Erinevus lehekülje "Kronoloogia" redaktsioonide vahel
1. rida: | 1. rida: | ||
Inimkonna toidu ja energia hankimise kronoloogia | Inimkonna toidu ja energia hankimise kronoloogia | ||
+ | |||
+ | |||
+ | 0010 | ||
+ | {| class="wikitable" | ||
+ | |+40 000 a eKr | ||
+ | |- | ||
+ | |'''MAAILMAS''' Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]'''i - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades | ||
+ | ________________________________________ | ||
+ | |'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud jääga. | ||
+ | ________________________________________ | ||
+ | |} | ||
+ | |||
+ | 0020 | ||
+ | {| class="wikitable" | ||
+ | |+30 000 a eKr | ||
+ | |- | ||
+ | |'''MAAILMAS''' Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja '''[[jahvekivi]]''' | ||
+ | ________________________________________ | ||
+ | |'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud jääga. | ||
+ | ________________________________________ | ||
+ | |} | ||
+ | |||
+ | 0030 | ||
+ | {| class="wikitable" | ||
+ | |+20 0000 a eKr | ||
+ | |- | ||
+ | |'''MAAILMAS''' Euroopas kulmineerub viimane [[jääaeg]]. Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast jääaega nimetatakse [[Wichseli jäätumine]] | ||
+ | _________________________________________ | ||
+ | |'''EESTIS''' Kogu Eesti on kaetud jääkilbi ja liustikega, mille paksus arvatakse olevat olnud kuni 1500 meetrit paks. | ||
+ | __________________________________________ | ||
+ | |} | ||
+ | |||
+ | 0050 | ||
+ | {| class="wikitable" | ||
+ | |+12 500 a eKr | ||
+ | |- | ||
+ | |'''MAAILMAS''' Lääne-Aasias hakkavad tekkima esimesed [[püsiasulad]] | ||
+ | _________________________________________ | ||
+ | |'''EESTIS''' | ||
+ | Eesti hakkab vähehaaval vabanema mandrijääst | ||
+ | __________________________________________ | ||
+ | |} | ||
+ | |||
+ | 0070 | ||
+ | {| class="wikitable" | ||
+ | |+12 000 a eKr | ||
+ | |- | ||
+ | |'''MAAILMAS''' Aasia vahemerepoolses osas hakatakse taimede peenendamiseks kasutama [[uhmrit]] ja uhmrinuia | ||
+ | _________________________________________ | ||
+ | |'''EESTIS''' Massiivsete liustike sulamiseveest on moodustunud suuremat osa Eestist kattev [[Balti jääpaisjärv]]. http://www-1.ut.ee/BGGM/eestigeol/ | ||
+ | __________________________________________ | ||
+ | |} | ||
+ | |||
+ | 0080 | ||
+ | {| class="wikitable" | ||
+ | |+11 000 a eKr | ||
+ | |- | ||
+ | |'''MAAILMAS''' Tänapäevase Süüria aladel hakkab levima kultuuristatud '''[[rukis]]''' | ||
+ | _________________________________________ | ||
+ | |'''EESTIS''' Balti jääpaisjärv tühjeneb, veetase langeb 25-30 meetrit, suur osa praegustest Eesti aladest on muutunud maismaaks | ||
+ | __________________________________________ | ||
+ | |} | ||
+ | |||
+ | 0090 | ||
+ | {| class="wikitable" | ||
+ | |+10 000 a eKr | ||
+ | |- | ||
+ | |'''MAAILMAS''' Tekib ja levib paikne maaviljelus. See täiendas ja kindlustas oluliselt inimeste toidulauda. | ||
+ | _________________________________________ | ||
+ | |'''EESTIS''' | ||
+ | Läänemaa ja saared on endiselt vee all. Nüüd on tekkinud praeguse Läänemere kohale nn Antsülusjärv | ||
+ | __________________________________________ | ||
+ | |} | ||
+ | |||
+ | |||
+ | {| class="wikitable" | ||
+ | |+9 000 a eKr | ||
+ | |- | ||
+ | |'''MAAILMAS''' | ||
+ | Jordaania aladel hakkab levima kultuuristatud '''[[oder]]''' | ||
+ | _________________________________________ | ||
+ | |'''EESTIS''' on kliima boreaalne, soe ja kuiv; aasta keskmine õhutemperatuur umbes 17 kraadi. Eesti alad kattuvad taimestiku ja metsaga, peamiselt männimetsad ja sarapikud. | ||
+ | __________________________________________ | ||
+ | |} | ||
+ | |||
+ | 0150 | ||
+ | {| class="wikitable" | ||
+ | |+8 600 a eKr | ||
+ | |- | ||
+ | |'''MAAILMAS''' Türgis kultuuristatakse '''[[nisu]]''' | ||
+ | _________________________________________ | ||
