Erinevus lehekülgede "Liivakast" ja "Kronoloogia" vahel

(Lehekülgede erinevus)
 
 
1. rida: 1. rida:
  
 +
KRONOLOOGIA ja AJALUGU
  
  
 
+
==TOIDU ja ENERGIA tehnoloogiate areng==
<span style="font-size:150%"> '''LIIVAkast'''
+
<div class="row">         
 
+
   <div class="small-3 columns"> </div>
<span style="color:red; font-size:150%"> '''liivakast'''
+
   <div class="small-6 columns">''slaidivahetus u 7 sekundit''</div>
 
+
   <div class="small-3 columns"> </div>
 
 
<span style="color:#4259a9; font-size:450%"> '''LIIVAKAST'''
 
 
 
<span style="color:#4259a9; font-size:120%"> liivaKast
 
 
 
{| style="color:white"
 
|-
 
| style="height: 20px; width: 200px; background: #4259a9; color: white; font-size:150%"|   
 
  Liivakast
 
|}
 
 
 
<nowiki>kat0</nowiki> <nowiki>kat0</nowiki>
 
 
 
<nowiki>kat1</nowiki>
 
 
 
 
 
<nowiki>kat2</nowiki>
 
 
 
[[category:TEST2]]
 
[[category:test3]]
 
 
 
keelemenüüd
 
 
 
{| id="mp-topbanner" style="width:100%;  margin:1.2em 0 6px 0; border:1px solid #ddd;"
 
| style="width:61%; color:#000;" |
 
{| style="width:100%; border:none; background:none;"
 
| style="width:280px; text-align:center; white-space:nowrap; color:#000;" |
 
<div style="top:+0.2em; font-size:95%;"><b>Languages:</b> <i>English</i> | [[Main Page/pl|Polski]] | [[Main Page/de|Deutsch]] | [[Main Page/es|Español]] | [[Main Page/it|Italiano]] | [[Main Page/ru|Pусский]]</div>
 
|}
 
|}
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
[[File:VV200Pix.jpg|left|200px]]
 
 
 
{| style="color:white"
 
|-
 
| style="height: 200px; width: 1000px; background: #4259a9; color: white; font-size:350%"|   
 
  Kohtuveskid jahvatavad aeglaselt
 
|}
 
 
 
 
 
 
 
{| style="color:white"
 
|-
 
| style="background: blue; color: white;"|. || style="height: 100px; width: 1000px; background: #4259a9; color: white; font-size:350%"|
 
         Kohtuveskid  jahvatavad  aeglaselt
 
| style="background: green;"|cell3
 
|}
 
|}
 
 
 
 
 
 
 
{| style="color: red;"
 
|-
 
| style="background: red;"|cell1 || style="width: 300px; background: #4259a9;"|cell2
 
| style="background: green;"|cell3
 
|}
 
 
 
 
 
 
 
 
 
<span style="background-color:white; color:black;">See the bg</span>
 
<span style="background: blue; color: white; font-size: 350%"> Blue Sinine marine vv
 
 
 
 
 
<span style="background-color:white; color:black;">See the bg</span>
 
|<span style="font-size:350%"> == Blue Sinine marine vv ==
 
<span style="font-size:200%">''PROOVIMISTE KOHT''
 
 
 
{| border=4 cellpadding=8 style="border-collapse: collapse; border: 3px grey;"
 
|- style="vertical-align:top;text-align:center;"
 
| style="background: blue; color: white;" |<span style="font-size:350%"> == Blue Sinine marine vv ==
 
|}
 
<span style="background:white; color:black;">   See the bg</span>
 
 
 
<!-- Right column 3 orange -->
 
| style="width:50%; vertical-align:top; border:1px solid #fad67d; background:#faf6ed;"|
 
<div style="border-bottom:1px solid #fad67d; background:#faecc8; padding:0.2em 0.5em; font-size:210%; font-weight:bold;">background colour: #faecc8</div>
 
<div style="border-bottom:1px solid #fad67d; padding:0.4em 1em 1em;">
 
background colour: #faf6ed<br />
 
border colour: #fad67d</div>
 
|}
 
 
 
<span style="color:#4259a9; font-size:120%"; font-family: Verdana;>  You can change the size, color and font style of the text on your MediaWiki site with some CSS (Cascading Style Sheets) modifications. You don't have to edit the code of any files to do this. It can be performed on the frontend of the site by editing the page MediaWiki:Common.css (e.g. yourdomain.com/index.php/MediaWiki:Common.css) and adding the code for the change there. Changes on this page affect all skins, provided the specified element in the code is the same as the
 
 
 
<ul class="tabs" data-tab>
 
  <li class="tab-title active"><a href="#panel1">Tab 1</a></li>
 
  <li class="tab-title"><a href="#panel2">Tab 2</a></li>
 
  <li class="tab-title"><a href="#panel3">Tab 3</a></li>
 
  <li class="tab-title"><a href="#panel4">Tab 4</a></li>
 
</ul>
 
<div class="tabs-content">
 
   <div class="content active" id="panel1">
 
    <p>Lorem ipsum dolor sit amet, ornare neque quisque etiam posuere voluptatem erat, scelerisque ornare tellus duis arcu eget ullamcorper. Lectus orci tincidunt augue tristique. Libero mus augue tortor urna, mauris sollicitudin fusce vestibulum nec, erat blandit in placerat ultrices, facilisis interdum consectetuer. Maecenas in unde, dolor a est ornare placerat dicta, ut nostra. Vehicula aliquam erat arcu. Nibh integer vestibulum natoque lacinia quis. A felis euismod sapien, eu dapibus, adipiscing in risus fringilla, hendrerit maecenas in dolor, vel nullam a.</p>
 
  </div>
 
   <div class="content" id="panel2">
 
    <p>Eleifend vel ut ultrices, vestibulum elit eget tempus urna mauris pede, nec ipsum congue penatibus vehicula cras, suspendisse nunc vitae consectetuer feugiat mauris id, hac odio pellentesque suscipit hymenaeos mattis. Penatibus etiam habitasse, in donec libero vivamus orci fermentum, congue risus auctor in, libero diam velit eget ad, aenean nam etiam faucibus wisi. Fringilla ultricies quam erat placerat, nec purus sit proin. Nulla diam sapien in massa. Nonummy sollicitudin. Aliquet risus. Aenean commodo sit inventore ridiculus.</p>
 
  </div>
 
  <div class="content" id="panel3">
 
    <p>Urna sed. Integer pellentesque odio sem donec accumsan, vel amet ultrices lobortis ac neque, diam quam lobortis enim vestibulum, ut consectetuer class interdum sit neque donec. Venenatis ullamcorper et sagittis porttitor tincidunt, rhoncus mauris sagittis, sagittis risus mi ante elit volutpat libero. Hac placerat vitae curae, voluptas quam adipiscing urna, luctus elit duis, euismod ornare nec nisl ac ac, minim dolor et metus id vel quia. Malesuada vivamus dui ut nec aliquam vel. Explicabo eget placerat auctor nam, luctus vitae sed libero urna consectetuer, nulla lacus habitasse eligendi, lorem quia, mauris nisl tortor nascetur lacus vestibulum. Varius bibendum amet sapien, pellentesque velit aliquet vitae ac maxime, posuere ipsum pellentesque nisl risus viverra dictum. Consectetuer leo sapien enim orci vel, feugiat proin orci ut commodo nullam tellus, at donec tempus dapibus, orci massa commodo lectus vel ante, interdum leo dolor elit. Lacus wisi morbi urna, pede dictum praesent mi leo. Quis ipsum metus id sit mauris ipsum. Dui elit feugiat cum cras, suscipit a imperdiet et, enim lectus inventore donec aliquet, cubilia tincidunt. Aliquam potenti vestibulum feugiat molestie.</p>
 
  </div>
 
  <div class="content" id="panel4">
 
    <p>Magna pede, dignissim diam diam, in ac quis molestie felis, facilisis rhoncus, est vestibulum libero suspendisse. Ac sed eget est arcu, tempus hac, maecenas potenti eu, aliquam sit praesent vestibulum sapien aliquet. Accumsan aliquam velit aliquam cupidatat orci rhoncus, quis massa cum condimentum enim bibendum ante, leo odio suspendisse id vestibulum nibh. At donec sociis quis leo ac, consectetuer donec, tempus consectetuer congue dolor magna, libero nam in vivamus proin praesent, nulla in et sollicitudin cras. Lorem enim tincidunt convallis mauris a viverra, cras dictumst gravida, pulvinar ut commodo turpis, nonummy dui id.</p>
 
  </div>
 
 
</div>
 
</div>
 
 
 
 
 
===VESKID===
 
#:*[[Vesiveskid]]
 
*[[Tuuleveskid]]
 
#:*[[Mootorveskid]]
 
#:*[[Jahueveskid]]
 
#:*[[Saeveskid]]
 
#:*[[Viinaveskid]]
 
#:*[[Elektriveskid]]
 
#:*[[Vanaveskid]]
 
#:*[[Mõisaveskid]]
 
#:*[[Taluveskid]]
 
 
 
'''40 000 eKr'''
 
*'''MAAILMAS''': Inimene hakkab kasutama [[kaevamiskepp]]i - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades.
 
** veel midagi
 
*** lisaks see
 
*'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].
 
** ikka jääaeg
 
***midagi
 
 
'''30 000 eKr'''
 
*'''MAAILMAS''', Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja '''[[jahvekivi]]'''.
 
*'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].
 
 
 
 
 
 
 
 
https://weskiwiki.ee/index.php?title=Liivakast#Liikuvad_Pildid
 
 
siit algab 2
 
 
  
 
<div class="row">
 
<div class="row">
<div class="small-12 large-2 columns">
+
<div class="small-12 large-10 columns">
<ul class="example-orbit" data-orbit data-options="animation:slide; pause_on_hover:true;animation_speed:1500;navigation_arrows:true; resume_on_mouseout: true; timer_speed:2600;">
+
<ul class="example-orbit" data-orbit data-options="animation:slide; pause_on_hover:true;animation_speed:1500;navigation_arrows:true; resume_on_mouseout: true; timer_speed:6600;">
 
   <li class="active">
 
   <li class="active">
    [[Image:Pidula1.JPG|slide 1]]
+
      [[Image:Slide1.PNG|slide 1]]
 
   </li>
 
   </li>
  
 
   <li>
 
   <li>
     [[Image:Pidula1971.JPG|slide 2]]
+
     [[Image:Slide2.PNG|slide 2]]
    <div class="orbit-caption">
 
      Pidula1971.
 
    </div>
 
 
   </li>
 
   </li>
  
 
   <li>
 
   <li>
     [[Image:Someru71.JPG|slide 3]]
+
     [[Image:Slide3.PNG|slide 3]]
 
 
 
   </li>
 
   </li>
  
 
   <li>
 
   <li>
     [[Image:Sulbiveski1912.JPG|slide 4]]
+
     [[Image:Slide4.PNG|slide 4]]
    <div class="orbit-caption">
 
      Sulbi veski 1912
 
    </div>
 
 
   </li>
 
   </li>
  
 
   <li>
 
   <li>
     [[Image:Wmill.jpg|slide 5]]
+
     [[Image:Slide5.PNG|slide 5]]
    <div class="orbit-caption">
 
      Sulbi veski 1912
 
    </div>
 
 
   </li>
 
   </li>
</ul>
 
</div>
 
<div class="small-12 large-6 columns">
 
test
 
</div>
 
</div>
 
  
 +
  <li>
 +
    [[Image:Slide6.PNG|slide 6]]
 +
  </li>
  
Veel proove
+
  <li>
 +
    [[Image:Slide7.PNG|slide 7]]
 +
  </li>
  
<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
+
  <li>
<li>[[File:Vmuis.jpg|250px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|VESKIMUUSEUM]]</li>
+
    [[Image:Slide8.PNG|slide 8]]
<li>[[File:Vwiki.jpg|250px|https://weskiwiki.ee/index.php?title=Main_Page|VESKIWIKI]]</li>
+
  </li>
<li>[[File:Vvaram.jpg|250px|link=http://veskivaramu.ee|VESKIVARAMU]]</li>
 
<li>[[File:Vtee.jpg|250px|link=Main Page|VESKITEED]]</li>
 
</ul>  
 
  
 +
  <li>
 +
    [[Image:Slide9.PNG|slide 9]]
 +
  </li>
  
 +
  <li>
 +
    [[Image:Slide10.PNG|slide 10]]
 +
  </li>
  
 
+
   <li>
siit algab 11
+
  [[Image:Slide11.PNG|slide 11]]
 
 
 
 
<div class="row">
 
<div class="small-12 large-11 columns">
 
<ul class="example-orbit" data-orbit data-options="animation:slide; pause_on_hover:true;animation_speed:500;navigation_arrows:true; resume_on_mouseout: true; timer_speed:1600;">
 
   <li class="active">
 
    [[Image:Pidula1.JPG|slide 1]]
 
    <div class="orbit-caption">
 
      Pidula 1918.
 
    </div>
 
 
   </li>
 
   </li>
  
 
   <li>
 
   <li>
     [[Image:Pidula1971.JPG|slide 2]]
+
     [[Image:Slide12.PNG|slide 12]]
    <div class="orbit-caption">
 
      Pidula1971.
 
    </div>
 
 
   </li>
 
   </li>
  
 
   <li>
 
   <li>
     [[Image:Someru71.JPG|slide 3]]
+
     [[Image:Slide13.PNG|slide 13]]
    <div class="orbit-caption">
 
      Sõmeru veski 1971.
 
    </div>
 
 
   </li>
 
   </li>
  
 
   <li>
 
   <li>
     [[Image:Sulbiveski1912.JPG|slide 4]]
+
     [[Image:Slide14.PNG|slide 14]]
    <div class="orbit-caption">
 
      Sulbi veski 1912
 
    </div>
 
 
   </li>
 
   </li>
  
 
   <li>
 
   <li>
     [[Image:Wmill.jpg|slide 5]]
+
     [[Image:Slide7.PNG|slide 15]]
    <div class="orbit-caption">
 
      Sulbi veski 1912
 
    </div>
 
 
   </li>
 
   </li>
</ul>
 
</div>
 
<div class="small-12 large-6 columns">
 
test
 
</div>
 
</div>
 
  
<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
+
<li>
<li>[[File:Vmuis.jpg|250px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|VESKIMUUSEUM]]</li>
+
    [[Image:Slide16.PNG|slide 16]]
<li>[[File:Vwiki.jpg|250px|https://weskiwiki.ee/index.php?title=Main_Page|VESKIWIKI]]</li>
+
  </li>
<li>[[File:Vvaram.jpg|250px|link=http://veskivaramu.ee|VESKIVARAMU]]</li>
 
<li>[[File:Vtee.jpg|250px|link=Main Page|VESKITEED]]</li>
 
</ul>  
 
  
 +
  <li>
 +
    [[Image:Slide17.PNG|slide 17]]
 +
  </li>
  
 +
  <li>
 +
    [[Image:Slide18.PNG|slide 18]]
 +
  </li>
  
 +
  <li>
 +
    [[Image:Slide19.PNG|slide 19]]
 +
  </li>
  
 +
  <li>
 +
    [[Image:Slide20.PNG|slide 20]]
 +
  </li>
  
<u>
 
EESTIS : kogu territoorium on kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on jääaeg.
 
</u>
 
  
 +
  <li>
 +
    [[Image:Slide21.PNG|slide 21]]
 +
  </li>
  
30 000 a eKr    =>   jahvekivi
+
  <li>
 +
    [[Image:Slide22.PNG|slide 22]]
 +
  </li>
  
'''20 000 a eKr'''
+
  <li>
*MAAILMAS: Euroopas kulmineerub viimane jääaeg. Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast jääaega nimetatakse ka Weichseli jäätumiseks.
+
    [[Image:Slide23.PNG|slide 23]]
*EESTIS : kogu territoorium on kaetud jääkilbi ja liustikega, mille paksus arvatakse olevat olnud kuni 1500 meetrit.
+
  </li>
  
<gallery mode="packed-hover">
+
  <li>
File:Vmuis.jpg|200px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|VESKIMUUSEUM
+
    [[Image:Slide24.PNG|slide 24]]
File:Vwiki.jpg|https://weskiwiki.ee/index.php?title=Main_Page|VESKIWIKI
+
  </li>
File:Vvaram.jpg|link=http://veskivaramu.ee|VESKIVARAMU
 
File:Vtee.jpg|link=Main Page|VESKITEED
 
</gallery>
 
  
 +
  <li>
 +
    [[Image:Slide25.PNG|slide 25]]
 +
  </li>
  
 +
  <li>
 +
    [[Image:Slide26.PNG|slide 26]]
 +
  </li>
  
 +
  <li>
 +
    [[Image:Slide27.PNG|slide 27]]
 +
  </li>
  
'''16 000 a eKr'''
+
  <li>
*MAAILMAS: Euroopa kiviaja inimesed hakkavad kasutama juhuslikke kive metsikute viljade peenestamiseks – hõõrdekive.
+
    [[Image:Slide28.PNG|slide 28]]
*EESTIS : kogu territoorium on kaetud mandrijääga.
+
  </li>
  
 +
  <li>
 +
    [[Image:Slide29.PNG|slide 29]]
 +
  </li>
  
'''12 500 a eKr'''
+
  <li>
*MAAILMAS: algab jahvekivide ja -aluste laialdane levik ja spetsialiseerumine vastavalt jahvatatavatele taimedele.  
+
    [[Image:Slide30.PNG|slide 30]]
*12 500 a eKr => Eestist jää taganeb
+
  </li>
 +
<li>
 +
    [[Image:Slide31.PNG|slide 31]]
 +
  </li>
  
 +
  <li>
 +
    [[Image:Slide32.PNG|slide 32]]
 +
  </li>
  
'''12 000 a eKr'''
+
  <li>
*MAAILMAS: Aasia vahemerepoolses osas hakatakse taimede peenendamiseks kasutama uhmrit ja uhmrinuia.
+
    [[Image:Slide33.PNG|slide 33]]
* Eestis: aöskaSK
+
  </li>
  
 +
  <li>
 +
    [[Image:Slide34.PNG|slide 34]]
 +
  </li>
  
 +
  <li>
 +
    [[Image:Slide35.PNG|slide 35]]
 +
  </li>
  
File:Koos.jpg| Sulbi enne ja nüüd
+
  <li>
 +
    [[Image:Slide36.PNG|slide 36]]
 +
  </li>
  
[[File:Koos.jpg|thumb|Kuigatsi mõisa peahoone]]
+
  <li>
 +
    [[Image:Slide37.PNG|slide 37]]
 +
  </li>
  
''Uue artikli koostamise alustamine'': https://weskiwiki.ee/index.php?title=SIIA_KIRJUTA_UUE_ARTIKLI_NIMI&action=edit
+
  <li>
 +
    [[Image:Slide38.PNG|slide 38]]
 +
  </li>
  
'''Märkus,tähelepanek:''' 30.01 - [[SISUPUU]]s olevates menüüdes peaks eelkõige kajastuma [[Artiklite sarjd]]. Sisuseletused koondada [[MÕISTED]] alla .
+
  <li>
 +
    [[Image:Slide39.PNG|slide 39]]
 +
  </li>
  
galeriitest1
+
  <li>
 +
    [[Image:Slide40.PNG|slide 40]]
 +
  </li>
  
<gallery mode="packed-hover">
+
  <li>
File:1muis.jpg|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|VeskiMuuseum
+
    [[Image:Slide41.PNG|slide 41]]
File:1wiki.jpg|link=https://weskiwiki.ee/index.php?title=Main_Page
+
  </li>
File:1vtee.jpg|link=http://veskivaramu.ee
 
File:1mty-oige.jpg|link=Main Page
 
</gallery>
 
  
 +
  <li>
 +
    [[Image:Slide42.PNG|slide 42]]
 +
  </li>
  
 +
  <li>
 +
    [[Image:Slide43.PNG|slide 43]]
 +
  </li>
  
 +
  <li>
 +
    [[Image:Slide44.PNG|slide 44]]
 +
  </li>
  
 +
  <li>
 +
    [[Image:Slide45.PNG|slide 45]]
 +
  </li>
  
galeriitest 2
+
  <li>
 +
    [[Image:Slide4.PNG|slide 46]]
 +
  </li>
  
<ref> Eesti kohanimeraamat, Tallinn, 2016  </ref>
+
  <li>
 +
    [[Image:Slide47.PNG|slide 47]]
 +
  </li>
  
 +
  <li>
 +
    [[Image:Slide48.PNG|slide 48]]
 +
  </li>
  
asdlasöldfasöfsdjgasöljgöä
+
  <li>
sdflöasdöljögä
+
    [[Image:Slide49.PNG|slide 49]]
 +
  </li>
  
 +
  <li>
 +
    [[Image:Slide50.PNG|slide 50]]
 +
  </li>
  
 +
  <li>
 +
    [[Image:Slide51.PNG|slide 51]]
 +
  </li>
  
'''Vihje:'''
+
  <li>
20.02.2018  #REDIRECT [ [ kuhu ] ] abil suunata VESKID -> Veskite loendisse.
+
    [[Image:Slide52.PNG|slide 52]]
 +
  </li>
  
<ref> Karilatsi kajastused 3, PTM, 2010  </ref>.
+
  <li>
---------------------------------------
+
    [[Image:Slide53.PNG|slide 53]]
 +
  </li>
  
<gallery mode="packed-hover">
+
  <li>
File:Sulbiumbes1937.jpg| Sulbi veski umbes 1937
+
    [[Image:Slide54.PNG|slide 54]]
File:Sulbirahvas1937a.JPG| Inimesed Sulbi veski uksel
+
  </li>
File:Sulbi1938kat5758.JPG| Sulbi veski maad 1938. a. katastrikaardil
 
File:Koos.jpg| Sulbi enne ja nüüd
 
File:Sulbiumbes1937.jpg| Sulbi veski umbes 1937
 
File:Sulbirahvas1937a.JPG|220px| Inimesed Sulbi veski uksel
 
File:Sulbi1938kat5758.JPG|120px| Sulbi veski maad 1938. a. katastrikaardil
 
File:Koos.jpg|220x220px| Sulbi enne ja nüüd
 
File:1849 metsakaart.JPG|220px| Sulbi veski 1849 metsakaardil
 
File:1874-Sulbi-umbrus.JPG|220px| Sulbi ümbrus 1874. a. kaardil
 
</gallery>
 
  
 +
  <li>
 +
    [[Image:Slide55.PNG|slide 55]]
 +
  </li>
  
SIIT: alga 10
+
  <li>
 +
    [[Image:Slide56.PNG|slide 56]]
 +
  </li>
  
 +
  <li>
 +
    [[Image:Slide57.PNG|slide 57]]
 +
  </li>
  
 +
  <li>
 +
    [[Image:Slide58.PNG|slide 58]]
 +
  </li>
  
 +
  <li>
 +
    [[Image:Slide59.PNG|slide 59]]
 +
  </li>
  
<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
+
  <li>
<li>[[File:Vmuis.jpg|250px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|VESKIMUUSEUM]]</li>
+
    [[Image:Slide60.PNG|slide 60]]
<li>[[File:Vwiki.jpg|250px|https://weskiwiki.ee/index.php?title=Main_Page|VESKIWIKI]]</li>
+
  </li>
<li>[[File:Vvaram.jpg|250px|link=http://veskivaramu.ee|VESKIVARAMU]]</li>
 
<li>[[File:Vtee.jpg|250px|link=Main Page|VESKITEED]]</li>
 
</ul>  
 
  
 +
  <li>
 +
    [[Image:Slide61.PNG|slide 61]]
 +
  </li>
  
 +
  <li>
 +
    [[Image:Slide62.PNG|slide 62]]
 +
  </li>
  
[[File:Veski_koht_eesti_kaardil.JPG|thumb|300px|right| [[Veski vesiveski asukoht]], lõige Maaameti kaardilt]]
+
  <li>
 +
    [[Image:Slide63.PNG|slide 63]]
 +
  </li>
  
<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
+
  <li>
<li>[[File:Vmuis.jpg|250px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|VESKIMUUSEUM]]</li>
+
    [[Image:Slide64.PNG|slide 64]]
<li>[[File:Vwiki.jpg|250px|https://weskiwiki.ee/index.php?title=Main_Page|VESKIWIKI]]</li>
+
  </li>
<li>[[File:Vvaram.jpg|250px|link=http://veskivaramu.ee|VESKIVARAMU]]</li>
 
<li>[[File:Vtee.jpg|250px|link=Main Page|VESKITEED]]</li>
 
</ul>
 
 
 
== Nimed ==
 
'''[[... veski]]''' on [[veski]] asulajärgne nimekuju. Kohalik ja murdeline nimekuju on '''[[... veski]]'''.
 
20. sajandi esimesel poolel kasutati ametlikus asjaajamises omaniku nimel põhinevat nimekuju '''[[... veski]]'''.
 
 
 
[[... veski]] oli [[jõuallika]] tüübilt [[vesiveski]] [[Category:Vesiveskid]] ja toodangu tüübilt [[jahuveski]] [[Category:Jahuveskid]]
 
 
''saksa k.'' '''[[ ... Mühle]]''' <ref> viide  </ref>.
 
 
 
== Asukoht ==
 
Veski asukoht, aadress: [[... maakond]], [[... vald]], [[ küla]], ... veski kinnistu. Asumi kood 7730
 
 
 
Vanema haldusjaotuse järgi  [[...maa]], [[... vald]] (1922 a.) või ka  [[... kihelkond]], [[... mõis]] (kuni 1917).
 
 
 
[[Vesikond]]lik paiknemine: [[...jõgi]] kood: vee1012700 , umbes selle  [[keskjooksul]] . Jõe [[eesvool]]: [[...jõgi]] =>> [[...jõgi]] =>> [[... jõgi]] =>> [[... Peipsi järv]]
 
 
 
[https://maps.google.com/maps?q=..._veski@57.688718,26.890266 Asukoht Google kaardil N:57.688718  E:26.890266]
 
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&bbox=672232.13006317,6397691.9787616,672533.88787567,6397876.0607928&punkt=672351.27068817,6397785.7287616 Asukoht Maaamet kaardil  X:6397778  Y:672350 ]
 
 
 
 
 
== Ajalugu ==
 
 
 
Ehitatud [[1999]]. a.
 
 
 
'''Riigi veski põletati maha. Öine tulekahju Taageperas.''' Tõrvast, 6. sept. ''(Postimees 06.09.1934)''
 
 
 
== Pärimus ==
 
 
 
Omanik aastal 1938 oli [[Eesnimi Perenimi]]. Veskit kutsuti ka [[Paralleelnimega]].
 
 
 
Veskis oli [[turbiin]] võimsusega NN[[hobujõud]]u, mis oli omaniku ehitatud. Tehti [[püül]]i, [[lihtjahu]], [[tang]]u.
 
 
 
[[Hüdroelektrit]] tehti viimati umbes aastal 192000.
 
 
 
Samas külas on ka [[... saeveski]]
 
 
 
 
 
== Tehniline teave ==
 
 
 
[[Muinsuskaitseline ehitis]]: ei ; registri kood:
 
 
[[Veskihoone]] tänapäevane seisund:
 
 
 
[[Veskipais]]: [[pais]]u kõrgus 3,5 m ; [[lailäviülevool]]: Paisu seisund: HEA
 
 
 
Kalatrepp: pole ehitatud
 
 
 
Veski [[paisjärv]]e nimi on [[veskijärv]]: paisjärve kood: vee2100410
 
 
 
[[... veski sild]]:  betoonist, heas seisus, eravalduses.
 
 
 
[[Veskitee]]: kinnistu koosseisus, eravaldus.
 
 
 
Veski kinnistu eraldiseisev; Veski on elam-kinnistu osa. Veski kinnistu number: ...
 
 
 
== Hoone info ==
 
 
 
Veskihoone on hävinenud, varemed on looduses lihtsalt leitavad. Varemetes on osaliselt säilinud vundament, turbiinikanal, osaliselt nähtav välisseinte perimeeter.
 
 
 
Paisjärvealale on ehitatud 2008. a. suvel maanteetruup. Algne maantee-trass veski eest paremkaldal pole kasutuses. Vasakkaldal pole ajalooline teetrass säilinud.
 
 
 
==Ehitise info==
 
Vesiveski on krohvitud väiksem maakivihoone, mis pikendatud tellisosaga.
 
 
 
==Hüdroelektrienergia tootmine==
 
 
 
== Mõis ==
 
Võiks olla üldjuhul vaid hüperlingina vastavalt [[...mõis]]
 
 
 
== Fotod ==
 
adshasjdkasfa
 
 
 
ajdfsdljflksdopiöop
 
 
 
ajfsdfjölasjfö
 
 
 
werwerweripöio
 
iopöioöpäü
 
kjlöäklä
 
gh
 
 
 
fgjgjgfjkguykjfutgyk
 
fgjdch
 
 
 
djfhhjkEWRRWEhg.äöawdkpü
 
 
 
== Fotod ja kaardid ==
 
 
 
==WikiGalerii==
 
 
 
<gallery mode=packed heights=100px>
 
File:Joaveski_hoone.jpeg|Joaveski
 
File:Joaveski_karestik.jpeg|Joaveski
 
File:Joaveski_korsten.jpeg|Joaveski
 
File:Joaveski_veskikivid.jpeg|Joaveski
 
</gallery>
 
 
 
 
 
 
 
<gallery>
 
3Mellin_1797.PNG|Joa ja Koila veskid 1796. a Mellini atlasel  EAA.2041.1.186
 
19sajkanal.jpg| Kanal 19.saj keskpaiga eskiis-plaanil EAA. 854. 4. 779
 
1898verstakaart.jpg|Joa veski tingmärk ja kanal  1898. a. verstakaardil EAA.845.4.27a.23
 
Verstanesaksak.jpg|Kanal ja veski 20.saj algul saksakeelsel verstakaardil ERA.T-6.3.254
 
Jagovall 1936.PNG| Joa veski hooned ja kanal 1936. a. katastrikaardil. ERA.T-3.1.39 leht1
 
Joa_veski_17_saj.jpg|Joa veski Jägala koolmekoha juures. 17. sajandi II pool. EAA.1.2.C-III-3 leht1
 
</gallery>
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
== Muu info ja välislingid ==
 
  
==Lisanduv huviväärtus=
 
Alaveski loomapark.
 
 
== Lisalugemist ==
 
 
http://weskiwiki.veskivaramu.ee/index.php?title=Joa_veski
 
 
[https://drive.google.com/open?id=17rZtzu1UrUXwQ7pbqP6nNlNOy-k&usp=sharing [[Pärlijõe veskite kaart]] GoogleMaps rakenduses]
 
 
[http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=6;-754447606;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=-584199136 Saarlase seitse allikat]
 
 
[http://epl.delfi.ee/news/eesti/kakssada-aastat-vana-veski-toodab-elektrit?id=50866889 200 a vana veski toodab elektrit]
 
 
[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vorumaateataja20090711.1.6 Veski uus hingamine]
 
 
[https://issuu.com/martinmark/docs/saarlase-ajalugu Saarlase küla ajalugu]
 
 
[https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rlij%C3%B5gi Pärlijõgi vikipeedias ]
 
 
 
 
[https://www.google.ee/maps/uv?hl=en&pb=!1s0x46ea57fbcfc2c7fb:0x740226335369f950!2m22!2m2!1i80!2i80!3m1!2i20!16m16!1b1!2m2!1m1!1e1!2m2!1m1!1e3!2m2!1m1!1e5!2m2!1m1!1e4!2m2!1m1!1e6!3m1!7e115!4shttps://lh5.googleusercontent.com/p/AF1QipOHIjYTasVqttbYc4UlLgfCm0VxCQV5JWkMIYEb%3Dw239-h160-k-no!5sSaarlas%C3%B5+k%C3%BClalistemaja+-+Google+Search&imagekey=!1e10!2sAF1QipOHIjYTasVqttbYc4UlLgfCm0VxCQV5JWkMIYEb&sa=X&ved=0ahUKEwiu-YvRgqPcAhVFiywKHTtgB2AQoioItwEwFA Google kollektsioon]
 
 
== Viited ==
 
 
== Sildid-Kategooriad ==
 
 
[[Category:Vesiveskid]] [[Category:Elektri tootmine]]  [[Category:Pärlijõe veskid]] [[Category:Vesioinas]]
 
 
 
==Nimed==
 
Veski asulajärgne tänapäevane nimekuju on [[Eiheveski]]. Paralleelnimed ja lisanimed on [[Saarlase veski]].Veski oli/on jõuallika tüübilt [[vesiveski]]
 
 
Sauniku <b>veski</b> koht<div><br>&nbsp;</div><div><a href="http://pk.rmk.ee/parandkultuur/AU/AU114.jpg" target="_blank">Fotod RMK andmebaasis</a></div><div><br>&nbsp;</div>
 
 
EW seadusandluse mõistes oli [[veskipidaja]] veskitööndusliku ärifirma registreeritud juht.
 
 
Kõnekeeles on [[veskipidaja]] isik, kelle tegevuseks on veski kõigekülgses toimimises hoidmine.
 
 
[[Veskipidaja]] oli enamasti isikustatud, näiteks omanik, rentnik või äriühingu juht.
 
 
[http://www.veskivaramu.ee Viljandimaa veskid 1930. a. seisuga]
 
Veski asulajärgne tänapäevane nimekuju on [[Eiheveski]]. Paralleelnimed ja lisanimed on [[Saarlase veski]].Veski oli/on jõuallika tüübilt [[vesiveski]]
 
 
Sauniku <b>veski</b> koht<div><br>&nbsp;</div><div><a href="http://pk.rmk.ee/parandkultuur/AU/AU114.jpg" target="_blank">Fotod RMK andmebaasis</a></div><div><br>&nbsp;</div>
 
 
EW seadusandluse mõistes oli [[veskipidaja]] veskitööndusliku ärifirma registreeritud juht.
 
 
Kõnekeeles on [[veskipidaja]] isik, kelle tegevuseks on veski kõigekülgses toimimises hoidmine.
 
 
[[Veskipidaja]] oli enamasti isikustatud, näiteks omanik, rentnik või äriühingu juht.
 
 
[http://www.veskivaramu.ee Viljandimaa veskid 1930. a. seisuga]
 
 
*[[ Lühiveski ]]
 
[[File:Sulbirahvas1937a.JPG|100px| Inimesed Sulbi veski uksel]]
 
[[File:Koos.jpg|350x350px| Sulbi enne ja nüüd]]
 
 
==Nimed==
 
 
Veski asulajärgne tänapäevane nimekuju on '''[[ Lühiveski ]]'''. Paralleelnimed ja lisanimed on '''[[ Jupiveski ]]'''.
 
 
Veski oli/on jõuallika tüübilt [[ auruveski ]] [[Category:Auruveskid ]] ja toodangu tüübilt [[ kamaveski ]] [[Category:Kamaveskid ]]
 
 
''saksa k.'' '''[[ Testen  Mühle]]'''
 
 
==Asukoht==
 
[https://maps.google.com/maps?q=..._veski@58.022158,26.068181 Asukoht Google kaardil N:58.022158 E:26.068181]
 
Veski oli/on [[jõuallika tüüp|jõuallika tüübilt]] [[vesiveski]] [[Category:Vesiveskid]] ja [[toodangu tüüp|toodangu tüübilt]] [[jahu- ja saeveski]] [[Category:Jahu- ja saeveskid]].
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&bbox=613153.88766755,6425344.7521835,613304.7665738,6425435.6945663&punkt=613245.78218985,6425406.2023799  Asukoht Maaameti kaardil X: 6425414  Y:613248 ]
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1182&HEIGHT=706&zlevel=9,682763.55419384,6425412.0613247 Asukoht Maaameti kaardil X: 6425414  Y:613248 ]
 
 
Veski asukoht, aadress: [[ Testimaa maakond  ]] [[Category:Testimaa maakonna veskid ]], [[ Tesa vald ]] [[Category:Tesa valla veskid ]], [[ Testja küla ]], [[ Veskioru talu ]].
 
 
Kinnistu nr 69702:001:0111 ;[[ elamumaa koosseisus ]]; [[Category:Iseseisev kinnistu ]] [[kasutustüüp]]: passiivne [[Category:Aktiivkasutuses kinnistu ]].
 
 
Kaugus Tallinnast : 45 km. Asumi kood: 3380049
 
 
Vanema haldusjaotuse järgi [[ Testumaa ]],  [[ Puka vald]] (1922 a.) või ka  [[ Rõuge kihelkond ]] [[Category: Rõuge kihelkonna veskid ]],  [[ Ruunamõisa mõis]] (kuni 1917).
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1182&HEIGHT=706&zlevel=9,682763.55419384,6425414.0613248 Asukoht Maaameti kaardil X: 6425414  Y:613248 ]
 
 
[https://maps.google.com/maps?q=..._veski@57.688718,26.890266 Asukoht Google kaardil N: 57.688718 E: 26.890266 ]
 
[https://maps.google.com/maps?q=Kaubi_veski@57.955679,25.913021 , Asukoht Google kaardil N: 57.955679  E: 25.913021 ]
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1182&HEIGHT=706&zlevel=9,6425414,613248 Asukoht Maaameti kaardil  X: 6425414  Y:613248]
 
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/... Asukoht Maaamet kaardil X: 6397778 Y: 672350 ]
 
 
Vesikondlik paiknemine: [[ Härjapea jõgi ]] [[Category:Rõuge jõe veskid ]], veekogu kood: 545678 , umbes selle  [[ alamjooksul ]]. Jõe [[suubla]] või [[eesvool]]: [[ Joa jõgi ]] =>> [[ Õhne ]]
 
 
==Tehniline teave==
 
 
[[Muinsuskaitseline ehitis]]: jah on  registri kood:  mka34567 [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=14659 << Link Muinsuskaitseameti andmebaasi>> ] [[Category:Muinsuskaitselised veskid ]]
 
 
[[Veskihoone]] üldine tänapäevane seisund: heas korras [[Category: Oletatav veski koht ]]
 
 
[[Veskipaisu]] üldine tänapäevane seisund: paisutus puudub [[Category: Säilinud veskipaisud ]], [[paisu]] kõrgus: 0.7 m [[Category: Kivivare jões ]], ülevoolu tüüp: [[ lailäviülevool ]], [[kalatrepp]]: valmis 2017 [[Category: Kalatrepp ]], [[Paisutus]]: olemas ; Veski [[paisjärv]]e nimi on Mõdriku järv , paisjärve kood: vee453245 [[Category: Veskijärved ]]; [[Veski sild]]:  puudub , materjal: teras  , [[veskitee]]: külasisene
 
 
==Hüdroelektrienergia tootmine==
 
 
alates 2011 [[Category:Väliseadmes ]]
 
 
==Ehitise info==
 
 
eluhoonena
 
 
== Ajalugu ==
 
 
vana veski
 
 
== Pärimus ==
 
 
pärimus
 
 
==Lisanduv huviväärtus==
 
 
mõis
 
 
== Fotod ==
 
 
link5
 
 
== Fotod ja kaardid ==
 
 
link4
 
 
==WikiGalerii==
 
 
link4
 
 
== Lisainfo ja välised lingid ==
 
 
link4
 
 
== Viited ==
 
 
 
 
--------------------------------------------
 
*[[Lühiveski]]
 
 
==Nimed==
 
 
Veski asulajärgne tänapäevane nimekuju on '''[[Lühiveski]]'''. Paralleelnimed ja lisanimed on '''[[Jupiveski]]'''.
 
