Kronoloogia: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
Inimkonna toidu ja energia hankimise kronoloogia | Inimkonna toidu ja energia hankimise kronoloogia | ||
0010 | |||
{| class="wikitable" | |||
|+40 000 a eKr | |||
|- | |||
|'''MAAILMAS''' Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]'''i - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades | |||
________________________________________ | |||
|'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud jääga. | |||
________________________________________ | |||
|} | |||
0020 | |||
{| class="wikitable" | |||
|+30 000 a eKr | |||
|- | |||
|'''MAAILMAS''' Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja '''[[jahvekivi]]''' | |||
________________________________________ | |||
|'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud jääga. | |||
________________________________________ | |||
|} | |||
0030 | |||
{| class="wikitable" | |||
|+20 0000 a eKr | |||
|- | |||
|'''MAAILMAS''' Euroopas kulmineerub viimane [[jääaeg]]. Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast jääaega nimetatakse [[Wichseli jäätumine]] | |||
_________________________________________ | |||
|'''EESTIS''' Kogu Eesti on kaetud jääkilbi ja liustikega, mille paksus arvatakse olevat olnud kuni 1500 meetrit paks. | |||
__________________________________________ | |||
|} | |||
0050 | |||
{| class="wikitable" | |||
|+12 500 a eKr | |||
|- | |||
|'''MAAILMAS''' Lääne-Aasias hakkavad tekkima esimesed [[püsiasulad]] | |||
_________________________________________ | |||
|'''EESTIS''' | |||
Eesti hakkab vähehaaval vabanema mandrijääst | |||
__________________________________________ | |||
|} | |||
0070 | |||
{| class="wikitable" | |||
|+12 000 a eKr | |||
|- | |||
|'''MAAILMAS''' Aasia vahemerepoolses osas hakatakse taimede peenendamiseks kasutama [[uhmrit]] ja uhmrinuia | |||
_________________________________________ | |||
|'''EESTIS''' Massiivsete liustike sulamiseveest on moodustunud suuremat osa Eestist kattev [[Balti jääpaisjärv]]. http://www-1.ut.ee/BGGM/eestigeol/ | |||
__________________________________________ | |||
|} | |||
0080 | |||
{| class="wikitable" | |||
|+11 000 a eKr | |||
|- | |||
|'''MAAILMAS''' Tänapäevase Süüria aladel hakkab levima kultuuristatud '''[[rukis]]''' | |||
_________________________________________ | |||
|'''EESTIS''' Balti jääpaisjärv tühjeneb, veetase langeb 25-30 meetrit, suur osa praegustest Eesti aladest on muutunud maismaaks | |||
__________________________________________ | |||
|} | |||
0090 | |||
{| class="wikitable" | |||
|+10 000 a eKr | |||
|- | |||
|'''MAAILMAS''' Tekib ja levib paikne maaviljelus. See täiendas ja kindlustas oluliselt inimeste toidulauda. | |||
_________________________________________ | |||
|'''EESTIS''' | |||
Läänemaa ja saared on endiselt vee all. Nüüd on tekkinud praeguse Läänemere kohale nn Antsülusjärv | |||
__________________________________________ | |||
|} | |||
{| class="wikitable" | |||
|+9 000 a eKr | |||
|- | |||
|'''MAAILMAS''' | |||
Jordaania aladel hakkab levima kultuuristatud '''[[oder]]''' | |||
_________________________________________ | |||
|'''EESTIS''' on kliima boreaalne, soe ja kuiv; aasta keskmine õhutemperatuur umbes 17 kraadi. Eesti alad kattuvad taimestiku ja metsaga, peamiselt männimetsad ja sarapikud. | |||
__________________________________________ | |||
|} | |||
0150 | |||
{| class="wikitable" | |||
|+8 600 a eKr | |||
|- | |||
|'''MAAILMAS''' Türgis kultuuristatakse '''[[nisu]]''' | |||
_________________________________________ | |||
|'''EESTIS''' on kiviaeg. Pärnu jõe kaldal '''[[Pulli]]s''' peatub hooajaliselt rühm küttijaid ja kalastajaid. Nende kasutuses on kivist ja luust tööriistad. | |||
__________________________________________ | |||
|} | |||
{| class="wikitable" | |||
|+6 000 a eKr | |||
|- | |||
|'''MAAILMAS''' Hiinas algab esmane kultuur-riisi levik. Andides, Titicaca järve ümbruses kultuuristatakse kartul | |||
_________________________________________ | |||
|'''EESTIS''' umbes 5500 a eKr - Eesti aladel elavad hõimud hakkavad valmistama keraamikat - põletatud savinõusid | |||
__________________________________________ | |||
|} | |||
{| class="wikitable" | |||
|+12340aeKr | |||
|- | |||
|'''MAAILMAS''' | |||
_________________________________________ | |||
|'''EESTIS''' | |||
__________________________________________ | |||
|} |
Redaktsioon: 9. oktoober 2018, kell 21:36
Inimkonna toidu ja energia hankimise kronoloogia
0010
MAAILMAS Inimene hakkab kasutama kaevamiskeppi - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades
________________________________________ |
EESTIS on kogu territoorium kaetud jääga.
