Erinevus lehekülgede "Kaubi veski" ja "Lutsu veski" vahel

(Lehekülgede erinevus)
 
 
1. rida: 1. rida:
[[File:Kaubiveskiasukoht.JPG|thumb|400px|right| Kaubi vesiveski asukoht, lõige Maaameti veebikaardilt]]
+
File:Lutsuyld.JPG
[[File:1864Kaubitalu.JPG|thumb|400px|right| Kaubi talu kaart 1864.a. EAA.2486.3.173.6]]
 
[[File:Kaubi2verstane.jpg|thumb|400px|right| Kaubi vesiveski 1912 a 2-Verstakaardil]]
 
[[File:Osuuder1988.JPG|thumb|400px|right| Kaubi varemed 1988, Muinsuskaitse arhiiv, foto: O. Suuder]]
 
[[File:KaubiEK2.JPG|thumb|400px|right| Kaubi veski varemed 1999. a. Foto: Enno Kirt ]]
 
[[File:KaubiEK1.JPG|thumb|400px|right| Kaubi veski turbiin 1999. a. Foto: Enno Kirt ]]
 
[[File:2006turbiin.jpg|thumb|400px|right| Kaubi veski turbiin 2006, Veskivaramu, foto: R.V ]]
 
[[File:2019suvi.jpg|thumb|400px|right| Kaubi veski 2019 suvel, foto: Kuido Kattel]]
 
  
==Nimed==
 
Veski tänapäevane enimkasutatav nimekuju on '''[[Kaubi veski]]'''.
 
Harvem kasutatakse naabertalu nimest üle kandunud nime [[Kauba veski]].
 
[[Kaubi tuulik|Kaubi tuulikust]] eristamiseks võib kasutada nimekuju [[Kaubi vesiveski]].
 
  
Veski nimi on saadud talunimest, mis omakorda pärineb isikunimest Kaupe, Kaubo, Kaup, Kaubi (Caupi, Caupo). See omakorda põhineb eesnime Jakob vanapärasel, XVI saj korduvalt kirja pandud mugandusel Kaup. <ref> Eesti kohanimeraamat, Tallinn, 2016 </ref>.
+
<div style='text-align: right;'> <span style="font-size:150%"> ''' ☼  ''' </div>
  
Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt taluveski.  
+
[[Fail:Lutsuyld.JPG|thumb|400px|right| Lutsu veski asukoht, lõige Maaameti kaardilt]]
  
''saksa k.'' '''[[Kaubi Mühle]]'''.
+
==Nimi/Nimed==
 +
Veski tänapäevane  nimekuju on [[Lutsu veski]].  
 +
Varem kutsuti seda veskit [[Madsa veski]]ks.
 +
Ka oli kasutusel vormid [[Madsa-Veski]], [[Madsaveski]], [[Matsa veski]] ja [[Matsaveski]].
 +
Harvem kasutatakse kaksiknime [[Lutsu-Madsa veski]].
 +
Omaniku nime järgi kasutati 20. saj algul ka ametlikus asjaajamises nime [[Vesiveski Voldemar Tiks]] ja [[Vesiveski E. Tiks]], mõnikord  [[Tiks E veski]].
  
==Asukoht==
+
Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski, toodangu tüübilt jahuveski ja pärandi tüübilt mõisaveski.
Veski asukoht, aadress: [[Valga maakond]], [[Tõrva vald]], Patküla küla, Kaubi talu. Asumi kood: 6042.
 
Kinnistu number: 20302:002:1424; kinnistu nimi: Kauba-Veski kinnistu; kinnistu kasutustüüp: passiivne. Kaugus Tartust linnulennult: 67 km.
 