 
Veski oli/on jõuallika tüübilt [[auruveski]] [[Category:Auruveskid]] ja toodangu tüübilt [[kamaveski]] [[Category:Kamaveskid]]
 
 
''saksa k.'' '''[[Testen Mühle]]'''
 
 
==Asukoht==
 
 
Veski asukoht, aadress: [[Testimaa maakond ]] [[Category:Testimaa maakonna veskid]], [[Tesa vald]] [[Category:Tesa valla veskid]], [[Testja küla]], [[Veskioru talu]].
 
 
Kinnistu nr69702:001:0111;[[elamumaa koosseisus]]; [[Category:Iseseisev kinnistu]] [[kasutustüüp]]:passiivne[[Category:Aktiivkasutuses kinnistu]].
 
 
Kaugus Tallinnast :45km. Asumi kood:3380049
 
 
Vanema haldusjaotuse järgi [[Testumaa]],  [[Pukavald]] (1922 a.) või ka  [[Rõuge kihelkond]] [[Category:Rõuge kihelkonna veskid]],  [[Ruunamõisamõis]] (kuni 1917).
 
 
[https://maps.google.com/maps?q=..._veski@57.688718,26.890266 Asukoht Google kaardil N:57.688718E:26.890266]
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/... Asukoht Maaamet kaardil X:6397778Y:672350]
 
 
Vesikondlik paiknemine: [[Härjapea jõgi]] [[Category:Rõuge jõe veskid]], veekogu kood:545678, umbes selle  [[alamjooksul]]. Jõe [[suubla]] või [[eesvool]]: [[Joa jõgi]] =>> [[Õhne]]
 
 
==Tehniline teave==
 
 
[[Muinsuskaitseline ehitis]]:jah on registri kood: mka34567[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=14659<< Link Muinsuskaitseameti andmebaasi>> ] [[Category:Muinsuskaitselised veskid]]
 
 
[[Veskihoone]] üldine tänapäevane seisund:heas korras[[Category:Oletatav veski koht]]
 
 
[[Veskipaisu]] üldine tänapäevane seisund:paisutus puudub[[Category:Säilinud veskipaisud]], [[paisu]] kõrgus:0.7 m[[Category:Kivivare jões]], ülevoolu tüüp: [[lailäviülevool]], [[kalatrepp]]:valmis 2017[[Category:Kalatrepp]], [[Paisutus]]:olemas; Veski [[paisjärv]]e nimi onMõdriku järv, paisjärve kood:vee453245[[Category:Veskijärved]]; [[Veski sild]]: puudub, materjal:teras , [[veskitee]]:külasisene
 
 
<span style="font-size:250%">'''[[Mõisatõlk]]'''
 
 
 
 
==Hüdroelektrienergia tootmine==
 
 
alates 2011[[Category:Väliseadmes]]
 
 
==Ehitise info==
 
 
eluhoonena
 
 
== Ajalugu ==
 
 
vana veski
 
 
== Pärimus ==
 
 
pärimus
 
 
==Lisanduv huviväärtus==
 
 
mõis
 
 
== Fotod ==
 
 
link5
 
 
== Fotod ja kaardid ==
 
 
link4
 
 
==WikiGalerii==
 
 
link4
 
 
== Lisainfo ja välised lingid ==
 
 
link4
 
 
== Viited ==
 
 
 
 
 
 
 
*[[Lühiveski]]
 
 
==Nimed==
 
 
Veski asulajärgne tänapäevane nimekuju on '''[[Lühiveski]]'''. Paralleelnimed ja lisanimed on '''[[Jupiveski]]'''.
 
 
Veski oli/on jõuallika tüübilt [[auruveski]] [[Category:Auruveskid]] ja toodangu tüübilt [[kamaveski]] [[Category:Kamaveskid]]
 
 
''saksa k.'' '''[[Testen Mühle]]'''
 
 
==Asukoht==
 
 
Veski asukoht, aadress: [[Testimaa maakond ]] [[Category:Testimaa maakonna veskid]], [[Tesa vald]] [[Category:Tesa valla veskid]], [[Testja küla]], [[Veskioru talu]].
 
 
Kinnistu nr69702:001:0111;[[elamumaa koosseisus]]; [[Category:Iseseisev kinnistu]] [[kasutustüüp]]:passiivne[[Category:Aktiivkasutuses kinnistu]].
 
 
Kaugus Tallinnast :45km. Asumi kood:3380049
 
 
Vanema haldusjaotuse järgi [[Testumaa]],  [[Pukavald]] (1922 a.) või ka  [[Rõuge kihelkond]] [[Category:Rõuge kihelkonna veskid]],  [[Ruunamõisamõis]] (kuni 1917).
 
 
[https://maps.google.com/maps?q=..._veski@57.68871826.890266Asukoht Google kaardil N:57.688718E:26.890266]
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/... Asukoht Maaamet kaardil X:6397778Y:672350]
 
 
Vesikondlik paiknemine: [[Härjapea jõgi]] [[Category:Rõuge jõe veskid]], veekogu kood:545678, umbes selle  [[alamjooksul]]. Jõe [[suubla]] või [[eesvool]]: [[Joa jõgi]] =>> [[Õhne]]
 
 
==Tehniline teave==
 
 
[[Muinsuskaitseline ehitis]]:jah on registri kood: mka34567[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=14659<< Link Muinsuskaitseameti andmebaasi>> ] [[Category:Muinsuskaitselised veskid]]
 
 
[[Veskihoone]] üldine tänapäevane seisund:heas korras[[Category:Oletatav veski koht]]
 
 
[[Veskipaisu]] üldine tänapäevane seisund:paisutus puudub[[Category:Säilinud veskipaisud]], [[paisu]] kõrgus:0.7 m[[Category:Kivivare jões]], ülevoolu tüüp: [[lailäviülevool]], [[kalatrepp]]:valmis 2017[[Category:Kalatrepp]], [[Paisutus]]:olemas; Veski [[paisjärv]]e nimi onMõdriku järv, paisjärve kood:vee453245[[Category:Veskijärved]]; [[Veski sild]]: puudub, materjal:teras , [[veskitee]]:külasisene
 
 
==Hüdroelektrienergia tootmine==
 
 
alates 2011[[Category:Väliseadmes]]
 
 
==Ehitise info==
 
 
eluhoonena
 
 
== Ajalugu ==
 
 
vana veski
 
 
== Pärimus ==
 
 
pärimus
 
 
==Lisanduv huviväärtus==
 
 
mõis
 
 
== Fotod ==
 
 
link5
 
 
== Fotod ja kaardid ==
 
 
link4
 
 
==WikiGalerii==
 
 
link4
 
 
== Lisainfo ja välised lingid ==
 
 
link4
 
 
== Viited ==
 
 
 
 
 
 
 
-----------------------------
 
*[[ Lühiveski ]]
 
 
==Nimed==
 
 
Veski asulajärgne tänapäevane nimekuju on '''[[ Lühiveski ]]'''. Paralleelnimed ja lisanimed on '''[[ Jupiveski ]]'''.
 
 
Veski oli/on jõuallika tüübilt [[ auruveski ]] [[Category:Auruveskid ]] ja toodangu tüübilt [[ kamaveski ]] [[Category:Kamaveskid ]]
 
 
''saksa k.'' '''[[ Testen  Mühle]]'''
 
 
==Asukoht==
 
 
Veski asukoht, aadress: [[ Testimaa maakond  ]] [[Category:Testimaa maakonna veskid ]], [[ Tesa vald ]] [[Category:Tesa valla veskid ]], [[ Testja küla ]], [[ Veskioru talu ]].
 
 
Kinnistu nr 69702:001:0111 ;[[ elamumaa koosseisus ]]; [[Category:Iseseisev kinnistu ]] [[kasutustüüp]]: passiivne [[Category:Aktiivkasutuses kinnistu ]].
 
 
Kaugus Tallinnast : 45 km. Asumi kood: 3380049
 
 
Vanema haldusjaotuse järgi [[ Testumaa ]],  [[ Puka vald]] (1922 a.) või ka  [[ Rõuge kihelkond ]] [[Category: Rõuge kihelkonna veskid ]],  [[ Ruunamõisa mõis]] (kuni 1917).
 
 
Vesikondlik paiknemine: [[ Härjapea jõgi ]] [[Category:Härjapea jõe veskid]]
 
 
 
 
------------------------------
 
*[[ Lühiveski ]]
 
 
==Nimed==
 
 
Veski asulajärgne tänapäevane nimekuju on '''[[ Lühiveski ]]'''. Paralleelnimed ja lisanimed on '''[[ Jupiveski ]]'''.
 
 
Veski oli/on jõuallika tüübilt [[ auruveski ]] [[Category:Auruveskid ]] ja toodangu tüübilt [[ kamaveski ]] [[Category:Kamaveskid ]]
 
 
''saksa k.'' '''[[ Testen  Mühle]]'''
 
 
==Asukoht==
 
 
Veski asukoht, aadress: [[ Testimaa maakond  ]] [[Category:Testimaa maakonna veskid ]], [[ Tesa vald ]] [[Category:Tesa valla veskid ]], [[ Testja küla ]], [[ Veskioru talu ]], kinnistu nr 69702:001:0111 [[ eraldiseisev veskikinnistu ]]. [[Category:Iseseisev kinnistu ]], [[kinnistu kasutustüüp]]: passiivne [[Category:Aktiivkasutuses kinnistu ]]. Kaugus Tallinnast : 45 km. Asumi kood: 3380049
 
 
Vanema haldusjaotuse järgi [[ Testumaa ]],  [[ Puka vald]] (1922 a.) või ka  [[ Rõuge kihelkond ]] [[Category: Rõuge kihelkonna veskid ]],  [[ Ruunamõisa mõis]] (kuni 1917).
 
 
Vesikondlik paiknemine: [[ Härjapea jõgi ]]
 
== Nimed ==
 
'''[[ Rotermani prooviveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[ mootorveski ]]  [[Category:Mootorveskid]]  ja toodangu tüübilt [[  jahuveski ]]  [[Category:Jahuveskid]] 
 
''saksa k.'' '''[[ Rotthermann  Mühle]]'''
 
 
 
== Asukoht == 
 
Veski asukoht, aadress:  [[ Harju maakond ]] [[Category:Tallinna veskid]]  ,  [[ Kose vald ]]
 
 
 
 
 
''Uue artikli koostamise alustamine'': https://weskiwiki.ee/index.php?title=SIIA_KIRJUTA_UUE_ARTIKLI_NIMI&action=edit
 
 
'''Märkus,tähelepanek:''' 30.01 - [[SISUPUU]]s olevates menüüdes peaks eelkõige kajastuma [[Artiklite sarjd]]. Sisuseletused koondada [[MÕISTED]] alla .
 
 
'''Vihje:'''
 
20.02.2018  #REDIRECT [ [ kuhu ] ] abil suunata VESKID -> Veskite loendisse.
 
----------------------------------------------------------------------------------------------------------
 
-----------------------------------------------------------------------------------------------------------
 
-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
 
 
*[[ Prooviveski ]] (Rotermanni)
 
 
== Nimed ==
 
'''[[ NNN prooviveski ]]'''. Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''.
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[ kkk veski ]] ja toodangu tüübilt [[ jahuveski ]].
 
<ref>  Eesti kohanimeraamat, Tallinn, 2016  </ref>.
 
 
''Saksa k.'' '''[[NNNes  Mühle]]''' .
 
[[Category:Jahuveskid]] [[Category:Vanaveskid]] [[Category:Vesiveskid]]  [[Category:Hüdroelektrijaamad]] [[Category:Mootorveskid]]
 
 
== Asukoht == 
 
Veski asukoht, aadress:  [[ H maakond ]] ,  [[ K vald ]] ,  [[ L küla ]] ,  [[ V talu ]] , kinnistu nr 12345:000:1111 ( eraldiseisev, elamumaa osa  ).  Asumi kood: 9876543.
 
 
Vanema haldusjaotuse järgi  [[ Eestimaa ]] ,  [[ P vald ]]  (1922 a. järgi) või ka [[ R kihelkond ]] , [[ V mõis ]] (kuni 1917. a). 
 
Vesikondlik paiknemine:  [[ Härjapea jõgi ]] kood: 545678 , umbes selle  [[ keskjooksul ]] . Jõe [[eesvool]]:  [[Pärlijõgi]] =>> [[Mustjõgi]]
 
[https://maps.google.com/maps?q=NIMI_veski@57.688718,26.890266 Asukoht Google kaardil N: 57.688718  E: 26.890266 ]
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/... Asukoht Maaamet kaardil X:  Y:  ]
 
[[Category:Harjumaa veskid]]  [[Category:X valla veskid]] [[Category:Eraldiseisev kinnistu]] [[Category:R kihelkonna veskid]] [[Category:H jõe veskid]]
 
 
== Veski üldine seisund ==
 
[[Veskihoone säilinud]], [[pais]] hävinud, [[veskijärv]] [[veski paisjärv]] paisutatud uues asukohas.
 
[[Category:Säilinud veskid]]  [[Category:Säilinud veskihooned]] [[Category:Hävinud veskid]] [[Category:Endine veskikoht]]
 
 
 
== Tehniline teave ==
 
[[Muinsuskaitseline ehitis]]: jah/ei; registri kood:
 
[[Category:Munsukaitselised veskid]]
 
 
[[Veskipaisu]] üldine tänapäevane seisund: 
 
[[Category:Säilinud veskipaisud]]
 
 
[[pais]]u kõrgus: 
 
 
[[Paisutus]] -
 
 
Ülevoolu tüüp [[lailäviülevool]]
 
 
[[Kalatrepp]]:  [[Category:Kalatrepiga veskid]]
 
 
Veski [[paisjärv]]e nimi on  , paisjärve kood: 
 
 
[[Veski sild]]:   
 
 
[[Veskitee]]:
 
 
== Tehniline teave ==
 
:Üldandmed
 
::Veskihoone üldine tänapäevane seisund: '''varemed''', kivimüürid stabiilsed.
 
::Hoone materjal: paekivi
 
::Veskipaisu üldine tänapäevane seisund: likvideeritud
 
::Paisu kõrgus:  arvatavalt ~ 3-6 m
 
::Ülevoolu tüüp: lailäviülevool
 
::Paisutus: puudub
 
::Veski paisjärve: pole säilinud
 
::Veski sild: pole olnud
 
:Piirangud
 
::Muinsuskaite objrkt
 
 
==Ehitiste info==
 
 
== Ajalugu ==
 
 
== Pärimus == 
 
 
==Hüdroelektrienergia tootmine==
 
 
==Lisanduv huviväärtus== 
 
 
== Fotod ==
 
 
== Fotod ja kaardid == 
 
 
==WikiGalerii== 
 
 
== Lisainfo ja lingid ==
 
*[[ Prooviveski ]]
 
 
== Nimed ==
 
'''[[ Rotermani prooviveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[ mootorveski
 
*[[ Prooviveski ]]
 
 
== Nimed ==
 
'''[[ Rotermani prooviveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[ mootorveski ]] 
 
 
 
*[[ Eiheveski ]]
 
 
 
== Nimed ==
 
'''[[ Eiheveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Saarlase veski ]]'''  Veski oli jõuallika tüübilt [[ vesiveski ]] [[Category:Vesiveskid]]  ja toodangu tüübilt  [[jahuveski]]
 
 
 
 
*[[ Prooviveski ]]
 
 
 
== Nimed ==
 
'''[[ Rotermani prooviveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[ mootorveski ]]  [[Category:Mootorveskid]]  ja toodangu tüübilt [[  jahuveski ]]  [[Category:Jahuveskid]] 
 
''saksa k.'' '''[[ Rotthermann  Mühle]]'''
 
 
 
== Asukoht == 
 
Veski asukoht, aadress:  [[ Harju maakond ]] [[Category:Tallinna veskid]]  ,  [[ Kose vald ]]
 
 
== Viited ==
 
 
-------------------------------------------------------------------------------------------
 
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------
 
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
 
 
 
 
<span style="font-size:150%">AEG, TOIT ja ENERGIA
 
 
<div class="row">       
 
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]'''i - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades. </div>
 
  <div class="small-2 columns">'''40000 eKr'''</div>
 
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].</div>
 
</div>
 
 
<div class="row">   
 
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja '''[[jahvekivi]]'''.</div>
 
  <div class="small-2 columns">'''30000 eKr'''</div>
 
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].</div>
 
</div>
 
 
<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
 
<li>[[File:0033 weichseli jäätumine.jpg|80px|Jääaeg 1]]</li>
 
<li>[[File:0031 kaart jääajast.jpg|100px|Jääaeg 2]]</li>
 
<li>[[File:Saarlasekoht.JPG|100px|Veski jääga]]</li>
 
<li>[[File:0030 Jääaeg.jpg|100px|Jääaeg 2]]</li>
 
</ul>
 
 
<div class="row">       
 
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Euroopas  kulmineerub viimane [[jääaeg]]. Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast [[jääaeg]]a nimetatakse [[Wichseli jäätumine]].</div>
 
  <div class="small-2 columns">'''20000 eKr'''</div>
 
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud jääkilbi ja liustikega, mille paksus arvatakse olevat olnud kuni 1500 meetrit.</div>
 
</div>
 
 
<div class="row">       
 
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Lääne-Aasias hakkavad tekkima esimesed [[püsiasulad]].</div>
 
  <div class="small-2 columns">'''12 500 eKr'''</div>
 
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' hakkab territoorium vähehaaval vabanema [[mandrijää]]st.</div>
 
</div>
 
 
see siin on proov
 
 
see siin on proov
 
 
see siin on proov
 
 
see siin on proov
 
 
see siin on proov
 
 
<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
 
<li>[[File:0033 weichseli jäätumine.jpg|100px|Jääaeg 1]]</li>
 
<li>[[File:0031 kaart jääajast.jpg|100px|Jääaeg 2]]</li>
 
<li>[[File:Saarlasekoht.JPG|100px|Veski jääga]]</li>
 
<li>[[File:0030 Jääaeg.jpg|100px|Jääaeg 2]]</li>
 
</ul>
 
 
 
 
{|
 
|long sentence is used to demonstrate text wrapping.
 
This additional sentence makes the text even longer.
 
This additional sentence makes the text even longer.
 
Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit,
 
sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua.
 
Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco
 
laboris nisi ut aliquip ex ea commodo consequat. Duis aute
 
irure dolor in reprehenderit in voluptate velit esse cillum
 
|
 
pariatur. Excepteur sint occaecat cupidatat non proident, sunt in culpa qui officia deserunt mollit anim id est laborum. Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip eThis long sentence is used to demonstrate text wrapping. This additional sentence makes the text even longer. This additional sentence makes the text even longer.
 
|}
 
 
123456789012345678901234567890123456789012345678901234567890123456789012345678901234567890123456789012345678901234567890123456789012345678901234567890
 
 
 
 
 
'''Test:'''
 
 
[[File:Talup.jpg|820px| Talupojad]]
 
'''Bo'''ld text''''''
 
 
'''Malli TEST''' : Malli kiirmall testimine
 
{{Template:Uusveski}}
 
 
pildi kasutamine linkimiseks: https://www.mediawiki.org/wiki/Help:Images
 
 
internal link:
 
 
... text text text
 
  [[File:example.jpg|link=Main Page|caption]]
 
text text text ...
 
 
external link:
 
 
... text text text
 
[[File:example.jpg|link=http://wikipedia.org/wiki/Test|caption]]
 
text text text ...
 
 
<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
 
<li>[[File:1muis.jpg|400px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|VeskiMuuseum]]</li>
 
<li>[[File:1wiki.jpg|400px|https://weskiwiki.ee/index.php?title=Main_Page|VeskiWiki]]</li>
 
<li>[[File:1vtee.jpg|400px|link=http://veskivaramu.ee|caption VeskiTeed]]</li>
 
<li>[[File:1mty-oige.jpg|400px|link=Main Page|weskiwiki algus Jääaeg]]</li>
 
</ul>
 
pildi kasutamine linkimiseks
 
 
 
 
<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
 
<li>[[File:Vmuis.jpg|300px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|VESKIMUUSEUM]]</li>
 
<li>[[File:Vwiki.jpg|300px|https://weskiw<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
 
<li>[[File:Vmuis.jpg|400px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|VESKIMUUSEUM]]</li>
 
<li>[[File:Vwiki.jpg|400px|https://weskiwiki.ee/index.php?title=Main_Page|VESKIWIKI]]</li>
 
<li>[[File:Vvaram.jpg|400px|link=http://veskivaramu.ee|VESKIVARAMU]]</li>
 
<li>[[File:Vtee.jpg|400px|link=Main Page|VESKITEED]]</li>
 
</ul> iki.ee/index.php?title=Main_Page|VESKIWIKI]]</li>
 
<li>[[File:Vvaram.jpg|300px|link=http://veskivaramu.ee|VESKIVARAMU]]</li>
 
<li>[[File:Vtee.jpg|300px|link=Main Page|VESKITEED]]</li>
 
</ul>
 
 
 
 
 
 
 
[[File:Talup.jpg|120px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|caption]]
 
 
[[File:Talup.jpg|link=http://veskivaramu.ee|caption]]
 
 
== Nimed ==
 
'''[[Eiheveski]]''' on levinuim nimi. Paralleelnimed '''[[Saarlase veski]]''' või [[Saarlasõ veski]]
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[vesiveski]] ja toodangu tüübilt [[jahuveski]]
 
''saksa k.'' '''[[SaarlasMühle]]'''
 
== Asukoht ==
 
Veski asukoht, aadress: [[Võru maakond]], [[Rõugevald]], [[Saarlase küla]], Saarlasõ veski kinnistu , kinnistu nr  98709:23234:354 (elamumaa koosseisus). Asumi kood 3380049
 
Vanema haldusjaotuse järgi  [[ Võrumaa ]], [[ Rõngu vald]] (1922 a.) või ka  [[ Rõuge kihelkond]], [[ Viitina mõis]] (kuni 1917).
 
Vesikondlik paiknemine: [[ Pärli jõgi]] kood: 545678 , umbes selle  [[ keskjooksul ]] . Jõe [[eesvool]]: [[ Mustjõgi ]] =>> [[Gauja jõgi]]
 
[https://maps.google.com/maps?q=Koiva_veski@57.688718,26.890266 Asukoht Google kaardil N: 57.688718 E: 26.890266 ]
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/... Asukoht Maaamet kaardil X: 6397778 Y: 672350 ]
 
== Tehniline teave ==
 
[[Muinsuskaitseline ehitis]]: ei registri kood: mka34567
 
[[Veskihoone]] üldine tänapäevane seisund: umber ehitatud. [[Veskipaisu]] üldine tänapäevane seisund: sheas seisus [[pais]]u kõrgus: 3 m.
 
Ülevoolu tüüp [[lailäviülevool]]
 
[[Kalatrepp]]: pole ehitatud
 
[[Paisutus]] - olemas. Veski [[paisjärv]]e nimi on Veskejärve , paisjärve kood: Vesi452335
 
[[Veski sild]]: heas korras, Betoon vallalale kuuluv
 
[[Veskitee]]: valla
 
==Hüdroelektrienergia tootmine==
 
jah
 
==Ehitise info==
 
ilus
 
== Ajalugu ==
 
1778
 
== Pärimus ==
 
kunagi
 
==Lisanduv huviväärtus==
 
allikas
 
== Fotod ==
 
== Fotod ja kaardid ==
 
==WikiGalerii==
 
== Lisainfo ja välislingid ==
 
== Viited ==
 
 
Siia tabeli proovid:
 
 
Tsahkna
 
Tsahkna
 
*Zähna
 
 
== Nimed ==
 
'''[[Tsähkna veski]]''' on selle veski tänapäeval tihedalt kasutatav nimekuju.
 
Varem oli valdavalt kasutuses nimekuju '''[[Zähna veski]]'''.
 
Kohalik, murdeline nimekuju on '''[[Zähnä veski]]''' või ka '''[[Tsähknä veski]]'''.
 
Väga harva esineb ka nime kirjapilt [[Tsahkna veski]].
 
 
''saksa k.'' '''[[Zähna Mühle]]'''
 
 
== Asukoht ==
 
Veski asukoht, aadress: [[Võru maakond]], [[Rõugevald]], [[Saarlase küla]], Saarlasõ veski kinnistu , kinnistu nr  98709:23234:354 (elamumaa koosseisus). Asumi kood 3380049
 
Vanema haldusjaotuse järgi  [[ Võrumaa ]], [[ Rõngu vald]] (1922 a.) või ka  [[ Rõuge kihelkond]], [[ Viitina mõis]] (kuni 1917).
 
Vesikondlik paiknemine: [[ Pärli jõgi]]
 
 
==Tabelid==
 
 
<div class="row">
 
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]'''i - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades</div>
 
  <div class="small-2 columns">'''40000 eKr'''</div>
 
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].</div>
 
</div>
 
 
 
 
=Veel=
 
  <div class="row">
 
      <div class="large-12 columns">
 
        <h2>Block grids give you a way to evenly split contents of a list within the grid.</h2>
 
 
If you wanted to create a row of 3, 4 or 5 images or paragraphs of text that need to stay evenly spaced no matter the screen size, the block grid is for you.
 
 
<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
 
<li>[[File:Demo1.jpg|link=]]</li>
 
<li>[[File:S6meruKos.JPG|120px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|caption]]</li>
 
<li>[[File:Saarlasekoht.JPG|100px|alltekst]]</li>
 
<li>[[File:Demo4.jpg|link=]]</li>
 
</ul>
 
 
        <h3>Building With Predefined HTML Classes</h3>
 
        <p>Block grids are made from a <code>ul.small-block-grid-#</code> or <code>ul.large-block-grid-#</code>. These are ideal for blocked-in content generated by an application, as they do not require rows or even numbers of elements to display correctly.</p>
 
 
        <p>These have a bit of flexibility since you have access to two separate grids between our built in 768px breakpoint. If you use the <code>small-block-grid</code> only, the grid will keep its spacing and configuration no matter the screen size. If you use <code>large-block-grid</code> only, the list items will stack on top of each other for small devices. If you use both of those classes combined, you can control the configuration and layout separately for each breakpoint.</p>
 
 
 
 
 
 
 
{| class="wikitable"
 
|+
 
|-
 
|'''MAAILMAS'''  Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]i''' - esimene toiduhankimist hõlbustav tööriist kõigis maailma kultuurides uripiirkondades
 
|'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud Litoriinamerega. Kujunevad välja esmased aluspinnavormid - nõod ja sügavikud.
 
|}
 
== Liikuvad Pildid ==
 
 
märgend
 
 
== Siia ==
 
 
==siia==
 
<div class="row">
 
<div class="small-12 large-6 columns">
 
<ul class="example-orbit" data-orbit data-options="animation:slide; pause_on_hover:true;animation_speed:500;navigation_arrows:true; resume_on_mouseout: true; timer_speed:4500;">
 
  <li class="active">
 
    [[Image:Pidula1.JPG|slide 1]]
 
    <div class="orbit-caption">
 
      Pidula 1918.
 
    </div>
 
  </li>
 
 
   <li>
 
   <li>
     [[Image:Pidula1971.JPG|slide 2]]
+
     [[Image:Slide65.PNG|slide 65]]
    <div class="orbit-caption">
 
      Pidula1971.
 
    </div>
 
 
   </li>
 
   </li>
 +
 
   <li>
 
   <li>
     [[Image:Someru71.JPG|slide 3]]
+
     [[Image:Slide66.PNG|slide 66]]
    <div class="orbit-caption">
 
      Caption Three.
 
    </div>
 
 
   </li>
 
   </li>
</ul>
 
</div>
 
<div class="small-12 large-6 columns">
 
proov ong sentence is used to demonstrate text wrapping.
 
This additional sentence makes the text even longer. This additional sentence makes the text even longer. Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip ex ea commodo consequat. Duis aute irure dolor in reprehenderit in voluptate velit esse cillum
 
</div>
 
 
<div class="small-12 large-6 columns">
 
testong sentence is used to demonstrate text wrapping.
 
This additional sentence makes the text even longer. This additional sentence makes the text even longer. Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip ex ea commodo consequat. Duis aute irure dolor in reprehenderit in voluptate velit esse cillum
 
</div>
 
</div>
 
 
 
 
 
''PROOVIMISTE KOHT''
 
 
''Uue artikli koostamise alustamine'': https://weskiwiki.ee/index.php?title=SIIA_KIRJUTA_UUE_ARTIKLI_NIMI&action=edit
 
 
'''Märkus,tähelepanek:''' 30.01 - [[SISUPUU]]s olevates menüüdes peaks eelkõige kajastuma [[Artiklite sarjd]]. Sisuseletused koondada [[MÕISTED]] alla .
 
 
'''Vihje:'''
 
20.02.2018  #REDIRECT [ [ kuhu ] ] abil suunata VESKID -> Veskite loendisse.
 
 
<ref>  Karilatsi kajastused 3, PTM, 2010  </ref>.
 
 
{|
 
|long sentence is used to demonstrate text wrapping.
 
This additional sentence makes the text even longer.
 
This additional sentence makes the text even longer.
 
Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit,
 
sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua.
 
Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco
 
laboris nisi ut aliquip ex ea commodo consequat. Duis aute
 
irure dolor in reprehenderit in voluptate velit esse cillum
 
|
 
pariatur. Excepteur sint occaecat cupidatat non proident, sunt in culpa qui officia deserunt mollit anim id est laborum. Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip eThis long sentence is used to demonstrate text wrapping. This additional sentence makes the text even longer. This additional sentence makes the text even longer.
 
|}
 
 
123456789012345678901234567890123456789012345678901234567890123456789012345678901234567890123456789012345678901234567890123456789012345678901234567890
 
 
 
 
 
'''Test:'''
 
 
[[File:Talup.jpg|820px| Talupojad]]
 
'''Bo'''ld text''''''
 
 
 
 
 
[[Media:Talup.jpg|pildilink]]
 
 
 
 
 
 
'''Malli TEST''' : Malli kiirmall testimine
 
{{Template:Uusveski}}
 
 
pildi kasutamine linkimiseks: https://www.mediawiki.org/wiki/Help:Images
 
 
internal link:
 
 
... text text text
 
  [[File:example.jpg|link=Main Page|caption]]
 
text text text ...
 
 
external link:
 
 
... text text text
 
[[File:example.jpg|link=http://wikipedia.org/wiki/Test|caption]]
 
text text text ...
 
 
 
pildi kasutamine linkimiseks
 
 
[[File:Talup.jpg|120px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|caption]]
 
 
[[File:Talup.jpg|link=http://veskivaramu.ee|caption]]
 
 
== Nimed ==
 
'''[[Eiheveski]]''' on levinuim nimi. Paralleelnimed '''[[Saarlase veski]]''' või [[Saarlasõ veski]]
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[vesiveski]] ja toodangu tüübilt [[jahuveski]]
 
''saksa k.'' '''[[SaarlasMühle]]'''
 
== Asukoht ==
 
Veski asukoht, aadress: [[Võru maakond]], [[Rõugevald]], [[Saarlase küla]], Saarlasõ veski kinnistu , kinnistu nr  98709:23234:354 (elamumaa koosseisus). Asumi kood 3380049
 
Vanema haldusjaotuse järgi  [[ Võrumaa ]], [[ Rõngu vald]] (1922 a.) või ka  [[ Rõuge kihelkond]], [[ Viitina mõis]] (kuni 1917).
 
Vesikondlik paiknemine: [[ Pärli jõgi]] kood: 545678 , umbes selle  [[ keskjooksul ]] . Jõe [[eesvool]]: [[ Mustjõgi ]] =>> [[Gauja jõgi]]
 
[https://maps.google.com/maps?q=Koiva_veski@57.688718,26.890266 Asukoht Google kaardil N: 57.688718 E: 26.890266 ]
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/... Asukoht Maaamet kaardil X: 6397778 Y: 672350 ]
 
== Tehniline teave ==
 
[[Muinsuskaitseline ehitis]]: ei registri kood: mka34567
 
[[Veskihoone]] üldine tänapäevane seisund: umber ehitatud. [[Veskipaisu]] üldine tänapäevane seisund: sheas seisus [[pais]]u kõrgus: 3 m.
 
Ülevoolu tüüp [[lailäviülevool]]
 
[[Kalatrepp]]: pole ehitatud
 
[[Paisutus]] - olemas. Veski [[paisjärv]]e nimi on Veskejärve , paisjärve kood: Vesi452335
 
[[Veski sild]]: heas korras, Betoon vallalale kuuluv
 
[[Veskitee]]: valla
 
==Hüdroelektrienergia tootmine==
 
jah
 
==Ehitise info==
 
ilus
 
== Ajalugu ==
 
1778
 
== Pärimus ==
 
kunagi
 
==Lisanduv huviväärtus==
 
allikas
 
== Fotod ==
 
== Fotod ja kaardid ==
 
==WikiGalerii==
 
== Lisainfo ja välislingid ==
 
 
 
Siia tabeli proovid:
 
 
Tsahkna
 
Tsahkna
 
*Zähna
 
 
== Nimed ==
 
'''[[Tsähkna veski]]''' on selle veski tänapäeval tihedalt kasutatav nimekuju.
 
Varem oli valdavalt kasutuses nimekuju '''[[Zähna veski]]'''.
 
Kohalik, murdeline nimekuju on '''[[Zähnä veski]]''' või ka '''[[Tsähknä veski]]'''.
 
Väga harva esineb ka nime kirjapilt [[Tsahkna veski]].
 
 
''saksa k.'' '''[[Zähna Mühle]]'''
 
 
== Asukoht ==
 
Veski asukoht, aadress: [[Võru maakond]], [[Rõugevald]], [[Saarlase küla]], Saarlasõ veski kinnistu , kinnistu nr  98709:23234:354 (elamumaa koosseisus). Asumi kood 3380049
 
Vanema haldusjaotuse järgi  [[ Võrumaa ]], [[ Rõngu vald]] (1922 a.) või ka  [[ Rõuge kihelkond]], [[ Viitina mõis]] (kuni 1917).
 
Vesikondlik paiknemine: [[ Pärli jõgi]]
 
 
==Tabelid==
 
 
<div class="row">
 
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]'''i - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades</div>
 
  <div class="small-2 columns">'''40000 eKr'''</div>
 
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].</div>
 
</div>
 
  
<div class="row">
 
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja '''[[jahvekivi]]'''.</div>
 
  <div class="small-2 columns">'''30000 eKr''' </div>
 
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].</div>
 
</div>
 
 
=Veel=
 
  <div class="row">
 
      <div class="large-12 columns">
 
        <h2>Block grids give you a way to evenly split contents of a list within the grid.</h2>
 
 
If you wanted to create a row of 3, 4 or 5 images or paragraphs of text that need to stay evenly spaced no matter the screen size, the block grid is for you.
 
 
<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
 
<li>[[File:Demo1.jpg|link=]]</li>
 
<li>[[File:S6meruKos.JPG|120px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|caption]]</li>
 
<li>[[File:Saarlasekoht.JPG|100px|alltekst]]</li>
 
<li>[[File:Demo4.jpg|link=]]</li>
 
</ul>
 
 
        <h3>Building With Predefined HTML Classes</h3>
 
        <p>Block grids are made from a <code>ul.small-block-grid-#</code> or <code>ul.large-block-grid-#</code>. These are ideal for blocked-in content generated by an application, as they do not require rows or even numbers of elements to display correctly.</p>
 
 
        <p>These have a bit of flexibility since you have access to two separate grids between our built in 768px breakpoint. If you use the <code>small-block-grid</code> only, the grid will keep its spacing and configuration no matter the screen size. If you use <code>large-block-grid</code> only, the list items will stack on top of each other for small devices. If you use both of those classes combined, you can control the configuration and layout separately for each breakpoint.</p>
 
 
 
 
 
 
 
{| class="wikitable"
 
|+
 
|-
 
|'''MAAILMAS'''  Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]i''' - esimene toiduhankimist hõlbustav tööriist kõigis maailma kultuurides uripiirkondades
 
|'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud Litoriinamerega. Kujunevad välja esmased aluspinnavormid - nõod ja sügavikud.
 
|}
 
 
 
==siia==
 
<div class="row">
 
<div class="small-12 large-6 columns">
 
<ul class="example-orbit" data-orbit data-options="animation:slide; pause_on_hover:true;animation_speed:500;navigation_arrows:true; resume_on_mouseout: true; timer_speed:4500;">
 
  <li class="active">
 
    [[Image:Pidula1.JPG|slide 1]]
 
    <div class="orbit-caption">
 
      Pidula 1918.
 
