Erinevus lehekülgede "Saarlase veski" ja "RAPLAMAA VESKID" vahel

(Lehekülgede erinevus)
 
 
1. rida: 1. rida:
[[File:Saarlasekoht.JPG|thumb|300px|right| Saarlase vesiveski asukoht, lõige Maaameti kaardist]]
 
[[File:Joukomitee1.jpg|thumb|300px|right| Eiche ja Pähni veski asukoht Viitina valla skeemil <ref>  ERA.1011.1.64  </ref> ]]
 
[[File:J6ukomitee2.jpg|thumb|300px|right| Eiche ja Pähni veski info Jõukomitee küsitluslehel <ref>  ERA.1011.1.64  </ref> ]]
 
[[File:Saarlase2014.jpg|thumb|300px|right| Saarlase veski 2014 sügis. Foto: Veskivaramu]]
 
  
 +
Ajaleht: RAPLAMAA SÕNUMID
  
 +
7. märts 2018 Nr 3 (259) Väljaandja: OÜ Nädaline, Rapla 79511, Viljandi mnt 6, tel 489 2133, 5567 3260
  
== Nimed ==
+
Toimetaja Tõnis Tõnisson, e-post tonis.tonisson@sonumid.ee.ee
 
'''[[Saarlase veski]]''' on asulajärgne nimekuju. Kohalik ja murdeline nimekuju on '''[[Saarlasõ veski]]'''. 20. sajandi esimesel poolel kasutati ametlikus asjaajamises omaniku nimel põhinevat nimekuju '''[[Eiche veski]]''', mis kõnekeelsel kujul levis ja on kasutusel nimekujuna '''[[Eiheveski]]''' . Külas lähestikku asunud veskite tõttu on kasutusel ka nimekuju '''[[Saarlase II veski]]'''
 
 
''saksa k.'' '''[[Saarlase Mühle]]''' <ref>  EAA.2072.4.47 leht 1  </ref>.
 
  
== Asukoht ==
+
Rubriik: KODULOOLANE
Saarlase veski asukoht, aadress: [[Võru maakond]], [[Rõuge vald]], [[Saarlasõ küla]], Saarlase veski kinnistu.
 
  
Vesikondlik paiknemine: [[Pärlijõgi]] , keskjooksul ( [https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rlij%C3%B5gi Pärlijõgi vikipeedias ] ) =>> [[Mustjõgi]] =>> [[Koiva jõgi]]
+
Viljatöötlemise ajaloost Raplamaal – veskid
  
[https://maps.google.com/maps?q=Saarlase_veski@57.688718,26.890266 Asukoht Google kaardil N:57.688718  E:26.890266]
+
Liivi Aarma
  
[http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&bbox=672232.13006317,6397691.9787616,672533.88787567,6397876.0607928&punkt=672351.27068817,6397785.7287616 Maaamet kaardil  X:6397778  Y:672350 ]
+
== Eesti veskitest 19.-20. sajandist üldisemalt ==
  
Vanema haldusjaotuse järgi  Võrumaa, [[Viitina vald]] (1922 a.) või ka  [[Rõuge kihelkond]], [[Viitina mõis]] (kuni 1917).
+
Aastal 1873 registreeriti Eestimaa kubermangus 276 vesiveskit (1867 oli see arv 261) ja 613 tuulikut, arvestamata pukktuulikuid.
 +
Eri dokumentides ja raamatutes on toodud veskite arv erinev, sest paljudel juhtudel kasutati üht ja sama vesiveskit nii jahu- kui ka saeveskina; arvele võeti sageli aga kaks veskit.
 +
Nii kirjutas baltisaksa põllumajandusteadlane Carl Ferdinand Hueck 1845. aastal, et Eestimaa 578 mõisas on vähemalt üks vesiveski, mõnes rohkem.
 +
Tema arvates oli siis Eestimaa mõisates 700 vesiveskit.
 +
Aastal 1919 oli Eestis 2393 jahuveskit, millest 628 töötas vee jõul, ülejäänud tuule või aurujõul.
 +
Aastal 1920 oli siin 258 saeveskit, millest umbes 30% töötas vee jõul.
 +
Aastal 1938 läbi viidud loenduse järgi oli Eestis 1212 veskit ja koos pukktuulikutega oli veskeid umbes 2300.
 +
Jahuveskite seas olidki valdavad vesiveskid. 1940. aasta seisuga oli Eestis kokku 759 vesiveskit, iga jõe ääres leidus mõni neist kindlasti.
  
  
 +
==Viljatöötlemise ajaloost Raplamaal – veskid==
  
  
== Ajalugu ==
+
[[File:150lk1.PNG|kuvatõmmis ajalehest]]
 +
[[File:150lk2.PNG|kuvatõmmis]]
  
Ehitatud 1779. a.
 