  
Asukoht vanema haldusjaotuse järgi [[Helme kihelkond]], [[Patküla mõis]] (kuni 1917) või ka [[Valgamaa]], [[Patküla vald]] (kuni 1922. a.) või [[Helme vald]] (1938. a.).
+
Saksa keeles on veski nimi <b>Lutso Mühle.</b>
  
[https://maps.google.com/maps?q=Kaubi_veski@57.955679,25.913021  Asukoht Google kaardil N: 57.955679  E: 25.913021 ]
+
==Asukoht/Paiknemine==
 +
Veski asukoht, aadress: Valga maakond 67411, Otepää vald, Arula küla, Lutsu kinnistu. Asumi kood: 1376.
 +
Vanema haldusjaotuse järgi asus veski [[Oepöö kihelkond|Otepää kihelkonnas]], [[Arula mõis|Arula mõisas]].
  
[http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&bbox=613153.88766755,6425344.7521835,613304.7665738,6425435.6945663&punkt=613245.78218985,6425406.2023799  Asukoht Maaameti kaardil X: 6425414  Y: 613248 ]
+
Veski paikneb [[Arula oja|Arula ojal]] kood: VEE1008900, (vanema nimega Tuuba oja) umbes selle  keskjooksul.
  
Veski paikneb [[Õhne jõgi|Õhne jõel]], (veekogu kood: VEE1013700), umbes selle keskjooksul. Edasivool [[Võrtsjärv]] => [[Emajõgi]] => [[Peipsi järv]]
+
Asukoht Maaameti kaardil (L-EST koordinaadid): [https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&bbox=640754.68502295,6434462.293664,641140.42721045,6434699.1100702&setlegend=FUUALUS12_8210=0,FUUALUS11_8210=1&punkt=640952.4389292,6434585.5846796 X:6434586 Y:640961]
  
==Tehniline teave==
+
Asukoht Google kaardil: [https://maps.google.com/maps?q=Lutsu_veski@58.030008,26.386256 N:58.0300083 E:26.3862556]
Veskihoone üldine tänapäevane seisund (2019. a.): hävinud. Osaliselt säilinud fragmendid turbiinikastist ja kaldakindlustuse kivimüüritisest. Aimatav vundamendi perimeeter ja derivatsioonikanali ava.
 
  
Veskipaisu üldine tänapäevane seisund: hävinud, säilinud mõned detailid ja fragmendid.  
+
Asukoht Regio/Delfi kaardil: [https://kaart.delfi.ee/?bookmark=2a2d97d5da06683978d450da4abfef99 PL: 58°1′47.870″ IP: 26°23′10.492″ ]
Paisu kõrgus oli 1938. a. umbes 2,3 m; ülevoolu tüüp: lailäviülevool. Paisutus: puudub; veski paisjärv: puudub.
 
  
Veski sild: hävinenud; veskitee: endine külasisene tee, tänapäeval kinni kasvanud, pole kasutuses. Kunagise uue [[tamm|teetammi]] rajamine jäi pooleli.
+
==Tehniline teave==
 
+
Veskihoone on ümber ehitatud eluhooneks.
==Piirangud==
+
Pais on säilinud, seisund hea. Paisutus ja paisjärv on säilinud, paisjärve nimi Lutsu järv, kood: VEE2105410.
 
 
[[Natura 2000 ala]] : jah ([[veski]] paikneb [[Natura 2000]] piirangu-alal).
 
 
 
[[Muinsuskaitseline ehitis]]: ei  (Kaubi veski pole kantud [[MKA registris]]se).
 
 
 
[[Kalapääs]]: pole vajalik, vaid mõned paisukivid jões.
 
 
 
[[Kalda ehituskeeluvöönd]]: 50 m, [[kalda veekaitsevöönd]]: 10 m
 
 
 
==Hüdroelektrienergia tootmine==
 
 
 
Teadaolevalt pole selles [[veskis]] [[hüdroelektrienergia]]t toodetud.
 