    </div>
 
  </li>
 
 
   <li>
 
   <li>
     [[Image:Pidula1971.JPG|slide 2]]
+
     [[Image:Slide67.PNG|slide 67]]
    <div class="orbit-caption">
 
      Pidula1971.
 
    </div>
 
 
   </li>
 
   </li>
 +
 
   <li>
 
   <li>
     [[Image:Someru71.JPG|slide 3]]
+
     [[Image:Slide68.PNG|slide 68]]
    <div class="orbit-caption">
 
      Caption Three.
 
    </div>
 
 
   </li>
 
   </li>
</ul>
 
</div>
 
<div class="small-12 large-6 columns">
 
proov ong sentence is used to demonstrate text wrapping.
 
This additional sentence makes the text even longer. This additional sentence makes the text even longer. Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip ex ea commodo consequat. Duis aute irure dolor in reprehenderit in voluptate velit esse cillum
 
</div>
 
  
<div class="small-12 large-6 columns">
+
   <li>
testong sentence is used to demonstrate text wrapping.
+
     [[Image:Slide69.PNG|slide 69]]
This additional sentence makes the text even longer. This additional sentence makes the text even longer. Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip ex ea commodo consequat. Duis aute irure dolor in reprehenderit in voluptate velit esse cillum
 
</div>
 
</div>
 
kjkjk
 
 
 
==Tabelid==
 
 
 
<div class="row">
 
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]'''i - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades.
 
  <div class="small-2 columns">'''40000 eKr'''
 
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].
 
</div>
 
 
 
<div class="row">
 
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja '''[[jahvekivi]]'''.
 
  <div class="small-2 columns">'''30000 eKr'''
 
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].
 
</div>
 
 
 
==test22}}
 
 
 
*[[ Prooviveski ]]
 
 
  == Nimed ==
 
'''[[ Rotermani prooviveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[ mootorveski
 
*[[ Prooviveski ]]
 
 
  == Nimed ==
 
'''[[ Rotermani prooviveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[ mootorveski ]] 
 
 
 
 
  *[[ Eiheveski ]]
 
 
 
  == Nimed ==
 
  '''[[ Eiheveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Saarlase veski ]]'''  Veski oli jõuallika tüübilt [[ vesiveski ]] [[Category:Vesiveskid]]  ja toodangu tüübilt  [[jahuveski]]
 
 
 
 
 
  *[[ Prooviveski ]]
 
 
 
  == Nimed ==
 
  '''[[ Rotermani prooviveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''
 
  Veski oli jõuallika tüübilt [[ mootorveski ]]  [[Category:Mootorveskid]]  ja toodangu tüübilt [[  jahuveski ]]  [[Category:Jahuveskid]] 
 
  ''saksa k.'' '''[[ Rotthermann  Mühle]]'''
 
 
 
  == Asukoht == 
 
  Veski asukoht, aadress:  [[ Harju maakond ]] [[Category:Tallinna veskid]]  ,  [[ Kose vald ]]
 
 
 
[[Makett]]
 
 
 
== Viited ==
 
 
 
''PROOVIMISTE KOHT''
 
https://weskiwiki.ee/index.php?title=Liivakast#Liikuvad_Pildid
 
 
 
 
 
<div class="row">
 
<div class="small-12 large-6 columns">
 
<ul class="example-orbit" data-orbit data-options="animation:slide; pause_on_hover:true;animation_speed:200;navigation_arrows:true; resume_on_mouseout: true; timer_speed:4500;">
 
   <li class="active">
 
     [[Image:Pidula1.JPG|slide 1]]
 
    <div class="orbit-caption">
 
      Pidula 1918.
 
    </div>
 
 
   </li>
 
   </li>
  
 
   <li>
 
   <li>
     [[Image:Pidula1971.JPG|slide 2]]
+
     [[Image:Slide70.PNG|slide 70]]
    <div class="orbit-caption">
 
      Pidula1971.
 
    </div>
 
 
   </li>
 
   </li>
  
 
   <li>
 
   <li>
    [[Image:Someru71.JPG|slide 3]]
+
    [[Image:Slide71.PNG|slide 71]]
    <div class="orbit-caption">
 
      Sõmeru veski 1971.
 
    </div>
 
 
   </li>
 
   </li>
  
 
   <li>
 
   <li>
     [[Image:Sulbiveski1912.JPG|slide 4]]
+
     [[Image:Slide72.PNG|slide 72]]
    <div class="orbit-caption">
 
      Sulbi veski 1912
 
    </div>
 
 
   </li>
 
   </li>
  
 
   <li>
 
   <li>
     [[Image:Wmill.jpg|slide 5]]
+
     [[Image:Slide73.PNG|slide 73]]
    <div class="orbit-caption">
 
      Sulbi veski 1912
 
    </div>
 
 
   </li>
 
   </li>
</ul>
 
</div>
 
<div class="small-12 large-6 columns">
 
test
 
</div>
 
</div>
 
 
<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
 
<li>[[File:Vmuis.jpg|250px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|VESKIMUUSEUM]]</li>
 
<li>[[File:Vwiki.jpg|250px|https://weskiwiki.ee/index.php?title=Main_Page|VESKIWIKI]]</li>
 
<li>[[File:Vvaram.jpg|250px|link=http://veskivaramu.ee|VESKIVARAMU]]</li>
 
<li>[[File:Vtee.jpg|250px|link=Main Page|VESKITEED]]</li>
 
</ul>
 
 
 
 
 
 
 
EESTIS : kogu territoorium on kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on jääaeg.
 
30 000 a eKr    =>    jahvekivi
 
 
'''20 000 a eKr'''
 
*MAAILMAS: Euroopas kulmineerub viimane jääaeg. Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast jääaega nimetatakse ka Weichseli jäätumiseks.
 
*EESTIS : kogu territoorium on kaetud jääkilbi ja liustikega, mille paksus arvatakse olevat olnud kuni 1500 meetrit.
 
 
<gallery mode="packed-hover">
 
File:Vmuis.jpg|200px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|VESKIMUUSEUM
 
File:Vwiki.jpg|https://weskiwiki.ee/index.php?title=Main_Page|VESKIWIKI
 
File:Vvaram.jpg|link=http://veskivaramu.ee|VESKIVARAMU
 
File:Vtee.jpg|link=Main Page|VESKITEED
 
</gallery>
 
 
 
 
 
'''16 000 a eKr'''
 
*MAAILMAS: Euroopa kiviaja inimesed hakkavad kasutama juhuslikke kive metsikute viljade peenestamiseks – hõõrdekive.
 
*EESTIS : kogu territoorium on kaetud mandrijääga.
 
 
 
'''12 500 a eKr'''
 
*MAAILMAS: algab jahvekivide ja -aluste laialdane levik ja spetsialiseerumine vastavalt jahvatatavatele taimedele.
 
*12 500 a eKr => Eestist jää taganeb
 
 
 
'''12 000 a eKr'''
 
*MAAILMAS: Aasia vahemerepoolses osas hakatakse taimede peenendamiseks kasutama uhmrit ja uhmrinuia.
 
* Eestis: aöskaSK
 
 
 
 
File:Koos.jpg| Sulbi enne ja nüüd
 
 
[[File:Koos.jpg|thumb|Kuigatsi mõisa peahoone]]
 
 
''Uue artikli koostamise alustamine'': https://weskiwiki.ee/index.php?title=SIIA_KIRJUTA_UUE_ARTIKLI_NIMI&action=edit
 
 
'''Märkus,tähelepanek:''' 30.01 - [[SISUPUU]]s olevates menüüdes peaks eelkõige kajastuma [[Artiklite sarjd]]. Sisuseletused koondada [[MÕISTED]] alla .
 
 
galeriitest1
 
 
<gallery mode="packed-hover">
 
File:1muis.jpg|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|VeskiMuuseum
 
File:1wiki.jpg|link=https://weskiwiki.ee/index.php?title=Main_Page
 
File:1vtee.jpg|link=http://veskivaramu.ee
 
File:1mty-oige.jpg|link=Main Page
 
</gallery>
 
 
 
 
 
 
galeriitest 2
 
 
<ref>  Eesti kohanimeraamat, Tallinn, 2016  </ref>
 
 
 
asdlasöldfasöfsdjgasöljgöä
 
sdflöasdöljögä
 
 
 
 
'''Vihje:'''
 
20.02.2018  #REDIRECT [ [ kuhu ] ] abil suunata VESKID -> Veskite loendisse.
 
 
<ref>  Karilatsi kajastused 3, PTM, 2010  </ref>.
 
---------------------------------------
 
 
<gallery mode="packed-hover">
 
File:Sulbiumbes1937.jpg| Sulbi veski umbes 1937
 
File:Sulbirahvas1937a.JPG| Inimesed Sulbi veski uksel
 
File:Sulbi1938kat5758.JPG| Sulbi veski maad 1938. a. katastrikaardil
 
File:Koos.jpg| Sulbi enne ja nüüd
 
File:Sulbiumbes1937.jpg| Sulbi veski umbes 1937
 
File:Sulbirahvas1937a.JPG|220px| Inimesed Sulbi veski uksel
 
File:Sulbi1938kat5758.JPG|120px| Sulbi veski maad 1938. a. katastrikaardil
 
File:Koos.jpg|220x220px| Sulbi enne ja nüüd
 
File:1849 metsakaart.JPG|220px| Sulbi veski 1849 metsakaardil
 
File:1874-Sulbi-umbrus.JPG|220px| Sulbi ümbrus 1874. a. kaardil
 
</gallery>
 
 
 
SIIT: alga
 
[[File:Veski_koht_eesti_kaardil.JPG|thumb|300px|right| [[Veski vesiveski asukoht]], lõige Maaameti kaardilt]]
 
 
 
== Nimed ==
 
'''[[... veski]]''' on [[veski]] asulajärgne nimekuju. Kohalik ja murdeline nimekuju on '''[[... veski]]'''.
 
20. sajandi esimesel poolel kasutati ametlikus asjaajamises omaniku nimel põhinevat nimekuju '''[[... veski]]'''.
 
 
[[... veski]] oli [[jõuallika]] tüübilt [[vesiveski]] [[Category:Vesiveskid]] ja toodangu tüübilt [[jahuveski]] [[Category:Jahuveskid]]
 
 
''saksa k.'' '''[[ ... Mühle]]''' <ref> viide  </ref>.
 
 
== Asukoht ==
 
Veski asukoht, aadress: [[... maakond]], [[... vald]], [[ küla]], ... veski kinnistu. Asumi kood 7730
 
 
Vanema haldusjaotuse järgi  [[...maa]], [[... vald]] (1922 a.) või ka  [[... kihelkond]], [[... mõis]] (kuni 1917).
 
 
[[Vesikond]]lik paiknemine: [[...jõgi]] kood: vee1012700 , umbes selle  [[keskjooksul]] . Jõe [[eesvool]]: [[...jõgi]] =>> [[...jõgi]] =>> [[... jõgi]] =>> [[... Peipsi järv]]
 
 
[https://maps.google.com/maps?q=..._veski@57.688718,26.890266 Asukoht Google kaardil N:57.688718  E:26.890266]
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&bbox=672232.13006317,6397691.9787616,672533.88787567,6397876.0607928&punkt=672351.27068817,6397785.7287616 Asukoht Maaamet kaardil  X:6397778  Y:672350 ]
 
 
 
== Ajalugu ==
 
 
Ehitatud [[19999]]. a.
 
 
'''Riigi veski põletati maha. Öine tulekahju Taageperas.''' Tõrvast, 6. sept. ''(Postimees 06.09.1934)''
 
== Pärimus ==
 
 
Omanik aastal 1938 oli [[Eesnimi Perenimi]]. Veskit kutsuti ka [[Paralleelnimega]].
 
 
Veskis oli [[turbiin]] võimsusega NN[[hobujõud]]u, mis oli omaniku ehitatud. Tehti [[püül]]i, [[lihtjahu]], [[tang]]u.
 
 
[[Hüdroelektrit]] tehti viimati umbes aastal 192000.
 
 
Samas külas on ka [[... saeveski]]
 
 
 
== Tehniline teave ==
 
 
[[Muinsuskaitseline ehitis]]: ei ; registri kood:
 
 
[[Veskihoone]] tänapäevane seisund:
 
 
[[Veskipais]]: [[pais]]u kõrgus 3,5 m ; [[lailäviülevool]]: Paisu seisund: HEA
 
 
Kalatrepp: pole ehitatud
 
 
Veski [[paisjärv]]e nimi on [[veskijärv]]: paisjärve kood: vee2100410
 
 
[[... veski sild]]:  betoonist, heas seisus, eravalduses.
 
 
[[Veskitee]]: kinnistu koosseisus, eravaldus.
 
 
Veski kinnistu eraldiseisev; Veski on elam-kinnistu osa. Veski kinnistu number: ...
 
 
== Hoone info ==
 
 
Veskihoone on hävinenud, varemed on looduses lihtsalt leitavad. Varemetes on osaliselt säilinud vundament, turbiinikanal, osaliselt nähtav välisseinte perimeeter.
 
 
Paisjärvealale on ehitatud 2008. a. suvel maanteetruup. Algne maantee-trass veski eest paremkaldal pole kasutuses. Vasakkaldal pole ajalooline teetrass säilinud.
 
 
==Ehitise info==
 
Vesiveski on krohvitud väiksem maakivihoone, mis pikendatud tellisosaga.
 
 
==Hüdroelektrienergia tootmine==
 
 
== Mõis ==
 
Võiks olla üldjuhul vaid hüperlingina vastavalt [[...mõis]]
 
 
== Fotod ==
 
 
== Fotod ja kaardid ==
 
 
==WikiGalerii==
 
 
<gallery mode=packed heights=100px>
 
File:Joaveski_hoone.jpeg|Joaveski
 
File:Joaveski_karestik.jpeg|Joaveski
 
File:Joaveski_korsten.jpeg|Joaveski
 
File:Joaveski_veskikivid.jpeg|Joaveski
 
</gallery>
 
 
 
 
<gallery>
 
3Mellin_1797.PNG|Joa ja Koila veskid 1796. a Mellini atlasel  EAA.2041.1.186
 
19sajkanal.jpg| Kanal 19.saj keskpaiga eskiis-plaanil EAA. 854. 4. 779
 
1898verstakaart.jpg|Joa veski tingmärk ja kanal  1898. a. verstakaardil EAA.845.4.27a.23
 
Verstanesaksak.jpg|Kanal ja veski 20.saj algul saksakeelsel verstakaardil ERA.T-6.3.254
 
Jagovall 1936.PNG| Joa veski hooned ja kanal 1936. a. katastrikaardil. ERA.T-3.1.39 leht1
 
Joa_veski_17_saj.jpg|Joa veski Jägala koolmekoha juures. 17. sajandi II pool. EAA.1.2.C-III-3 leht1
 
</gallery>
 
 
 
 
 
 
== Muu info ja välislingid ==
 
 
==Lisanduv huviväärtus=
 
Alaveski loomapark.
 
 
== Lisalugemist ==
 
 
http://weskiwiki.veskivaramu.ee/index.php?title=Joa_veski
 
 
[https://drive.google.com/open?id=17rZtzu1UrUXwQ7pbqP6nNlNOy-k&usp=sharing [[Pärlijõe veskite kaart]] GoogleMaps rakenduses]
 
 
[http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=6;-754447606;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=-584199136 Saarlase seitse allikat]
 
 
[http://epl.delfi.ee/news/eesti/kakssada-aastat-vana-veski-toodab-elektrit?id=50866889 200 a vana veski toodab elektrit]
 
 
[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vorumaateataja20090711.1.6 Veski uus hingamine]
 
 
[https://issuu.com/martinmark/docs/saarlase-ajalugu Saarlase küla ajalugu]
 
 
[https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rlij%C3%B5gi Pärlijõgi vikipeedias ]
 
 
 
 
[https://www.google.ee/maps/uv?hl=en&pb=!1s0x46ea57fbcfc2c7fb:0x740226335369f950!2m22!2m2!1i80!2i80!3m1!2i20!16m16!1b1!2m2!1m1!1e1!2m2!1m1!1e3!2m2!1m1!1e5!2m2!1m1!1e4!2m2!1m1!1e6!3m1!7e115!4shttps://lh5.googleusercontent.com/p/AF1QipOHIjYTasVqttbYc4UlLgfCm0VxCQV5JWkMIYEb%3Dw239-h160-k-no!5sSaarlas%C3%B5+k%C3%BClalistemaja+-+Google+Search&imagekey=!1e10!2sAF1QipOHIjYTasVqttbYc4UlLgfCm0VxCQV5JWkMIYEb&sa=X&ved=0ahUKEwiu-YvRgqPcAhVFiywKHTtgB2AQoioItwEwFA Google kollektsioon]
 
 
== Viited ==
 
 
== Sildid-Kategooriad ==
 
 
[[Category:Vesiveskid]] [[Category:Elektri tootmine]]  [[Category:Pärlijõe veskid]] [[Category:Vesioinas]]
 
 
 
==Nimed==
 
Veski asulajärgne tänapäevane nimekuju on [[Eiheveski]]. Paralleelnimed ja lisanimed on [[Saarlase veski]].Veski oli/on jõuallika tüübilt [[vesiveski]]
 
 
Sauniku <b>veski</b> koht<div><br>&nbsp;</div><div><a href="http://pk.rmk.ee/parandkultuur/AU/AU114.jpg" target="_blank">Fotod RMK andmebaasis</a></div><div><br>&nbsp;</div>
 
 
EW seadusandluse mõistes oli [[veskipidaja]] veskitööndusliku ärifirma registreeritud juht.
 
 
Kõnekeeles on [[veskipidaja]] isik, kelle tegevuseks on veski kõigekülgses toimimises hoidmine.
 
 
[[Veskipidaja]] oli enamasti isikustatud, näiteks omanik, rentnik või äriühingu juht.
 
 
[http://www.veskivaramu.ee Viljandimaa veskid 1930. a. seisuga]
 
 
*[[ Lühiveski ]]
 
[[File:Sulbirahvas1937a.JPG|100px| Inimesed Sulbi veski uksel]]
 
[[File:Koos.jpg|350x350px| Sulbi enne ja nüüd]]
 
 
==Nimed==
 
 
Veski asulajärgne tänapäevane nimekuju on '''[[ Lühiveski ]]'''. Paralleelnimed ja lisanimed on '''[[ Jupiveski ]]'''.
 
 
Veski oli/on jõuallika tüübilt [[ auruveski ]] [[Category:Auruveskid ]] ja toodangu tüübilt [[ kamaveski ]] [[Category:Kamaveskid ]]
 
 
''saksa k.'' '''[[ Testen  Mühle]]'''
 
 
==Asukoht==
 
[https://maps.google.com/maps?q=..._veski@58.022158,26.068181 Asukoht Google kaardil N:58.022158 E:26.068181]
 
Veski oli/on [[jõuallika tüüp|jõuallika tüübilt]] [[vesiveski]] [[Category:Vesiveskid]] ja [[toodangu tüüp|toodangu tüübilt]] [[jahu- ja saeveski]] [[Category:Jahu- ja saeveskid]].
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&bbox=613153.88766755,6425344.7521835,613304.7665738,6425435.6945663&punkt=613245.78218985,6425406.2023799  Asukoht Maaameti kaardil X: 6425414  Y:613248 ]
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1182&HEIGHT=706&zlevel=9,682763.55419384,6425412.0613247 Asukoht Maaameti kaardil X: 6425414  Y:613248 ]
 
 
Veski asukoht, aadress: [[ Testimaa maakond  ]] [[Category:Testimaa maakonna veskid ]], [[ Tesa vald ]] [[Category:Tesa valla veskid ]], [[ Testja küla ]], [[ Veskioru talu ]].
 
 
Kinnistu nr 69702:001:0111 ;[[ elamumaa koosseisus ]]; [[Category:Iseseisev kinnistu ]] [[kasutustüüp]]: passiivne [[Category:Aktiivkasutuses kinnistu ]].
 
 
Kaugus Tallinnast : 45 km. Asumi kood: 3380049
 
 
Vanema haldusjaotuse järgi [[ Testumaa ]],  [[ Puka vald]] (1922 a.) või ka  [[ Rõuge kihelkond ]] [[Category: Rõuge kihelkonna veskid ]],  [[ Ruunamõisa mõis]] (kuni 1917).
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1182&HEIGHT=706&zlevel=9,682763.55419384,6425414.0613248 Asukoht Maaameti kaardil X: 6425414  Y:613248 ]
 
 
[https://maps.google.com/maps?q=..._veski@57.688718,26.890266 Asukoht Google kaardil N: 57.688718 E: 26.890266 ]
 
[https://maps.google.com/maps?q=Kaubi_veski@57.955679,25.913021 , Asukoht Google kaardil N: 57.955679  E: 25.913021 ]
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1182&HEIGHT=706&zlevel=9,6425414,613248 Asukoht Maaameti kaardil  X: 6425414  Y:613248]
 
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/... Asukoht Maaamet kaardil X: 6397778 Y: 672350 ]
 
 
Vesikondlik paiknemine: [[ Härjapea jõgi ]] [[Category:Rõuge jõe veskid ]], veekogu kood: 545678 , umbes selle  [[ alamjooksul ]]. Jõe [[suubla]] või [[eesvool]]: [[ Joa jõgi ]] =>> [[ Õhne ]]
 
 
==Tehniline teave==
 
 
[[Muinsuskaitseline ehitis]]: jah on  registri kood:  mka34567 [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=14659 << Link Muinsuskaitseameti andmebaasi>> ] [[Category:Muinsuskaitselised veskid ]]
 
 
[[Veskihoone]] üldine tänapäevane seisund: heas korras [[Category: Oletatav veski koht ]]
 
 
[[Veskipaisu]] üldine tänapäevane seisund: paisutus puudub [[Category: Säilinud veskipaisud ]], [[paisu]] kõrgus: 0.7 m [[Category: Kivivare jões ]], ülevoolu tüüp: [[ lailäviülevool ]], [[kalatrepp]]: valmis 2017 [[Category: Kalatrepp ]], [[Paisutus]]: olemas ; Veski [[paisjärv]]e nimi on Mõdriku järv , paisjärve kood: vee453245 [[Category: Veskijärved ]]; [[Veski sild]]:  puudub , materjal: teras  , [[veskitee]]: külasisene
 
 
==Hüdroelektrienergia tootmine==
 
 
alates 2011 [[Category:Väliseadmes ]]
 
 
==Ehitise info==
 
 
eluhoonena
 
 
== Ajalugu ==
 
 
vana veski
 
 
== Pärimus ==
 
 
pärimus
 
 
==Lisanduv huviväärtus==
 
 
mõis
 
 
== Fotod ==
 
 
link5
 
 
== Fotod ja kaardid ==
 
 
link4
 
 
==WikiGalerii==
 
 
link4
 
 
== Lisainfo ja välised lingid ==
 
 
link4
 
 
== Viited ==
 
 
 
 
--------------------------------------------
 
*[[Lühiveski]]
 
 
==Nimed==
 
 
Veski asulajärgne tänapäevane nimekuju on '''[[Lühiveski]]'''. Paralleelnimed ja lisanimed on '''[[Jupiveski]]'''.
 
 
Veski oli/on jõuallika tüübilt [[auruveski]] [[Category:Auruveskid]] ja toodangu tüübilt [[kamaveski]] [[Category:Kamaveskid]]
 
 
''saksa k.'' '''[[Testen Mühle]]'''
 
 
==Asukoht==
 
 
Veski asukoht, aadress: [[Testimaa maakond ]] [[Category:Testimaa maakonna veskid]], [[Tesa vald]] [[Category:Tesa valla veskid]], [[Testja küla]], [[Veskioru talu]].
 
 
Kinnistu nr69702:001:0111;[[elamumaa koosseisus]]; [[Category:Iseseisev kinnistu]] [[kasutustüüp]]:passiivne[[Category:Aktiivkasutuses kinnistu]].
 
 
Kaugus Tallinnast :45km. Asumi kood:3380049
 
 
Vanema haldusjaotuse järgi [[Testumaa]],  [[Pukavald]] (1922 a.) või ka  [[Rõuge kihelkond]] [[Category:Rõuge kihelkonna veskid]],  [[Ruunamõisamõis]] (kuni 1917).
 
 
[https://maps.google.com/maps?q=..._veski@57.688718,26.890266 Asukoht Google kaardil N:57.688718E:26.890266]
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/... Asukoht Maaamet kaardil X:6397778Y:672350]
 
 
Vesikondlik paiknemine: [[Härjapea jõgi]] [[Category:Rõuge jõe veskid]], veekogu kood:545678, umbes selle  [[alamjooksul]]. Jõe [[suubla]] või [[eesvool]]: [[Joa jõgi]] =>> [[Õhne]]
 
 
==Tehniline teave==
 
 
[[Muinsuskaitseline ehitis]]:jah on registri kood: mka34567[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=14659<< Link Muinsuskaitseameti andmebaasi>> ] [[Category:Muinsuskaitselised veskid]]
 
 
[[Veskihoone]] üldine tänapäevane seisund:heas korras[[Category:Oletatav veski koht]]
 
 
[[Veskipaisu]] üldine tänapäevane seisund:paisutus puudub[[Category:Säilinud veskipaisud]], [[paisu]] kõrgus:0.7 m[[Category:Kivivare jões]], ülevoolu tüüp: [[lailäviülevool]], [[kalatrepp]]:valmis 2017[[Category:Kalatrepp]], [[Paisutus]]:olemas; Veski [[paisjärv]]e nimi onMõdriku järv, paisjärve kood:vee453245[[Category:Veskijärved]]; [[Veski sild]]: puudub, materjal:teras , [[veskitee]]:külasisene
 
 
<span style="font-size:250%">'''[[Mõisatõlk]]'''
 
 
 
 
==Hüdroelektrienergia tootmine==
 
 
alates 2011[[Category:Väliseadmes]]
 
 
==Ehitise info==
 
 
eluhoonena
 
 
== Ajalugu ==
 
 
vana veski
 
 
== Pärimus ==
 
 
pärimus
 
 
==Lisanduv huviväärtus==
 
 
mõis
 
 
== Fotod ==
 
 
link5
 
  
== Fotod ja kaardid ==
 
 
link4
 
 
==WikiGalerii==
 
 
link4
 
 
== Lisainfo ja välised lingid ==
 
 
link4
 
 
== Viited ==
 
 
 
 
 
 
 
*[[Lühiveski]]
 
 
==Nimed==
 
 
Veski asulajärgne tänapäevane nimekuju on '''[[Lühiveski]]'''. Paralleelnimed ja lisanimed on '''[[Jupiveski]]'''.
 
 
Veski oli/on jõuallika tüübilt [[auruveski]] [[Category:Auruveskid]] ja toodangu tüübilt [[kamaveski]] [[Category:Kamaveskid]]
 
 
''saksa k.'' '''[[Testen Mühle]]'''
 
 
==Asukoht==
 
 
Veski asukoht, aadress: [[Testimaa maakond ]] [[Category:Testimaa maakonna veskid]], [[Tesa vald]] [[Category:Tesa valla veskid]], [[Testja küla]], [[Veskioru talu]].
 
 
Kinnistu nr69702:001:0111;[[elamumaa koosseisus]]; [[Category:Iseseisev kinnistu]] [[kasutustüüp]]:passiivne[[Category:Aktiivkasutuses kinnistu]].
 
 
Kaugus Tallinnast :45km. Asumi kood:3380049
 
 
Vanema haldusjaotuse järgi [[Testumaa]],  [[Pukavald]] (1922 a.) või ka  [[Rõuge kihelkond]] [[Category:Rõuge kihelkonna veskid]],  [[Ruunamõisamõis]] (kuni 1917).
 
 
[https://maps.google.com/maps?q=..._veski@57.68871826.890266Asukoht Google kaardil N:57.688718E:26.890266]
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/... Asukoht Maaamet kaardil X:6397778Y:672350]
 
 
Vesikondlik paiknemine: [[Härjapea jõgi]] [[Category:Rõuge jõe veskid]], veekogu kood:545678, umbes selle  [[alamjooksul]]. Jõe [[suubla]] või [[eesvool]]: [[Joa jõgi]] =>> [[Õhne]]
 
 
==Tehniline teave==
 
 
[[Muinsuskaitseline ehitis]]:jah on registri kood: mka34567[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=14659<< Link Muinsuskaitseameti andmebaasi>> ] [[Category:Muinsuskaitselised veskid]]
 
 
[[Veskihoone]] üldine tänapäevane seisund:heas korras[[Category:Oletatav veski koht]]
 
 
[[Veskipaisu]] üldine tänapäevane seisund:paisutus puudub[[Category:Säilinud veskipaisud]], [[paisu]] kõrgus:0.7 m[[Category:Kivivare jões]], ülevoolu tüüp: [[lailäviülevool]], [[kalatrepp]]:valmis 2017[[Category:Kalatrepp]], [[Paisutus]]:olemas; Veski [[paisjärv]]e nimi onMõdriku järv, paisjärve kood:vee453245[[Category:Veskijärved]]; [[Veski sild]]: puudub, materjal:teras , [[veskitee]]:külasisene
 
 
==Hüdroelektrienergia tootmine==
 
 
alates 2011[[Category:Väliseadmes]]
 
 
==Ehitise info==
 
 
eluhoonena
 
 
== Ajalugu ==
 
 
vana veski
 
 
== Pärimus ==
 
 
pärimus
 
 
==Lisanduv huviväärtus==
 
 
mõis
 
 
== Fotod ==
 
 
link5
 
 
== Fotod ja kaardid ==
 
 
link4
 
 
==WikiGalerii==
 
 
link4
 
 
== Lisainfo ja välised lingid ==
 
 
link4
 
 
== Viited ==
 
 
 
 
 
 
 
-----------------------------
 
*[[ Lühiveski ]]
 
 
==Nimed==
 
 
Veski asulajärgne tänapäevane nimekuju on '''[[ Lühiveski ]]'''. Paralleelnimed ja lisanimed on '''[[ Jupiveski ]]'''.
 
 
Veski oli/on jõuallika tüübilt [[ auruveski ]] [[Category:Auruveskid ]] ja toodangu tüübilt [[ kamaveski ]] [[Category:Kamaveskid ]]
 
 
''saksa k.'' '''[[ Testen  Mühle]]'''
 
 
==Asukoht==
 
 
Veski asukoht, aadress: [[ Testimaa maakond  ]] [[Category:Testimaa maakonna veskid ]], [[ Tesa vald ]] [[Category:Tesa valla veskid ]], [[ Testja küla ]], [[ Veskioru talu ]].
 
 
Kinnistu nr 69702:001:0111 ;[[ elamumaa koosseisus ]]; [[Category:Iseseisev kinnistu ]] [[kasutustüüp]]: passiivne [[Category:Aktiivkasutuses kinnistu ]].
 
 
Kaugus Tallinnast : 45 km. Asumi kood: 3380049
 
 
Vanema haldusjaotuse järgi [[ Testumaa ]],  [[ Puka vald]] (1922 a.) või ka  [[ Rõuge kihelkond ]] [[Category: Rõuge kihelkonna veskid ]],  [[ Ruunamõisa mõis]] (kuni 1917).
 
 
Vesikondlik paiknemine: [[ Härjapea jõgi ]] [[Category:Härjapea jõe veskid]]
 
 
 
 
------------------------------
 
*[[ Lühiveski ]]
 
 
==Nimed==
 
 
Veski asulajärgne tänapäevane nimekuju on '''[[ Lühiveski ]]'''. Paralleelnimed ja lisanimed on '''[[ Jupiveski ]]'''.
 
 
Veski oli/on jõuallika tüübilt [[ auruveski ]] [[Category:Auruveskid ]] ja toodangu tüübilt [[ kamaveski ]] [[Category:Kamaveskid ]]
 
 
''saksa k.'' '''[[ Testen  Mühle]]'''
 
 
==Asukoht==
 
 
Veski asukoht, aadress: [[ Testimaa maakond  ]] [[Category:Testimaa maakonna veskid ]], [[ Tesa vald ]] [[Category:Tesa valla veskid ]], [[ Testja küla ]], [[ Veskioru talu ]], kinnistu nr 69702:001:0111 [[ eraldiseisev veskikinnistu ]]. [[Category:Iseseisev kinnistu ]], [[kinnistu kasutustüüp]]: passiivne [[Category:Aktiivkasutuses kinnistu ]]. Kaugus Tallinnast : 45 km. Asumi kood: 3380049
 
 
Vanema haldusjaotuse järgi [[ Testumaa ]],  [[ Puka vald]] (1922 a.) või ka  [[ Rõuge kihelkond ]] [[Category: Rõuge kihelkonna veskid ]],  [[ Ruunamõisa mõis]] (kuni 1917).
 
 
Vesikondlik paiknemine: [[ Härjapea jõgi ]]
 
== Nimed ==
 
'''[[ Rotermani prooviveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[ mootorveski ]]  [[Category:Mootorveskid]]  ja toodangu tüübilt [[  jahuveski ]]  [[Category:Jahuveskid]] 
 
''saksa k.'' '''[[ Rotthermann  Mühle]]'''
 
 
 
== Asukoht == 
 
Veski asukoht, aadress:  [[ Harju maakond ]] [[Category:Tallinna veskid]]  ,  [[ Kose vald ]]
 
 
 
 
 
''Uue artikli koostamise alustamine'': https://weskiwiki.ee/index.php?title=SIIA_KIRJUTA_UUE_ARTIKLI_NIMI&action=edit
 
 
'''Märkus,tähelepanek:''' 30.01 - [[SISUPUU]]s olevates menüüdes peaks eelkõige kajastuma [[Artiklite sarjd]]. Sisuseletused koondada [[MÕISTED]] alla .
 
 
'''Vihje:'''
 
20.02.2018  #REDIRECT [ [ kuhu ] ] abil suunata VESKID -> Veskite loendisse.
 
----------------------------------------------------------------------------------------------------------
 
-----------------------------------------------------------------------------------------------------------
 
-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
 
 
*[[ Prooviveski ]] (Rotermanni)
 
 
== Nimed ==
 
'''[[ NNN prooviveski ]]'''. Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''.
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[ kkk veski ]] ja toodangu tüübilt [[ jahuveski ]].
 
<ref>  Eesti kohanimeraamat, Tallinn, 2016  </ref>.
 
 
''Saksa k.'' '''[[NNNes  Mühle]]''' .
 
[[Category:Jahuveskid]] [[Category:Vanaveskid]] [[Category:Vesiveskid]]  [[Category:Hüdroelektrijaamad]] [[Category:Mootorveskid]]
 
 
== Asukoht == 
 
Veski asukoht, aadress:  [[ H maakond ]] ,  [[ K vald ]] ,  [[ L küla ]] ,  [[ V talu ]] , kinnistu nr 12345:000:1111 ( eraldiseisev, elamumaa osa  ).  Asumi kood: 9876543.
 
 
Vanema haldusjaotuse järgi  [[ Eestimaa ]] ,  [[ P vald ]]  (1922 a. järgi) või ka [[ R kihelkond ]] , [[ V mõis ]] (kuni 1917. a). 
 
Vesikondlik paiknemine:  [[ Härjapea jõgi ]] kood: 545678 , umbes selle  [[ keskjooksul ]] . Jõe [[eesvool]]:  [[Pärlijõgi]] =>> [[Mustjõgi]]
 
[https://maps.google.com/maps?q=NIMI_veski@57.688718,26.890266 Asukoht Google kaardil N: 57.688718  E: 26.890266 ]
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/... Asukoht Maaamet kaardil X:  Y:  ]
 
[[Category:Harjumaa veskid]]  [[Category:X valla veskid]] [[Category:Eraldiseisev kinnistu]] [[Category:R kihelkonna veskid]] [[Category:H jõe veskid]]
 
 
== Veski üldine seisund ==
 
[[Veskihoone säilinud]], [[pais]] hävinud, [[veskijärv]] [[veski paisjärv]] paisutatud uues asukohas.
 
[[Category:Säilinud veskid]]  [[Category:Säilinud veskihooned]] [[Category:Hävinud veskid]] [[Category:Endine veskikoht]]
 
 
 
== Tehniline teave ==
 
[[Muinsuskaitseline ehitis]]: jah/ei; registri kood:
 
[[Category:Munsukaitselised veskid]]
 
 
[[Veskipaisu]] üldine tänapäevane seisund: 
 
[[Category:Säilinud veskipaisud]]
 
 
[[pais]]u kõrgus: 
 
 
[[Paisutus]] -
 
 
Ülevoolu tüüp [[lailäviülevool]]
 
 
[[Kalatrepp]]:  [[Category:Kalatrepiga veskid]]
 
 
Veski [[paisjärv]]e nimi on  , paisjärve kood: 
 
 
[[Veski sild]]:   
 
 
[[Veskitee]]:
 
 
== Tehniline teave ==
 
:Üldandmed
 
::Veskihoone üldine tänapäevane seisund: '''varemed''', kivimüürid stabiilsed.
 