+ | |'''EESTIS''' on kiviaeg. Pärnu jõe kaldal '''[[Pulli]]s''' peatub hooajaliselt rühm küttijaid ja kalastajaid. Nende kasutuses on kivist ja luust tööriistad. | ||
+ | __________________________________________ | ||
+ | |} | ||
+ | |||
+ | |||
+ | {| class="wikitable" | ||
+ | |+6 000 a eKr | ||
+ | |- | ||
+ | |'''MAAILMAS''' Hiinas algab esmane kultuur-riisi levik. Andides, Titicaca järve ümbruses kultuuristatakse kartul | ||
+ | _________________________________________ | ||
+ | |'''EESTIS''' umbes 5500 a eKr - Eesti aladel elavad hõimud hakkavad valmistama keraamikat - põletatud savinõusid | ||
+ | __________________________________________ | ||
+ | |} | ||
+ | |||
+ | |||
+ | {| class="wikitable" | ||
+ | |+12340aeKr | ||
+ | |- | ||
+ | |'''MAAILMAS''' | ||
+ | _________________________________________ | ||
+ | |'''EESTIS''' | ||
+ | __________________________________________ | ||
+ | |} |
Redaktsioon: 9. oktoober 2018, kell 21:36
Inimkonna toidu ja energia hankimise kronoloogia
0010
MAAILMAS Inimene hakkab kasutama kaevamiskeppi - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades
________________________________________ |
EESTIS on kogu territoorium kaetud jääga.
________________________________________ |
0020
MAAILMAS Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja jahvekivi
________________________________________ |
EESTIS on kogu territoorium kaetud jääga.
________________________________________ |
0030
MAAILMAS Euroopas kulmineerub viimane jääaeg. Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast jääaega nimetatakse Wichseli jäätumine
_________________________________________ |
EESTIS Kogu Eesti on kaetud jääkilbi ja liustikega, mille paksus arvatakse olevat olnud kuni 1500 meetrit paks.
__________________________________________ |
0050
MAAILMAS Lääne-Aasias hakkavad tekkima esimesed püsiasulad
_________________________________________ |
EESTIS
Eesti hakkab vähehaaval vabanema mandrijääst __________________________________________ |
0070
MAAILMAS Aasia vahemerepoolses osas hakatakse taimede peenendamiseks kasutama uhmrit ja uhmrinuia
_________________________________________ |
EESTIS Massiivsete liustike sulamiseveest on moodustunud suuremat osa Eestist kattev Balti jääpaisjärv. http://www-1.ut.ee/BGGM/eestigeol/
__________________________________________ |
0080
MAAILMAS Tänapäevase Süüria aladel hakkab levima kultuuristatud rukis
_________________________________________ |
EESTIS Balti jääpaisjärv tühjeneb, veetase langeb 25-30 meetrit, suur osa praegustest Eesti aladest on muutunud maismaaks
__________________________________________ |
0090
MAAILMAS Tekib ja levib paikne maaviljelus. See täiendas ja kindlustas oluliselt inimeste toidulauda.
_________________________________________ |
EESTIS
Läänemaa ja saared on endiselt vee all. Nüüd on tekkinud praeguse Läänemere kohale nn Antsülusjärv __________________________________________ |
MAAILMAS
Jordaania aladel hakkab levima kultuuristatud oder _________________________________________ |
EESTIS on kliima boreaalne, soe ja kuiv; aasta keskmine õhutemperatuur umbes 17 kraadi. Eesti alad kattuvad taimestiku ja metsaga, peamiselt männimetsad ja sarapikud.
__________________________________________ |
0150
MAAILMAS Türgis kultuuristatakse nisu
_________________________________________ |
EESTIS on kiviaeg. Pärnu jõe kaldal Pullis peatub hooajaliselt rühm küttijaid ja kalastajaid. Nende kasutuses on kivist ja luust tööriistad.
__________________________________________ |
MAAILMAS Hiinas algab esmane kultuur-riisi levik. Andides, Titicaca järve ümbruses kultuuristatakse kartul
_________________________________________ |
EESTIS umbes 5500 a eKr - Eesti aladel elavad hõimud hakkavad valmistama keraamikat - põletatud savinõusid
__________________________________________ |
MAAILMAS
_________________________________________ |
EESTIS
__________________________________________ |