 
 
OÜ ENNO PROJEKT poolt tehtud eel-uuringus "Õhne valgla veejõud" käsitletakse Kaubi taluveski hüdroenergia potensiaali detailselt. Fragmenti uurimusest Kaubi veski kohta saab täpsemalt vaadata [https://weskiwiki.ee/veskid/valgamaa/kaubi/HydroressurssKAUBI.pdf siit PDF-failina ~ 1,2MB]
 
[[File:Uuringup2.jpg|400px|link=https://weskiwiki.ee/veskid/valgamaa/kaubi/HydroressurssKAUBI.pdf]]
 
  
 
==Ehitise info==
 
==Ehitise info==
 +
Veskihoone on remonditud ja ümber ehitatud [[Lutsu turismitalu]] majutuskohaks. Paisu uuendati pärast 2005. a jaanuari tormi.
  
[[Kaubi veski]] oli talukompleksist veidi eemale ehitaud kõrge maakivivundamendiga tahutud rõhtpalkidest hoone. Veskiruumidele lisaks olid ka eluruumid.
+
Alusmüür: maakividest, puhta vuugiga. Välisseinad: tahutud ristpalk. Vahelaed: palktaladel puitlaed, Katus: viilkatus, kaetud laastudega. Vaheseinad, trepid:puit.<ref>Muinsuskaitseamet, O.Suuder, 1988 ERA.T-76.1.12699</ref>
 
 
Kunagise uue [[Tamm|teetammi]] rajamine veskist mööda on jäänud pooleli.  <ref> ERA.T-76.1.12693 Inventeerimise ankeet. O. Suuder. A-2435 </ref>
 
 
 
== Ajalugu ==
 
 
 
 
 
[[Kaubi vesiveski]] oli/on tüüpiline [[taluveski]], mis on ehitatud pärast jõeäärsete talumaade erastamist [[Patküla mõis]]alt '''[[Kaubi Juhan]]ile'''.
 
 
 
Maade eraldamine toimus tõenäoliselt 1864 aastal (arhiividokument: Special Charte des zum priv. Gute Owerlack gehörigen Grundstücks Nr.15; Kaubi Juhan.) <ref>  EAA.2486.3.173 leht 6 </ref> ning [[veskit]] ei saanud ehitada mitte varem kui 1871. aastal, mil [[Eesti- ja Liivimaa]]l kaotati [[mõisnike veskiõigus]] <ref> Eesti ajalugu.Kronoloogia. kk Tänapäev, 2015. </ref>.
 
 
 
Ilmselt rajati [[pais]] ja [[veskihoone]] pisut enne sajandivahetust. Kaubi veski registreerimisel on veski tegevusaja alguseks märgitud 1889. aasta <ref> ERA.891.2.6561 </ref>. [[Verstakaardil]] (1908) [[Kaubi talu]] kõrval [[Õhne jõgi|Õhne jõel]] kujutatud paisjärve ja [[Kaheverstasel kaardil]] (1912) on [[Kaubi veski]] koht tähistatud vastava veski-tingmärgiga.
 
 
 
1928. a. on [[Kaubi vesiveski]] EW Kaubandus-Tööstuskojas registreritud tööstusettevõttena '''[[Johan Lutsberg]]i''' nimele. 1929. aastal renditi veski Helrammile. <ref> ERA.891.2.6561 </ref>
 
Riikliku Jõukomitee veejõuseadmete loendus-nimekirja põhjal olid Kaubi veski omanikeks 1938.a. '''[[Karl Maasik]]''' ja '''[[Liisa Timpmann]]'''. 9 [[vari|varjaga]] [[puit-kivipaisu]] kõrguseks on märgitud 2,3 meetrit. [[Veski]]s töötas 30 [[hobujõud|hobujõuline]] horisontaalne [[turbiin]], mis käitas kolme [[kivipaar]]i  50+46+44 [[toll]]i läbimõõdus. Veskis tehti [[lihtjahu]] ja [[tangu]]. <ref>  ERA.1011.1.64  </ref>                               
 
 
 
Veski töötas kuni 1956. aastani.  <ref> ERA.T-76.1.12693 Inventeerimise ankeet. O. Suuder. 1988. </ref>
 
 
 