::Hoone materjal: paekivi
 
::Veskipaisu üldine tänapäevane seisund: likvideeritud
 
::Paisu kõrgus:  arvatavalt ~ 3-6 m
 
::Ülevoolu tüüp: lailäviülevool
 
::Paisutus: puudub
 
::Veski paisjärve: pole säilinud
 
::Veski sild: pole olnud
 
:Piirangud
 
::Muinsuskaite objrkt
 
 
==Ehitiste info==
 
 
== Ajalugu ==
 
 
== Pärimus == 
 
 
==Hüdroelektrienergia tootmine==
 
 
==Lisanduv huviväärtus== 
 
 
== Fotod ==
 
 
== Fotod ja kaardid == 
 
 
==WikiGalerii== 
 
 
== Lisainfo ja lingid ==
 
*[[ Prooviveski ]]
 
 
== Nimed ==
 
'''[[ Rotermani prooviveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[ mootorveski
 
*[[ Prooviveski ]]
 
 
== Nimed ==
 
'''[[ Rotermani prooviveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[ mootorveski ]] 
 
 
 
*[[ Eiheveski ]]
 
 
 
== Nimed ==
 
'''[[ Eiheveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Saarlase veski ]]'''  Veski oli jõuallika tüübilt [[ vesiveski ]] [[Category:Vesiveskid]]  ja toodangu tüübilt  [[jahuveski]]
 
 
 
 
*[[ Prooviveski ]]
 
 
 
== Nimed ==
 
'''[[ Rotermani prooviveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[ mootorveski ]]  [[Category:Mootorveskid]]  ja toodangu tüübilt [[  jahuveski ]]  [[Category:Jahuveskid]] 
 
''saksa k.'' '''[[ Rotthermann  Mühle]]'''
 
 
 
== Asukoht == 
 
Veski asukoht, aadress:  [[ Harju maakond ]] [[Category:Tallinna veskid]]  ,  [[ Kose vald ]]
 
 
== Viited ==
 
 
-------------------------------------------------------------------------------------------
 
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------
 
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
 
 
 
 
<span style="font-size:150%">AEG, TOIT ja ENERGIA
 
 
<div class="row">       
 
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]'''i - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades. </div>
 
  <div class="small-2 columns">'''40000 eKr'''</div>
 
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].</div>
 
</div>
 
 
<div class="row">   
 
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja '''[[jahvekivi]]'''.</div>
 
  <div class="small-2 columns">'''30000 eKr'''</div>
 
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].</div>
 
</div>
 
 
<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
 
<li>[[File:0033 weichseli jäätumine.jpg|80px|Jääaeg 1]]</li>
 
<li>[[File:0031 kaart jääajast.jpg|100px|Jääaeg 2]]</li>
 
<li>[[File:Saarlasekoht.JPG|100px|Veski jääga]]</li>
 
<li>[[File:0030 Jääaeg.jpg|100px|Jääaeg 2]]</li>
 
</ul>
 
 
<div class="row">       
 
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Euroopas  kulmineerub viimane [[jääaeg]]. Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast [[jääaeg]]a nimetatakse [[Wichseli jäätumine]].</div>
 
  <div class="small-2 columns">'''20000 eKr'''</div>
 
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud jääkilbi ja liustikega, mille paksus arvatakse olevat olnud kuni 1500 meetrit.</div>
 
</div>
 
 
<div class="row">       
 
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Lääne-Aasias hakkavad tekkima esimesed [[püsiasulad]].</div>
 
  <div class="small-2 columns">'''12 500 eKr'''</div>
 
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' hakkab territoorium vähehaaval vabanema [[mandrijää]]st.</div>
 
</div>
 
 
see siin on proov
 
 
see siin on proov
 
 
see siin on proov
 
 
see siin on proov
 
 
see siin on proov
 
 
<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
 
<li>[[File:0033 weichseli jäätumine.jpg|100px|Jääaeg 1]]</li>
 
<li>[[File:0031 kaart jääajast.jpg|100px|Jääaeg 2]]</li>
 
<li>[[File:Saarlasekoht.JPG|100px|Veski jääga]]</li>
 
<li>[[File:0030 Jääaeg.jpg|100px|Jääaeg 2]]</li>
 
</ul>
 
 
 
 
{|
 
|long sentence is used to demonstrate text wrapping.
 
This additional sentence makes the text even longer.
 
This additional sentence makes the text even longer.
 
Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit,
 
sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua.
 
Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco
 
laboris nisi ut aliquip ex ea commodo consequat. Duis aute
 
irure dolor in reprehenderit in voluptate velit esse cillum
 
|
 
pariatur. Excepteur sint occaecat cupidatat non proident, sunt in culpa qui officia deserunt mollit anim id est laborum. Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip eThis long sentence is used to demonstrate text wrapping. This additional sentence makes the text even longer. This additional sentence makes the text even longer.
 
|}
 
 
123456789012345678901234567890123456789012345678901234567890123456789012345678901234567890123456789012345678901234567890123456789012345678901234567890
 
 
 
 
 
'''Test:'''
 
 
[[File:Talup.jpg|820px| Talupojad]]
 
'''Bo'''ld text''''''
 
 
'''Malli TEST''' : Malli kiirmall testimine
 
{{Template:Uusveski}}
 
 
pildi kasutamine linkimiseks: https://www.mediawiki.org/wiki/Help:Images
 
 
internal link:
 
 
... text text text
 
  [[File:example.jpg|link=Main Page|caption]]
 
text text text ...
 
 
external link:
 
 
... text text text
 
[[File:example.jpg|link=http://wikipedia.org/wiki/Test|caption]]
 
text text text ...
 
 
<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
 
<li>[[File:1muis.jpg|400px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|VeskiMuuseum]]</li>
 
<li>[[File:1wiki.jpg|400px|https://weskiwiki.ee/index.php?title=Main_Page|VeskiWiki]]</li>
 
<li>[[File:1vtee.jpg|400px|link=http://veskivaramu.ee|caption VeskiTeed]]</li>
 
<li>[[File:1mty-oige.jpg|400px|link=Main Page|weskiwiki algus Jääaeg]]</li>
 
</ul>
 
pildi kasutamine linkimiseks
 
 
 
 
<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
 
<li>[[File:Vmuis.jpg|300px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|VESKIMUUSEUM]]</li>
 
<li>[[File:Vwiki.jpg|300px|https://weskiw<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
 
<li>[[File:Vmuis.jpg|400px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|VESKIMUUSEUM]]</li>
 
<li>[[File:Vwiki.jpg|400px|https://weskiwiki.ee/index.php?title=Main_Page|VESKIWIKI]]</li>
 
<li>[[File:Vvaram.jpg|400px|link=http://veskivaramu.ee|VESKIVARAMU]]</li>
 
<li>[[File:Vtee.jpg|400px|link=Main Page|VESKITEED]]</li>
 
</ul> iki.ee/index.php?title=Main_Page|VESKIWIKI]]</li>
 
<li>[[File:Vvaram.jpg|300px|link=http://veskivaramu.ee|VESKIVARAMU]]</li>
 
<li>[[File:Vtee.jpg|300px|link=Main Page|VESKITEED]]</li>
 
</ul>
 
 
 
 
 
 
 
[[File:Talup.jpg|120px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|caption]]
 
 
[[File:Talup.jpg|link=http://veskivaramu.ee|caption]]
 
 
== Nimed ==
 
'''[[Eiheveski]]''' on levinuim nimi. Paralleelnimed '''[[Saarlase veski]]''' või [[Saarlasõ veski]]
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[vesiveski]] ja toodangu tüübilt [[jahuveski]]
 
''saksa k.'' '''[[SaarlasMühle]]'''
 
== Asukoht ==
 
Veski asukoht, aadress: [[Võru maakond]], [[Rõugevald]], [[Saarlase küla]], Saarlasõ veski kinnistu , kinnistu nr  98709:23234:354 (elamumaa koosseisus). Asumi kood 3380049
 
Vanema haldusjaotuse järgi  [[ Võrumaa ]], [[ Rõngu vald]] (1922 a.) või ka  [[ Rõuge kihelkond]], [[ Viitina mõis]] (kuni 1917).
 
Vesikondlik paiknemine: [[ Pärli jõgi]] kood: 545678 , umbes selle  [[ keskjooksul ]] . Jõe [[eesvool]]: [[ Mustjõgi ]] =>> [[Gauja jõgi]]
 
[https://maps.google.com/maps?q=Koiva_veski@57.688718,26.890266 Asukoht Google kaardil N: 57.688718 E: 26.890266 ]
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/... Asukoht Maaamet kaardil X: 6397778 Y: 672350 ]
 
== Tehniline teave ==
 
[[Muinsuskaitseline ehitis]]: ei registri kood: mka34567
 
[[Veskihoone]] üldine tänapäevane seisund: umber ehitatud. [[Veskipaisu]] üldine tänapäevane seisund: sheas seisus [[pais]]u kõrgus: 3 m.
 
Ülevoolu tüüp [[lailäviülevool]]
 
[[Kalatrepp]]: pole ehitatud
 
[[Paisutus]] - olemas. Veski [[paisjärv]]e nimi on Veskejärve , paisjärve kood: Vesi452335
 
[[Veski sild]]: heas korras, Betoon vallalale kuuluv
 
[[Veskitee]]: valla
 
==Hüdroelektrienergia tootmine==
 
jah
 
==Ehitise info==
 
ilus
 
== Ajalugu ==
 
1778
 
== Pärimus ==
 
kunagi
 
==Lisanduv huviväärtus==
 
allikas
 
== Fotod ==
 
== Fotod ja kaardid ==
 
==WikiGalerii==
 
== Lisainfo ja välislingid ==
 
== Viited ==
 
 
Siia tabeli proovid:
 
 
Tsahkna
 
Tsahkna
 
*Zähna
 
 
== Nimed ==
 
'''[[Tsähkna veski]]''' on selle veski tänapäeval tihedalt kasutatav nimekuju.
 
Varem oli valdavalt kasutuses nimekuju '''[[Zähna veski]]'''.
 
Kohalik, murdeline nimekuju on '''[[Zähnä veski]]''' või ka '''[[Tsähknä veski]]'''.
 
Väga harva esineb ka nime kirjapilt [[Tsahkna veski]].
 
 
''saksa k.'' '''[[Zähna Mühle]]'''
 
 
== Asukoht ==
 
Veski asukoht, aadress: [[Võru maakond]], [[Rõugevald]], [[Saarlase küla]], Saarlasõ veski kinnistu , kinnistu nr  98709:23234:354 (elamumaa koosseisus). Asumi kood 3380049
 
Vanema haldusjaotuse järgi  [[ Võrumaa ]], [[ Rõngu vald]] (1922 a.) või ka  [[ Rõuge kihelkond]], [[ Viitina mõis]] (kuni 1917).
 
Vesikondlik paiknemine: [[ Pärli jõgi]]
 
 
==Tabelid==
 
 
<div class="row">
 
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]'''i - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades</div>
 
  <div class="small-2 columns">'''40000 eKr'''</div>
 
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].</div>
 
</div>
 
 
 
 
=Veel=
 
  <div class="row">
 
      <div class="large-12 columns">
 
        <h2>Block grids give you a way to evenly split contents of a list within the grid.</h2>
 
 
If you wanted to create a row of 3, 4 or 5 images or paragraphs of text that need to stay evenly spaced no matter the screen size, the block grid is for you.
 
 
<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
 
<li>[[File:Demo1.jpg|link=]]</li>
 
<li>[[File:S6meruKos.JPG|120px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|caption]]</li>
 
<li>[[File:Saarlasekoht.JPG|100px|alltekst]]</li>
 
<li>[[File:Demo4.jpg|link=]]</li>
 
</ul>
 
 
        <h3>Building With Predefined HTML Classes</h3>
 
        <p>Block grids are made from a <code>ul.small-block-grid-#</code> or <code>ul.large-block-grid-#</code>. These are ideal for blocked-in content generated by an application, as they do not require rows or even numbers of elements to display correctly.</p>
 
 
        <p>These have a bit of flexibility since you have access to two separate grids between our built in 768px breakpoint. If you use the <code>small-block-grid</code> only, the grid will keep its spacing and configuration no matter the screen size. If you use <code>large-block-grid</code> only, the list items will stack on top of each other for small devices. If you use both of those classes combined, you can control the configuration and layout separately for each breakpoint.</p>
 
 
 
 
 
 
 
{| class="wikitable"
 
|+
 
|-
 
|'''MAAILMAS'''  Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]i''' - esimene toiduhankimist hõlbustav tööriist kõigis maailma kultuurides uripiirkondades
 
|'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud Litoriinamerega. Kujunevad välja esmased aluspinnavormid - nõod ja sügavikud.
 
|}
 
== Liikuvad Pildid ==
 
 
märgend
 
 
== Siia ==
 
 
==siia==
 
<div class="row">
 
<div class="small-12 large-6 columns">
 
<ul class="example-orbit" data-orbit data-options="animation:slide; pause_on_hover:true;animation_speed:500;navigation_arrows:true; resume_on_mouseout: true; timer_speed:4500;">
 
  <li class="active">
 
    [[Image:Pidula1.JPG|slide 1]]
 
    <div class="orbit-caption">
 
      Pidula 1918.
 
    </div>
 
  </li>
 
 
   <li>
 
   <li>
     [[Image:Pidula1971.JPG|slide 2]]
+
     [[Image:Slide74.PNG|slide 74]]
    <div class="orbit-caption">
 
      Pidula1971.
 
    </div>
 
 
   </li>
 
   </li>
 +
 
   <li>
 
   <li>
     [[Image:Someru71.JPG|slide 3]]
+
     [[Image:Slide75.PNG|slide 75]]
    <div class="orbit-caption">
 
      Caption Three.
 
    </div>
 
 
   </li>
 
   </li>
</ul>
 
</div>
 
<div class="small-12 large-6 columns">
 
proov ong sentence is used to demonstrate text wrapping.
 
This additional sentence makes the text even longer. This additional sentence makes the text even longer. Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip ex ea commodo consequat. Duis aute irure dolor in reprehenderit in voluptate velit esse cillum
 
</div>
 
 
<div class="small-12 large-6 columns">
 
testong sentence is used to demonstrate text wrapping.
 
This additional sentence makes the text even longer. This additional sentence makes the text even longer. Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip ex ea commodo consequat. Duis aute irure dolor in reprehenderit in voluptate velit esse cillum
 
</div>
 
</div>
 
 
 
 
 
''PROOVIMISTE KOHT''
 
 
''Uue artikli koostamise alustamine'': https://weskiwiki.ee/index.php?title=SIIA_KIRJUTA_UUE_ARTIKLI_NIMI&action=edit
 
 
'''Märkus,tähelepanek:''' 30.01 - [[SISUPUU]]s olevates menüüdes peaks eelkõige kajastuma [[Artiklite sarjd]]. Sisuseletused koondada [[MÕISTED]] alla .
 
 
'''Vihje:'''
 
20.02.2018  #REDIRECT [ [ kuhu ] ] abil suunata VESKID -> Veskite loendisse.
 
 
<ref>  Karilatsi kajastused 3, PTM, 2010  </ref>.
 
 
{|
 
|long sentence is used to demonstrate text wrapping.
 
This additional sentence makes the text even longer.
 
This additional sentence makes the text even longer.
 
Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit,
 
sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua.
 
Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco
 
laboris nisi ut aliquip ex ea commodo consequat. Duis aute
 
irure dolor in reprehenderit in voluptate velit esse cillum
 
|
 
pariatur. Excepteur sint occaecat cupidatat non proident, sunt in culpa qui officia deserunt mollit anim id est laborum. Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip eThis long sentence is used to demonstrate text wrapping. This additional sentence makes the text even longer. This additional sentence makes the text even longer.
 
|}
 
 
123456789012345678901234567890123456789012345678901234567890123456789012345678901234567890123456789012345678901234567890123456789012345678901234567890
 
 
 
 
 
'''Test:'''
 
 
[[File:Talup.jpg|820px| Talupojad]]
 
'''Bo'''ld text''''''
 
 
 
 
 
[[Media:Talup.jpg|pildilink]]
 
 
 
 
 
 
'''Malli TEST''' : Malli kiirmall testimine
 
{{Template:Uusveski}}
 
 
pildi kasutamine linkimiseks: https://www.mediawiki.org/wiki/Help:Images
 
 
internal link:
 
  
... text text text
 
  [[File:example.jpg|link=Main Page|caption]]
 
text text text ...
 
 
external link:
 
 
... text text text
 
[[File:example.jpg|link=http://wikipedia.org/wiki/Test|caption]]
 
text text text ...
 
 
 
pildi kasutamine linkimiseks
 
 
[[File:Talup.jpg|120px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|caption]]
 
 
[[File:Talup.jpg|link=http://veskivaramu.ee|caption]]
 
 
== Nimed ==
 
'''[[Eiheveski]]''' on levinuim nimi. Paralleelnimed '''[[Saarlase veski]]''' või [[Saarlasõ veski]]
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[vesiveski]] ja toodangu tüübilt [[jahuveski]]
 
''saksa k.'' '''[[SaarlasMühle]]'''
 
== Asukoht ==
 
Veski asukoht, aadress: [[Võru maakond]], [[Rõugevald]], [[Saarlase küla]], Saarlasõ veski kinnistu , kinnistu nr  98709:23234:354 (elamumaa koosseisus). Asumi kood 3380049
 
Vanema haldusjaotuse järgi  [[ Võrumaa ]], [[ Rõngu vald]] (1922 a.) või ka  [[ Rõuge kihelkond]], [[ Viitina mõis]] (kuni 1917).
 
Vesikondlik paiknemine: [[ Pärli jõgi]] kood: 545678 , umbes selle  [[ keskjooksul ]] . Jõe [[eesvool]]: [[ Mustjõgi ]] =>> [[Gauja jõgi]]
 
[https://maps.google.com/maps?q=Koiva_veski@57.688718,26.890266 Asukoht Google kaardil N: 57.688718 E: 26.890266 ]
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/... Asukoht Maaamet kaardil X: 6397778 Y: 672350 ]
 
== Tehniline teave ==
 
[[Muinsuskaitseline ehitis]]: ei registri kood: mka34567
 
[[Veskihoone]] üldine tänapäevane seisund: umber ehitatud. [[Veskipaisu]] üldine tänapäevane seisund: sheas seisus [[pais]]u kõrgus: 3 m.
 
Ülevoolu tüüp [[lailäviülevool]]
 
[[Kalatrepp]]: pole ehitatud
 
[[Paisutus]] - olemas. Veski [[paisjärv]]e nimi on Veskejärve , paisjärve kood: Vesi452335
 
[[Veski sild]]: heas korras, Betoon vallalale kuuluv
 
[[Veskitee]]: valla
 
==Hüdroelektrienergia tootmine==
 
jah
 
==Ehitise info==
 
ilus
 
== Ajalugu ==
 
1778
 
== Pärimus ==
 
kunagi
 
==Lisanduv huviväärtus==
 
allikas
 
== Fotod ==
 
== Fotod ja kaardid ==
 
==WikiGalerii==
 
== Lisainfo ja välislingid ==
 
 
 
Siia tabeli proovid:
 
 
Tsahkna
 
Tsahkna
 
*Zähna
 
 
== Nimed ==
 
'''[[Tsähkna veski]]''' on selle veski tänapäeval tihedalt kasutatav nimekuju.
 
Varem oli valdavalt kasutuses nimekuju '''[[Zähna veski]]'''.
 
Kohalik, murdeline nimekuju on '''[[Zähnä veski]]''' või ka '''[[Tsähknä veski]]'''.
 
Väga harva esineb ka nime kirjapilt [[Tsahkna veski]].
 
 
''saksa k.'' '''[[Zähna Mühle]]'''
 
 
== Asukoht ==
 
Veski asukoht, aadress: [[Võru maakond]], [[Rõugevald]], [[Saarlase küla]], Saarlasõ veski kinnistu , kinnistu nr  98709:23234:354 (elamumaa koosseisus). Asumi kood 3380049
 
Vanema haldusjaotuse järgi  [[ Võrumaa ]], [[ Rõngu vald]] (1922 a.) või ka  [[ Rõuge kihelkond]], [[ Viitina mõis]] (kuni 1917).
 
Vesikondlik paiknemine: [[ Pärli jõgi]]
 
 
==Tabelid==
 
 
<div class="row">
 
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]'''i - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades</div>
 
  <div class="small-2 columns">'''40000 eKr'''</div>
 
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].</div>
 
</div>
 
 
<div class="row">
 
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja '''[[jahvekivi]]'''.</div>
 
  <div class="small-2 columns">'''30000 eKr''' </div>
 
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].</div>
 
</div>
 
 
=Veel=
 
  <div class="row">
 
      <div class="large-12 columns">
 
        <h2>Block grids give you a way to evenly split contents of a list within the grid.</h2>
 
 
If you wanted to create a row of 3, 4 or 5 images or paragraphs of text that need to stay evenly spaced no matter the screen size, the block grid is for you.
 
 
<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
 
<li>[[File:Demo1.jpg|link=]]</li>
 
<li>[[File:S6meruKos.JPG|120px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|caption]]</li>
 
<li>[[File:Saarlasekoht.JPG|100px|alltekst]]</li>
 
<li>[[File:Demo4.jpg|link=]]</li>
 
</ul>
 
 
        <h3>Building With Predefined HTML Classes</h3>
 
        <p>Block grids are made from a <code>ul.small-block-grid-#</code> or <code>ul.large-block-grid-#</code>. These are ideal for blocked-in content generated by an application, as they do not require rows or even numbers of elements to display correctly.</p>
 
 
        <p>These have a bit of flexibility since you have access to two separate grids between our built in 768px breakpoint. If you use the <code>small-block-grid</code> only, the grid will keep its spacing and configuration no matter the screen size. If you use <code>large-block-grid</code> only, the list items will stack on top of each other for small devices. If you use both of those classes combined, you can control the configuration and layout separately for each breakpoint.</p>
 
 
 
 
 
 
 
{| class="wikitable"
 
|+
 
|-
 
|'''MAAILMAS'''  Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]i''' - esimene toiduhankimist hõlbustav tööriist kõigis maailma kultuurides uripiirkondades
 
|'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud Litoriinamerega. Kujunevad välja esmased aluspinnavormid - nõod ja sügavikud.
 
|}
 
 
 
==siia==
 
<div class="row">
 
<div class="small-12 large-6 columns">
 
<ul class="example-orbit" data-orbit data-options="animation:slide; pause_on_hover:true;animation_speed:500;navigation_arrows:true; resume_on_mouseout: true; timer_speed:4500;">
 
  <li class="active">
 
    [[Image:Pidula1.JPG|slide 1]]
 
    <div class="orbit-caption">
 
      Pidula 1918.
 
    </div>
 
  </li>
 
 
   <li>
 
   <li>
     [[Image:Pidula1971.JPG|slide 2]]
+
     [[Image:Slide76.PNG|slide 76]]
    <div class="orbit-caption">
 
      Pidula1971.
 
    </div>
 
 
   </li>
 
   </li>
 +
 
   <li>
 
   <li>
     [[Image:Someru71.JPG|slide 3]]
+
     [[Image:Slide77.PNG|slide 77]]
    <div class="orbit-caption">
 
      Caption Three.
 
    </div>
 
 
   </li>
 
   </li>
</ul>
 
</div>
 
<div class="small-12 large-6 columns">
 
proov ong sentence is used to demonstrate text wrapping.
 
This additional sentence makes the text even longer. This additional sentence makes the text even longer. Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip ex ea commodo consequat. Duis aute irure dolor in reprehenderit in voluptate velit esse cillum
 
</div>
 
  
<div class="small-12 large-6 columns">
+
   <li>
testong sentence is used to demonstrate text wrapping.
+
     [[Image:Slide78.PNG|slide 78]]
This additional sentence makes the text even longer. This additional sentence makes the text even longer. Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip ex ea commodo consequat. Duis aute irure dolor in reprehenderit in voluptate velit esse cillum
 
</div>
 
</div>
 
kjkjk
 
 
 
==Tabelid==
 
 
 
<div class="row">
 
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]'''i - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades.
 
  <div class="small-2 columns">'''40000 eKr'''
 
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].
 
</div>
 
 
 
<div class="row">
 
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja '''[[jahvekivi]]'''.
 
  <div class="small-2 columns">'''30000 eKr'''
 
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].
 
</div>
 
 
 
==test22}}
 
 
 
*[[ Prooviveski ]]
 
 
  == Nimed ==
 
'''[[ Rotermani prooviveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[ mootorveski
 
*[[ Prooviveski ]]
 
 
  == Nimed ==
 
'''[[ Rotermani prooviveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[ mootorveski ]] 
 
 
 
 
  *[[ Eiheveski ]]
 
 
 
  == Nimed ==
 
  '''[[ Eiheveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Saarlase veski ]]'''  Veski oli jõuallika tüübilt [[ vesiveski ]] [[Category:Vesiveskid]]  ja toodangu tüübilt  [[jahuveski]]
 
 
 
 
 
  *[[ Prooviveski ]]
 
 
 
  == Nimed ==
 
  '''[[ Rotermani prooviveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''
 
  Veski oli jõuallika tüübilt [[ mootorveski ]]  [[Category:Mootorveskid]]  ja toodangu tüübilt [[  jahuveski ]]  [[Category:Jahuveskid]] 
 
  ''saksa k.'' '''[[ Rotthermann  Mühle]]'''
 
 
 
  == Asukoht == 
 
  Veski asukoht, aadress:  [[ Harju maakond ]] [[Category:Tallinna veskid]]  ,  [[ Kose vald ]]
 
 
 
[[Makett]]
 
 
 
== Viited ==
 
''PROOVIMISTE KOHT''
 
https://weskiwiki.ee/index.php?title=Liivakast#Liikuvad_Pildid
 
 
 
 
 
<div class="row">
 
<div class="small-12 large-6 columns">
 
<ul class="example-orbit" data-orbit data-options="animation:slide; pause_on_hover:true;animation_speed:200;navigation_arrows:true; resume_on_mouseout: true; timer_speed:4500;">
 
   <li class="active">
 
     [[Image:Pidula1.JPG|slide 1]]
 
    <div class="orbit-caption">
 
      Pidula 1918.
 
    </div>
 
 
   </li>
 
   </li>
  
 
   <li>
 
   <li>
     [[Image:Pidula1971.JPG|slide 2]]
+
     [[Image:Slide79.PNG|slide 79]]
    <div class="orbit-caption">
 
      Pidula1971.
 
    </div>
 
 
   </li>
 
   </li>
  
 
   <li>
 
   <li>
     [[Image:Someru71.JPG|slide 3]]
+
     [[Image:Slide80.PNG|slide 80]]
    <div class="orbit-caption">
 
      Sõmeru veski 1971.
 
    </div>
 
 
   </li>
 
   </li>
  
 
   <li>
 
   <li>
    [[Image:Sulbiveski1912.JPG|slide 4]]
+
    [[Image:Slide81.PNG|slide 81]]
    <div class="orbit-caption">
 
      Sulbi veski 1912
 
    </div>
 
 
   </li>
 
   </li>
  
 
   <li>
 
   <li>
     [[Image:Wmill.jpg|slide 5]]
+
     [[Image:Slide82.PNG|slide 82]]
    <div class="orbit-caption">
 
      Sulbi veski 1912
 
    </div>
 
 
   </li>
 
   </li>
</ul>
+
</ul>
</div>
 
<div class="small-12 large-6 columns">
 
test
 
 
</div>
 
</div>
 
</div>
 
</div>
  
<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
 
<li>[[File:Vmuis.jpg|250px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|VESKIMUUSEUM]]</li>
 
<li>[[File:Vwiki.jpg|250px|https://weskiwiki.ee/index.php?title=Main_Page|VESKIWIKI]]</li>
 
<li>[[File:Vvaram.jpg|250px|link=http://veskivaramu.ee|VESKIVARAMU]]</li>
 
<li>[[File:Vtee.jpg|250px|link=Main Page|VESKITEED]]</li>
 
</ul>
 
 
 
 
 
 
 
EESTIS : kogu territoorium on kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on jääaeg.
 
30 000 a eKr    =>    jahvekivi
 
 
'''20 000 a eKr'''
 
*MAAILMAS: Euroopas kulmineerub viimane jääaeg. Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast jääaega nimetatakse ka Weichseli jäätumiseks.
 
*EESTIS : kogu territoorium on kaetud jääkilbi ja liustikega, mille paksus arvatakse olevat olnud kuni 1500 meetrit.
 
 
<gallery mode="packed-hover">
 
File:Vmuis.jpg|200px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|VESKIMUUSEUM
 
File:Vwiki.jpg|https://weskiwiki.ee/index.php?title=Main_Page|VESKIWIKI
 
File:Vvaram.jpg|link=http://veskivaramu.ee|VESKIVARAMU
 
File:Vtee.jpg|link=Main Page|VESKITEED
 
</gallery>
 
 
 
 
 
'''16 000 a eKr'''
 
*MAAILMAS: Euroopa kiviaja inimesed hakkavad kasutama juhuslikke kive metsikute viljade peenestamiseks – hõõrdekive.
 
*EESTIS : kogu territoorium on kaetud mandrijääga.
 
 
 
'''12 500 a eKr'''
 
*MAAILMAS: algab jahvekivide ja -aluste laialdane levik ja spetsialiseerumine vastavalt jahvatatavatele taimedele.
 
*12 500 a eKr => Eestist jää taganeb
 
 
 
'''12 000 a eKr'''
 
*MAAILMAS: Aasia vahemerepoolses osas hakatakse taimede peenendamiseks kasutama uhmrit ja uhmrinuia.
 
* Eestis: aöskaSK
 
 
 
 
File:Koos.jpg| Sulbi enne ja nüüd
 
 
[[File:Koos.jpg|thumb|Kuigatsi mõisa peahoone]]
 
 
''Uue artikli koostamise alustamine'': https://weskiwiki.ee/index.php?title=SIIA_KIRJUTA_UUE_ARTIKLI_NIMI&action=edit
 
 
'''Märkus,tähelepanek:''' 30.01 - [[SISUPUU]]s olevates menüüdes peaks eelkõige kajastuma [[Artiklite sarjd]]. Sisuseletused koondada [[MÕISTED]] alla .
 
 
galeriitest1
 
 
<gallery mode="packed-hover">
 
File:1muis.jpg|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|VeskiMuuseum
 
File:1wiki.jpg|link=https://weskiwiki.ee/index.php?title=Main_Page
 
File:1vtee.jpg|link=http://veskivaramu.ee
 
File:1mty-oige.jpg|link=Main Page
 
</gallery>
 
 
 
 
 
 
galeriitest 2
 
 
<ref>  Eesti kohanimeraamat, Tallinn, 2016  </ref>
 
 
 
asdlasöldfasöfsdjgasöljgöä
 
sdflöasdöljögä
 
 
 
 
'''Vihje:'''
 
20.02.2018  #REDIRECT [ [ kuhu ] ] abil suunata VESKID -> Veskite loendisse.
 
 
<ref>  Karilatsi kajastused 3, PTM, 2010  </ref>.
 
---------------------------------------
 
 
<gallery mode="packed-hover">
 
File:Sulbiumbes1937.jpg| Sulbi veski umbes 1937
 
File:Sulbirahvas1937a.JPG| Inimesed Sulbi veski uksel
 
File:Sulbi1938kat5758.JPG| Sulbi veski maad 1938. a. katastrikaardil
 
File:Koos.jpg| Sulbi enne ja nüüd
 
File:Sulbiumbes1937.jpg| Sulbi veski umbes 1937
 
File:Sulbirahvas1937a.JPG|220px| Inimesed Sulbi veski uksel
 
File:Sulbi1938kat5758.JPG|120px| Sulbi veski maad 1938. a. katastrikaardil
 
File:Koos.jpg|220x220px| Sulbi enne ja nüüd
 
File:1849 metsakaart.JPG|220px| Sulbi veski 1849 metsakaardil
 
File:1874-Sulbi-umbrus.JPG|220px| Sulbi ümbrus 1874. a. kaardil
 
</gallery>
 
 
 
SIIT: alga
 
[[File:Veski_koht_eesti_kaardil.JPG|thumb|300px|right| [[Veski vesiveski asukoht]], lõige Maaameti kaardilt]]
 
 
 
== Nimed ==
 
'''[[... veski]]''' on [[veski]] asulajärgne nimekuju. Kohalik ja murdeline nimekuju on '''[[... veski]]'''.
 
20. sajandi esimesel poolel kasutati ametlikus asjaajamises omaniku nimel põhinevat nimekuju '''[[... veski]]'''.
 
 
[[... veski]] oli [[jõuallika]] tüübilt [[vesiveski]] [[Category:Vesiveskid]] ja toodangu tüübilt [[jahuveski]] [[Category:Jahuveskid]]
 
 
''saksa k.'' '''[[ ... Mühle]]''' <ref> viide  </ref>.
 
 
== Asukoht ==
 
Veski asukoht, aadress: [[... maakond]], [[... vald]], [[ küla]], ... veski kinnistu. Asumi kood 7730
 
 
Vanema haldusjaotuse järgi  [[...maa]], [[... vald]] (1922 a.) või ka  [[... kihelkond]], [[... mõis]] (kuni 1917).
 
 
[[Vesikond]]lik paiknemine: [[...jõgi]] kood: vee1012700 , umbes selle  [[keskjooksul]] . Jõe [[eesvool]]: [[...jõgi]] =>> [[...jõgi]] =>> [[... jõgi]] =>> [[... Peipsi järv]]
 
 
[https://maps.google.com/maps?q=..._veski@57.688718,26.890266 Asukoht Google kaardil N:57.688718  E:26.890266]
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&bbox=672232.13006317,6397691.9787616,672533.88787567,6397876.0607928&punkt=672351.27068817,6397785.7287616 Asukoht Maaamet kaardil  X:6397778  Y:672350 ]
 
 
 
== Ajalugu ==
 
 
Ehitatud [[19999]]. a.
 
 
'''Riigi veski põletati maha. Öine tulekahju Taageperas.''' Tõrvast, 6. sept. ''(Postimees 06.09.1934)''
 
== Pärimus ==
 
 
Omanik aastal 1938 oli [[Eesnimi Perenimi]]. Veskit kutsuti ka [[Paralleelnimega]].
 
 
Veskis oli [[turbiin]] võimsusega NN[[hobujõud]]u, mis oli omaniku ehitatud. Tehti [[püül]]i, [[lihtjahu]], [[tang]]u.
 
 
[[Hüdroelektrit]] tehti viimati umbes aastal 192000.
 
 
Samas külas on ka [[... saeveski]]
 
 
 
== Tehniline teave ==
 
 
[[Muinsuskaitseline ehitis]]: ei ; registri kood:
 
 
[[Veskihoone]] tänapäevane seisund:
 
 
[[Veskipais]]: [[pais]]u kõrgus 3,5 m ; [[lailäviülevool]]: Paisu seisund: HEA
 
 
Kalatrepp: pole ehitatud
 
 
Veski [[paisjärv]]e nimi on [[veskijärv]]: paisjärve kood: vee2100410
 
 
[[... veski sild]]:  betoonist, heas seisus, eravalduses.
 
 
[[Veskitee]]: kinnistu koosseisus, eravaldus.
 
 
Veski kinnistu eraldiseisev; Veski on elam-kinnistu osa. Veski kinnistu number: ...
 
 
== Hoone info ==
 
 
Veskihoone on hävinenud, varemed on looduses lihtsalt leitavad. Varemetes on osaliselt säilinud vundament, turbiinikanal, osaliselt nähtav välisseinte perimeeter.
 
 
Paisjärvealale on ehitatud 2008. a. suvel maanteetruup. Algne maantee-trass veski eest paremkaldal pole kasutuses. Vasakkaldal pole ajalooline teetrass säilinud.
 
 
==Ehitise info==
 
Vesiveski on krohvitud väiksem maakivihoone, mis pikendatud tellisosaga.
 
 
==Hüdroelektrienergia tootmine==
 
 
== Mõis ==
 
Võiks olla üldjuhul vaid hüperlingina vastavalt [[...mõis]]
 
 
== Fotod ==
 
 
== Fotod ja kaardid ==
 
 
==WikiGalerii==
 
 
<gallery mode=packed heights=100px>
 
File:Joaveski_hoone.jpeg|Joaveski
 
File:Joaveski_karestik.jpeg|Joaveski
 
File:Joaveski_korsten.jpeg|Joaveski
 
File:Joaveski_veskikivid.jpeg|Joaveski
 
</gallery>
 
 
 
 
<gallery>
 
3Mellin_1797.PNG|Joa ja Koila veskid 1796. a Mellini atlasel  EAA.2041.1.186
 
19sajkanal.jpg| Kanal 19.saj keskpaiga eskiis-plaanil EAA. 854. 4. 779
 
1898verstakaart.jpg|Joa veski tingmärk ja kanal  1898. a. verstakaardil EAA.845.4.27a.23
 
Verstanesaksak.jpg|Kanal ja veski 20.saj algul saksakeelsel verstakaardil ERA.T-6.3.254
 
Jagovall 1936.PNG| Joa veski hooned ja kanal 1936. a. katastrikaardil. ERA.T-3.1.39 leht1
 
Joa_veski_17_saj.jpg|Joa veski Jägala koolmekoha juures. 17. sajandi II pool. EAA.1.2.C-III-3 leht1
 
</gallery>
 
 
 
 
 
 
== Muu info ja välislingid ==
 
 
==Lisanduv huviväärtus=
 
Alaveski loomapark.
 
