Erinevus lehekülgede "MTÜ Eesti Veskivaramu" ja "Lutsu veski" vahel

(Lehekülgede erinevus)
 
 
1. rida: 1. rida:
{{DISPLAYTITLE:<span style="position: absolute; clip: rect(1px 1px 1px 1px); clip: rect(1px, 1px, 1px, 1px);">{{FULLPAGENAME}}</span>}}
+
<div style='text-align: right;'> <span style="font-size:150%"> ''' ☼  '''  </div>
__NOTOC__
 
[[File:VV200Pix.jpg|left|200px|link=https://weskiwiki.ee/index.php?title=MT%C3%9C_Eesti_Veskivaramu#Eesm.C3.A4rgid]]
 
{| style="color:white"
 
|-
 
| style="height: 200px; width: 1000px; background: #4259a9; color: white; font-size:350%"|&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;Kohtuveskid jahvatavad aeglaselt
 
|}
 
  
 +
[[Fail:Lutsuyld.JPG|thumb|400px|right| Lutsu veski asukoht, lõige Maaameti kaardilt]]
  
<gallery mode="packed-hover" widths=100px heights=300px>
+
==Nimi/Nimed==
File:Vvaram.jpg|link=https://weskiwiki.ee/index.php?title=MT%C3%9C_Eesti_Veskivaramu#Eesm.C3.A4rgid
+
Veski tänapäevane  nimekuju on [[Lutsu veski]].  
File:Vwiki.jpg|link=https://weskiwiki.ee/index.php?title=Eesti_veskid
+
Varem kutsuti seda veskit [[Madsa veski]]ks.  
File:Vmuis.jpg|link=http://www.veskivaramu.ee/museum/info
+
Ka oli kasutusel vormid [[Madsa-Veski]], [[Madsaveski]], [[Matsa veski]] ja [[Matsaveski]].
File:Vtee.jpg|link=http://www.veskivaramu.ee/lingikogu/estveskiteed
+
Harvem kasutatakse kaksiknime [[Lutsu-Madsa veski]].  
</gallery>
+
Omaniku nime järgi kasutati 20. saj algul ka ametlikus asjaajamises nime [[Vesiveski Voldemar Tiks]] ja [[Vesiveski E. Tiks]], mõnikord  [[Tiks E veski]].
------------------------------------------------------------
 
--------------------------------------------------------------------
 
  
 +
Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski, toodangu tüübilt jahuveski ja pärandi tüübilt mõisaveski.
  
 +
Saksa keeles on veski nimi <b>Lutso Mühle.</b>
  
==Eesmärgid==
+
==Asukoht/Paiknemine==
MTÜ Eesti Veskivaramu on veskite ja veskikohtade säilitamisest ning taaskasutuselevõtust huvitatud isikute vabatahtlik ühendus.
+
Veski asukoht, aadress: Valga maakond 67411, Otepää vald, Arula küla, Lutsu kinnistu. Asumi kood: 1376.
Ühingu eesmärk on aidata kaasa veskitega seonduva kultuuri- ja tehnikapärandi säilimisele ning taaskasutuselevõtule.
+
Vanema haldusjaotuse järgi asus veski [[Oepöö kihelkond|Otepää kihelkonnas]], [[Arula mõis|Arula mõisas]].
Meie üldisem eesmärk on kaasata laia tehnika-pärandkultuuri säilitamisest hoolivate inimeste hulka avaldamaks mõju sellealase seadusandluse kujundamisele ning  '''aidata kaasa arvamus-taskaalu leidmisele loodusressurside kasutamise ja loodushoiu vahel ühiskonnas.'''
 
Siit vaata <u>[[Veskivaramu eesmärgid|pikemalt]]</u>> või huvi korral tutvu MTÜ Eesti Veskivaramu [[Veskivaramu põhikiri|<u>põhikirjaga</u>>]]
 
  
==Ajalugu==
+
Veski paikneb [[Arula oja|Arula ojal]] kood: VEE1008900, (vanema nimega Tuuba oja) umbes selle  keskjooksul.
1936. aastal 28. novembril asutati Eesti Üleriiklik Veskipidajate ja Möldrite Ühing ehk lühemalt Veskipidajate Ühing.
 
1937. a toimus Tartus I Üleriiklik Veskipidajate Ja Möldrite Päev, millest võttis osa 101 veskipidajat.
 
1940. aastal, seoses alanud okupatsiooniga, ühingu tegevus katkes.
 
1994. a 23. septembril organiseerisid [[Juske,Anto|Anto Juske]] ja [[Erik,Ain|Ain Erik]] Põlva maakonnas Kiidjärve vesiveski 80. aastapäeva tähistamiseks IV Eesti veskipäeva. Kohal oli vähemalt 70 inimest. Kavandatud oli ka Eesti Veskiühingu asutamine, kuid tookord see ei sündinud.
 
'''2003. a 20. septembril toimus Hellenurme vesiveskis MTÜ Eesti Veskivaramu asutamiskoosolek.'''
 