== Pärimus ==
 
  
Puidust heinaküün asus [[veski]]st 10 m läänes. Hoone ehitataud [[veski]] põhjaküljele.  
+
==Ajalugu ja pärimus==
[[Veskitee|Hobusetee veskile]] kulges [[Õhne jõgi|Õhne jõe]] [[vasakkallas|vasakul kaldal]] - rohumaal, jõe [[paremkallas|paremkaldal]] - metsamaastikul. Samanimeline [[talukoht]] on ca 200 m kaugusel edelas, elatakse sees.  
+
[[Madsa (Lutsu) vesiveski]] oli tõenäoliselt 19. saj algul Arula mõisa karjamõisa lisaveskiks ehitatud rendiveski. Sama sajandi teisel poolel,  pärast Liivimaa talurahvaseaduse  kehtima hakkamist osteti see eravaldusesse. Täpsemalt: <i>Jaan Arrol ostis 1880. a. Madsa veski Arula mõisa pärishärra Frans von Villeboisi käest 5348 rubla hõberaha eest. Sulas maksab ta 800 hõberaha ja ülejäänud võlg võetakse üles Krediit-Kassa Seltsi seaduste järgi, mille maksmine kestab veel 1909 aastal.</i> [[Madsa veski]] 1880 aasta kaart on koostatud ostulepingu lisana, kus ostjale on maa mõõdistatud ja piirikividega tähistatud. Võimalik, et selle tehingu käigus tükeldati endise Arula mõisa Madsa suurtalu maad ja veskikohaga kaasnevale krundile määrati läheduses olnud Lutsu talu järgi ka selline nimi.
  
Kaubi veski viimasel omanikul oli olnud 3 kaunist tütart.
+
1939. aasta Jõukomitee loenduse järgi oli Tartumaal, Palupera vallas asuval [[Madsa veski]]l kolme varjaga pais, kõrguseks 4 meetrit. Veskis oli 12-hobujõuline Kangmanni firmas valmistatud turbiin, mis käitas ühte 40 tollist kivipaari. Tehti lihtjahu.  
  
Veski sai kahjustada 1968. a jääminekus ja seejärel hävis.  
+
Veski töötas ja jahvatas kuni 1960-ndate alguseni. Hiljem on ta olnud kasutuses elamuna.
<ref> EELIS RMK Pärandkultuuri objekt: Kaubi vesiveski ja veskitamm (203:VEV:003). </ref>
+
Käesoleval ajal on veskihoone rekonstrueeritud ja kasutusel turismitalu majutuskohana [http://lutsu.ee/ Lutsu.ee]
  
== Lisainfo ja välised lingid ==
+
Lutsu veskikohta ilmestab Eesti oludes üsna unikaalne lisaehitis - veehaare. Nimelt oli ehitatud ojale umbes 25 meetri pikkune nn Kööna pais ja kaevati sealt käsitsi, kohati kuni 3 meetri sügavune kraav, et saada lisavett [[Lutsu veski]]le.
  
[http://pk.rmk.ee/parandkultuur/RT/RT002.jpg Fotod RMK pärandkultuuri andmebaasis]
+
Esimene teadaolev mölder Madsa veskis oli Marri Lambert (1845 – 1858?)
  
== Viited ==
+
==Viited==
[[Category:Veski]]
 
[[Category:Vesiveski]]
 
[[Category:Jahuveski]]
 
[[Category:Taluveski]]
 
[[Category:Valga maakond]]
 
[[Category:Tõrva vald]]
 
[[Category:Eraldiseisev veskikinnistu ]]
 
[[Category:Helme kihelkond]]
 
[[Category:Patküla  mõis]]
 
[[Category:Patküla  vald]]
 
[[Category:Helme vald]]
 
[[Category:Õhne jõe veskid]]
 
[[Category:Veski vundament]].
 
[[Category:Hävinud veskipaisud ]].
 