________________________________________ |
0020
MAAILMAS Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja jahvekivi
________________________________________ |
EESTIS on kogu territoorium kaetud jääga.
________________________________________ |
0030
MAAILMAS Euroopas kulmineerub viimane jääaeg. Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast jääaega nimetatakse Wichseli jäätumine
_________________________________________ |
EESTIS Kogu Eesti on kaetud jääkilbi ja liustikega, mille paksus arvatakse olevat olnud kuni 1500 meetrit paks.
__________________________________________ |
0050
MAAILMAS Lääne-Aasias hakkavad tekkima esimesed püsiasulad
_________________________________________ |
EESTIS
Eesti hakkab vähehaaval vabanema mandrijääst __________________________________________ |
0070
MAAILMAS Aasia vahemerepoolses osas hakatakse taimede peenendamiseks kasutama uhmrit ja uhmrinuia
_________________________________________ |
EESTIS Massiivsete liustike sulamiseveest on moodustunud suuremat osa Eestist kattev Balti jääpaisjärv. http://www-1.ut.ee/BGGM/eestigeol/
__________________________________________ |
0080
MAAILMAS Tänapäevase Süüria aladel hakkab levima kultuuristatud rukis
_________________________________________ |
EESTIS Balti jääpaisjärv tühjeneb, veetase langeb 25-30 meetrit, suur osa praegustest Eesti aladest on muutunud maismaaks
__________________________________________ |
0090
MAAILMAS Tekib ja levib paikne maaviljelus. See täiendas ja kindlustas oluliselt inimeste toidulauda.
_________________________________________ |
EESTIS
Läänemaa ja saared on endiselt vee all. Nüüd on tekkinud praeguse Läänemere kohale nn Antsülusjärv __________________________________________ |
MAAILMAS
Jordaania aladel hakkab levima kultuuristatud oder _________________________________________ |
EESTIS on kliima boreaalne, soe ja kuiv; aasta keskmine õhutemperatuur umbes 17 kraadi. Eesti alad kattuvad taimestiku ja metsaga, peamiselt männimetsad ja sarapikud.
__________________________________________ |
0150
MAAILMAS Türgis kultuuristatakse nisu
_________________________________________ |
EESTIS on kiviaeg. Pärnu jõe kaldal Pullis peatub hooajaliselt rühm küttijaid ja kalastajaid. Nende kasutuses on kivist ja luust tööriistad.
__________________________________________ |
MAAILMAS Hiinas algab esmane kultuur-riisi levik. Andides, Titicaca järve ümbruses kultuuristatakse kartul
_________________________________________ |
EESTIS umbes 5500 a eKr - Eesti aladel elavad hõimud hakkavad valmistama keraamikat - põletatud savinõusid
__________________________________________ |
MAAILMAS
_________________________________________ |
EESTIS
__________________________________________ |