  
[[File:Asutajad.jpg]]
+
Asukoht Maaameti kaardil (L-EST koordinaadid): [https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&bbox=640754.68502295,6434462.293664,641140.42721045,6434699.1100702&setlegend=FUUALUS12_8210=0,FUUALUS11_8210=1&punkt=640952.4389292,6434585.5846796 X:6434586 Y:640961]
  
Kohale saabus üle 50 huvilise, neist vastloodud ühinguga liitus 30 veskihuvilist, sealhulgas veskite ja hüdrojaamade omanikud.
+
Asukoht Google kaardil: [https://maps.google.com/maps?q=Lutsu_veski@58.030008,26.386256 N:58.0300083 E:26.3862556]
Edaspidi hakkasid veskipäevad taas toimuma regulaarselt. 2004 aastal käivitus Veskivaramu esimene veebileht. Ühingu ajalugu pikemalt [[Veskivaramu ajalugu|<u>vaata siit</u>>]]
 
  
== Uudised ja sündmused==
+
Asukoht Regio/Delfi kaardil: [https://kaart.delfi.ee/?bookmark=2a2d97d5da06683978d450da4abfef99 PL: 58°1′47.870″ IP: 26°23′10.492″ ]
*[https://kaart.delfi.ee/?bookmark=28fef1018cfe50e3dd76a2b069ffa36c 2021 planeeritava veskireisi kaart]
 
*[[Veskivaramu XVII sünnipäev, sügisseminar 2020]]
 
*[[Suveseminar 2020]]; [https://photos.app.goo.gl/DUXAWN4HWA35Egmj8 Pildid]
 
  
 +
==Tehniline teave==
 +
Veskihoone on ümber ehitatud eluhooneks.
 +
Pais on säilinud, seisund hea.  Paisutus ja paisjärv on säilinud, paisjärve nimi Lutsu järv, kood: VEE2105410.
  
 +
==Ehitise info==
 +
Veskihoone on remonditud ja ümber ehitatud [[Lutsu turismitalu]] majutuskohaks. Paisu uuendati pärast 2005. a jaanuari tormi.
  
 +
Alusmüür: maakividest, puhta vuugiga. Välisseinad: tahutud ristpalk. Vahelaed: palktaladel puitlaed, Katus: viilkatus, kaetud laastudega. Vaheseinad, trepid:puit.<ref>Muinsuskaitseamet, O.Suuder, 1988 ERA.T-76.1.12699</ref>
  
 +
==Ajalugu ja pärimus==
 +
[[Madsa (Lutsu) vesiveski]] oli tõenäoliselt 19. saj algul Arula mõisa karjamõisa lisaveskiks ehitatud rendiveski. Sama sajandi teisel poolel,  pärast Liivimaa talurahvaseaduse  kehtima hakkamist osteti see eravaldusesse. Täpsemalt: <i>Jaan Arrol ostis 1880. a. Madsa veski Arula mõisa pärishärra Frans von Villeboisi käest 5348 rubla hõberaha eest. Sulas maksab ta 800 hõberaha ja ülejäänud võlg võetakse üles Krediit-Kassa Seltsi seaduste järgi, mille maksmine kestab veel 1909 aastal.</i> [[Madsa veski]] 1880 aasta kaart on koostatud ostulepingu lisana, kus ostjale on maa mõõdistatud ja piirikividega tähistatud. Võimalik, et selle tehingu käigus tükeldati endise Arula mõisa Madsa suurtalu maad ja veskikohaga kaasnevale krundile määrati läheduses olnud Lutsu talu järgi ka selline nimi.
  
.
+
1939. aasta Jõukomitee loenduse järgi oli Tartumaal, Palupera vallas asuval [[Madsa veski]]l kolme varjaga pais, kõrguseks 4 meetrit. Veskis oli 12-hobujõuline Kangmanni firmas valmistatud turbiin, mis käitas ühte 40 tollist kivipaari. Tehti lihtjahu.  
  
== Kontakt ==
+
Veski töötas ja jahvatas kuni 1960-ndate alguseni. Hiljem on ta olnud kasutuses elamuna.
MTÜ EESTI VESKIVARAMU
+
Käesoleval ajal on veskihoone rekonstrueeritud ja kasutusel turismitalu majutuskohana [http://lutsu.ee/ Lutsu.ee]
{|
+
 
|
+
Lutsu veskikohta ilmestab Eesti oludes üsna unikaalne lisaehitis - veehaare. Nimelt oli ehitatud ojale umbes 25 meetri pikkune nn Kööna pais ja kaevati sealt käsitsi, kohati kuni 3 meetri sügavune kraav, et saada lisavett [[Lutsu veski]]le.
*reg.nr. 80194797
+
 
