
_________________________________________ |
EESTIS: Massiivsete liustike sulamiseveest on moodustunud suuremat osa Eestist kattev Balti jääpaisjärv. http://www-1.ut.ee/BGGM/eestigeol/
__________________________________________ |
0080
| MAAILMAS Tänapäevase Süüria aladel hakkab levima kultuuristatud rukis.
_________________________________________ |
EESTIS: Balti jääpaisjärv tühjeneb, veetase langeb 25-30 meetrit, suur osa praegustest Eesti aladest on muutunud maismaaks.
__________________________________________ |
0090
| MAAILMAS tekib ja levib paikne maaviljelus. See täiendas ja kindlustas oluliselt inimeste toidulauda.
_________________________________________ |
EESTIS
Läänemaa ja saared on endiselt vee all. Nüüd on tekkinud praeguse Läänemere kohale nn Antsülusjärv. __________________________________________ |
| MAAILMAS
Jordaania aladel hakkab levima kultuuristatud oder. _________________________________________ |
EESTIS on kliima boreaalne, soe ja kuiv; aasta keskmine õhutemperatuur umbes 17 kraadi. Eesti alad kattuvad taimestiku ja metsaga, peamiselt männimetsad ja sarapikud.
__________________________________________ |
0150
| MAAILMAS Türgis kultuuristatakse nisu.
_________________________________________ |
EESTIS on kiviaeg. Pärnu jõe kaldal Pullis peatub hooajaliselt rühm küttijaid ja kalastajaid. Nende kasutuses on kivist ja luust tööriistad.
__________________________________________ |
| MAAILMAS, Hiinas algab esmane kultuur-riisi levik. Andides, Titicaca järve ümbruses kultuuristatakse kartul.
_________________________________________ |
EESTIS umbes 5500 a eKr - Eesti aladel elavad hõimud hakkavad valmistama keraamikat - põletatud savinõusid.
__________________________________________ |
| MAAILMAS
_________________________________________ |
EESTIS
__________________________________________ |