 
== Lisalugemist ==
 
 
http://weskiwiki.veskivaramu.ee/index.php?title=Joa_veski
 
 
[https://drive.google.com/open?id=17rZtzu1UrUXwQ7pbqP6nNlNOy-k&usp=sharing [[Pärlijõe veskite kaart]] GoogleMaps rakenduses]
 
 
[http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=6;-754447606;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=-584199136 Saarlase seitse allikat]
 
 
[http://epl.delfi.ee/news/eesti/kakssada-aastat-vana-veski-toodab-elektrit?id=50866889 200 a vana veski toodab elektrit]
 
 
[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vorumaateataja20090711.1.6 Veski uus hingamine]
 
 
[https://issuu.com/martinmark/docs/saarlase-ajalugu Saarlase küla ajalugu]
 
 
[https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rlij%C3%B5gi Pärlijõgi vikipeedias ]
 
 
 
 
[https://www.google.ee/maps/uv?hl=en&pb=!1s0x46ea57fbcfc2c7fb:0x740226335369f950!2m22!2m2!1i80!2i80!3m1!2i20!16m16!1b1!2m2!1m1!1e1!2m2!1m1!1e3!2m2!1m1!1e5!2m2!1m1!1e4!2m2!1m1!1e6!3m1!7e115!4shttps://lh5.googleusercontent.com/p/AF1QipOHIjYTasVqttbYc4UlLgfCm0VxCQV5JWkMIYEb%3Dw239-h160-k-no!5sSaarlas%C3%B5+k%C3%BClalistemaja+-+Google+Search&imagekey=!1e10!2sAF1QipOHIjYTasVqttbYc4UlLgfCm0VxCQV5JWkMIYEb&sa=X&ved=0ahUKEwiu-YvRgqPcAhVFiywKHTtgB2AQoioItwEwFA Google kollektsioon]
 
 
== Viited ==
 
 
== Sildid-Kategooriad ==
 
 
[[Category:Vesiveskid]] [[Category:Elektri tootmine]]  [[Category:Pärlijõe veskid]] [[Category:Vesioinas]]
 
 
 
==Nimed==
 
Veski asulajärgne tänapäevane nimekuju on [[Eiheveski]]. Paralleelnimed ja lisanimed on [[Saarlase veski]].Veski oli/on jõuallika tüübilt [[vesiveski]]
 
 
Sauniku <b>veski</b> koht<div><br>&nbsp;</div><div><a href="http://pk.rmk.ee/parandkultuur/AU/AU114.jpg" target="_blank">Fotod RMK andmebaasis</a></div><div><br>&nbsp;</div>
 
 
EW seadusandluse mõistes oli [[veskipidaja]] veskitööndusliku ärifirma registreeritud juht.
 
 
Kõnekeeles on [[veskipidaja]] isik, kelle tegevuseks on veski kõigekülgses toimimises hoidmine.
 
 
[[Veskipidaja]] oli enamasti isikustatud, näiteks omanik, rentnik või äriühingu juht.
 
 
[http://www.veskivaramu.ee Viljandimaa veskid 1930. a. seisuga]
 
 
*[[ Lühiveski ]]
 
[[File:Sulbirahvas1937a.JPG|100px| Inimesed Sulbi veski uksel]]
 
[[File:Koos.jpg|350x350px| Sulbi enne ja nüüd]]
 
 
==Nimed==
 
 
Veski asulajärgne tänapäevane nimekuju on '''[[ Lühiveski ]]'''. Paralleelnimed ja lisanimed on '''[[ Jupiveski ]]'''.
 
 
Veski oli/on jõuallika tüübilt [[ auruveski ]] [[Category:Auruveskid ]] ja toodangu tüübilt [[ kamaveski ]] [[Category:Kamaveskid ]]
 
 
''saksa k.'' '''[[ Testen  Mühle]]'''
 
 
==Asukoht==
 
[https://maps.google.com/maps?q=..._veski@58.022158,26.068181 Asukoht Google kaardil N:58.022158 E:26.068181]
 
Veski oli/on [[jõuallika tüüp|jõuallika tüübilt]] [[vesiveski]] [[Category:Vesiveskid]] ja [[toodangu tüüp|toodangu tüübilt]] [[jahu- ja saeveski]] [[Category:Jahu- ja saeveskid]].
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&bbox=613153.88766755,6425344.7521835,613304.7665738,6425435.6945663&punkt=613245.78218985,6425406.2023799  Asukoht Maaameti kaardil X: 6425414  Y:613248 ]
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1182&HEIGHT=706&zlevel=9,682763.55419384,6425412.0613247 Asukoht Maaameti kaardil X: 6425414  Y:613248 ]
 
 
Veski asukoht, aadress: [[ Testimaa maakond  ]] [[Category:Testimaa maakonna veskid ]], [[ Tesa vald ]] [[Category:Tesa valla veskid ]], [[ Testja küla ]], [[ Veskioru talu ]].
 
 
Kinnistu nr 69702:001:0111 ;[[ elamumaa koosseisus ]]; [[Category:Iseseisev kinnistu ]] [[kasutustüüp]]: passiivne [[Category:Aktiivkasutuses kinnistu ]].
 
 
Kaugus Tallinnast : 45 km. Asumi kood: 3380049
 
 
Vanema haldusjaotuse järgi [[ Testumaa ]],  [[ Puka vald]] (1922 a.) või ka  [[ Rõuge kihelkond ]] [[Category: Rõuge kihelkonna veskid ]],  [[ Ruunamõisa mõis]] (kuni 1917).
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1182&HEIGHT=706&zlevel=9,682763.55419384,6425414.0613248 Asukoht Maaameti kaardil X: 6425414  Y:613248 ]
 
 
[https://maps.google.com/maps?q=..._veski@57.688718,26.890266 Asukoht Google kaardil N: 57.688718 E: 26.890266 ]
 
[https://maps.google.com/maps?q=Kaubi_veski@57.955679,25.913021 , Asukoht Google kaardil N: 57.955679  E: 25.913021 ]
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1182&HEIGHT=706&zlevel=9,6425414,613248 Asukoht Maaameti kaardil  X: 6425414  Y:613248]
 
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/... Asukoht Maaamet kaardil X: 6397778 Y: 672350 ]
 
 
Vesikondlik paiknemine: [[ Härjapea jõgi ]] [[Category:Rõuge jõe veskid ]], veekogu kood: 545678 , umbes selle  [[ alamjooksul ]]. Jõe [[suubla]] või [[eesvool]]: [[ Joa jõgi ]] =>> [[ Õhne ]]
 
 
==Tehniline teave==
 
 
[[Muinsuskaitseline ehitis]]: jah on  registri kood:  mka34567 [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=14659 << Link Muinsuskaitseameti andmebaasi>> ] [[Category:Muinsuskaitselised veskid ]]
 
 
[[Veskihoone]] üldine tänapäevane seisund: heas korras [[Category: Oletatav veski koht ]]
 
 
[[Veskipaisu]] üldine tänapäevane seisund: paisutus puudub [[Category: Säilinud veskipaisud ]], [[paisu]] kõrgus: 0.7 m [[Category: Kivivare jões ]], ülevoolu tüüp: [[ lailäviülevool ]], [[kalatrepp]]: valmis 2017 [[Category: Kalatrepp ]], [[Paisutus]]: olemas ; Veski [[paisjärv]]e nimi on Mõdriku järv , paisjärve kood: vee453245 [[Category: Veskijärved ]]; [[Veski sild]]:  puudub , materjal: teras  , [[veskitee]]: külasisene
 
 
==Hüdroelektrienergia tootmine==
 
 
alates 2011 [[Category:Väliseadmes ]]
 
 
==Ehitise info==
 
 
eluhoonena
 
 
== Ajalugu ==
 
 
vana veski
 
 
== Pärimus ==
 
 
pärimus
 
 
==Lisanduv huviväärtus==
 
 
mõis
 
 
== Fotod ==
 
 
link5
 
 
== Fotod ja kaardid ==
 
 
link4
 
 
==WikiGalerii==
 
 
link4
 
 
== Lisainfo ja välised lingid ==
 
 
link4
 
 
== Viited ==
 
 
 
 
--------------------------------------------
 
*[[Lühiveski]]
 
 
==Nimed==
 
 
Veski asulajärgne tänapäevane nimekuju on '''[[Lühiveski]]'''. Paralleelnimed ja lisanimed on '''[[Jupiveski]]'''.
 
 
Veski oli/on jõuallika tüübilt [[auruveski]] [[Category:Auruveskid]] ja toodangu tüübilt [[kamaveski]] [[Category:Kamaveskid]]
 
 
''saksa k.'' '''[[Testen Mühle]]'''
 
 
==Asukoht==
 
 
Veski asukoht, aadress: [[Testimaa maakond ]] [[Category:Testimaa maakonna veskid]], [[Tesa vald]] [[Category:Tesa valla veskid]], [[Testja küla]], [[Veskioru talu]].
 
 
Kinnistu nr69702:001:0111;[[elamumaa koosseisus]]; [[Category:Iseseisev kinnistu]] [[kasutustüüp]]:passiivne[[Category:Aktiivkasutuses kinnistu]].
 
 
Kaugus Tallinnast :45km. Asumi kood:3380049
 
 
Vanema haldusjaotuse järgi [[Testumaa]],  [[Pukavald]] (1922 a.) või ka  [[Rõuge kihelkond]] [[Category:Rõuge kihelkonna veskid]],  [[Ruunamõisamõis]] (kuni 1917).
 
 
[https://maps.google.com/maps?q=..._veski@57.688718,26.890266 Asukoht Google kaardil N:57.688718E:26.890266]
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/... Asukoht Maaamet kaardil X:6397778Y:672350]
 
 
Vesikondlik paiknemine: [[Härjapea jõgi]] [[Category:Rõuge jõe veskid]], veekogu kood:545678, umbes selle  [[alamjooksul]]. Jõe [[suubla]] või [[eesvool]]: [[Joa jõgi]] =>> [[Õhne]]
 
 
==Tehniline teave==
 
 
[[Muinsuskaitseline ehitis]]:jah on registri kood: mka34567[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=14659<< Link Muinsuskaitseameti andmebaasi>> ] [[Category:Muinsuskaitselised veskid]]
 
 
[[Veskihoone]] üldine tänapäevane seisund:heas korras[[Category:Oletatav veski koht]]
 
 
[[Veskipaisu]] üldine tänapäevane seisund:paisutus puudub[[Category:Säilinud veskipaisud]], [[paisu]] kõrgus:0.7 m[[Category:Kivivare jões]], ülevoolu tüüp: [[lailäviülevool]], [[kalatrepp]]:valmis 2017[[Category:Kalatrepp]], [[Paisutus]]:olemas; Veski [[paisjärv]]e nimi onMõdriku järv, paisjärve kood:vee453245[[Category:Veskijärved]]; [[Veski sild]]: puudub, materjal:teras , [[veskitee]]:külasisene
 
 
<span style="font-size:250%">'''[[Mõisatõlk]]'''
 
 
 
 
==Hüdroelektrienergia tootmine==
 
 
alates 2011[[Category:Väliseadmes]]
 
 
==Ehitise info==
 
 
eluhoonena
 
 
== Ajalugu ==
 
 
vana veski
 
 
== Pärimus ==
 
 
pärimus
 
 
==Lisanduv huviväärtus==
 
 
mõis
 
 
== Fotod ==
 
 
link5
 
 
== Fotod ja kaardid ==
 
 
link4
 
 
==WikiGalerii==
 
 
link4
 
 
== Lisainfo ja välised lingid ==
 
 
link4
 
 
== Viited ==
 
 
 
 
 
 
 
*[[Lühiveski]]
 
 
==Nimed==
 
 
Veski asulajärgne tänapäevane nimekuju on '''[[Lühiveski]]'''. Paralleelnimed ja lisanimed on '''[[Jupiveski]]'''.
 
 
Veski oli/on jõuallika tüübilt [[auruveski]] [[Category:Auruveskid]] ja toodangu tüübilt [[kamaveski]] [[Category:Kamaveskid]]
 
 
''saksa k.'' '''[[Testen Mühle]]'''
 
 
==Asukoht==
 
 
Veski asukoht, aadress: [[Testimaa maakond ]] [[Category:Testimaa maakonna veskid]], [[Tesa vald]] [[Category:Tesa valla veskid]], [[Testja küla]], [[Veskioru talu]].
 
 
Kinnistu nr69702:001:0111;[[elamumaa koosseisus]]; [[Category:Iseseisev kinnistu]] [[kasutustüüp]]:passiivne[[Category:Aktiivkasutuses kinnistu]].
 
 
Kaugus Tallinnast :45km. Asumi kood:3380049
 
 
Vanema haldusjaotuse järgi [[Testumaa]],  [[Pukavald]] (1922 a.) või ka  [[Rõuge kihelkond]] [[Category:Rõuge kihelkonna veskid]],  [[Ruunamõisamõis]] (kuni 1917).
 
 
[https://maps.google.com/maps?q=..._veski@57.68871826.890266Asukoht Google kaardil N:57.688718E:26.890266]
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/... Asukoht Maaamet kaardil X:6397778Y:672350]
 
 
Vesikondlik paiknemine: [[Härjapea jõgi]] [[Category:Rõuge jõe veskid]], veekogu kood:545678, umbes selle  [[alamjooksul]]. Jõe [[suubla]] või [[eesvool]]: [[Joa jõgi]] =>> [[Õhne]]
 
 
==Tehniline teave==
 
 
[[Muinsuskaitseline ehitis]]:jah on registri kood: mka34567[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=14659<< Link Muinsuskaitseameti andmebaasi>> ] [[Category:Muinsuskaitselised veskid]]
 
 
[[Veskihoone]] üldine tänapäevane seisund:heas korras[[Category:Oletatav veski koht]]
 
 
[[Veskipaisu]] üldine tänapäevane seisund:paisutus puudub[[Category:Säilinud veskipaisud]], [[paisu]] kõrgus:0.7 m[[Category:Kivivare jões]], ülevoolu tüüp: [[lailäviülevool]], [[kalatrepp]]:valmis 2017[[Category:Kalatrepp]], [[Paisutus]]:olemas; Veski [[paisjärv]]e nimi onMõdriku järv, paisjärve kood:vee453245[[Category:Veskijärved]]; [[Veski sild]]: puudub, materjal:teras , [[veskitee]]:külasisene
 
 
==Hüdroelektrienergia tootmine==
 
 
alates 2011[[Category:Väliseadmes]]
 
 
==Ehitise info==
 
 
eluhoonena
 
 
== Ajalugu ==
 
 
vana veski
 
 
== Pärimus ==
 
 
pärimus
 
 
==Lisanduv huviväärtus==
 
 
mõis
 
 
== Fotod ==
 
 
link5
 
 
== Fotod ja kaardid ==
 
 
link4
 
 
==WikiGalerii==
 
 
link4
 
 
== Lisainfo ja välised lingid ==
 
 
link4
 
 
== Viited ==
 
 
 
 
 
 
 
-----------------------------
 
*[[ Lühiveski ]]
 
 
==Nimed==
 
 
Veski asulajärgne tänapäevane nimekuju on '''[[ Lühiveski ]]'''. Paralleelnimed ja lisanimed on '''[[ Jupiveski ]]'''.
 
 
Veski oli/on jõuallika tüübilt [[ auruveski ]] [[Category:Auruveskid ]] ja toodangu tüübilt [[ kamaveski ]] [[Category:Kamaveskid ]]
 
 
''saksa k.'' '''[[ Testen  Mühle]]'''
 
 
==Asukoht==
 
 
Veski asukoht, aadress: [[ Testimaa maakond  ]] [[Category:Testimaa maakonna veskid ]], [[ Tesa vald ]] [[Category:Tesa valla veskid ]], [[ Testja küla ]], [[ Veskioru talu ]].
 
 
Kinnistu nr 69702:001:0111 ;[[ elamumaa koosseisus ]]; [[Category:Iseseisev kinnistu ]] [[kasutustüüp]]: passiivne [[Category:Aktiivkasutuses kinnistu ]].
 
 
Kaugus Tallinnast : 45 km. Asumi kood: 3380049
 
 
Vanema haldusjaotuse järgi [[ Testumaa ]],  [[ Puka vald]] (1922 a.) või ka  [[ Rõuge kihelkond ]] [[Category: Rõuge kihelkonna veskid ]],  [[ Ruunamõisa mõis]] (kuni 1917).
 
 
Vesikondlik paiknemine: [[ Härjapea jõgi ]] [[Category:Härjapea jõe veskid]]
 
 
 
 
------------------------------
 
*[[ Lühiveski ]]
 
 
==Nimed==
 
 
Veski asulajärgne tänapäevane nimekuju on '''[[ Lühiveski ]]'''. Paralleelnimed ja lisanimed on '''[[ Jupiveski ]]'''.
 
 
Veski oli/on jõuallika tüübilt [[ auruveski ]] [[Category:Auruveskid ]] ja toodangu tüübilt [[ kamaveski ]] [[Category:Kamaveskid ]]
 
 
''saksa k.'' '''[[ Testen  Mühle]]'''
 
 
==Asukoht==
 
 
Veski asukoht, aadress: [[ Testimaa maakond  ]] [[Category:Testimaa maakonna veskid ]], [[ Tesa vald ]] [[Category:Tesa valla veskid ]], [[ Testja küla ]], [[ Veskioru talu ]], kinnistu nr 69702:001:0111 [[ eraldiseisev veskikinnistu ]]. [[Category:Iseseisev kinnistu ]], [[kinnistu kasutustüüp]]: passiivne [[Category:Aktiivkasutuses kinnistu ]]. Kaugus Tallinnast : 45 km. Asumi kood: 3380049
 
 
Vanema haldusjaotuse järgi [[ Testumaa ]],  [[ Puka vald]] (1922 a.) või ka  [[ Rõuge kihelkond ]] [[Category: Rõuge kihelkonna veskid ]],  [[ Ruunamõisa mõis]] (kuni 1917).
 
 
Vesikondlik paiknemine: [[ Härjapea jõgi ]]
 
== Nimed ==
 
'''[[ Rotermani prooviveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[ mootorveski ]]  [[Category:Mootorveskid]]  ja toodangu tüübilt [[  jahuveski ]]  [[Category:Jahuveskid]] 
 
''saksa k.'' '''[[ Rotthermann  Mühle]]'''
 
 
 
== Asukoht == 
 
Veski asukoht, aadress:  [[ Harju maakond ]] [[Category:Tallinna veskid]]  ,  [[ Kose vald ]]
 
 
 
 
 
''Uue artikli koostamise alustamine'': https://weskiwiki.ee/index.php?title=SIIA_KIRJUTA_UUE_ARTIKLI_NIMI&action=edit
 
 
'''Märkus,tähelepanek:''' 30.01 - [[SISUPUU]]s olevates menüüdes peaks eelkõige kajastuma [[Artiklite sarjd]]. Sisuseletused koondada [[MÕISTED]] alla .
 
 
'''Vihje:'''
 
20.02.2018  #REDIRECT [ [ kuhu ] ] abil suunata VESKID -> Veskite loendisse.
 
----------------------------------------------------------------------------------------------------------
 
-----------------------------------------------------------------------------------------------------------
 
-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
 
 
*[[ Prooviveski ]] (Rotermanni)
 
 
== Nimed ==
 
'''[[ NNN prooviveski ]]'''. Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''.
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[ kkk veski ]] ja toodangu tüübilt [[ jahuveski ]].
 
<ref>  Eesti kohanimeraamat, Tallinn, 2016  </ref>.
 
 
''Saksa k.'' '''[[NNNes  Mühle]]''' .
 
[[Category:Jahuveskid]] [[Category:Vanaveskid]] [[Category:Vesiveskid]]  [[Category:Hüdroelektrijaamad]] [[Category:Mootorveskid]]
 
 
== Asukoht == 
 
Veski asukoht, aadress:  [[ H maakond ]] ,  [[ K vald ]] ,  [[ L küla ]] ,  [[ V talu ]] , kinnistu nr 12345:000:1111 ( eraldiseisev, elamumaa osa  ).  Asumi kood: 9876543.
 
 
Vanema haldusjaotuse järgi  [[ Eestimaa ]] ,  [[ P vald ]]  (1922 a. järgi) või ka [[ R kihelkond ]] , [[ V mõis ]] (kuni 1917. a). 
 
Vesikondlik paiknemine:  [[ Härjapea jõgi ]] kood: 545678 , umbes selle  [[ keskjooksul ]] . Jõe [[eesvool]]:  [[Pärlijõgi]] =>> [[Mustjõgi]]
 
[https://maps.google.com/maps?q=NIMI_veski@57.688718,26.890266 Asukoht Google kaardil N: 57.688718  E: 26.890266 ]
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/... Asukoht Maaamet kaardil X:  Y:  ]
 
[[Category:Harjumaa veskid]]  [[Category:X valla veskid]] [[Category:Eraldiseisev kinnistu]] [[Category:R kihelkonna veskid]] [[Category:H jõe veskid]]
 
 
== Veski üldine seisund ==
 
[[Veskihoone säilinud]], [[pais]] hävinud, [[veskijärv]] [[veski paisjärv]] paisutatud uues asukohas.
 
[[Category:Säilinud veskid]]  [[Category:Säilinud veskihooned]] [[Category:Hävinud veskid]] [[Category:Endine veskikoht]]
 
 
 
== Tehniline teave ==
 
[[Muinsuskaitseline ehitis]]: jah/ei; registri kood:
 
[[Category:Munsukaitselised veskid]]
 
 
[[Veskipaisu]] üldine tänapäevane seisund: 
 
[[Category:Säilinud veskipaisud]]
 
 
[[pais]]u kõrgus: 
 
 
[[Paisutus]] -
 
 
Ülevoolu tüüp [[lailäviülevool]]
 
 
[[Kalatrepp]]:  [[Category:Kalatrepiga veskid]]
 
 
Veski [[paisjärv]]e nimi on  , paisjärve kood: 
 
 
[[Veski sild]]:   
 
 
[[Veskitee]]:
 
 
== Tehniline teave ==
 
:Üldandmed
 
::Veskihoone üldine tänapäevane seisund: '''varemed''', kivimüürid stabiilsed.
 
::Hoone materjal: paekivi
 
::Veskipaisu üldine tänapäevane seisund: likvideeritud
 
::Paisu kõrgus:  arvatavalt ~ 3-6 m
 
::Ülevoolu tüüp: lailäviülevool
 
::Paisutus: puudub
 
::Veski paisjärve: pole säilinud
 
::Veski sild: pole olnud
 
:Piirangud
 
::Muinsuskaite objrkt
 
 
==Ehitiste info==
 
 
== Ajalugu ==
 
 
== Pärimus == 
 
 
==Hüdroelektrienergia tootmine==
 
 
==Lisanduv huviväärtus== 
 
 
== Fotod ==
 
 
== Fotod ja kaardid == 
 
 
==WikiGalerii== 
 
 
== Lisainfo ja lingid ==
 
*[[ Prooviveski ]]
 
 
== Nimed ==
 
'''[[ Rotermani prooviveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[ mootorveski
 
*[[ Prooviveski ]]
 
 
== Nimed ==
 
'''[[ Rotermani prooviveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[ mootorveski ]] 
 
 
 
*[[ Eiheveski ]]
 
 
 
== Nimed ==
 
'''[[ Eiheveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Saarlase veski ]]'''  Veski oli jõuallika tüübilt [[ vesiveski ]] [[Category:Vesiveskid]]  ja toodangu tüübilt  [[jahuveski]]
 
 
 
 
*[[ Prooviveski ]]
 
 
 
== Nimed ==
 
'''[[ Rotermani prooviveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[ mootorveski ]]  [[Category:Mootorveskid]]  ja toodangu tüübilt [[  jahuveski ]]  [[Category:Jahuveskid]] 
 
''saksa k.'' '''[[ Rotthermann  Mühle]]'''
 
 
 
== Asukoht == 
 
Veski asukoht, aadress:  [[ Harju maakond ]] [[Category:Tallinna veskid]]  ,  [[ Kose vald ]]
 
 
== Viited ==
 
  
-------------------------------------------------------------------------------------------
 
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------
 
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
 
  
  
 +
==Veskitehnoloogia arengu põhidaatumid==
  
<span style="font-size:150%">AEG, TOIT ja ENERGIA
+
tekstina
  
 
<div class="row">         
 
<div class="row">         
   <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]'''i - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades. </div>
+
   <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': Inimene hakkab kasutama [[kaevamiskepp]]i - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades. </div>
   <div class="small-2 columns">'''40000 eKr'''</div>
+
   <div class="small-2 columns">'''40 000 eKr'''</div>
 
   <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].</div>
 
   <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].</div>
 
</div>
 
</div>
3419. rida: 359. rida:
 
<div class="row">     
 
<div class="row">     
 
   <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja '''[[jahvekivi]]'''.</div>
 
   <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja '''[[jahvekivi]]'''.</div>
   <div class="small-2 columns">'''30000 eKr'''</div>
+
   <div class="small-2 columns">'''30 000 eKr'''</div>
 
   <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].</div>
 
   <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].</div>
 
</div>
 
</div>
 
<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
 
<li>[[File:0033 weichseli jäätumine.jpg|80px|Jääaeg 1]]</li>
 
<li>[[File:0031 kaart jääajast.jpg|100px|Jääaeg 2]]</li>
 
<li>[[File:Saarlasekoht.JPG|100px|Veski jääga]]</li>
 
<li>[[File:0030 Jääaeg.jpg|100px|Jääaeg 2]]</li>
 
</ul>
 
  
 
<div class="row">         
 
<div class="row">         
   <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Euroopas  kulmineerub viimane [[jääaeg]]. Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast [[jääaeg]]a nimetatakse [[Wichseli jäätumine]].</div>
+
   <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Euroopas  kulmineerub viimane [[jääaeg]]. Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast [[jääaeg]]a nimetatakse ka [[Wichseli jäätumine]].</div>
   <div class="small-2 columns">'''20000 eKr'''</div>
+
   <div class="small-2 columns">'''20 000 eKr'''</div>
 
   <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud jääkilbi ja liustikega, mille paksus arvatakse olevat olnud kuni 1500 meetrit.</div>
 
   <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud jääkilbi ja liustikega, mille paksus arvatakse olevat olnud kuni 1500 meetrit.</div>
 +
</div>
 +
<div class="row">       
 +
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': Euroopa kiviaja inimesed hakkavad kasutama juhuslikke kive metsikute viljade peenestamiseks.</div>
 +
  <div class="small-2 columns">'''16 000 eKr'''</div>
 +
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud [[mandrijää]]ga.</div>
 
</div>
 
</div>
  
3442. rida: 380. rida:
 
</div>
 
</div>
  
see siin on proov
+
<div class="row">       
 +
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''',  Aasia vahemerepoolses osas hakatakse taimede peenendamiseks kasutama '''[[uhmrit]]''' ja [[uhmrinui]]a.</div>
 +
  <div class="small-2 columns">'''12 000 eKr'''</div>
 +
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''': massiivsete liustike sulamiseveest on moodustunud suuremat osa Eestist kattev [[Balti jääpaisjärv]]. </div>
 +
</div>
  
see siin on proov
+
<div class="row">       
 +
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', tänapäevase Süüria aladelt hakkab levima kultuuristatud [[rukis]].</div>
 +
  <div class="small-2 columns">'''11 000 eKr'''</div>
 +
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''': [[Balti jääpaisjärv]] tühjeneb, veetase langeb 25-30 meetrit, suured alad muutuvad maismaaks.</div>
 +
</div>
  
see siin on proov
+
<div class="row">       
 +
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''' tekib ja levib paikne maaviljelus. See täiendas ja kindlustas oluliselt inimeste toidulauda.</div>
 +
  <div class="small-2 columns">'''10 000 eKr'''</div>
 +
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''', Läänemaa ja saared on endiselt vee all. Praeguse Läänemere kohale on tekkinud  nn [[Antsülusjärv]].</div>
 +
</div>
  
see siin on proov
+
<div class="row">       
 +
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Jordaania aladel hakkab levima kultuuristatud [[oder]].</div>
 +
  <div class="small-2 columns">'''9 000 eKr'''</div>
 +
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kliima boreaalne, soe ja kuiv. Eesti alad kattuvad taimestiku ja metsaga, peamiselt männimetsad ja sarapikud.</div>
 +
</div>
  
see siin on proov
+
<div class="row">       
 +
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Türgis kultuuristatakse ja hakatakse kasvatama [[nisu]].</div>
 +
  <div class="small-2 columns">'''8 600 eKr'''</div>
 +
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on [[kiviaeg]]. Pärnu jõe kaldal [[Pulli]]s peatub hooajaliselt rühm küttijaid ja kalastajaid. Nende kasutuses on kivist ja luust tööriistad.</div>
 +
</div>
  
<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
+
<div class="row">      
<li>[[File:0033 weichseli jäätumine.jpg|100px|Jääaeg 1]]</li>
+
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Hiinas algab esmane kultuuristatud '''[[riis]]i''' levik. Andides, Titicaca järve ümbruses kultuuristatakse [[kartul]]. </div>
<li>[[File:0031 kaart jääajast.jpg|100px|Jääaeg 2]]</li>
+
  <div class="small-2 columns">'''6 000 eKr'''</div>
<li>[[File:Saarlasekoht.JPG|100px|Veski jääga]]</li>
+
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''', umbes 5500 a eKr - Eesti aladel elavad hõimud hakkavad valmistama keraamikat - põletatud savinõusid.</div>
<li>[[File:0030 Jääaeg.jpg|100px|Jääaeg 2]]</li>
+
</div>
</ul>  
 
  
 +
<div class="row">       
 +
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''' leiutati ja võeti  kasutusele [[ratas]]. Mesopotaamias võetakse mulla harimiseks appi [[konksader]].</div>
 +
  <div class="small-2 columns">'''4 500 eKr'''</div>
 +
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' elatuvad inimesed vaid küttimisest, kalapüügist ja korilusest.</div>
 +
</div>
  
 +
<div class="row">     
 +
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Sumeris ja Egiptuses alustatakse [[niisutuskanal]]ite rajamist.</div>
 +
  <div class="small-2 columns">'''4 000  eKr'''</div>
 +
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on [[kiviaeg]]. Tekivad esmased ürg-asula-paigad.</div>
 +
</div>
  
{|
+
<div class="row">     
|long sentence is used to demonstrate text wrapping.
+
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Niiluse jõe laevadel kasutatakse purje. See on esmakordne looduslike jõudude kasutamine inimeste poolt.</div>
This additional sentence makes the text even longer.
+
  <div class="small-2 columns">'''3 500 eKr'''</div>
This additional sentence makes the text even longer.
+
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on [[kiviaeg]].</div>
Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit,
+
</div>
sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua.  
 
Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco
 
laboris nisi ut aliquip ex ea commodo consequat. Duis aute
 
irure dolor in reprehenderit in voluptate velit esse cillum
 
|
 
pariatur. Excepteur sint occaecat cupidatat non proident, sunt in culpa qui officia deserunt mollit anim id est laborum. Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip eThis long sentence is used to demonstrate text wrapping. This additional sentence makes the text even longer. This additional sentence makes the text even longer.
 
|}
 
  
123456789012345678901234567890123456789012345678901234567890123456789012345678901234567890123456789012345678901234567890123456789012345678901234567890
+
<div class="row">     
 +
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Egiptuses toimub '''[[koodi]]''' kasutuselevõtt viljaterade eraldamiseks.</div>
 +
  <div class="small-2 columns">'''3 000 eKr'''</div>
 +
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on [[kiviaeg]].</div>
 +
</div>
  
 +
<div class="row">     
 +
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''' araabiamaades levib vinnak-kaev ehk kooguga kaev, [[saduff]]. Egiptuses hakatakse tegelema veinikääritamisega.</div>
 +
  <div class="small-2 columns">'''3 000 eKr'''</div>
 +
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on [[kiviaeg]].</div>
 +
</div>
  
 +
<div class="row">     
 +
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''' hakkab levima laialdasemalt raudesemete tegemine sepistamise (tagumise) teel. [[Separaud]] on oluline tehnoloogiline edusamm.</div>
 +
  <div class="small-2 columns">'''3 000 eKr'''</div>
 +
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' hakatakse asulaid rajama viljelusmajanduseks sobilikesse piirkondadesse, hakkab kujunema üksiktaluline püsivam asustusviis.</div>
 +
</div>
  
 +
<div class="row">     
 +
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': esimese '''[[paisu]]''' ehitamine Egiptuses Jarawi orus voolavale jõele.</div>
 +
  <div class="small-2 columns">'''2 800 eKr'''</div>
 +
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' kergemate muldadega pinnastel hakkab tekkima rohkearvuliselt maaharimisega tegelevaid kogukondi.</div>
 +
</div>
  
'''Test:'''
+
<div class="row">     
 +
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''' võetakse kasutusse viljaterade jahvatamiseks auguga '''[[käsikivi]]d'''.</div>
 +
  <div class="small-2 columns">'''2 000 eKr'''</div>
 +
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' </div>
 +
</div>
  
[[File:Talup.jpg|820px| Talupojad]]
+
<div class="row">     
'''Bo'''ld text''''''
+
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Egiptuses on kasutusel '''[[jahusõel]]ad''' jahvatatud vilja puhastamiseks ja sorteerimiseks.</div>
 +
  <div class="small-2 columns">'''2 000 eKr'''</div>
 +
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' </div>
 +
</div>
  
'''Malli TEST''' : Malli kiirmall testimine
+
<div class="row">     
{{Template:Uusveski}}
+
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Induse orus on kasutusele võetud inimjõul ringiaetavad '''[[käsiveski]]d'''.</div>
 +
  <div class="small-2 columns">'''1 500 eKr'''</div>
 +
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' </div>
 +
</div>
  
pildi kasutamine linkimiseks: https://www.mediawiki.org/wiki/Help:Images
+
<div class="row">     
 +
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': Veski (veskikivide) kirjalik esmamainimine. Piibel, Moosese raamat, 11.5.</div>
 +
  <div class="small-2 columns">'''1 200 eKr'''</div>
 +
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' </div>
 +
</div>
  
internal link:
+
<div class="row">     
 +
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': Vahemere idakaldal kasutatakse edasi-tagasi liikuvat '''[[koluga käsikivi]]'''. </div>
 +
  <div class="small-2 columns">'''1 000 eKr'''</div>
 +
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''': Põhja-Eestis hakatakse rajama nn [[muinaspõld]]e - kitsaid kividega piiratud põllulappe.</div>
 +
</div>
  
... text text text
+
<div class="row">     
   [[File:example.jpg|link=Main Page|caption]]
+
   <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Hiinas võetakse kasutusele [[hõlmader]].</div>
text text text ...
+
  <div class="small-2 columns">'''700 a eKr'''</div>
 +
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''', Saaremaal, Asva kindlustatud asulas kasutatakse '''[[jahvekivi]]sid'''.</div>
 +
</div>
  
external link:
+
<div class="row">     
 +
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Vahemeremaade idaosas levivad inimjõul ringiaetavad [[käsiveski]]d.</div>
 +
  <div class="small-2 columns">'''550 a eKr'''</div>
 +
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' </div>
 +
</div>
  
... text text text
+
<div class="row">     
[[File:example.jpg|link=http://wikipedia.org/wiki/Test|caption]]
+
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', araabiamaade niisutussüsteemides hakatakse kasutama kaheoslist veetõsteratast - saqiya`t - [[sõtkeratas]]t.</div>
text text text ...
+
  <div class="small-2 columns">'''500 a eKr'''</div>
 +
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' </div>
 +
</div>
  
<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
+
<div class="row">      
<li>[[File:1muis.jpg|400px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|VeskiMuuseum]]</li>
+
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': puidust hammas-ülekannete kasutuselevõtt araabiamaades ja '''[[veetõsteratas]]'''te loomine. See on teine suur loodusjõudude kasutusvõimaluse tekkimine inimkonnale.</div>
<li>[[File:1wiki.jpg|400px|https://weskiwiki.ee/index.php?title=Main_Page|VeskiWiki]]</li>
+
  <div class="small-2 columns">'''500 a eKr'''</div>
<li>[[File:1vtee.jpg|400px|link=http://veskivaramu.ee|caption VeskiTeed]]</li>
+
  <div class="small-5 columns">'''EUROOPAS''': kaheosalise, pöörleva kiviga [[käsikivi]] kasutuselevõtt ja levik Hispaanias ja Vahemeremaades.</div>
<li>[[File:1mty-oige.jpg|400px|link=Main Page|weskiwiki algus Jääaeg]]</li>
+
</div>
</ul>  
 
pildi kasutamine linkimiseks
 
  
 +
<div class="row">     
 +
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''' Roomas käivitatakse [[gööpelveski]]d loomade veojõuga. Kreekas purustatakse oliive [[kollerveski]]tega.</div>
 +
  <div class="small-2 columns">'''300 a eKr'''</div>
 +
  <div class="small-5 columns">'''EUROOPAS''' rajatakse esimesed akveduktid.</div>
 +
</div>
  
 +
<div class="row">     
 +
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Aleksandrias võetakse kasutusele horisontaalse [[vesirattaga]] ümberaetavad veskikivid.</div>
 +
  <div class="small-2 columns">'''300 a eKr'''</div>
 +
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' hakatakse rajama nn [[kelti põld]]e, mis võrreldes varasemate põldudega on korrapärasemad ja suuremad. </div>
 +
</div>
  
<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
+
<div class="row">      
<li>[[File:Vmuis.jpg|300px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|VESKIMUUSEUM]]</li>
+
   <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''' Archimedes leiutab kruvimehhanismil põhineva veetõsteseadme, nn [[Archimedese kruvi]].</div>
<li>[[File:Vwiki.jpg|300px|https://weskiw<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
+
   <div class="small-2 columns">'''250 a eKr'''</div>
<li>[[File:Vmuis.jpg|400px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|VESKIMUUSEUM]]</li>
+
   <div class="small-5 columns">'''EESTIS'''</div>
<li>[[File:Vwiki.jpg|400px|https://weskiwiki.ee/index.php?title=Main_Page|VESKIWIKI]]</li>
 
<li>[[File:Vvaram.jpg|400px|link=http://veskivaramu.ee|VESKIVARAMU]]</li>
 
<li>[[File:Vtee.jpg|400px|link=Main Page|VESKITEED]]</li>
 
</ul> iki.ee/index.php?title=Main_Page|VESKIWIKI]]</li>
 
<li>[[File:Vvaram.jpg|300px|link=http://veskivaramu.ee|VESKIVARAMU]]</li>
 
<li>[[File:Vtee.jpg|300px|link=Main Page|VESKITEED]]</li>
 
</ul>
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
[[File:Talup.jpg|120px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|caption]]
 
 
 
[[File:Talup.jpg|link=http://veskivaramu.ee|caption]]
 
 
 
== Nimed ==
 
'''[[Eiheveski]]''' on levinuim nimi. Paralleelnimed '''[[Saarlase veski]]''' või [[Saarlasõ veski]]
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[vesiveski]] ja toodangu tüübilt [[jahuveski]]
 
''saksa k.'' '''[[SaarlasMühle]]'''
 
== Asukoht ==
 
Veski asukoht, aadress: [[Võru maakond]], [[Rõugevald]], [[Saarlase küla]], Saarlasõ veski kinnistu , kinnistu nr  98709:23234:354 (elamumaa koosseisus). Asumi kood 3380049
 
Vanema haldusjaotuse järgi  [[ Võrumaa ]], [[ Rõngu vald]] (1922 a.) või ka  [[ Rõuge kihelkond]], [[ Viitina mõis]] (kuni 1917).
 