  
== Pärimus ==
+
File:16 R20180307.pdf
  
Omanik aastal 1938 oli Aleksander Eiche. Veskit kutsuti ka Eiheveskiks, Saarlase veskiks, Saarlasõ veskiks.
+
Ajaleht arhiivis <ref> https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=raplamaasonumid20180307.2.13.1 </ref> ja  <ref> https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&oid=raplamaasonumid20180307&type=staticpdf </ref>
  
Veskis oli turbiin võimsusega 12 hobujõudu, mis oli omaniku ehitatud.
+
== Allikad ja viited ==
 
 
Tehti püüli, lihtjahu, tangu.
 
 
 
Saarlase külas oli ka [[Saarlase saeveski]], mis töötas mootorveskina.
 
 
 
 
 
 
 
== Tehniline teave ==
 
 
Hüdroelektrit tehti siin viimati umbes aastal 2000. Ja seda ka vaid kevadeti suurveeajal.
 
 
 
Veskihoone tänapäevane seisund: veskihoone on ümber ehitatud puhkekompleksiks, välised mahud ja vooderdus osaliselt säilinud.
 
 
 
Veskipais: paisu kõgus 3,5 m ; lailäviülevool
 
 
 
Sild: üle Pärlijõe, betoonist, heas seisus, eravaldus
 
 
 
Tee: kinnistu koosseisus, eravaldus.
 
 
 
 
 
== Lisalugemist ==
 
 
 
[http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=6;-754447606;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=-584199136 Saarlase seitse allikat]
 
 
 
[http://epl.delfi.ee/news/eesti/kakssada-aastat-vana-veski-toodab-elektrit?id=50866889 200 a vana veski toodab elektrit]
 
 
 
[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vorumaateataja20090711.1.6 Veski uus hingamine]
 
 
 
[https://issuu.com/martinmark/docs/saarlase-ajalugu Saarlase küla ajalugu]
 
 
 
 
 
== Fotod ==
 
 
 
 
 
[https://www.google.ee/maps/uv?hl=en&pb=!1s0x46ea57fbcfc2c7fb:0x740226335369f950!2m22!2m2!1i80!2i80!3m1!2i20!16m16!1b1!2m2!1m1!1e1!2m2!1m1!1e3!2m2!1m1!1e5!2m2!1m1!1e4!2m2!1m1!1e6!3m1!7e115!4shttps://lh5.googleusercontent.com/p/AF1QipOHIjYTasVqttbYc4UlLgfCm0VxCQV5JWkMIYEb%3Dw239-h160-k-no!5sSaarlas%C3%B5+k%C3%BClalistemaja+-+Google+Search&imagekey=!1e10!2sAF1QipOHIjYTasVqttbYc4UlLgfCm0VxCQV5JWkMIYEb&sa=X&ved=0ahUKEwiu-YvRgqPcAhVFiywKHTtgB2AQoioItwEwFA Fotod:]
 
 
 
== Viited ==
 
 
 
 
 
 
 
 
 
[[Category:Hüdroelektrijaamad]] [[Category:Vesioinas]] [[Category:Pärlijõgi]]  [[Category:vesiveskid]]
 

Redaktsioon: 5. jaanuar 2021, kell 17:39

Ajaleht: RAPLAMAA SÕNUMID

7. märts 2018 Nr 3 (259) Väljaandja: OÜ Nädaline, Rapla 79511, Viljandi mnt 6, tel 489 2133, 5567 3260

Toimetaja Tõnis Tõnisson, e-post tonis.tonisson@sonumid.ee.ee

Rubriik: KODULOOLANE

Viljatöötlemise ajaloost Raplamaal – veskid

Liivi Aarma

Eesti veskitest 19.-20. sajandist üldisemalt

Aastal 1873 registreeriti Eestimaa kubermangus 276 vesiveskit (1867 oli see arv 261) ja 613 tuulikut, arvestamata pukktuulikuid. Eri dokumentides ja raamatutes on toodud veskite arv erinev, sest paljudel juhtudel kasutati üht ja sama vesiveskit nii jahu- kui ka saeveskina; arvele võeti sageli aga kaks veskit. Nii kirjutas baltisaksa põllumajandusteadlane Carl Ferdinand Hueck 1845. aastal, et Eestimaa 578 mõisas on vähemalt üks vesiveski, mõnes rohkem. Tema arvates oli siis Eestimaa mõisates 700 vesiveskit. Aastal 1919 oli Eestis 2393 jahuveskit, millest 628 töötas vee jõul, ülejäänud tuule või aurujõul. Aastal 1920 oli siin 258 saeveskit, millest umbes 30% töötas vee jõul. Aastal 1938 läbi viidud loenduse järgi oli Eestis 1212 veskit ja koos pukktuulikutega oli veskeid umbes 2300. Jahuveskite seas olidki valdavad vesiveskid. 1940. aasta seisuga oli Eestis kokku 759 vesiveskit, iga jõe ääres leidus mõni neist kindlasti.


Viljatöötlemise ajaloost Raplamaal – veskid

kuvatõmmis ajalehest kuvatõmmis


File:16 R20180307.pdf

Ajaleht arhiivis [1] ja [2]

Allikad ja viited