Kronoloogia: erinevus redaktsioonide vahel

Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
Inimkonna toidu ja energia hankimise kronoloogia
Inimkonna toidu ja energia hankimise kronoloogia
0010
{| class="wikitable"
|+40 000 a eKr
|-       
|'''MAAILMAS''' Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]'''i - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades
________________________________________
|'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud jääga.
________________________________________
|}
0020
{| class="wikitable"
|+30 000 a eKr
|-       
|'''MAAILMAS''' Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja '''[[jahvekivi]]'''
________________________________________
|'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud jääga.
________________________________________
|}
0030
{| class="wikitable"
|+20 0000 a eKr
|-       
|'''MAAILMAS''' Euroopas  kulmineerub viimane [[jääaeg]]. Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast jääaega nimetatakse [[Wichseli jäätumine]]
_________________________________________
|'''EESTIS''' Kogu Eesti on kaetud jääkilbi ja liustikega, mille paksus arvatakse olevat olnud kuni 1500 meetrit paks.
__________________________________________
|}
0050
{| class="wikitable"
|+12 500 a eKr
|-       
|'''MAAILMAS''' Lääne-Aasias hakkavad tekkima esimesed [[püsiasulad]]
_________________________________________
|'''EESTIS'''
Eesti hakkab vähehaaval vabanema mandrijääst
__________________________________________
|}
0070
{| class="wikitable"
|+12 000 a eKr
|-       
|'''MAAILMAS'''  Aasia vahemerepoolses osas hakatakse taimede peenendamiseks kasutama [[uhmrit]] ja uhmrinuia
_________________________________________
|'''EESTIS''' Massiivsete liustike sulamiseveest on moodustunud suuremat osa Eestist kattev [[Balti jääpaisjärv]]. http://www-1.ut.ee/BGGM/eestigeol/
__________________________________________
|}
0080
{| class="wikitable"
|+11 000 a eKr
|-       
|'''MAAILMAS''' Tänapäevase Süüria aladel hakkab levima kultuuristatud '''[[rukis]]'''
_________________________________________
|'''EESTIS''' Balti jääpaisjärv tühjeneb, veetase langeb 25-30 meetrit, suur osa praegustest Eesti aladest on muutunud maismaaks
__________________________________________
|}
0090
{| class="wikitable"
|+10 000 a eKr
|-       
|'''MAAILMAS''' Tekib ja levib paikne maaviljelus. See täiendas ja kindlustas oluliselt inimeste toidulauda.
_________________________________________
|'''EESTIS'''
Läänemaa ja saared on endiselt vee all. Nüüd on tekkinud praeguse Läänemere kohale nn Antsülusjärv
__________________________________________
|}
{| class="wikitable"
|+9 000 a eKr
|-       
|'''MAAILMAS'''
Jordaania aladel hakkab levima kultuuristatud '''[[oder]]'''
_________________________________________
|'''EESTIS''' on kliima boreaalne, soe ja kuiv; aasta keskmine õhutemperatuur umbes 17 kraadi. Eesti alad kattuvad taimestiku ja metsaga, peamiselt männimetsad ja sarapikud.
__________________________________________
|}
0150
{| class="wikitable"
|+8 600 a eKr
|-       
|'''MAAILMAS''' Türgis kultuuristatakse '''[[nisu]]'''
_________________________________________
|'''EESTIS''' on kiviaeg. Pärnu jõe kaldal '''[[Pulli]]s''' peatub hooajaliselt rühm küttijaid ja kalastajaid. Nende kasutuses on kivist ja luust tööriistad.
__________________________________________
|}
{| class="wikitable"
|+6 000 a eKr
|-       
|'''MAAILMAS''' Hiinas algab esmane kultuur-riisi levik. Andides, Titicaca järve ümbruses kultuuristatakse kartul
_________________________________________
|'''EESTIS''' umbes 5500 a eKr - Eesti aladel elavad hõimud hakkavad valmistama keraamikat - põletatud savinõusid
__________________________________________
|}
{| class="wikitable"
|+12340aeKr
|-       
|'''MAAILMAS'''
_________________________________________
|'''EESTIS'''
__________________________________________
|}

Redaktsioon: 9. oktoober 2018, kell 21:36

Inimkonna toidu ja energia hankimise kronoloogia


0010

40 000 a eKr
MAAILMAS Inimene hakkab kasutama kaevamiskeppi - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades

________________________________________

EESTIS on kogu territoorium kaetud jääga.

________________________________________

0020

30 000 a eKr
MAAILMAS Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja jahvekivi

________________________________________

EESTIS on kogu territoorium kaetud jääga.

________________________________________

0030

20 0000 a eKr
MAAILMAS Euroopas kulmineerub viimane jääaeg. Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast jääaega nimetatakse Wichseli jäätumine

_________________________________________

EESTIS Kogu Eesti on kaetud jääkilbi ja liustikega, mille paksus arvatakse olevat olnud kuni 1500 meetrit paks.

__________________________________________

0050

12 500 a eKr
MAAILMAS Lääne-Aasias hakkavad tekkima esimesed püsiasulad

_________________________________________

EESTIS

Eesti hakkab vähehaaval vabanema mandrijääst __________________________________________

0070

12 000 a eKr
MAAILMAS Aasia vahemerepoolses osas hakatakse taimede peenendamiseks kasutama uhmrit ja uhmrinuia

_________________________________________

EESTIS Massiivsete liustike sulamiseveest on moodustunud suuremat osa Eestist kattev Balti jääpaisjärv. http://www-1.ut.ee/BGGM/eestigeol/

__________________________________________

0080

11 000 a eKr
MAAILMAS Tänapäevase Süüria aladel hakkab levima kultuuristatud rukis

_________________________________________

EESTIS Balti jääpaisjärv tühjeneb, veetase langeb 25-30 meetrit, suur osa praegustest Eesti aladest on muutunud maismaaks

__________________________________________

0090

10 000 a eKr
MAAILMAS Tekib ja levib paikne maaviljelus. See täiendas ja kindlustas oluliselt inimeste toidulauda.

_________________________________________

EESTIS

Läänemaa ja saared on endiselt vee all. Nüüd on tekkinud praeguse Läänemere kohale nn Antsülusjärv __________________________________________


9 000 a eKr
MAAILMAS

Jordaania aladel hakkab levima kultuuristatud oder _________________________________________

EESTIS on kliima boreaalne, soe ja kuiv; aasta keskmine õhutemperatuur umbes 17 kraadi. Eesti alad kattuvad taimestiku ja metsaga, peamiselt männimetsad ja sarapikud.

__________________________________________

0150

8 600 a eKr
MAAILMAS Türgis kultuuristatakse nisu

_________________________________________

EESTIS on kiviaeg. Pärnu jõe kaldal Pullis peatub hooajaliselt rühm küttijaid ja kalastajaid. Nende kasutuses on kivist ja luust tööriistad.

__________________________________________


6 000 a eKr
MAAILMAS Hiinas algab esmane kultuur-riisi levik. Andides, Titicaca järve ümbruses kultuuristatakse kartul

_________________________________________

EESTIS umbes 5500 a eKr - Eesti aladel elavad hõimud hakkavad valmistama keraamikat - põletatud savinõusid

__________________________________________


12340aeKr
MAAILMAS

_________________________________________

EESTIS

__________________________________________