Vesikondlik paiknemine: [[ Pärli jõgi]] kood: 545678 , umbes selle  [[ keskjooksul ]] . Jõe [[eesvool]]: [[ Mustjõgi ]] =>> [[Gauja jõgi]]
 
[https://maps.google.com/maps?q=Koiva_veski@57.688718,26.890266 Asukoht Google kaardil N: 57.688718 E: 26.890266 ]
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/... Asukoht Maaamet kaardil X: 6397778 Y: 672350 ]
 
== Tehniline teave ==
 
[[Muinsuskaitseline ehitis]]: ei registri kood: mka34567
 
[[Veskihoone]] üldine tänapäevane seisund: umber ehitatud. [[Veskipaisu]] üldine tänapäevane seisund: sheas seisus [[pais]]u kõrgus: 3 m.
 
Ülevoolu tüüp [[lailäviülevool]]
 
[[Kalatrepp]]: pole ehitatud
 
[[Paisutus]] - olemas. Veski [[paisjärv]]e nimi on Veskejärve , paisjärve kood: Vesi452335
 
[[Veski sild]]: heas korras, Betoon vallalale kuuluv
 
[[Veskitee]]: valla
 
==Hüdroelektrienergia tootmine==
 
jah
 
==Ehitise info==
 
ilus
 
== Ajalugu ==
 
1778
 
== Pärimus ==
 
kunagi
 
==Lisanduv huviväärtus==
 
allikas
 
== Fotod ==
 
== Fotod ja kaardid ==
 
==WikiGalerii==
 
== Lisainfo ja välislingid ==
 
== Viited ==
 
 
 
Siia tabeli proovid:
 
 
 
Tsahkna
 
Tsahkna
 
*Zähna
 
 
 
== Nimed ==
 
'''[[Tsähkna veski]]''' on selle veski tänapäeval tihedalt kasutatav nimekuju.
 
Varem oli valdavalt kasutuses nimekuju '''[[Zähna veski]]'''.
 
Kohalik, murdeline nimekuju on '''[[Zähnä veski]]''' või ka '''[[Tsähknä veski]]'''.
 
Väga harva esineb ka nime kirjapilt [[Tsahkna veski]].
 
 
 
''saksa k.'' '''[[Zähna Mühle]]'''
 
 
 
== Asukoht ==
 
Veski asukoht, aadress: [[Võru maakond]], [[Rõugevald]], [[Saarlase küla]], Saarlasõ veski kinnistu , kinnistu nr  98709:23234:354 (elamumaa koosseisus). Asumi kood 3380049
 
Vanema haldusjaotuse järgi  [[ Võrumaa ]], [[ Rõngu vald]] (1922 a.) või ka  [[ Rõuge kihelkond]], [[ Viitina mõis]] (kuni 1917).
 
Vesikondlik paiknemine: [[ Pärli jõgi]]
 
 
 
==Tabelid==
 
 
 
<div class="row">
 
   <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]'''i - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades</div>
 
   <div class="small-2 columns">'''40000 eKr'''</div>
 
   <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].</div>
 
 
</div>
 
</div>
  
 
+
<div class="row">      
 
+
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''' Hiinas toimub tuule jõul töötavate veetõsteseadmete kasutuselevõtt. Ktesibios Aleksandriast leiutab ja ehitab pronksist kolb-pumba.</div>
=Veel=
+
  <div class="small-2 columns">'''200 a eKr'''</div>
  <div class="row">
+
   <div class="small-5 columns">'''EUROOPAS''', Hispaanias, Albarregase jõele rajatakse [[paisjärv]] mahuga 10 miljonit kuupmeetrit vett. </div>
      <div class="large-12 columns">
 
        <h2>Block grids give you a way to evenly split contents of a list within the grid.</h2>
 
 
 
If you wanted to create a row of 3, 4 or 5 images or paragraphs of text that need to stay evenly spaced no matter the screen size, the block grid is for you.
 
 
 
<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
 
<li>[[File:Demo1.jpg|link=]]</li>
 
<li>[[File:S6meruKos.JPG|120px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|caption]]</li>
 
<li>[[File:Saarlasekoht.JPG|100px|alltekst]]</li>
 
<li>[[File:Demo4.jpg|link=]]</li>
 
</ul>
 
 
 
        <h3>Building With Predefined HTML Classes</h3>
 
        <p>Block grids are made from a <code>ul.small-block-grid-#</code> or <code>ul.large-block-grid-#</code>. These are ideal for blocked-in content generated by an application, as they do not require rows or even numbers of elements to display correctly.</p>
 
 
 
        <p>These have a bit of flexibility since you have access to two separate grids between our built in 768px breakpoint. If you use the <code>small-block-grid</code> only, the grid will keep its spacing and configuration no matter the screen size. If you use <code>large-block-grid</code> only, the list items will stack on top of each other for small devices. If you use both of those classes combined, you can control the configuration and layout separately for each breakpoint.</p>
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
{| class="wikitable"
 
|+
 
|-
 
|'''MAAILMAS'''   Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]i''' - esimene toiduhankimist hõlbustav tööriist kõigis maailma kultuurides uripiirkondades
 
|'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud Litoriinamerega. Kujunevad välja esmased aluspinnavormid - nõod ja sügavikud.
 
|}
 
== Liikuvad Pildid ==
 
 
 
märgend
 
 
 
== Siia ==
 
 
 
==siia==
 
<div class="row">
 
<div class="small-12 large-6 columns">
 
<ul class="example-orbit" data-orbit data-options="animation:slide; pause_on_hover:true;animation_speed:500;navigation_arrows:true; resume_on_mouseout: true; timer_speed:4500;">
 
  <li class="active">
 
    [[Image:Pidula1.JPG|slide 1]]
 
    <div class="orbit-caption">
 
      Pidula 1918.
 
    </div>
 
   </li>
 
  <li>
 
    [[Image:Pidula1971.JPG|slide 2]]
 
    <div class="orbit-caption">
 
      Pidula1971.
 
    </div>
 
  </li>
 
  <li>
 
    [[Image:Someru71.JPG|slide 3]]
 
    <div class="orbit-caption">
 
      Caption Three.
 
    </div>
 
  </li>
 
</ul>
 
 
</div>
 
</div>
<div class="small-12 large-6 columns">
+
 
proov ong sentence is used to demonstrate text wrapping.
+
<div class="row">     
This additional sentence makes the text even longer. This additional sentence makes the text even longer. Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip ex ea commodo consequat. Duis aute irure dolor in reprehenderit in voluptate velit esse cillum
+
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''' algab esmane [[vesiveski]]te kasutuselevõtmine. </div>
 +
  <div class="small-2 columns">'''200 a eKr'''</div>
 +
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS'''</div>
 
</div>
 
</div>
  
<div class="small-12 large-6 columns">
+
<div class="row">     
testong sentence is used to demonstrate text wrapping.
+
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': vesirattaga [[vesiveski]]te laialdasema leviku algus Kreekas.</div>
This additional sentence makes the text even longer. This additional sentence makes the text even longer. Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip ex ea commodo consequat. Duis aute irure dolor in reprehenderit in voluptate velit esse cillum
+
  <div class="small-2 columns">'''100 a eKr'''</div>
 +
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' </div>
 
</div>
 
</div>
 +
 +
<div class="row">     
 +
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''' Strabon kirjeldab töötavat vesiveskit nn [[Früügia veski]].</div>
 +
  <div class="small-2 columns">'''50 a eKr'''</div>
 +
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' </div>
 
</div>
 
</div>
  
 +
<div class="row">     
 +
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': MEIE AJAARVAMISE ALGUS, KRISTUSE SÜND</div>
 +
  <div class="small-2 columns">'''0 AASTA'''</div>
 +
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''': MEIE AJAARVAMISE ALGUS</div>
 +
</div>
  
 +
<div class="row">     
 +
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': Vitruvius kirjeldab teraviljaveskit, mis töötab vertikaalse vesiratta abil ja on kahekorruseline hoone </div>
 +
  <div class="small-2 columns">'''25 a pKr'''</div>
 +
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' </div>
 +
</div>
  
 +
<div class="row">     
 +
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Alpidest põhjas, Roomlaste sõjalaagris kasutatakse kaasaskantavaid käsikive  sõduritele jahu jahvatamiseks.
 +
</div>
 +
  <div class="small-2 columns">'''50 a pKr'''</div>
 +
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' õpitakse ise kohalikust soomaagist rauda sulatama.</div>
 +
</div>
  
''PROOVIMISTE KOHT''
+
<div class="row">     
 +
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': tüüpilise kreeka-rooma vesiveski nn [[Virtuviuse veski]] laiema leviku algus Vahemeremaades.</div>
 +
  <div class="small-2 columns">'''100 a pKr'''</div>
 +
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''':  Rooma ajaloolane  Tacitus nimetab 98.aastal oma teoses „Germania"  esimest korda „aeste" (aostii) s.o tõenäoliselt eesti hõimusid.</div>
 +
</div>
  
''Uue artikli koostamise alustamine'': https://weskiwiki.ee/index.php?title=SIIA_KIRJUTA_UUE_ARTIKLI_NIMI&action=edit
+
<div class="row">     
 +
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Prantsusmaal Barbegalis ehitatakse üks esimesi vesiveskeid, kus kasutatakse [[pealtvoolu-vesiratas]]t.
 +
</div>
 +
  <div class="small-2 columns">'''200 a pKr'''</div>
 +
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' võetakse viljakoristusel kasutusele rauast [[sirp]], mis aitab oluliselt edendada põllumajandust.</div>
 +
</div>
  
'''Märkus,tähelepanek:''' 30.01 - [[SISUPUU]]s olevates menüüdes peaks eelkõige kajastuma [[Artiklite sarjd]]. Sisuseletused koondada [[MÕISTED]] alla .
+
<div class="row">     
 +
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''' Roomas ehitatakse Janiculuse künka jalamil esimene avalik vesiveski kodanikele jahvatamiseks.
 +
</div>
 +
  <div class="small-2 columns">'''398 a pKr''' </div>
 +
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' Kesk- ja Lõuna-Eestis kasvab hoogsalt põllundusega tegelevate taluliste suurpered arv.</div>
 +
</div>
  
'''Vihje:'''
+
<div class="row">     
20.02.2018 #REDIRECT [ [ kuhu ] ] abil suunata VESKID -> Veskite loendisse.
+
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Rooma impeeriumis levivad laialdaselt vesiveskid. 488. a. asutatakse Roomas möldrite tsunft.
 +
  </div>
 +
  <div class="small-2 columns">'''500 a pKr'''</div>
 +
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on alanud traditsioonilise küla ja külaühiskonna kujunemine.</div>
 +
</div>
  
<ref> Karilatsi kajastused 3, PTM, 2010 </ref>.
+
<div class="row">      
 +
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Roomas kinnitatakse veskiseadmed Tiberi jõel ankrus olevale laevale. Hiljem levivad [[veskilaevad]] üle Euroopa.
 +
  </div>
 +
  <div class="small-2 columns">'''500 a pKr'''</div>
 +
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' </div>
 +
</div>
  
{|
+
<div class="row">     
|long sentence is used to demonstrate text wrapping.
+
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': Püha Benedictus Nursiast, Monte Cassino kloostri abt, läänekristliku munkluse ja kloostrielu rajaja, teeb ettekirjutuse, et iga klooster peab omama vesiveskit. [[Kloostriveski]]te rajamise algus.</div>
This additional sentence makes the text even longer.
+
  <div class="small-2 columns">'''550 a pKr'''</div>
This additional sentence makes the text even longer.
+
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''': kogu põhjapoolkera tabab 536. a. kliimakatastroof - tekkinud laialdane näljahäda levib ka Eesti aladele.</div>
Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit,  
+
</div>
sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua.  
 
Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco
 
laboris nisi ut aliquip ex ea commodo consequat. Duis aute
 
irure dolor in reprehenderit in voluptate velit esse cillum
 
|
 
pariatur. Excepteur sint occaecat cupidatat non proident, sunt in culpa qui officia deserunt mollit anim id est laborum. Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip eThis long sentence is used to demonstrate text wrapping. This additional sentence makes the text even longer. This additional sentence makes the text even longer.
 
|}
 
  
123456789012345678901234567890123456789012345678901234567890123456789012345678901234567890123456789012345678901234567890123456789012345678901234567890
+
<div class="row">     
 +
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Iraani ja Afganistaani aladel hakatakse kasutama mittepööratava peaga, horisontaalsete tuulelabadega [[tuulikut]]. Alustatakse [[puri-tuuleveski]]tega teravilja jahvatamist.</div>
 +
  <div class="small-2 columns">'''640 a pKr'''</div>
 +
  <div class="small-5 columns">'''SKANDINAAVIAS''': algab Norra-tüüpi lihtsustatud [[horisontaal-vesiratta]] kasutuselevõtt mägipiirkondade vesiveskites.</div>
 +
</div>
  
 +
<div class="row">     
 +
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Iirimaal ehitavad mungad merelahte [[lüüsveski]], mis töötab tõusu-mõõna tsüklite vaheldumisel muutuva veetaseme energia toel.</div>
 +
  <div class="small-2 columns">'''787 a pKr'''</div>
 +
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS'''</div>
 +
</div> 
 +
<div class="row">     
 +
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Hispaanias algab horisontaalse tuulerattaga [[tuulik]]ute kasutuselevõtmine, algab nende laiem levik Euroopas.</div>
 +
  <div class="small-2 columns">'''950 a pKr'''</div>
 +
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS'''</div>
 +
</div>
  
 +
<div class="row">     
 +
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''' 1026. a. araablased leiutavad väntvõlli.</div>
 +
  <div class="small-2 columns">'''1 000 pKr'''</div>
 +
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' 1030. a. Jaroslav Tark vallutab Tartu ja ehitab sinna Jurjevi linnuse. </div>
 +
</div>
  
 
+
<div class="row">      
'''Test:'''
+
   <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Inglismaal loendatakse 5624 töötavat veskit.</div>
 
+
   <div class="small-2 columns">'''1 086 pKr'''</div>
[[File:Talup.jpg|820px| Talupojad]]
+
   <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' 1154. a. koostab araablasest geograaf al-Idrisi maailma kaardi ja kujutab ning kirjeldab ka Eesti ala (Astlanda). </div>
'''Bo'''ld text''''''
 
 
 
 
 
 
 
 
 
[[Media:Talup.jpg|pildilink]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
'''Malli TEST''' : Malli kiirmall testimine
 
{{Template:Uusveski}}
 
 
 
pildi kasutamine linkimiseks: https://www.mediawiki.org/wiki/Help:Images
 
 
 
internal link:
 
 
 
... text text text
 
  [[File:example.jpg|link=Main Page|caption]]
 
text text text ...
 
 
 
external link:
 
 
 
... text text text
 
[[File:example.jpg|link=http://wikipedia.org/wiki/Test|caption]]
 
text text text ...
 
 
 
 
 
pildi kasutamine linkimiseks
 
 
 
[[File:Talup.jpg|120px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|caption]]
 
 
 
[[File:Talup.jpg|link=http://veskivaramu.ee|caption]]
 
 
 
== Nimed ==
 
'''[[Eiheveski]]''' on levinuim nimi. Paralleelnimed '''[[Saarlase veski]]''' või [[Saarlasõ veski]]
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[vesiveski]] ja toodangu tüübilt [[jahuveski]]
 
''saksa k.'' '''[[SaarlasMühle]]'''
 
== Asukoht ==
 
Veski asukoht, aadress: [[Võru maakond]], [[Rõugevald]], [[Saarlase küla]], Saarlasõ veski kinnistu , kinnistu nr  98709:23234:354 (elamumaa koosseisus). Asumi kood 3380049
 
Vanema haldusjaotuse järgi  [[ Võrumaa ]], [[ Rõngu vald]] (1922 a.) või ka  [[ Rõuge kihelkond]], [[ Viitina mõis]] (kuni 1917).
 
Vesikondlik paiknemine: [[ Pärli jõgi]] kood: 545678 , umbes selle  [[ keskjooksul ]] . Jõe [[eesvool]]: [[ Mustjõgi ]] =>> [[Gauja jõgi]]
 
[https://maps.google.com/maps?q=Koiva_veski@57.688718,26.890266 Asukoht Google kaardil N: 57.688718 E: 26.890266 ]
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/... Asukoht Maaamet kaardil X: 6397778 Y: 672350 ]
 
== Tehniline teave ==
 
[[Muinsuskaitseline ehitis]]: ei registri kood: mka34567
 
[[Veskihoone]] üldine tänapäevane seisund: umber ehitatud. [[Veskipaisu]] üldine tänapäevane seisund: sheas seisus [[pais]]u kõrgus: 3 m.
 
Ülevoolu tüüp [[lailäviülevool]]
 
[[Kalatrepp]]: pole ehitatud
 
[[Paisutus]] - olemas. Veski [[paisjärv]]e nimi on Veskejärve , paisjärve kood: Vesi452335
 
[[Veski sild]]: heas korras, Betoon vallalale kuuluv
 
[[Veskitee]]: valla
 
==Hüdroelektrienergia tootmine==
 
jah
 
==Ehitise info==
 
ilus
 
== Ajalugu ==
 
1778
 
== Pärimus ==
 
kunagi
 
==Lisanduv huviväärtus==
 
allikas
 
== Fotod ==
 
== Fotod ja kaardid ==
 
==WikiGalerii==
 
== Lisainfo ja välislingid ==
 
 
 
 
 
Siia tabeli proovid:
 
 
 
Tsahkna
 
Tsahkna
 
*Zähna
 
 
 
== Nimed ==
 
'''[[Tsähkna veski]]''' on selle veski tänapäeval tihedalt kasutatav nimekuju.
 
Varem oli valdavalt kasutuses nimekuju '''[[Zähna veski]]'''.
 
Kohalik, murdeline nimekuju on '''[[Zähnä veski]]''' või ka '''[[Tsähknä veski]]'''.
 
Väga harva esineb ka nime kirjapilt [[Tsahkna veski]].
 
 
 
''saksa k.'' '''[[Zähna Mühle]]'''
 
 
 
== Asukoht ==
 
Veski asukoht, aadress: [[Võru maakond]], [[Rõugevald]], [[Saarlase küla]], Saarlasõ veski kinnistu , kinnistu nr  98709:23234:354 (elamumaa koosseisus). Asumi kood 3380049
 
Vanema haldusjaotuse järgi  [[ Võrumaa ]], [[ Rõngu vald]] (1922 a.) või ka  [[ Rõuge kihelkond]], [[ Viitina mõis]] (kuni 1917).
 
Vesikondlik paiknemine: [[ Pärli jõgi]]
 
 
 
==Tabelid==
 
 
 
<div class="row">
 
   <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]'''i - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades</div>
 
   <div class="small-2 columns">'''40000 eKr'''</div>
 
   <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].</div>
 
 
</div>
 
</div>
  
<div class="row">
+
<div class="row">      
   <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja '''[[jahvekivi]]'''.</div>
+
   <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Euroopas mehhaniseeritakse vesirataste kaasabil kalevi valmistamine. Tekivad [[villaveskid]].</div>
   <div class="small-2 columns">'''30000 eKr''' </div>
+
   <div class="small-2 columns">'''1 100 pKr'''</div>
   <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].</div>
+
   <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' levib üha laialdasemalt talirukki kasvatamine ja algab üleminek kolmeväljasüsteemile.</div>  
 
</div>
 
</div>
  
=Veel=
+
<div class="row">      
  <div class="row">
+
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Prantsusmaal levivad tuulikud. Abt Vitalil lubatakse Savignoni rajada "molendina ad aquam et ventum".
      <div class="large-12 columns">
 
        <h2>Block grids give you a way to evenly split contents of a list within the grid.</h2>
 
 
 
If you wanted to create a row of 3, 4 or 5 images or paragraphs of text that need to stay evenly spaced no matter the screen size, the block grid is for you.
 
 
 
<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
 
<li>[[File:Demo1.jpg|link=]]</li>
 
<li>[[File:S6meruKos.JPG|120px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|caption]]</li>
 
<li>[[File:Saarlasekoht.JPG|100px|alltekst]]</li>
 
<li>[[File:Demo4.jpg|link=]]</li>
 
</ul>
 
 
 
        <h3>Building With Predefined HTML Classes</h3>
 
        <p>Block grids are made from a <code>ul.small-block-grid-#</code> or <code>ul.large-block-grid-#</code>. These are ideal for blocked-in content generated by an application, as they do not require rows or even numbers of elements to display correctly.</p>
 
 
 
        <p>These have a bit of flexibility since you have access to two separate grids between our built in 768px breakpoint. If you use the <code>small-block-grid</code> only, the grid will keep its spacing and configuration no matter the screen size. If you use <code>large-block-grid</code> only, the list items will stack on top of each other for small devices. If you use both of those classes combined, you can control the configuration and layout separately for each breakpoint.</p>
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
{| class="wikitable"
 
|+
 
|-
 
|'''MAAILMAS'''   Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]i''' - esimene toiduhankimist hõlbustav tööriist kõigis maailma kultuurides uripiirkondades
 
|'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud Litoriinamerega. Kujunevad välja esmased aluspinnavormid - nõod ja sügavikud.
 
|}
 
 
 
 
 
==siia==
 
<div class="row">
 
<div class="small-12 large-6 columns">
 
<ul class="example-orbit" data-orbit data-options="animation:slide; pause_on_hover:true;animation_speed:500;navigation_arrows:true; resume_on_mouseout: true; timer_speed:4500;">
 
  <li class="active">
 
    [[Image:Pidula1.JPG|slide 1]]
 
    <div class="orbit-caption">
 
      Pidula 1918.
 
    </div>
 
  </li>
 
  <li>
 
    [[Image:Pidula1971.JPG|slide 2]]
 
    <div class="orbit-caption">
 
      Pidula1971.
 
    </div>
 
  </li>
 
  <li>
 
    [[Image:Someru71.JPG|slide 3]]
 
    <div class="orbit-caption">
 
      Caption Three.
 
    </div>
 
  </li>
 
</ul>
 
 
</div>
 
</div>
<div class="small-12 large-6 columns">
+
  <div class="small-2 columns">'''1 105 pKr'''</div>
proov ong sentence is used to demonstrate text wrapping.
+
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS'''  </div>
This additional sentence makes the text even longer. This additional sentence makes the text even longer. Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip ex ea commodo consequat. Duis aute irure dolor in reprehenderit in voluptate velit esse cillum
 
 
</div>
 
</div>
  
<div class="small-12 large-6 columns">
+
<div class="row">     
testong sentence is used to demonstrate text wrapping.
+
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Inglismaal levivad laialdasemalt tuuleveskid. Varaseim viide tuulikule Inglismaal on aastast 1143.</div>
This additional sentence makes the text even longer. This additional sentence makes the text even longer. Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip ex ea commodo consequat. Duis aute irure dolor in reprehenderit in voluptate velit esse cillum
+
  <div class="small-2 columns">'''1 180 pKr'''</div>
 +
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' Läänemere idaosa paganad -eestlased- vallutavad ja põletavad maha tollase Rootsi pealinna Sigtuna. </div>
 
</div>
 
</div>
 +
 +
<div class="row">     
 +
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Normandias tekivad esmased [[pukktuulik]]ud ja levivad Kesk-Euroopani.</div>
 +
  <div class="small-2 columns">'''1 200 pKr'''</div>
 +
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' 1205. a. Riia lähedal Daugavgrivas ehitatakse klooster ja [[kloostriveski]], üks esimesi Liivimaal.</div>
 
</div>
 
</div>
kjkjk
 
  
==Tabelid==
+
<div class="row">     
 +
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''' Tuuleveskid levivad Euroopas laiemalt.</div>
 +
  <div class="small-2 columns">'''1 208 pKr'''</div>
 +
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' algab ristisõdijate vallutussõda, mida eestlaste poolt vaadatuna nimetatakse ka muistseks vabadusvõitluseks.</div>
 +
</div>
  
<div class="row">
+
<div class="row">      
   <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]'''i - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades.
+
   <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS'''</div>
   <div class="small-2 columns">'''40000 eKr'''
+
   <div class="small-2 columns">'''1 212 pKr'''</div>
   <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].
+
   <div class="small-5 columns">'''EESTIS''': Läti Henrik kirjutab oma kroonikas: „Aga Kareda küla oli siis väga ilus, suur ja rahvarohke, nagu olid kõik külad Järvamaal ja kogu Eestis.</div>
 
</div>
 
</div>
  
<div class="row">
+
<div class="row">      
   <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja '''[[jahvekivi]]'''.
+
   <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Madalmaades hakatakse tuuleveskeid kasutama vee ümberpumpamiseks. Tekivad [[polderveskid]].</div>
   <div class="small-2 columns">'''30000 eKr'''
+
   <div class="small-2 columns">'''1 220 pKr'''</div>
   <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].
+
   <div class="small-5 columns">'''EESTIS''': nn Taani hindamisraamatus nimetatakse [[Koila veski]]t Jägala jõe juures; see on esmakordne Eesti veski mainimine kirjalikes allikais.</div>
 
</div>
 
</div>
  
==test22}}
+
<div class="row">     
 +
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS'''</div>
 +
  <div class="small-2 columns">'''1 227 pKr'''</div>
 +
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' algab võõrvõimu aeg, muistse vabadusvõitluse lõpp.</div>
 +
</div>
  
*[[ Prooviveski ]]
+
<div class="row">     
+
   <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS'''</div>
   == Nimed ==
+
  <div class="small-2 columns">'''1 229 pKr'''</div>
'''[[ Rotermani prooviveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''  
+
   <div class="small-5 columns">'''EESTIS''', Kärknas rajatakse klooster ja veski (Muuge veski).</div>
Veski oli jõuallika tüübilt [[ mootorveski
+
</div>
*[[ Prooviveski ]]
 
 
   == Nimed ==
 
'''[[ Rotermani prooviveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[ mootorveski ]] 
 
  
+
<div class="row">     
   *[[ Eiheveski ]]
+
   <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS'''</div>
    
+
   <div class="small-2 columns">'''1 238 pKr'''</div>
  == Nimed ==
+
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''', Saare-Lääne piiskopkonnas sõlmitakse leping piiskopi ja vasallide vahel muuhulgas ka veskite haldamise kohta.</div>
  '''[[ Eiheveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Saarlase veski ]]''' Veski oli jõuallika tüübilt [[ vesiveski ]] [[Category:Vesiveskid]]  ja toodangu tüübilt  [[jahuveski]]
+
</div>
  
 
+
<div class="row">     
  *[[ Prooviveski ]]
+
   <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS'''</div>
    
+
  <div class="small-2 columns">'''1 241 pKr'''</div>
  == Nimed ==
+
   <div class="small-5 columns">'''EESTIS''', Tallinna piiskop Thorkill redigeerib meieni säilinud kujul Taani hindamisraamatu "suure Eestimaa nimistu".</div>
  '''[[ Rotermani prooviveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''  
+
</div>
   Veski oli jõuallika tüübilt [[ mootorveski ]]  [[Category:Mootorveskid]]  ja toodangu tüübilt [[  jahuveski ]]  [[Category:Jahuveskid]] 
 
  ''saksa k.'' '''[[ Rotthermann  Mühle]]'''  
 
 
 
  == Asukoht == 
 
  Veski asukoht, aadress:  [[ Harju maakond ]] [[Category:Tallinna veskid]]  ,  [[ Kose vald ]]
 
  
[[Makett]]
+
<div class="row">     
 +
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Euroopas hakatakse ehitama veskeid puidu saagimisks - [[saeveski]]d.</div>
 +
  <div class="small-2 columns">'''1 254 pKr'''</div>
 +
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''', Tallinna piiskopi lepe Dünamünde kloostriga Sagentake haldamise asjus (võimalik, et oli tegemist [[Kolga Sae veski]]ga).</div>
 +
</div>
  
== Viited ==
+
<div class="row">     
 +
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS'''</div>
 +
  <div class="small-2 columns">'''1 270 pKr'''</div>
 +
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''': ürikutes märgitakse Odward von Lodele kuulunud Kirrivere veskit (Vardi mõisa veski = Schwarzen = Kirrifer).</div>
 +
</div>
  
''PROOVIMISTE KOHT''
+
<div class="row">     
https://weskiwiki.ee/index.php?title=Liivakast#Liikuvad_Pildid
+
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS'''</div>
 +
  <div class="small-2 columns">'''1 279 pKr'''</div>
 +
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS'''Tallinna Ülemiste Kuningaveski esmamainimine kirjalikes allikais</div>
 +
</div>
  
 +
<div class="row">     
 +
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS'''</div>
 +
  <div class="small-2 columns">'''1 286 pKr'''</div>
 +
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' võltsitud ürikus märgitakse Harjumaal asunud veskeid - Russalu, Maardu, Perila.</div>
 +
</div>
  
<div class="row">
+
<div class="row">      
<div class="small-12 large-6 columns">
+
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Euroopas leiutatakse ja võetakse kasutusele rauast vikat.</div>
<ul class="example-orbit" data-orbit data-options="animation:slide; pause_on_hover:true;animation_speed:200;navigation_arrows:true; resume_on_mouseout: true; timer_speed:4500;">
+
   <div class="small-2 columns">'''1 300 pKr'''</div>
   <li class="active">
+
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''': mungad rändavad Põhja-Eestisse, kus rajavad kloostrile kuuluval maal Padise kloostri ja veski.</div>
    [[Image:Pidula1.JPG|slide 1]]
+
</div>
    <div class="orbit-caption">
 
      Pidula 1918.
 
    </div>
 
  </li>
 
  
   <li>
+
<div class="row">     
    [[Image:Pidula1971.JPG|slide 2]]
+
   <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS'''</div>
    <div class="orbit-caption">
+
  <div class="small-2 columns">'''1 305 pKr'''</div>
      Pidula1971.
+
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' sätestatakse lääniõiguses maahärra suhted vasallidega; vasallidel on käe- ja kaelaõigus, õigus karistada talupoegi ka surmanuhtlusega.</div>
    </div>
+
</div>
  </li>
 
  
   <li>
+
<div class="row">     
    [[Image:Someru71.JPG|slide 3]]
+
   <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS'''</div>
    <div class="orbit-caption">
+
  <div class="small-2 columns">'''1 330 pKr'''</div>
      Sõmeru veski 1971.
+
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' esimene teade Liivimaal Riia linnas asunud tuuleveskist.</div>
    </div>
+
</div>
  </li>
 
  
   <li>
+
<div class="row">     
    [[Image:Sulbiveski1912.JPG|slide 4]]
+
   <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', 1341. a. teated pukktuulikute levikust Hollandis.
    <div class="orbit-caption">
+
</div>
      Sulbi veski 1912
+
  <div class="small-2 columns">'''1 345 pKr'''</div>
    </div>
+
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''', Tallinnas rajatakse 4 km pikkune veekanal Ülemiste järvest kuni Tallinna Harju väravani, kuhu hiljem ehitatakse vesiveski.</div>
  </li>
+
</div>
  
  <li>
+
<div class="row">      
    [[Image:Wmill.jpg|slide 5]]
+
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS'''</div>
    <div class="orbit-caption">
+
  <div class="small-2 columns">'''1 379 pKr'''</div>
      Sulbi veski 1912
+
   <div class="small-5 columns">'''EESTIS''', Tallinnas ilmuvad esmased teated Laial tänaval asuvast [[hobuveski]]st.</div>
    </div>
 
   </li>
 
</ul>
 
 
</div>
 
</div>
<div class="small-12 large-6 columns">
+
 
test
+
<div class="row">     
 +
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': 1400. a. on teateid vesiratta kasutamisest linaõli pressimiseks. [[Õliveski]]te kasutuselevõtt. </div>
 +
  <div class="small-2 columns">'''1 457 pKr'''</div>
 +
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' seadustatakse pärisorjus: Peapiiskop Stodewescheri armukiri laiendab  vasallide pärimisõigust kõigile Eesti- ja Liivimaale läänidele (sealhulgas ka veskitele).</div>
 
</div>
 
</div>
 +
 +
<div class="row">     
 +
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''' mehhaniseeritakse vesirataste kasutamisega metallide töötlemist - [[valtsveski]]d.  Leonardo da Vinci koostab [[saeveski]] ja tuuliku tuuldepöörava mehhanismi joonised.</div>
 +
  <div class="small-2 columns">'''1 500 pKr'''</div>
 +
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS'''</div>
 
</div>
 
</div>
  
<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
+
<div class="row">      
<li>[[File:Vmuis.jpg|250px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|VESKIMUUSEUM]]</li>
+
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Itaalias hakatakse kasutama veskeid õlimanufaktuurides.</div>
<li>[[File:Vwiki.jpg|250px|https://weskiwiki.ee/index.php?title=Main_Page|VESKIWIKI]]</li>
+
  <div class="small-2 columns">'''1 570 pKr'''</div>
<li>[[File:Vvaram.jpg|250px|link=http://veskivaramu.ee|VESKIVARAMU]]</li>
+
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' </div>
<li>[[File:Vtee.jpg|250px|link=Main Page|VESKITEED]]</li>
+
</div>
</ul>  
 
  
 +
<div class="row">     
 +
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Prantsusmaal, Leidenis ehitab Flaamlane Andries esimese pööratava peaga tuuliku.</div>
 +
  <div class="small-2 columns">'''1 573 pKr'''</div>
 +
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' </div>
 +
</div>
  
 +
<div class="row">     
 +
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': apteekides hakatakse vürtside jahvatamiseks kasutama valts-purustuse põhimõttel töötavaid seadmeid, millest hiljem kasvavad välja [[valtsveski]]d.</div>
 +
  <div class="small-2 columns">'''1 575 pKr'''</div>
 +
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' </div>
 +
</div>
  
 +
<div class="row">     
 +
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Prantsusmaal Ramellis kirjeldatakse viljakottide mehhaniseeritud tõstmise süsteemi ([[kotivinnak]]) kasutavat veskit.</div>
 +
  <div class="small-2 columns">'''1 588 pKr'''</div>
 +
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' </div>
 +
</div>
  
 +
<div class="row">     
 +
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Euroopas kasutab 40 tööstusharu vesiveskite kaudu saadavat energiat.</div>
 +
  <div class="small-2 columns">'''1 600 pKr'''</div>
 +
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' algab saeveskite laiem levik.</div>
 +
</div>
  
 +
<div class="row">     
 +
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''' Inglise ja Prantsuse teadlased kirjeldavad esimesi radiaal-labadega '''[[turbiin]]e'''.</div>
 +
  <div class="small-2 columns">'''1 600 pKr'''</div>
 +
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS'''</div>
 +
</div>
  
EESTIS : kogu territoorium on kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on jääaeg.
 
30 000 a eKr    =>    jahvekivi
 
  
'''20 000 a eKr'''
+
==Veskite arengu kronoloogia tabelina==
*MAAILMAS: Euroopas kulmineerub viimane jääaeg. Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast jääaega nimetatakse ka Weichseli jäätumiseks.
 
*EESTIS : kogu territoorium on kaetud jääkilbi ja liustikega, mille paksus arvatakse olevat olnud kuni 1500 meetrit.
 