*Hellenurme küla, Elva vald, 67514 Tartu maakond
+
Esimene teadaolev mölder Madsa veskis oli Marri Lambert (1845 – 1858?)
*a/arve EE571010220036503011
+
 
|
+
==Viited==
*Mob: (+372) 520 5142
 
*Tel:  767 9809
 
*e-maili aadress: info[ät]veskivaramu.ee
 
|
 
*[[Veskivaramu]]
 
*[http://www.veskivaramu.ee Koduleht: www.veskivaramu.ee]
 
*[https://www.facebook.com/veskivaramu FB-leht: facebook.com/veskivaramu]
 
|}
 
[[File:Jalusvaike.jpg|link=https://weskiwiki.ee/index.php?title=MT%C3%9C_Eesti_Veskivaramu|MTÜ Eesti Veskivaramu]]
 

Redaktsioon: 2. juuli 2021, kell 07:51

Lutsu veski asukoht, lõige Maaameti kaardilt

Nimi/Nimed

Veski tänapäevane nimekuju on Lutsu veski. Varem kutsuti seda veskit Madsa veskiks. Ka oli kasutusel vormid Madsa-Veski, Madsaveski, Matsa veski ja Matsaveski. Harvem kasutatakse kaksiknime Lutsu-Madsa veski. Omaniku nime järgi kasutati 20. saj algul ka ametlikus asjaajamises nime Vesiveski Voldemar Tiks ja Vesiveski E. Tiks, mõnikord Tiks E veski.

Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski, toodangu tüübilt jahuveski ja pärandi tüübilt mõisaveski.

Saksa keeles on veski nimi Lutso Mühle.

Asukoht/Paiknemine

Veski asukoht, aadress: Valga maakond 67411, Otepää vald, Arula küla, Lutsu kinnistu. Asumi kood: 1376. Vanema haldusjaotuse järgi asus veski Otepää kihelkonnas, Arula mõisas.

Veski paikneb Arula ojal kood: VEE1008900, (vanema nimega Tuuba oja) umbes selle keskjooksul.

Asukoht Maaameti kaardil (L-EST koordinaadid): X:6434586 Y:640961

Asukoht Google kaardil: N:58.0300083 E:26.3862556

Asukoht Regio/Delfi kaardil: PL: 58°1′47.870″ IP: 26°23′10.492″

Tehniline teave

Veskihoone on ümber ehitatud eluhooneks. Pais on säilinud, seisund hea. Paisutus ja paisjärv on säilinud, paisjärve nimi Lutsu järv, kood: VEE2105410.

Ehitise info

Veskihoone on remonditud ja ümber ehitatud Lutsu turismitalu majutuskohaks. Paisu uuendati pärast 2005. a jaanuari tormi.

Alusmüür: maakividest, puhta vuugiga. Välisseinad: tahutud ristpalk. Vahelaed: palktaladel puitlaed, Katus: viilkatus, kaetud laastudega. Vaheseinad, trepid:puit.[1]

Ajalugu ja pärimus

Madsa (Lutsu) vesiveski oli tõenäoliselt 19. saj algul Arula mõisa karjamõisa lisaveskiks ehitatud rendiveski. Sama sajandi teisel poolel, pärast Liivimaa talurahvaseaduse kehtima hakkamist osteti see eravaldusesse. Täpsemalt: Jaan Arrol ostis 1880. a. Madsa veski Arula mõisa pärishärra Frans von Villeboisi käest 5348 rubla hõberaha eest. Sulas maksab ta 800 hõberaha ja ülejäänud võlg võetakse üles Krediit-Kassa Seltsi seaduste järgi, mille maksmine kestab veel 1909 aastal. Madsa veski 1880 aasta kaart on koostatud ostulepingu lisana, kus ostjale on maa mõõdistatud ja piirikividega tähistatud. Võimalik, et selle tehingu käigus tükeldati endise Arula mõisa Madsa suurtalu maad ja veskikohaga kaasnevale krundile määrati läheduses olnud Lutsu talu järgi ka selline nimi.

1939. aasta Jõukomitee loenduse järgi oli Tartumaal, Palupera vallas asuval Madsa veskil kolme varjaga pais, kõrguseks 4 meetrit. Veskis oli 12-hobujõuline Kangmanni firmas valmistatud turbiin, mis käitas ühte 40 tollist kivipaari. Tehti lihtjahu.

Veski töötas ja jahvatas kuni 1960-ndate alguseni. Hiljem on ta olnud kasutuses elamuna. Käesoleval ajal on veskihoone rekonstrueeritud ja kasutusel turismitalu majutuskohana Lutsu.ee

Lutsu veskikohta ilmestab Eesti oludes üsna unikaalne lisaehitis - veehaare. Nimelt oli ehitatud ojale umbes 25 meetri pikkune nn Kööna pais ja kaevati sealt käsitsi, kohati kuni 3 meetri sügavune kraav, et saada lisavett Lutsu veskile.

Esimene teadaolev mölder Madsa veskis oli Marri Lambert (1845 – 1858?)

Viited

  1. Muinsuskaitseamet, O.Suuder, 1988 ERA.T-76.1.12699