Redaktsioon: 2. juuli 2021, kell 06:52

File:Lutsuyld.JPG


Lutsu veski asukoht, lõige Maaameti kaardilt

Nimi/Nimed

Veski tänapäevane nimekuju on Lutsu veski. Varem kutsuti seda veskit Madsa veskiks. Ka oli kasutusel vormid Madsa-Veski, Madsaveski, Matsa veski ja Matsaveski. Harvem kasutatakse kaksiknime Lutsu-Madsa veski. Omaniku nime järgi kasutati 20. saj algul ka ametlikus asjaajamises nime Vesiveski Voldemar Tiks ja Vesiveski E. Tiks, mõnikord Tiks E veski.

Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski, toodangu tüübilt jahuveski ja pärandi tüübilt mõisaveski.

Saksa keeles on veski nimi Lutso Mühle.

Asukoht/Paiknemine

Veski asukoht, aadress: Valga maakond 67411, Otepää vald, Arula küla, Lutsu kinnistu. Asumi kood: 1376. Vanema haldusjaotuse järgi asus veski Otepää kihelkonnas, Arula mõisas.

Veski paikneb Arula ojal kood: VEE1008900, (vanema nimega Tuuba oja) umbes selle keskjooksul.

Asukoht Maaameti kaardil (L-EST koordinaadid): X:6434586 Y:640961

Asukoht Google kaardil: N:58.0300083 E:26.3862556

Asukoht Regio/Delfi kaardil: PL: 58°1′47.870″ IP: 26°23′10.492″

Tehniline teave

Veskihoone on ümber ehitatud eluhooneks. Pais on säilinud, seisund hea. Paisutus ja paisjärv on säilinud, paisjärve nimi Lutsu järv, kood: VEE2105410.

Ehitise info

Veskihoone on remonditud ja ümber ehitatud Lutsu turismitalu majutuskohaks. Paisu uuendati pärast 2005. a jaanuari tormi.

Alusmüür: maakividest, puhta vuugiga. Välisseinad: tahutud ristpalk. Vahelaed: palktaladel puitlaed, Katus: viilkatus, kaetud laastudega. Vaheseinad, trepid:puit.[1]

Ajalugu ja pärimus

Madsa (Lutsu) vesiveski oli tõenäoliselt 19. saj algul Arula mõisa karjamõisa lisaveskiks ehitatud rendiveski. Sama sajandi teisel poolel, pärast Liivimaa talurahvaseaduse kehtima hakkamist osteti see eravaldusesse. Täpsemalt: Jaan Arrol ostis 1880. a. Madsa veski Arula mõisa pärishärra Frans von Villeboisi käest 5348 rubla hõberaha eest. Sulas maksab ta 800 hõberaha ja ülejäänud võlg võetakse üles Krediit-Kassa Seltsi seaduste järgi, mille maksmine kestab veel 1909 aastal. Madsa veski 1880 aasta kaart on koostatud ostulepingu lisana, kus ostjale on maa mõõdistatud ja piirikividega tähistatud. Võimalik, et selle tehingu käigus tükeldati endise Arula mõisa Madsa suurtalu maad ja veskikohaga kaasnevale krundile määrati läheduses olnud Lutsu talu järgi ka selline nimi.

1939. aasta Jõukomitee loenduse järgi oli Tartumaal, Palupera vallas asuval Madsa veskil kolme varjaga pais, kõrguseks 4 meetrit. Veskis oli 12-hobujõuline Kangmanni firmas valmistatud turbiin, mis käitas ühte 40 tollist kivipaari. Tehti lihtjahu.

Veski töötas ja jahvatas kuni 1960-ndate alguseni. Hiljem on ta olnud kasutuses elamuna. Käesoleval ajal on veskihoone rekonstrueeritud ja kasutusel turismitalu majutuskohana Lutsu.ee

Lutsu veskikohta ilmestab Eesti oludes üsna unikaalne lisaehitis - veehaare. Nimelt oli ehitatud ojale umbes 25 meetri pikkune nn Kööna pais ja kaevati sealt käsitsi, kohati kuni 3 meetri sügavune kraav, et saada lisavett Lutsu veskile.

Esimene teadaolev mölder Madsa veskis oli Marri Lambert (1845 – 1858?)

Viited

  1. Muinsuskaitseamet, O.Suuder, 1988 ERA.T-76.1.12699