  
<gallery mode="packed-hover">
 
File:Vmuis.jpg|200px|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|VESKIMUUSEUM
 
File:Vwiki.jpg|https://weskiwiki.ee/index.php?title=Main_Page|VESKIWIKI
 
File:Vvaram.jpg|link=http://veskivaramu.ee|VESKIVARAMU
 
File:Vtee.jpg|link=Main Page|VESKITEED
 
</gallery>
 
  
 +
{| class="wikitable"
 +
|+<span style="font-size:150%">Aeg
 +
|-       
 +
|'''MAAILMAS''': Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]'''i - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades.
 +
|<span style="font-size:120%">'''40000 eKr'''
 +
|'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].
 +
|-   
 +
|'''MAAILMAS''', Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja '''[[jahvekivi]]'''.
 +
|<span style="font-size:120%">'''30000 eKr'''
 +
|'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].
 +
|-       
 +
|'''MAAILMAS''', Euroopas  kulmineerub viimane [[jääaeg]]. Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast [[jääaeg]]a nimetatakse [[Wichseli jäätumine]].
 +
|<span style="font-size:120%">'''20000 eKr'''
 +
|'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud jääkilbi ja liustikega, mille paksus arvatakse olevat olnud kuni 1500 meetrit.
 +
|}
  
 +
{| class="wikitable"
 +
|-       
 +
|'''MAAILMAS''', Lääne-Aasias hakkavad tekkima esimesed [[püsiasulad]].
 +
|<span style="font-size:120%">'''12 500 eKr'''
 +
|'''EESTIS''' hakkab territoorium vähehaaval vabanema [[mandrijää]]st.
 +
|-       
 +
|'''MAAILMAS''',  Aasia vahemerepoolses osas hakatakse taimede peenendamiseks kasutama '''[[uhmrit]]''' ja [[uhmrinui]]a.
 +
|<span style="font-size:120%">'''12 000 eKr'''
 +
|'''EESTIS''': Massiivsete liustike sulamiseveest on moodustunud suuremat osa Eestist kattev [[Balti jääpaisjärv]]. http://www-1.ut.ee/BGGM/eestigeol/
 +
|-       
 +
|'''MAAILMAS''' Tänapäevase Süüria aladel hakatakse kasvatama ja levima kultuuristatud '''[[rukis]]'''.
 +
|<span style="font-size:120%">'''11 000 eKr'''
 +
|'''EESTIS''': [[Balti jääpaisjärv]] tühjeneb, veetase langeb 25-30 meetrit, suured alad muutuvad maismaaks.
 +
|-       
 +
|'''MAAILMAS''' tekib ja levib paikne maaviljelus. See täiendas ja kindlustas oluliselt inimeste toidulauda.
 +
|<span style="font-size:120%">'''10 000 eKr'''
 +
|'''EESTIS''', Läänemaa ja saared on endiselt vee all. Nüüd on tekkinud praeguse Läänemere kohale nn [[Antsülusjärv]].
 +
|-       
 +
|'''MAAILMAS''' Jordaania aladel hakkab levima kultuuristatud '''[[oder]]'''.
 +
|<span style="font-size:120%">'''9 000 eKr'''
 +
|'''EESTIS''' on kliima boreaalne, soe ja kuiv. Eesti alad kattuvad taimestiku ja metsaga, peamiselt männimetsad ja sarapikud.
 +
|-       
 +
|'''MAAILMAS''', Türgis kultuuristatakse ja hakatakse kasvatama '''[[nisu]]'''.
 +
|<span style="font-size:120%">'''8 600 eKr'''
 +
|'''EESTIS''' on [[kiviaeg]]. Pärnu jõe kaldal '''[[Pulli]]s''' peatub hooajaliselt rühm küttijaid ja kalastajaid. Nende kasutuses on kivist ja luust tööriistad.
 +
|-       
 +
|'''MAAILMAS''', Hiinas algab esmane kultuuristatud '''[[riis]]i''' levik. Andides, Titicaca järve ümbruses kultuuristatakse [[kartul]]
 +
|<span style="font-size:120%">'''6 000 eKr'''
 +
|'''EESTIS''', umbes 5500 a eKr - Eesti aladel elavad hõimud hakkavad valmistama keraamikat - põletatud savinõusid.
 +
|-       
 +
|'''MAAILMAS''' leiutati ja võeti  kasutusele [[ratas]]. Mesopotaamias võetakse mulla harimiseks appi '''[[konksader]]'''.
 +
|<span style="font-size:120%">'''4 500 eKr'''
 +
|'''EESTIS''' elatuvad inimesed vaid küttimisest, kalapüügist ja korilusest.
 +
|-     
 +
|'''MAAILMAS''' Sumeris ja Egiptuses alustatakse [[niisutuskanal]]ite rajamist.
 +
|<span style="font-size:120%">'''4 000  eKr'''
 +
|'''EESTIS''' on [[kiviaeg]]. Tekivad esmased ürg-asulad.
 +
|-     
 +
|'''MAAILMAS''' algab tuule jõu esmakordne kasutamine Niiluse jõe purjekatel. See on esmakordne loodusjõudude kasutamine inimese poolt.
 +
|<span style="font-size:120%">'''3 500 eKr'''
 +
|'''EESTIS''' on [[kiviaeg]]
 +
|-     
 +
|'''MAAILMAS''', Egiptuses toimub '''[[koodi]]''' kasutuselevõtt viljaterade eraldamiseks.
 +
|<span style="font-size:120%">'''3 000 eKr'''
 +
|'''EESTIS''' on [[kiviaeg]]
 +
|-     
 +
|'''MAAILMAS''' araabiamaades levib vinnak-kaev ehk kooguga kaev, [[saduff]]. Egiptuses hakatakse tegelema veinikääritamisega.
 +
|<span style="font-size:120%">'''3 000 eKr'''
 +
|'''EESTIS''' on [[kiviaeg]]
 +
|-     
 +
|'''MAAILMAS''' hakkab levima laialdasemalt raudesemete tegemine sepistamise (tagumise) teel. [[Separaud]] on oluline tehnoloogiline pööre.
 +
|<span style="font-size:120%">'''3 000 eKr'''
 +
|'''EESTIS''' hakatakse asulaid rajama viljelusmajanduseks sobilikesse piirkondadesse, hakkab kujunema üksiktaluline püsivam asustusviis.
 +
|-     
 +
|'''MAAILMAS''': esimese '''[[paisu]]''' ehitamine Egiptuses Jarawi orus voolavale jõele.
 +
|<span style="font-size:120%">'''2 800 eKr'''
 +
|'''EESTIS''' kergemate muldadega pinnastel hakkab tekkima rohkearvuliselt maaharimisega tegelevaid kogukondi.
 +
|-     
 +
|'''MAAILMAS''' võetakse kasutusse viljaterade jahvatamiseks auguga '''[[käsikivi]]d'''.
 +
|<span style="font-size:120%">'''2 000 eKr'''
 +
|'''EESTIS'''
 +
|-     
 +
|'''MAAILMAS''': Vahemere idakaldal kasutatakse edasi-tagasi liikuvat [[koluga käsikivi]].
 +
|<span style="font-size:120%">'''1 000 eKr'''
 +
|'''EESTIS''': Põhja-Eestis hakatakse rajama nn '''[[muinaspõld]]e''' - kitsaid kividega piiratud põllulappe.
 +
|-     
 +
|'''MAAILMAS''', Hiinas võetakse kasutusele '''[[hõlmader]]'''.
 +
|<span style="font-size:120%">'''700 a eKr'''
 +
|'''EESTIS''', Saaremaal, Asva kindlustatud asulas kasutatakse '''[[jahvekivi]]sid'''.
 +
|-     
 +
|'''MAAILMAS''', araabiamaade niisutussüsteemides hakatakse kasutama kaheoslist veetõsteratast - saqiya`t - [[sõtkeratas]]t.
 +
|<span style="font-size:120%">'''500 a eKr'''
 +
|'''EESTIS'''
 +
|-     
 +
|'''MAAILMAS''': puidust hammas-ülekannete kasutuselevõtt araabiamaades ja veetõsterataste loomine. See on teine suur loodusjõudude kasutusvõimaluse tekkimine inimkonnale.
 +
|<span style="font-size:120%">'''500 a eKr'''
 +
|'''EUROOPAS''': kaheosalise, pöörleva kiviga [[käsikivi]] kasutuselevõtt ja levik Hispaanias ja Vahemeremaades.
 +
|-     
 +
|'''MAAILMAS''' Roomas käivitatakse [[gööpelveski]]d loomade veojõuga. Kreekas purustatakse oliive [[kollerveski]]tega.
 +
|<span style="font-size:120%">'''300 a eKr'''
 +
|'''EUROOPAS''' rajatakse esimesed akveduktid.
 +
|-     
 +
|'''MAAILMAS''', Aleksandrias võetakse kasutusele horisontaalse [[vesirattaga]] ümberaetavad veskikivid.
 +
|<span style="font-size:120%">'''300 a eKr'''
 +
|'''EESTIS''' hakatakse rajama nn [[kelti põld]]e, mis võrreldes varasemate põldudega on korrapärasemad ja suuremad.
 +
|-     
 +
|'''MAAILMAS''' Archimedes leiutab kruvimehhanismil põhineva veetõsteseadme.
 +
|<span style="font-size:120%">'''250 a eKr'''
 +
|'''EESTIS'''
 +
|-     
 +
|'''MAAILMAS''' Hiinas toimub tuule jõul töötavate veetõsteseadmete kasutuselevõtt. Ktesibios Aleksandriast leiutab ja ehitab pronksist kolb-pumba.
 +
|<span style="font-size:120%">'''200 a eKr'''
 +
|'''EUROOPAS''', Hispaanias, Albarregase jõele rajatakse paisjärv mahuga 10 miljonit kuupmeetrit vett.
 +
|-     
 +
|'''MAAILMAS''' algab esmane [[vesiveski]]te kasutuselevõtmine.
 +
|<span style="font-size:120%">'''200 a eKr'''
 +
|'''EESTIS'''
 +
|-     
 +
|'''MAAILMAS''': vesirattaga [[vesiveski]]te laialdasema leviku algus Kreekas.
 +
|<span style="font-size:120%">'''100 a eKr'''
 +
|'''EESTIS'''
 +
|-     
 +
|'''MAAILMAS''' Strabon kirjeldab töötavat vesiveskit nn [[Früügia veski]].
 +
|<span style="font-size:120%">'''50 a eKr'''
 +
|'''EESTIS'''
 +
|-     
 +
|'''MAAILMAS''': '''KRISTUSE SÜND'''
 +
|'''NULLAASTA'''
 +
|'''EESTIS''' MEIE AJAARVAMISE ALGUS
 +
|-     
 +
|'''MAAILMAS'''
 +
|<span style="font-size:120%">'''50 a pKr'''
 +
|'''EESTIS''' õpitakse ise kohalikust soomaagist rauda sulatama.
 +
|-     
 +
|'''MAAILMAS''': tüüpilise kreeka-rooma vesiveski nn [[Virtuviuse veski]] laiema leviku algus Vahemeremaades.
 +
|<span style="font-size:120%">'''100 a pKr'''
 +
|'''EESTIS'''  Rooma ajaloolane  Tacitus nimetab 98.aastal oma teoses „Germania"  esimest korda „aeste" (aostii) s.o tõenäoliselt eesti hõimusid.
 +
|-     
 +
|'''MAAILMAS'''
 +
|<span style="font-size:120%">'''200 a pKr'''
 +
|'''EESTIS''' võetakse kasutusele  rauast sirbid, mis aitavad oluliselt edendada põllumajandust.
 +
|-     
 +
|'''MAAILMAS'''
 +
|<span style="font-size:120%">'''300 a pKr'''
 +
|'''EESTIS''' Kesk- ja Lõuna-Eestis kasvab hoogsalt põllundusega tegelevate taluliste suurpered arv.
 +
|-     
 +
|'''MAAILMAS'''Rooma impeeriumis levivad laialdaselt vesiveskid. Roomas kinnitatakse veskiseadmed Tiberi jõel ankrus olevale laevale.
 +
|<span style="font-size:120%">'''500 a pKr'''
 +
|'''EESTIS'''on alanud traditsioonilise küla ja külaühiskonna kujunemine. Maa põhjapoolkera tabad 536.a. kliimakatastroof - tekib laialdane näljahäda ka Eesti aladel.
 +
|-     
 +
|'''MAAILMAS''', Pärsias alustatakse [[puri-tuuleveski]]tega teravilja jahvatamist.
 +
|<span style="font-size:120%">'''700 a pKr'''
 +
|'''SKANDINAAVIAS''': Norra-Soome tüüpi lihtsustatud horisontaalse vesiratta kasutuselevõtt mägipiirkondade vesiveskites.
 +
|-     
 +
|'''MAAILMAS''', Iirimaal ehitavad mungad merelahte lüüsidega veski, mis töötab tõusu-mõõna tsüklite vaheldumisel muutuva veetaseme energia toel.
 +
|<span style="font-size:120%">'''787 a pKr'''
 +
|'''EESTIS'''
 +
|-     
 +
|'''MAAILMAS''' algab tuulikute laialdasem kasutuselevõtmine.
 +
|<span style="font-size:120%">'''900 a pKr'''
 +
|'''EESTIS'''
 +
|-     
 +
|'''MAAILMAS''' 1026. a. araablased leiutavad väntvõlli.
 +
|<span style="font-size:120%">'''1000 pKr'''
 +
|'''EESTIS''' 1030. a. vallutab Jaroslav Tark Tartu ja ehitab sinna Jurjevi linnuse.
 +
|-     
 +
|'''MAAILMAS''', Inglismaal loendatakse 5624 töötavat veskit.
 +
|<span style="font-size:120%">'''1086 pKr'''
 +
|'''EESTIS''' 1154. a. koostab araablasest geograaf al-Idrisi maailma kaardi ja kujutab ning kirjeldab ka Eesti ala (Astlanda).
 +
|-     
 +
|'''MAAILMAS''', Euroopas mehhaniseeritakse vesirataste kaasabil kalevi valmistamine.
 +
|<span style="font-size:120%">'''1100 pKr'''
 +
|'''EESTIS'''levib üha laialdasemalt talirukki kasvatamine ja algab üleminek kolmeväljasüsteemile.
 +
|-     
 +
|'''MAAILMAS''', Inglismaal levivad laialdasemalt tuuleveskid.
 +
|<span style="font-size:120%">'''1180 pKr'''
 +
|'''EESTIS''' Läänemere idaosa paganad -eestlased- vallutavad ja põletavad maha tollase Rootsi pealinna Sigtuna.
 +
|-     
 +
|'''MAAILMAS''', Soomes hakatakse ehitama esimesi vesiveskeid.
 +
|<span style="font-size:120%">'''1200 pKr'''
 +
|'''EESTIS'''1205. a. Riia lähedal Daugavgrivas ehitatakse klooster ja [[veski]], üks esimesi Liivimaal.
 +
|-     
 +
|'''MAAILMAS'''Tuuleveskid levivad Euroopas pisut laiemalt.
 +
|<span style="font-size:120%">'''1208 pKr'''
 +
|'''EESTIS''' algab ristisõdijate vallutussõda, mida eestlaste poolt vaadatuna nimetatakse ka muistseks vabadusvõitluseks.
 +
|-     
 +
|'''MAAILMAS'''
 +
|<span style="font-size:120%">'''1212 pKr'''
 +
|'''EESTIS''': Läti Henrik kirjutab oma kroonikas: „Aga Kareda küla oli siis väga ilus, suur ja rahvarohke, nagu olid kõik külad Järvamaal ja kogu Eestis.
 +
|-     
 +
|'''MAAILMAS'''
 +
|<span style="font-size:120%">'''1220 pKr'''
 +
|'''EESTIS''': nn Taani hindamisraamatus nimetatakse [[Koila veski]]t Jägala jõe juures; see on esmakordne Eesti veski mainimine kirjalikes allikais.
 +
|-     
 +
|'''MAAILMAS'''
 +
|<span style="font-size:120%">'''1227 pKr'''
 +
|'''EESTIS''' algab võõrvõimu aeg, muistse vabadusvõitluse lõpp.
 +
|-     
 +
|'''MAAILMAS'''
 +
|<span style="font-size:120%">'''1229 pKr'''
 +
|'''EESTIS''', Kärknas rajatakse klooster ja veski (Muuge veski)
 +
|-     
 +
|'''MAAILMAS'''
 +
|<span style="font-size:120%">'''1238 pKr'''
 +
|'''EESTIS''', Saare-Lääne piiskopkonnas sõlmitakse leping piiskopi ja vasallide vahel muuhulgas ka veskite haldamise kohta.
 +
|-     
 +
|'''MAAILMAS'''
 +
|<span style="font-size:120%">'''1241 pKr'''
 +
|'''EESTIS''', Tallinna piiskop Thorkill redigeerib meieni säilinud kujul Taani hindamisraamatu "suure Eestimaa nimistu".
 +
|-     
 +
|'''MAAILMAS''', Euroopas hakatakse ehitama veskeid puidu saagimisks - [[saeveski]]d.
 +
|<span style="font-size:120%">'''1254 pKr'''
 +
|'''EESTIS''', Tallinna piiskopi lepe Dünamünde kloostriga Sagentake haldamise asjus (võimalik, et oli tegemist [[Kolga Sae veski]]ga).
 +
|-     
 +
|'''MAAILMAS'''
 +
|<span style="font-size:120%">'''1270 pKr'''
 +
|'''EESTIS''': ürikutes märgitakse Odward von Lodele kuulunud Kirrivere veskit (Vardi mõisa veski = Schwarzen = Kirrifer).
 +
|-     
 +
|'''MAAILMAS'''
 +
|<span style="font-size:120%">'''1279 pKr'''
 +
|'''EESTIS'''Tallinna Ülemiste Kuningaveski esmamainimine kirjalikes allikais
 +
|-     
 +
|'''MAAILMAS'''
 +
|<span style="font-size:120%">'''1286 pKr'''
 +
|'''EESTIS''' võltsitud ürikus märgitakse Harjumaal asunud veskeid - Russalu, Maardu, Perila.
 +
|-     
 +
|'''MAAILMAS''', Euroopas leiutatakse ja võetakse kasutusele rauast vikat.
 +
|<span style="font-size:120%">'''1300 pKr'''
 +
|'''EESTIS''': mungad rändavad Põhja-Eestisse, kus rajavad kloostrile kuuluval maal Padise kloostri ja veski.
 +
|-     
 +
|'''MAAILMAS'''
 +
|<span style="font-size:120%">'''1305 pKr'''
 +
|'''EESTIS''' sätestatakse lääniõiguses maahärra suhted vasallidega; vasallidel on käe- ja kaelaõigus, õigus karistada talupoegi ka surmanuhtlusega.
 +
|-     
 +
|'''MAAILMAS'''
 +
|<span style="font-size:120%">'''1330 pKr'''
 +
|'''EESTIS''' esimene teade Liivimaal Riia linnas asunud tuuleveskist.
 +
|-     
 +
|'''MAAILMAS'''
 +
|<span style="font-size:120%">'''1345 pKr'''
 +
|'''EESTIS''', Tallinnas rajatakse 4 km pikkune veekanal Ülemiste järvest kuni Tallinna Harju väravani, kuhu hiljem ehitatakse vesiveski.
 +
|-     
 +
|'''MAAILMAS'''
 +
|<span style="font-size:120%">'''1379 pKr'''
 +
|'''EESTIS''', Tallinnas ilmuvad esmased teated Laial tänaval asuvast [[hobuveski]]st.
 +
|-     
 +
|'''MAAILMAS'''
 +
|<span style="font-size:120%">'''1457 pKr'''
 +
|'''EESTIS''' seadustatakse pärisorjus: Peapiiskop Stodewescheri armukiri laiendab  vasallide pärimisõigust kõigile Eesti- ja Liivimaale läänidele (sealhulgas ka veskitele).
 +
|-     
 +
|'''MAAILMAS'''mehhaniseeritakse vesirataste kasutamisega metallide töötlemist - [[valtsveski]]d.  Leonardo da Vinci koostab [[saeveski]] joonised.
 +
|<span style="font-size:120%">'''1500 pKr'''
 +
|'''EESTIS'''
 +
|-     
 +
|'''MAAILMAS''', Euroopas kasutab 40 tööstusharu vesiveskite kaudu saadavat energiat.
 +
|<span style="font-size:120%">'''1600 pKr'''
 +
|'''EESTIS''' algab saeveskite laiem levik.
 +
|-     
 +
|'''MAAILMAS''' Inglise ja Prantsuse teadlased kirjeldavad esimesi radiaal-labadega '''[[turbiin]]e'''.
 +
|<span style="font-size:120%">'''1600 pKr'''
 +
|'''EESTIS'''
 +
|}
  
  
'''16 000 a eKr'''
+
==Veskiasjandus Eesti Vabariigis sõjaeelsetel aastatel, H. Koppel==
*MAAILMAS: Euroopa kiviaja inimesed hakkavad kasutama juhuslikke kive metsikute viljade peenestamiseks – hõõrdekive.
 
*EESTIS : kogu territoorium on kaetud mandrijääga.
 
 
 
 
 
'''12 500 a eKr'''
 
*MAAILMAS: algab jahvekivide ja -aluste laialdane levik ja spetsialiseerumine vastavalt jahvatatavatele taimedele.
 
*12 500 a eKr => Eestist jää taganeb
 
 
 
 
 
'''12 000 a eKr'''
 
*MAAILMAS: Aasia vahemerepoolses osas hakatakse taimede peenendamiseks kasutama uhmrit ja uhmrinuia.
 
* Eestis: aöskaSK
 
 
 
 
 
  
File:Koos.jpg| Sulbi enne ja nüüd
+
'''Kõrvalepõige veskite ajalukku'''. Põllud, teraviljakasvatus ja veerikkad jõed lõid soodsa pinnase vesiveskite ehitamiseks Eesti aladel. Sõnadest „vesiˮ ja „kiviˮ ongi tulnud sõna „veskiˮ. Võib arvata, et Põhja-Eestis olid vesiveskid tuntud 12. sajandil või veelgi varem. Rohkem on veskitest teateid 13. sajandist. Arvatavalt on Jägala jõel asunud Koila (siis Kogael) veskit silmas peetud Taani hindamisraamatu „Suures Eestimaa Nimistusˮ, mis koostati aastail 1219–1220 ja redigeeriti aastal 1241.  
 
 
[[File:Koos.jpg|thumb|Kuigatsi mõisa peahoone]]
 
 
 
''Uue artikli koostamise alustamine'': https://weskiwiki.ee/index.php?title=SIIA_KIRJUTA_UUE_ARTIKLI_NIMI&action=edit
 
 
 
'''Märkus,tähelepanek:''' 30.01 - [[SISUPUU]]s olevates menüüdes peaks eelkõige kajastuma [[Artiklite sarjd]]. Sisuseletused koondada [[MÕISTED]] alla .
 
 
 
galeriitest1
 
 
 
<gallery mode="packed-hover">
 
File:1muis.jpg|link=MTÜ Eesti Veskivaramu|VeskiMuuseum
 
File:1wiki.jpg|link=https://weskiwiki.ee/index.php?title=Main_Page
 
File:1vtee.jpg|link=http://veskivaramu.ee
 
File:1mty-oige.jpg|link=Main Page
 
</gallery>
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
galeriitest 2
 
 
 
<ref>  Eesti kohanimeraamat, Tallinn, 2016  </ref>
 
 
 
 
 
asdlasöldfasöfsdjgasöljgöä
 
sdflöasdöljögä
 
 
 
 
 
 
 
'''Vihje:'''
 
20.02.2018  #REDIRECT [ [ kuhu ] ] abil suunata VESKID -> Veskite loendisse.
 
 
 
<ref>  Karilatsi kajastused 3, PTM, 2010  </ref>.
 
---------------------------------------
 
 
 
<gallery mode="packed-hover">
 
File:Sulbiumbes1937.jpg| Sulbi veski umbes 1937
 
File:Sulbirahvas1937a.JPG| Inimesed Sulbi veski uksel
 
File:Sulbi1938kat5758.JPG| Sulbi veski maad 1938. a. katastrikaardil
 
File:Koos.jpg| Sulbi enne ja nüüd
 
File:Sulbiumbes1937.jpg| Sulbi veski umbes 1937
 
File:Sulbirahvas1937a.JPG|220px| Inimesed Sulbi veski uksel
 
File:Sulbi1938kat5758.JPG|120px| Sulbi veski maad 1938. a. katastrikaardil
 
File:Koos.jpg|220x220px| Sulbi enne ja nüüd
 
File:1849 metsakaart.JPG|220px| Sulbi veski 1849 metsakaardil
 
File:1874-Sulbi-umbrus.JPG|220px| Sulbi ümbrus 1874. a. kaardil
 
</gallery>
 
 
 
 
 
SIIT: alga
 
[[File:Veski_koht_eesti_kaardil.JPG|thumb|300px|right| [[Veski vesiveski asukoht]], lõige Maaameti kaardilt]]
 
 
 
 
 
== Nimed ==
 
'''[[... veski]]''' on [[veski]] asulajärgne nimekuju. Kohalik ja murdeline nimekuju on '''[[... veski]]'''.
 
20. sajandi esimesel poolel kasutati ametlikus asjaajamises omaniku nimel põhinevat nimekuju '''[[... veski]]'''.
 
 
 
[[... veski]] oli [[jõuallika]] tüübilt [[vesiveski]] [[Category:Vesiveskid]] ja toodangu tüübilt [[jahuveski]] [[Category:Jahuveskid]]
 
 
   
 
   
''saksa k.'' '''[[ ... Mühle]]''' <ref> viide  </ref>.
+
14. sajandist on Eesti aladelt teateid esimestest tuuleveskitest. Need olid Lääne-Euroopa eeskujul ehitatud kogu kerega pööratavad pukktuulikud. Pukktuulikuid tekkis eriti palju tuulerikkale läänerannikule ja saartele, kus talu oma tuulik oli pikka aega talu iseolemise eriliseks väljendiks, sest mujal oli vilja jahvatamine enamasti mõisate monopol. Mõisad hakkasid ka suuri, ainult peast pööratavaid hollandi tüüpi tuulikuid ehitama, mis muutus eriti hoogsaks 18. sajandil. Mõisates oli veski majapidamise üheks kõrvalharuks, mis võimaldas rahuldada mõisa omi vajadusi ja soodsatel tingimustel andis mõisale ka lisasissetulekut. Tõeline hollandi veskite ehitusbuum puhkes aga 19. sajandi viimasel veerandil ja 20. sajandi algul, kui veskite ehitamise õigus laienes talupoegadele. Lühikese ajaga kerkis hulganisti peamiselt puidust veskeid, eelkõige Kesk-Eesti viljakasvatuspiirkondades. Nii näiteks oli enne I maailmasõda üksnes Viljandimaal sadakond talupojatuulikut. Vaid Võrumaal olid ülekaalus vesiveskid.
  
== Asukoht ==
+
'''Veskiasjandus Eesti Vabariigis sõjaeelsetel aastatel'''. 1925. aastal oli Harjumaal töötavaid jahuveskeid kokku 137, neist 65 tuuleveskit ja 82 vesiveskit. Veskimajandus aga arenes edasi ja kümmekond aastat hiljem oldi sunnitud nentima, et veskeid on liiga palju!
Veski asukoht, aadress: [[... maakond]], [[... vald]], [[ küla]], ... veski kinnistu. Asumi kood 7730
 
  
Vanema haldusjaotuse järgi  [[...maa]], [[... vald]] (1922 a.) või ka  [[... kihelkond]], [[... mõis]] (kuni 1917).
+
'''Veskipidajate ühendusest Eesti Vabariigis'''. Veskitööstusel oli sõjaeelse Eesti Vabariigi rahvamajanduses küllalt suurt osatähtsus. Sellel tegevusalal ajapikku üles kerkinud mitmeid lahendust nõudvaid küsimusi arvesse võttes asutati 1936. aasta 28. novembril Üleriigiline Veskipidajate ja Möldrite Ühing. Hiljem mugandus nimi Veskipidajate Ühinguks. See organisatsioon võttis enda peale veskitööstuse igakülgse esindamise ja veskipidajate huvide kaitsmise. Ühingu liikmeid oli 1938. aastal 332, tegutsesid komisjonid, sektsioonid, osakonnad maakondades, vahekohus ja revisjonikomisjon. Ühing korraldas ajakirja „Eesti Veskiˮ väljaandmist (4 numbrit aastas) ning iga-aastaseid üleriigilisi veskipidajate päevi (millest võttis osa üle saja inimese), seisis hea veskimajanduse päevaküsimuste ning veskipidajate majanduslike huvide alal üles kerkinud küsimuste lahendamise eest.  
 +
Ühingu algatusel asuti juba 1937. aasta II poolel jahuveskite seisukorra uurimisele. Nimelt oli vabariigis tunda andnud veskite liiga suur arv ja võimsus tegeliku vajadusega võrreldes. Jahuveskite võrk oli juba niivõrd tihe, et vaevalt üle 5...10 km raadiusega piirkonda leidus, kus veskeid polnud.  
  
[[Vesikond]]lik paiknemine: [[...jõgi]] kood: vee1012700 , umbes selle  [[keskjooksul]] . Jõe [[eesvool]]: [[...jõgi]] =>> [[...jõgi]] =>> [[... jõgi]] =>> [[... Peipsi järv]]
+
Ühingu poolt algatatud küsimuse lahendusena pandi 1. juulist 1939 maksma uute jahuveskite asutamise keeld esialgu üheks aastaks. Samal ajal moodustati erikomisjon veskite seisukorra selgitamiseks. Komisjon uuris aasta jooksul jahutööstuse olukorda ja selgitas välja, et Eestis oli 1223 veskit, nendest 5 suurtööstuslikku, 20 kesktööstuslikku ja 1198 väiketööstuslikku ettevõtet. Maakonniti oli kõige rohkem jahutööstusi Tartumaal (228), Virumaal (156) ja Võrumaal (143). Harjumaal oli siis 95 jahutööstust. Võimsuse poolest saanuks veskid aastas jahvatada umbes 74 000 tonni nisu püüliks ja 755 000 tonni teisi teravilju lihtjahuks, tegelik jahvatuse kogus oleks vaid 43 000 tonni nisu ja 398 000 tonni teisi teravilju aastas. Seega oli tegelik jahvatuse kogus veskites umbes 50% nende võimsusest ehk teiste sõnadega – jahutööstusi on ligi kaks korda rohkem, kui neid tegelikult vaja oleks olnud.
  
[https://maps.google.com/maps?q=..._veski@57.688718,26.890266 Asukoht Google kaardil N:57.688718 E:26.890266]
+
Komisjoni töö alusel ja majandusministri ettepanekul otsustas vabariigi valitsus keelata uute jahuveskite asutamise neljaks aastaks – kuni 1. juulini 1943. Jäeti ka erand – kui mingil
 +
põhjusel peaks mingis piirkonnas tekkima vajadus uute võimsuste järele, siis võiks valitsuse otsusel asutada veel 35 väiketööstuslikku jahuveskitAsutamiskeeld käis tasu eest vilja jahvatavate veskite kohta, samal ajal kui oma majapidamise jaoks töötavate veskite (taluveskite) asutamine jäi endiselt vabaks.  
  
[http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&bbox=672232.13006317,6397691.9787616,672533.88787567,6397876.0607928&punkt=672351.27068817,6397785.7287616 Asukoht Maaamet kaardil  X:6397778  Y:672350 ]
+
Enne sõda ei nõutud möldritelt kutsetunnistust. Siiski peeti vajalikuks juba töötavate möldrite kutseoskuste parandamist ja sellepärast alustas ühing möldrite kutsehariduslike kursuste korraldamist. Nendest sai osa võtta vähemalt 18-aastane, kutsealale sobiva hea tervisega, kaheaastase kutsepraktikaga ja 6-klassilise algkooli eelharidusega isik. 1939. aastal oli kursuse ajaks määratud neli nädalat, kokku 188 tunni ulatuses. Haridusministeerium kooskõlastas kursuste kava ja kursus viidi edukalt läbi, sellest võttis osa 58 inimest. Loengud toimusid Tartus, praktilised ained veskitehnikas viidi läbi Tartu veskites, vilja ja jahuga seotud õppused Jõgeva Sordikasvanduses. Kursustest osavõtnutele anti vastavad tunnistused. Lõpetanute nimekiri ja ühisfoto avaldati ajakirjas „Eesti Veskiˮ.  
  
 +
Ühingu aastakoosolekul 3. märtsil 1940 tehti kokkuvõtteid kolmeaastasest tegevusest ja märgiti, et vaatamata lühikesele tegevusajale on saavutatud uute veskite asutamise keeld, mis konkurentsi vähenemisega annab olemasolevate, tegutsevate veskite pidajatele võimaluse asuda oma veski ajakohasemaks muutmisele ja töötingimuste parandamisele. Ühingu liikmeid oli sel ajal 362, viimase tegevusaasta jooksul liitunuid oli 43. Nagu eelmistel aastatelgi koostati põhjalik tegevuskava juba traditsiooniliseks saanud ja uute küsimustega tegelemiseks, muuhulgas peeti vajalikuks nii kutseoskuste parandamist kui ka erialalise ajakirja väljaandmise jätkamist. Selle aktiivse tegevuse katkestas riigikorra vahetus.
 +
Ka ajakirja „Eesti Veskiˮ 1940. aasta nr 1 jäi viimaseks. Kokku ilmus üheksa numbrit ajakirja, mida tellis ja uuris põhjalikult iga endast lugu pidav veskipidaja. Aastane tellimishind oli 2 krooni, üksiknumber maksis 60 senti, numbri maht 20–30 lehekülge suuruses A4. Ajakirja sisu oli mitmekülgne. Olgu siin nimetatud mõned teemad, millest ajakirjas juttu tehti: veskipidajate organiseerumise tähtsusest; kahjutulede puhkemisest veskis; seadusandlus ja maksundus; ühingu tegevusest; jahvatusvilja eelpuhastusest ja puhastusest; jahu ja tema toiteväärtus; veskite transportseadeldistest; kombain on masin, mis vilja niidab ja peksab korraga; veski tasuvuse ja tööhinna kalkulatsioon jpm.
  
== Ajalugu ==
+
Käsitlemist leidsid ka jahvatatava vilja kvaliteet ja töötlemisel saadud jahu hindamine ning kontroll, veskitööstuse arvepidamine ja üksikküsimused, nagu töölise palgaraamatu pidamine ja naturaalpalga arvestamine haiguskindlustusmaksu tasumisel. Naturaalpalga ümberarvestamiseks rahapalgale oli kindlustusamet kinnitanud rahalised väärtused. Näiteks meeste säärsaapad olid hinnatud 19 krooni, pastlad 1,89 kr, üks liiter piima 11 senti, päevane valmistoit 90 senti jm.
  
Ehitatud [[19999]]. a.
+
Mitmes numbris lahati vesiveskite töö küsimusi, eriti vahekordi nende maaomanikega, kelle maadest jooksis läbi jõgi, mis toitis vesiveskit. Veskipidajate seisukohalt oli kõige olulisemaks küsimuseks veskipaisude probleem, mis oli peamiseks pinevuse põhjustajaks veskipidajate ja maaomanike vahel. Viimased nõudsid veepinna alandamist või veepaisude allalaskmist, et asuda maa kuivendamisele ja kultiveerimisele. Oli olnud palju kohtuskäimisi ja ajakirjanduse abiga oli veskipidajaid kujutatud lausa põllumajanduse kahjuritena. Lahkhelide põhjuseks oli kujunenud ka Balti Eraseaduse paragrahv, kus nõuti veskipaisu lahtihoidmist neli nädalat enne ja neli nädalat pärast jaanipäeva, kus see vajalik oli – selle mõiste ebamäärasuse tõttu pidid veskitööstused ohverdama sageli oma maksimaalsed tulud põllumajanduse minimaalkahjude ärahoidmiseks.  
 
 
'''Riigi veski põletati maha. Öine tulekahju Taageperas.''' Tõrvast, 6. sept. ''(Postimees 06.09.1934)''
 
== Pärimus ==
 
 
 
Omanik aastal 1938 oli [[Eesnimi Perenimi]]. Veskit kutsuti ka [[Paralleelnimega]].
 
 
 
Veskis oli [[turbiin]] võimsusega NN[[hobujõud]]u, mis oli omaniku ehitatud. Tehti [[püül]]i, [[lihtjahu]], [[tang]]u.
 
 
 
[[Hüdroelektrit]] tehti viimati umbes aastal 192000.  
 
 
 
Samas külas on ka [[... saeveski]]
 
 
 
 
 
== Tehniline teave ==
 
 
 
[[Muinsuskaitseline ehitis]]: ei ; registri kood:
 
 
   
 
   
[[Veskihoone]] tänapäevane seisund:
+
Ei jäetud kõrvale ka sae- ja villaveskeid ning taluveskeid puudutavaid küsimusi. Avaldati huvitavaid tegevusalasse puutuvaid kirjutisi, nagu Eesti veskimajanduse ajaloost (insener Edgar Lageda), Rahva usukombed vilja hoidmisel ja jahvatamisel (R. Viidalepp Eesti Rahvaluule Arhiivist); Kuningas ja mölder; Rahvalaule käsikivist ja veskist. Palju oli reklaami veskiseadmeid pakkuvatelt firmadelt, nagu P. Jänese veskimasinate tööstus Tartus, Karl Veskuse veskitööstus „Marsˮ Tallinnas, Jaan Ratniku põllutööriistade ja masinavabrik Tartus jt. Veskite tähtsaimate seadmete veskikivide valamise materjale tulekivi, kvartsi, magnesiiti jm pakkus veskipidajatele Tallinna Eesti Majandusühisus asukohaga Estonia pst 21; püülisiidi, püülijahu kotte, viljakotte ja viljakotiriiet, purje- ja presentriideid firma M. Jänes asukohaga Tartu Kaubahoovis; veeturbiine AS Tartu Metallivabrik G. ja H. Lellep.
 
 
[[Veskipais]]: [[pais]]u kõrgus 3,5 m ; [[lailäviülevool]]: Paisu seisund: HEA
 
 
 
Kalatrepp: pole ehitatud
 
 
 
Veski [[paisjärv]]e nimi on [[veskijärv]]: paisjärve kood: vee2100410
 
 
 
[[... veski sild]]: betoonist, heas seisus, eravalduses.
 
 
 
[[Veskitee]]: kinnistu koosseisus, eravaldus.
 
 
 
Veski kinnistu eraldiseisev; Veski on elam-kinnistu osa. Veski kinnistu number: ...
 
 
 
== Hoone info ==
 
 
 
Veskihoone on hävinenud, varemed on looduses lihtsalt leitavad. Varemetes on osaliselt säilinud vundament, turbiinikanal, osaliselt nähtav välisseinte perimeeter.
 
 
 
Paisjärvealale on ehitatud 2008. a. suvel maanteetruup. Algne maantee-trass veski eest paremkaldal pole kasutuses. Vasakkaldal pole ajalooline teetrass säilinud.
 
 
 
==Ehitise info==
 
Vesiveski on krohvitud väiksem maakivihoone, mis pikendatud tellisosaga.
 
 
 
==Hüdroelektrienergia tootmine==
 
 
 
== Mõis ==
 
Võiks olla üldjuhul vaid hüperlingina vastavalt [[...mõis]]
 
 
 
== Fotod ==
 
 
 
== Fotod ja kaardid ==
 
 
 
==WikiGalerii==
 
 
 
<gallery mode=packed heights=100px>
 
File:Joaveski_hoone.jpeg|Joaveski
 
File:Joaveski_karestik.jpeg|Joaveski
 
File:Joaveski_korsten.jpeg|Joaveski
 
File:Joaveski_veskikivid.jpeg|Joaveski
 
</gallery>
 
 
 
 
 
 
 
<gallery>
 
3Mellin_1797.PNG|Joa ja Koila veskid 1796. a Mellini atlasel  EAA.2041.1.186
 
19sajkanal.jpg| Kanal 19.saj keskpaiga eskiis-plaanil EAA. 854. 4. 779
 
1898verstakaart.jpg|Joa veski tingmärk ja kanal  1898. a. verstakaardil EAA.845.4.27a.23
 
Verstanesaksak.jpg|Kanal ja veski 20.saj algul saksakeelsel verstakaardil ERA.T-6.3.254
 
Jagovall 1936.PNG| Joa veski hooned ja kanal 1936. a. katastrikaardil. ERA.T-3.1.39 leht1
 
Joa_veski_17_saj.jpg|Joa veski Jägala koolmekoha juures. 17. sajandi II pool. EAA.1.2.C-III-3 leht1
 
</gallery>
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
== Muu info ja välislingid ==
 
 
 
==Lisanduv huviväärtus=
 
Alaveski loomapark.
 
