Erinevus lehekülje "Veski" redaktsioonide vahel

3. rida: 3. rida:
  
 
Algse, pika sõnakuju moodustumise tõukeks võis olla teholoogiline eelkäija - käsikivi.
 
Algse, pika sõnakuju moodustumise tõukeks võis olla teholoogiline eelkäija - käsikivi.
Kagu-Eestis kasutatakse vanemas kõnepruugis (vesi)veski sünonüümina ''kivi''; näiteks "kivil käima" = "veskil käima".
+
Kagu-Eestis kasutatakse vanemas kõnepruugis (vesi)veski sünonüümina ''kivi''; näiteks <i>"kivil käima" = "veskil käima".</i>
 
Saaremaal on ''tuuleveski'' lühema sõna ''tuulik'' kõrval olnud kasutuses ka ''vesiveski'' lühem versioon - ''vesik''.
 
Saaremaal on ''tuuleveski'' lühema sõna ''tuulik'' kõrval olnud kasutuses ka ''vesiveski'' lühem versioon - ''vesik''.
  

Redaktsioon: 15. juuni 2021, kell 15:27

Sõna veski on arvatavalt tekkinud tüvede koondumisel liitsõnast vesikivi. Murdeti on säilinud ka variandid veske, veskivi [1]

Algse, pika sõnakuju moodustumise tõukeks võis olla teholoogiline eelkäija - käsikivi. Kagu-Eestis kasutatakse vanemas kõnepruugis (vesi)veski sünonüümina kivi; näiteks "kivil käima" = "veskil käima". Saaremaal on tuuleveski lühema sõna tuulik kõrval olnud kasutuses ka vesiveski lühem versioon - vesik.


Mõiste veski tähendab eelkõige jahvatus- või peenendus-seadet.

Algselt tähistas see eelkõige teravilja jahvatamise seadet. Hilisemal ajal on olnud veski ühtlasi ka töötleva käitise üld-sünonüümiks, kus veskina käsitleti seadete kogumit loodusjõu (vee-, auru-, tuule-energia aga uuemal ajal ka elektri- ning kütuse-energia) kasutamiseks manufaktuurses- või mass-tootmises. Näiteks saeveski, villaveski , viinaveski.


WeskiWikis on üksikveskite kirjeldamisel kasutsel lihtsustatud kirjapilt, kus sõna veski tähistab enamasti vesiveskit ja sõna "tuulik" tähistab tuuleveskit.

Viited

  1. Eesti etümoloogia sõnaraamat, Tallinn, 2012