 
 
== Lisalugemist ==
 
 
 
http://weskiwiki.veskivaramu.ee/index.php?title=Joa_veski
 
 
 
[https://drive.google.com/open?id=17rZtzu1UrUXwQ7pbqP6nNlNOy-k&usp=sharing [[Pärlijõe veskite kaart]] GoogleMaps rakenduses]
 
 
 
[http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=6;-754447606;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=-584199136 Saarlase seitse allikat]
 
 
 
[http://epl.delfi.ee/news/eesti/kakssada-aastat-vana-veski-toodab-elektrit?id=50866889 200 a vana veski toodab elektrit]
 
 
 
[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vorumaateataja20090711.1.6 Veski uus hingamine]
 
 
 
[https://issuu.com/martinmark/docs/saarlase-ajalugu Saarlase küla ajalugu]
 
 
 
[https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rlij%C3%B5gi Pärlijõgi vikipeedias ]
 
 
 
 
 
 
 
[https://www.google.ee/maps/uv?hl=en&pb=!1s0x46ea57fbcfc2c7fb:0x740226335369f950!2m22!2m2!1i80!2i80!3m1!2i20!16m16!1b1!2m2!1m1!1e1!2m2!1m1!1e3!2m2!1m1!1e5!2m2!1m1!1e4!2m2!1m1!1e6!3m1!7e115!4shttps://lh5.googleusercontent.com/p/AF1QipOHIjYTasVqttbYc4UlLgfCm0VxCQV5JWkMIYEb%3Dw239-h160-k-no!5sSaarlas%C3%B5+k%C3%BClalistemaja+-+Google+Search&imagekey=!1e10!2sAF1QipOHIjYTasVqttbYc4UlLgfCm0VxCQV5JWkMIYEb&sa=X&ved=0ahUKEwiu-YvRgqPcAhVFiywKHTtgB2AQoioItwEwFA Google kollektsioon]
 
 
 
== Viited ==
 
 
 
== Sildid-Kategooriad ==
 
 
 
[[Category:Vesiveskid]] [[Category:Elektri tootmine]]  [[Category:Pärlijõe veskid]] [[Category:Vesioinas]]
 
 
 
 
 
==Nimed==
 
Veski asulajärgne tänapäevane nimekuju on [[Eiheveski]]. Paralleelnimed ja lisanimed on [[Saarlase veski]].Veski oli/on jõuallika tüübilt [[vesiveski]]
 
 
 
Sauniku <b>veski</b> koht<div><br>&nbsp;</div><div><a href="http://pk.rmk.ee/parandkultuur/AU/AU114.jpg" target="_blank">Fotod RMK andmebaasis</a></div><div><br>&nbsp;</div>
 
 
 
EW seadusandluse mõistes oli [[veskipidaja]] veskitööndusliku ärifirma registreeritud juht.
 
 
 
Kõnekeeles on [[veskipidaja]] isik, kelle tegevuseks on veski kõigekülgses toimimises hoidmine.  
 
 
 
[[Veskipidaja]] oli enamasti isikustatud, näiteks omanik, rentnik või äriühingu juht.
 
 
 
[http://www.veskivaramu.ee Viljandimaa veskid 1930. a. seisuga]
 
 
 
*[[ Lühiveski ]]
 
[[File:Sulbirahvas1937a.JPG|100px| Inimesed Sulbi veski uksel]]
 
[[File:Koos.jpg|350x350px| Sulbi enne ja nüüd]]
 
 
 
==Nimed==
 
 
 
Veski asulajärgne tänapäevane nimekuju on '''[[ Lühiveski ]]'''. Paralleelnimed ja lisanimed on '''[[ Jupiveski ]]'''.
 
 
 
Veski oli/on jõuallika tüübilt [[ auruveski ]] [[Category:Auruveskid ]] ja toodangu tüübilt [[ kamaveski ]] [[Category:Kamaveskid ]]
 
 
 
''saksa k.'' '''[[ Testen  Mühle]]'''
 
 
 
==Asukoht==
 
[https://maps.google.com/maps?q=..._veski@58.022158,26.068181 Asukoht Google kaardil N:58.022158 E:26.068181]
 
Veski oli/on [[jõuallika tüüp|jõuallika tüübilt]] [[vesiveski]] [[Category:Vesiveskid]] ja [[toodangu tüüp|toodangu tüübilt]] [[jahu- ja saeveski]] [[Category:Jahu- ja saeveskid]].
 
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&bbox=613153.88766755,6425344.7521835,613304.7665738,6425435.6945663&punkt=613245.78218985,6425406.2023799  Asukoht Maaameti kaardil X: 6425414  Y:613248 ]
 
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1182&HEIGHT=706&zlevel=9,682763.55419384,6425412.0613247 Asukoht Maaameti kaardil X: 6425414  Y:613248 ]
 
 
 
Veski asukoht, aadress: [[ Testimaa maakond  ]] [[Category:Testimaa maakonna veskid ]], [[ Tesa vald ]] [[Category:Tesa valla veskid ]], [[ Testja küla ]], [[ Veskioru talu ]].
 
 
 
Kinnistu nr 69702:001:0111 ;[[ elamumaa koosseisus ]]; [[Category:Iseseisev kinnistu ]] [[kasutustüüp]]: passiivne [[Category:Aktiivkasutuses kinnistu ]].
 
 
 
Kaugus Tallinnast : 45 km. Asumi kood: 3380049
 
 
 
Vanema haldusjaotuse järgi [[ Testumaa ]], [[ Puka vald]] (1922 a.) või ka  [[ Rõuge kihelkond ]] [[Category: Rõuge kihelkonna veskid ]], [[ Ruunamõisa mõis]] (kuni 1917).
 
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1182&HEIGHT=706&zlevel=9,682763.55419384,6425414.0613248 Asukoht Maaameti kaardil X: 6425414  Y:613248 ]
 
 
 
[https://maps.google.com/maps?q=..._veski@57.688718,26.890266 Asukoht Google kaardil N: 57.688718 E: 26.890266 ]
 
[https://maps.google.com/maps?q=Kaubi_veski@57.955679,25.913021 , Asukoht Google kaardil N: 57.955679  E: 25.913021 ]
 
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1182&HEIGHT=706&zlevel=9,6425414,613248 Asukoht Maaameti kaardil  X: 6425414  Y:613248]
 
 
 
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/... Asukoht Maaamet kaardil X: 6397778 Y: 672350 ]
 
 
 
Vesikondlik paiknemine: [[ Härjapea jõgi ]] [[Category:Rõuge jõe veskid ]], veekogu kood: 545678 , umbes selle  [[ alamjooksul ]]. Jõe [[suubla]] või [[eesvool]]: [[ Joa jõgi ]] =>> [[ Õhne ]]
 
 
 
==Tehniline teave==
 
 
 
[[Muinsuskaitseline ehitis]]: jah on  registri kood:  mka34567 [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=14659 << Link Muinsuskaitseameti andmebaasi>> ] [[Category:Muinsuskaitselised veskid ]]
 
 
 
[[Veskihoone]] üldine tänapäevane seisund: heas korras [[Category: Oletatav veski koht ]]
 
 
 
[[Veskipaisu]] üldine tänapäevane seisund: paisutus puudub [[Category: Säilinud veskipaisud ]], [[paisu]] kõrgus: 0.7 m [[Category: Kivivare jões ]], ülevoolu tüüp: [[ lailäviülevool ]], [[kalatrepp]]: valmis 2017 [[Category: Kalatrepp ]], [[Paisutus]]: olemas ; Veski [[paisjärv]]e nimi on Mõdriku järv , paisjärve kood: vee453245 [[Category: Veskijärved ]]; [[Veski sild]]:  puudub , materjal: teras  , [[veskitee]]: külasisene
 
 
 
==Hüdroelektrienergia tootmine==
 
 
 
alates 2011 [[Category:Väliseadmes ]]
 
 
 
==Ehitise info==
 
 
 
eluhoonena
 
 
 
== Ajalugu ==
 
 
 
vana veski
 
 
 
== Pärimus ==
 
 
 
pärimus
 
 
 
==Lisanduv huviväärtus==
 
 
 
mõis
 
 
 
== Fotod ==
 
 
 
link5
 
 
 
== Fotod ja kaardid ==
 
 
 
link4
 
 
 
==WikiGalerii==
 
 
 
link4
 
 
 
== Lisainfo ja välised lingid ==
 
 
 
link4
 
 
 
== Viited ==
 
 
 
 
 
 
 
--------------------------------------------
 
*[[Lühiveski]]
 
 
 
==Nimed==
 
 
 
Veski asulajärgne tänapäevane nimekuju on '''[[Lühiveski]]'''. Paralleelnimed ja lisanimed on '''[[Jupiveski]]'''.
 
 
 
Veski oli/on jõuallika tüübilt [[auruveski]] [[Category:Auruveskid]] ja toodangu tüübilt [[kamaveski]] [[Category:Kamaveskid]]
 
 
 
''saksa k.'' '''[[Testen Mühle]]'''
 
 
 
==Asukoht==
 
 
 
Veski asukoht, aadress: [[Testimaa maakond ]] [[Category:Testimaa maakonna veskid]], [[Tesa vald]] [[Category:Tesa valla veskid]], [[Testja küla]], [[Veskioru talu]].
 
 
 
Kinnistu nr69702:001:0111;[[elamumaa koosseisus]]; [[Category:Iseseisev kinnistu]] [[kasutustüüp]]:passiivne[[Category:Aktiivkasutuses kinnistu]].
 
 
 
Kaugus Tallinnast :45km. Asumi kood:3380049
 
 
 
Vanema haldusjaotuse järgi [[Testumaa]],  [[Pukavald]] (1922 a.) või ka  [[Rõuge kihelkond]] [[Category:Rõuge kihelkonna veskid]],  [[Ruunamõisamõis]] (kuni 1917).
 
 
 
[https://maps.google.com/maps?q=..._veski@57.688718,26.890266 Asukoht Google kaardil N:57.688718E:26.890266]
 
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/... Asukoht Maaamet kaardil X:6397778Y:672350]
 
 
 
Vesikondlik paiknemine: [[Härjapea jõgi]] [[Category:Rõuge jõe veskid]], veekogu kood:545678, umbes selle  [[alamjooksul]]. Jõe [[suubla]] või [[eesvool]]: [[Joa jõgi]] =>> [[Õhne]]
 
 
 
==Tehniline teave==
 
 
 
[[Muinsuskaitseline ehitis]]:jah on registri kood: mka34567[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=14659<< Link Muinsuskaitseameti andmebaasi>> ] [[Category:Muinsuskaitselised veskid]]
 
 
 
[[Veskihoone]] üldine tänapäevane seisund:heas korras[[Category:Oletatav veski koht]]
 
 
 
[[Veskipaisu]] üldine tänapäevane seisund:paisutus puudub[[Category:Säilinud veskipaisud]], [[paisu]] kõrgus:0.7 m[[Category:Kivivare jões]], ülevoolu tüüp: [[lailäviülevool]], [[kalatrepp]]:valmis 2017[[Category:Kalatrepp]], [[Paisutus]]:olemas; Veski [[paisjärv]]e nimi onMõdriku järv, paisjärve kood:vee453245[[Category:Veskijärved]]; [[Veski sild]]: puudub, materjal:teras , [[veskitee]]:külasisene
 
 
 
<span style="font-size:250%">'''[[Mõisatõlk]]'''
 
 
 
 
 
 
 
==Hüdroelektrienergia tootmine==
 
 
 
alates 2011[[Category:Väliseadmes]]
 
 
 
==Ehitise info==
 
 
 
eluhoonena
 
 
 
== Ajalugu ==
 
 
 
vana veski
 
  
== Pärimus ==
+
Suurte hollandi tüüpi tuuleveskite õitseaeg jäi Eestis ometi lühikeseks. 1930. aastatel lõpetasid paljud tuulest sõltuvad veskid töö, sest nad jäid konkurentsivõimelt alla auru- ja mootorveskitele. Väikestele pukktuulikutele omakorda sai saatuslikuks nõukogude aja sundkollektiviseerimine.
  
pärimus
+
Eesti Vabariigi taastamise järel majandusliku olukorra stabiliseerumisel on veskiomanikud jõudu kogunud veskite taastamiseks ja töölerakendamiseks kas põhitegevuseks või mõneks uudseks tegevuseks. Arvukalt on veskeid, milles asuvad toitlustus- või majutuskohad, puhkekompleksid, muuseumid, isegi elumajad. Viimastel aastatel on lisandunud töökorda tehtud tuulikuid Saaremaal, Hiiumaal ja mujal, nt Seidlas Järvamaal. Paljud kunagisest tuhatkonnast tuulikust on aga pöördumatult hävinud.
 +
Juba 19. sajandist on Eesti aladel vee- ja tuulejõudu kasutatud majanduses mehhaniseerimiseks ja elektri tootmiseks, rajatud hüdroelektrijaamu ja tuulikuid elektri tootmiseks. Viimastel aastatel on taastuvenergia tootmine hoogustunud ja tuuleparkide loomine laienenud eriti rannikualadel Lääne- ja Põhja-Eestis ning saartel. Ka väiketuulikuid kasutatakse kodumajapidamistes jälle järjest rohkem.
  
==Lisanduv huviväärtus==
+
Tänapäeval esindab veskipidajate huvisid 20. septembril 2003 asutatud [[MTÜ Eesti Veskivaramu]].
  
mõis
 
  
== Fotod ==
+
== '''Viljatöötlemise ajaloost, L. Aarma''' ==
 +
[[File:Raplamaa_veskid_-_lk15_pilt.jpg|thumb|300px|right| . . . . .Kuvatõmmis ajalehest, lk 15]]
 +
[[File:Raplamaa_veskid_-_lk_16_pilt.jpg|thumb|300px|right| . . .  .Kuvatõmmis ajalehest, lk 16]]
  
link5
+
[https://weskiwiki.ee/index.php?title=File:Raplamaa_veskid_-_lk15_pilt.jpg LK1]
  
== Fotod ja kaardid ==
+
[https://weskiwiki.ee/index.php?title=File:Raplamaa_veskid_-_lk_16_pilt.jpg lk 2]
  
link4
+
'''RAPLAMAA SÕNUMID, 7. märts 2018 Nr 3 (259) Väljaandja: OÜ Nädaline, Rapla 79511, Viljandi mnt 6, tel 489 2133, 5567 3260,
 +
Toimetaja Tõnis Tõnisson, e-post: tonis.tonisson@sonumid.ee.ee, KODULOOLANE, Viljatöötlemise ajaloost Raplamaal – veskid;  Liivi Aarma'''
  
==WikiGalerii==
+
Põllupidamise kõrval oli maal teiseks suuremaks tegevusharuks viljatöötlemine.
 +
Enne vee või tuule jõul töötavate veskite ilmumist jahvatati leivavilja [[käsikivi]]ga, mis jäi kasutusse ka veskite levides.
 +
Käsikivide konstruktsioon oli igal pool ühesugune - kaks üksteise peal asetsevat maakivist raiutud silindrikujulist kivi läbimõõduga 50-60 cm ning kõrgusega 12-15 cm,
 +
kusjuures pealmist kivi sai kõrgemale või madalamale lasta, reguleerides nii kivide vahet vastavalt sellele, kui peent või jämedat jahu sooviti.
 +
Ülemise kivi küljes oli käsipuu, millega kivi ringi aeti.
  
link4
+
13. sajand tõi kaasa mitmeid uusi tehnilisi lahendusi. Varasema tehnika olulisemaks saavutuseks tuleks pidada vee-ja tuulejõu kasutamise algust.
 +
Veejõudu rakendati mehhaaniliselt vesiratta abil ning nagu juba Euroopas, nii hakati siingi kasutama eelkõige seda veskites.
 +
Tehnilise mõtte hilisem areng viis vesiratta kaudu rakendatava vee jõu kasutamise üha uutele tootmisaladele – laudade saagimisele, vasehaamrite töötamisele, paberi valmistamisele, riide vanutamisele jm.
  
== Lisainfo ja välised lingid ==
+
Muinasaegsele leivavilja käsikiviga jahvatamise kõrvale tõid ristisõdijad esimese ettevõtmisena vallutuse järel lääniks antud maadele, enamasti jõgede ja ojade kaldaile, veskid.
 +
Veskid teenisid omanikele nende enda leivajahu vajaduste rahuldamise kõrval ka tulu.
  
link4
+
Esimest vesiveskit Eestis on kirjalikes allikates nimetatud Taani hindamisraamatus [[Koila veski]] Jõelähtme kihelkonnas. Mõnevõrra hiljem on leidnud kirjasõnas ära märkimist Raplamaal aastatel
 +
1278-1284 [[Kirivere vesiveski]] (tänapäeva [[Vardi küla vesiveski]]). Raplamaale jääva Kullamaa kihelkonna osas on esimesena mainitud 1516. aastal Loodna [[Sitakoti veski|Sittakot küla veskit]].
  
== Viited ==
+
Nii kujunes ordu aja lõpuks normiks, et igas maavalduses oli olemas jahu jahvatamiseks vähemalt üks veski.
 +
Põhja-Eestis ehitati suurem osa veskeid vesiveskitena, mis olid kindlamad ega sõltunud tuulest.
  
 +
Samas olid vesiveskite kõrval kasutuses ka tuuleveskid.
 +
Esimesed teated tuuleveskitest Liivimaa territooriumil pärinevad 14. sajandist.
 +
Paar sajandit hiljem kerkisid Eestis mõisate juurde suured hollandi tüüpi peast pööratavad tuuleveskid.
 +
Eesti traditsioonilistes paekasutuspiirkondades, teiste seas Harju- ja Raplamaal, levisid enamasti üleni kivist kehandiga tuuleveskid.
  
 +
Rootsi ajal soosisid mõisnikud talupoegade endi ehitatud veskeid, ka jagasid mõisad hoolduskulusid talupoegadega.
 +
Nii hoolitses Tohisoo mõisnik ise veskikivide vahetuse eest iga viie aasta tagant, ning ka raua- ja puuosade korrashoiu ja parandamise eest.
 +
Mölder teotses ainult veski puutööde kallal.
  
 +
Veskis oli tavaliselt töös üks paar veskikive. Kahe või enama kivipaariga veskeid oli Põhja-Eestis vähe, näiteks Tohisool ja Vaimõisas olid veskites rohkem kui üks paar veskikive,
 +
iga kivipaari jaoks pidi olema ehitatud omaette vesiratas.
  
 +
Mõisaveskite omamise vormid olid erinevad. Mõnedes kohtades renditi veskid välja möldritele aastate kaupa.
 +
Osaliselt oli rent rahas, enamasti aga viljas. Traditsiooniline tasumine toimus mativiljaga või nõuti üks nuumsiga aastas.
 +
Mõisad olid huvitatud puhta vilja saamisest veskitest, nii et jahu ei olnud segatud aganatega, nagu seda lasksid endale teha talupojad.
 +
1686. aasta sügisel oli Purila veski möldrilt tulnud mõisa mativili segatud rohkete aganatega ning seda peeti sobilikuks toiduks vaid mõisa karjustele Gutsherde ja mõisatöölistele.
  
 +
Venemaa seaduste järgi oli veskipidamise ainuõigus mõisnikel (kuni 1871).
  
*[[Lühiveski]]
+
18. sajandil oli igas mõisas enam-vähem üks või mitu jahuveskit. Harjumaal oli 18. sajandi lõpul mõisa kohta keskmiselt 1,3 veskit.  
+
1801.aasta Eestimaa kuberneri aruande kohaselt töötas Põhja-Eestis vähemalt 369 vesiveskit (neist 135 kiviehitist - Harjumaal 46, Läänemaal 34),
==Nimed==
+
117 hollandi tuulikut ja u 696 pukktuulikveskit, kusjuures viimased olid levinud peamiselt kubermangu läänepoolsetel aladel.
 
Veski asulajärgne tänapäevane nimekuju on '''[[Lühiveski]]'''. Paralleelnimed ja lisanimed on '''[[Jupiveski]]'''.
 
 
Veski oli/on jõuallika tüübilt [[auruveski]] [[Category:Auruveskid]] ja toodangu tüübilt [[kamaveski]] [[Category:Kamaveskid]]
 
 
   
 
   
''saksa k.'' '''[[Testen Mühle]]'''
+
Jahuveskite arvu kasv näitas samas teraviljakasvatuse laienemist.
+
Sellel ajal lisandusid mõnedele vesiveskitele jahutegemise kõrval ka saeveski funktsioonid.
==Asukoht==
+
Saeveskeid asutasid mõisnikud metsarikastes paikades jahuveskite juurde.  
+
18.-19. sajandi pöördel oli neid Eestimaal vähemalt 38, osa neist olid nimetatud lauavabrikuteks.  
Veski asukoht, aadress: [[Testimaa maakond ]] [[Category:Testimaa maakonna veskid]], [[Tesa vald]] [[Category:Tesa valla veskid]], [[Testja küla]], [[Veskioru talu]].
+
Saeveskid töötasid siis Kuusikul, Kärus, Kodilas ja Vahastus.  
+
Mellini atlases oli Vahakõnnu mõisa all Lihuveski vesiveski koos saeveskiga, 1810. aastast oli Vahakõnnus töötanud sae- ja kruubiveski.
Kinnistu nr69702:001:0111;[[elamumaa koosseisus]]; [[Category:Iseseisev kinnistu]] [[kasutustüüp]]:passiivne[[Category:Aktiivkasutuses kinnistu]].
 
 
Kaugus Tallinnast :45km. Asumi kood:3380049
 
 
Vanema haldusjaotuse järgi [[Testumaa]],  [[Pukavald]] (1922 a.) või ka [[Rõuge kihelkond]] [[Category:Rõuge kihelkonna veskid]],  [[Ruunamõisamõis]] (kuni 1917).
 
 
[https://maps.google.com/maps?q=..._veski@57.68871826.890266Asukoht Google kaardil N:57.688718E:26.890266]
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/... Asukoht Maaamet kaardil X:6397778Y:672350]
 
 
Vesikondlik paiknemine: [[Härjapea jõgi]] [[Category:Rõuge jõe veskid]], veekogu kood:545678, umbes selle  [[alamjooksul]]. Jõe [[suubla]] või [[eesvool]]: [[Joa jõgi]] =>> [[Õhne]]
 
 
==Tehniline teave==
 
 
[[Muinsuskaitseline ehitis]]:jah on registri kood: mka34567[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=14659<< Link Muinsuskaitseameti andmebaasi>> ] [[Category:Muinsuskaitselised veskid]]
 
 
[[Veskihoone]] üldine tänapäevane seisund:heas korras[[Category:Oletatav veski koht]]
 
 
[[Veskipaisu]] üldine tänapäevane seisund:paisutus puudub[[Category:Säilinud veskipaisud]], [[paisu]] kõrgus:0.7 m[[Category:Kivivare jões]], ülevoolu tüüp: [[lailäviülevool]], [[kalatrepp]]:valmis 2017[[Category:Kalatrepp]], [[Paisutus]]:olemas; Veski [[paisjärv]]e nimi onMõdriku järv, paisjärve kood:vee453245[[Category:Veskijärved]]; [[Veski sild]]: puudub, materjal:teras , [[veskitee]]:külasisene
 
 
==Hüdroelektrienergia tootmine==
 
 
alates 2011[[Category:Väliseadmes]]
 
 
==Ehitise info==
 
 
eluhoonena
 
 
== Ajalugu ==
 
 
vana veski
 
 
== Pärimus ==
 
 
pärimus
 
 
==Lisanduv huviväärtus==
 
 
mõis
 
 
== Fotod ==
 
 
link5
 
 
== Fotod ja kaardid ==
 
 
link4
 
 
==WikiGalerii==
 
 
link4
 
 
== Lisainfo ja välised lingid ==
 
 
link4
 
 
== Viited ==
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
-----------------------------
 
*[[ Lühiveski ]]
 
 
 
==Nimed==
 
 
 
Veski asulajärgne tänapäevane nimekuju on '''[[ Lühiveski ]]'''. Paralleelnimed ja lisanimed on '''[[ Jupiveski ]]'''.
 
 
 
Veski oli/on jõuallika tüübilt [[ auruveski ]] [[Category:Auruveskid ]] ja toodangu tüübilt [[ kamaveski ]] [[Category:Kamaveskid ]]
 
 
 
''saksa k.'' '''[[ Testen  Mühle]]'''
 
 
 
==Asukoht==
 
 
 
Veski asukoht, aadress: [[ Testimaa maakond  ]] [[Category:Testimaa maakonna veskid ]], [[ Tesa vald ]] [[Category:Tesa valla veskid ]], [[ Testja küla ]], [[ Veskioru talu ]].
 
 
 
Kinnistu nr 69702:001:0111 ;[[ elamumaa koosseisus ]]; [[Category:Iseseisev kinnistu ]] [[kasutustüüp]]: passiivne [[Category:Aktiivkasutuses kinnistu ]].
 
 
 
Kaugus Tallinnast : 45 km. Asumi kood: 3380049
 
 
 
Vanema haldusjaotuse järgi [[ Testumaa ]], [[ Puka vald]] (1922 a.) või ka  [[ Rõuge kihelkond ]] [[Category: Rõuge kihelkonna veskid ]], [[ Ruunamõisa mõis]] (kuni 1917).
 
 
 
Vesikondlik paiknemine: [[ Härjapea jõgi ]] [[Category:Härjapea jõe veskid]]
 
 
 
 
 
 
 
------------------------------
 
*[[ Lühiveski ]]
 
 
 
==Nimed==
 
 
 
Veski asulajärgne tänapäevane nimekuju on '''[[ Lühiveski ]]'''. Paralleelnimed ja lisanimed on '''[[ Jupiveski ]]'''.
 
 
 
Veski oli/on jõuallika tüübilt [[ auruveski ]] [[Category:Auruveskid ]] ja toodangu tüübilt [[ kamaveski ]] [[Category:Kamaveskid ]]
 
 
 
''saksa k.'' '''[[ Testen  Mühle]]'''
 
 
 
==Asukoht==
 
 
 
Veski asukoht, aadress: [[ Testimaa maakond  ]] [[Category:Testimaa maakonna veskid ]], [[ Tesa vald ]] [[Category:Tesa valla veskid ]], [[ Testja küla ]], [[ Veskioru talu ]], kinnistu nr 69702:001:0111 [[ eraldiseisev veskikinnistu ]]. [[Category:Iseseisev kinnistu ]], [[kinnistu kasutustüüp]]: passiivne [[Category:Aktiivkasutuses kinnistu ]]. Kaugus Tallinnast : 45 km. Asumi kood: 3380049
 
 
 
Vanema haldusjaotuse järgi [[ Testumaa ]],  [[ Puka vald]] (1922 a.) või ka  [[ Rõuge kihelkond ]] [[Category: Rõuge kihelkonna veskid ]], [[ Ruunamõisa mõis]] (kuni 1917).
 
 
 
Vesikondlik paiknemine: [[ Härjapea jõgi ]]
 
== Nimed ==
 
'''[[ Rotermani prooviveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[ mootorveski ]]  [[Category:Mootorveskid]]  ja toodangu tüübilt [[  jahuveski ]]  [[Category:Jahuveskid]] 
 
''saksa k.'' '''[[ Rotthermann  Mühle]]'''
 
 
 
== Asukoht == 
 
Veski asukoht, aadress:  [[ Harju maakond ]] [[Category:Tallinna veskid]]  ,  [[ Kose vald ]]
 
 
 
  
 +
Samal ajal lisandus Raplamaal teisigi veejõul töötavaid veskeid ja vabrikuid, värvikas näide nende kohta on Kuusiku.
 +
Siin töötasid alates 1770.aastate lõpust jahu- ja saeveski kõrval vaseveski Kupferhammer, tärklisepuudri vabrik, naelavabrik ja äädika pruulimiskoda Essigbrauerei.
 +
Kuusiku mõisas oli kaks kivist ehitatud suuremat jahuveskit. Neist üks oli varustatud ka kahe saeraamiga, millel töötati ainult varakevadel või sügisel suurvete ajal.
 +
1776. aastal alustas mõisnik Hastfer tärklise tootmisega. 1774. aastal oli mõisas kirjas kuus tellisepõletajat, seega valmistati vastavalt ehitiste tellise vajadusele telliseidki kohapeal.
 +
Mõisa oli koondatud hulk ehitusmeistreid. 1780. aastal alustas tööd valmisehitatud Kuusiku vaseveski Tallinna, Narva, Vastseliina ja Põltsamaa veskite kõrval.
  
 +
Vaseveski asutamine oli ennekõike seotud viina valmistamisega, kus võeti üha suuremal määral kasutusele vaskkatlaid ja tõrsi ning destilleerimiskateldele paigaldati vaskkiivreid.
 +
Siinsed tootmisseadmed olid valmistatud kohapeal. 1802. aastast hakati Kuusikul valmistama ka naelu.
  
''Uue artikli koostamise alustamine'': https://weskiwiki.ee/index.php?title=SIIA_KIRJUTA_UUE_ARTIKLI_NIMI&action=edit
+
Raplamaa veskite aastasadade kestel töös olemist uurides tuleb tõdeda, et kahjuks ei leidu ajaloo allikates kõikide veskite asutamise ja töötamisekohta andmeid.
 +
Seega ei pruugi siin esitatud ja autori kogutud allikate andmed alati tähistada ühes või teises paigas veskite asutamist ja tegevuse algust.
 +
Tegemist on ikkagi varajaste sajandite kohta õnnelike juhustega, et nende kirjalik äramärkimine on aset leidnud.
 +
Seetõttu ei saa me täielikku pilti varasemate sajandite veskite olemasolust ja arvukusest. Samas näitavad kogutud andmed üldisemalt veskite levikut nende esimestest asutamistest alates.
 +
Kompaktsema ja ülevaatlikuma pildi annab 18. sajandi veskitööndusest eelkõige Ludwig Mellini koostatud Liivimaa atlas.
 +
Atlast anti välja aastatel 1792-1799, kuid andmed atlase koostamise kohta olid kogutud juba 1780. aastatel.  
  
'''Märkus,tähelepanek:''' 30.01 - [[SISUPUU]]s olevates menüüdes peaks eelkõige kajastuma [[Artiklite sarjd]]. Sisuseletused koondada [[MÕISTED]] alla .
+
Aastal 1873 registreeriti Eestimaa kubermangus 276 vesiveskit (1867 oli see arv 261) ja 613 tuulikut, arvestamata pukktuulikuid.
 +
Eri dokumentides ja raamatutes on toodud veskite arv erinev, sest paljudel juhtudel kasutati üht ja sama vesiveskit nii jahu- kui ka saeveskina; arvele võeti sageli aga kaks veskit.
 +
Nii kirjutas baltisaksa põllumajandusteadlane Carl Ferdinand Hueck 1845. aastal, et Eestimaa 578 mõisas on vähemalt üks vesiveski, mõnes rohkem.  
 +
Tema arvates oli siis Eestimaa mõisates 700 vesiveskit.
  
'''Vihje:'''
+
Aastal 1919 oli Eestis 2393 jahuveskit, millest 628 töötas vee jõul, ülejäänud tuule või aurujõul.  
20.02.2018  #REDIRECT [ [ kuhu ] ] abil suunata VESKID -> Veskite loendisse.
 
----------------------------------------------------------------------------------------------------------
 
-----------------------------------------------------------------------------------------------------------
 
-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
 
 
 
*[[ Prooviveski ]] (Rotermanni)
 
 
 
== Nimed ==
 
'''[[ NNN prooviveski ]]'''. Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''.
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[ kkk veski ]] ja toodangu tüübilt [[ jahuveski ]].
 
<ref>  Eesti kohanimeraamat, Tallinn, 2016  </ref>.
 
 
 
''Saksa k.'' '''[[NNNes  Mühle]]''' .
 
[[Category:Jahuveskid]] [[Category:Vanaveskid]] [[Category:Vesiveskid]]  [[Category:Hüdroelektrijaamad]] [[Category:Mootorveskid]]
 
 
 
== Asukoht == 
 
Veski asukoht, aadress:  [[ H maakond ]] , [[ K vald ]] ,  [[ L küla ]] ,  [[ V talu ]] , kinnistu nr 12345:000:1111 ( eraldiseisev, elamumaa osa  ).  Asumi kood: 9876543.
 
 
 
Vanema haldusjaotuse järgi  [[ Eestimaa ]] ,  [[ P vald ]]  (1922 a. järgi) või ka [[ R kihelkond ]] , [[ V mõis ]] (kuni 1917. a). 
 
Vesikondlik paiknemine:  [[ Härjapea jõgi ]] kood: 545678 , umbes selle  [[ keskjooksul ]] . Jõe [[eesvool]]:  [[Pärlijõgi]] =>> [[Mustjõgi]]
 
[https://maps.google.com/maps?q=NIMI_veski@57.688718,26.890266 Asukoht Google kaardil N: 57.688718  E: 26.890266 ]
 
[http://xgis.maaamet.ee/maps/... Asukoht Maaamet kaardil X:  Y:  ]
 
[[Category:Harjumaa veskid]]  [[Category:X valla veskid]] [[Category:Eraldiseisev kinnistu]] [[Category:R kihelkonna veskid]] [[Category:H jõe veskid]]
 
 
 
== Veski üldine seisund ==
 
[[Veskihoone säilinud]], [[pais]] hävinud, [[veskijärv]] [[veski paisjärv]] paisutatud uues asukohas.
 
[[Category:Säilinud veskid]]  [[Category:Säilinud veskihooned]] [[Category:Hävinud veskid]] [[Category:Endine veskikoht]]
 
 
 
 
 
== Tehniline teave ==
 
[[Muinsuskaitseline ehitis]]: jah/ei; registri kood:
 
[[Category:Munsukaitselised veskid]]
 
 
 
[[Veskipaisu]] üldine tänapäevane seisund: 
 
[[Category:Säilinud veskipaisud]]
 
 
 
[[pais]]u kõrgus: 
 
 
 
[[Paisutus]] -
 
 
 
Ülevoolu tüüp [[lailäviülevool]]
 
 
 
[[Kalatrepp]]:  [[Category:Kalatrepiga veskid]]
 
 
 
Veski [[paisjärv]]e nimi on  , paisjärve kood: 
 
 
 
[[Veski sild]]:   
 
 
 
[[Veskitee]]:
 
 
 
== Tehniline teave ==
 
:Üldandmed
 
::Veskihoone üldine tänapäevane seisund: '''varemed''', kivimüürid stabiilsed.
 
::Hoone materjal: paekivi
 
::Veskipaisu üldine tänapäevane seisund: likvideeritud
 
::Paisu kõrgus:  arvatavalt ~ 3-6 m
 
::Ülevoolu tüüp: lailäviülevool
 
::Paisutus: puudub
 
::Veski paisjärve: pole säilinud
 
::Veski sild: pole olnud
 
:Piirangud
 
::Muinsuskaite objrkt
 
 
 
==Ehitiste info==
 
 
 
== Ajalugu ==
 
 
 
== Pärimus == 
 
 
 
==Hüdroelektrienergia tootmine==
 
 
 
==Lisanduv huviväärtus== 
 
 
 
== Fotod ==
 
 
== Fotod ja kaardid == 
 
 
 
==WikiGalerii== 
 
 
 
== Lisainfo ja lingid ==
 
*[[ Prooviveski ]]
 
 
== Nimed ==
 
'''[[ Rotermani prooviveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[ mootorveski
 
*[[ Prooviveski ]]
 
 
== Nimed ==
 
'''[[ Rotermani prooviveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[ mootorveski ]] 
 
  
 +
Aastal 1920 oli siin 258 saeveskit, millest umbes 30% töötas vee jõul.
 
   
 
   
*[[ Eiheveski ]]
+
Aastal 1938 läbi viidud loenduse järgi oli Eestis 1212 veskit ja koos pukktuulikutega oli veskeid umbes 2300.
 
 
== Nimed ==
 
'''[[ Eiheveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Saarlase veski ]]'''  Veski oli jõuallika tüübilt [[ vesiveski ]] [[Category:Vesiveskid]]  ja toodangu tüübilt  [[jahuveski]]
 
 
 
 
 
*[[ Prooviveski ]]
 
 
 
== Nimed ==
 
'''[[ Rotermani prooviveski ]]''' . Paralleelnimed '''[[ Testiveski ]]'''
 
Veski oli jõuallika tüübilt [[ mootorveski ]]  [[Category:Mootorveskid]]  ja toodangu tüübilt [[  jahuveski ]]  [[Category:Jahuveskid]] 
 
''saksa k.'' '''[[ Rotthermann  Mühle]]'''
 
 
 
== Asukoht == 
 
Veski asukoht, aadress:  [[ Harju maakond ]] [[Category:Tallinna veskid]]  ,  [[ Kose vald ]]
 
 
 
== Viited ==
 
 
 
-------------------------------------------------------------------------------------------
 
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------
 
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
 
 
 
 
 
 
 
<span style="font-size:150%">AEG, TOIT ja ENERGIA
 
 
 
<div class="row">       
 
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]'''i - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades. </div>
 
  <div class="small-2 columns">'''40000 eKr'''</div>
 
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].</div>
 
</div>
 
 
 
<div class="row">   
 
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja '''[[jahvekivi]]'''.</div>
 
  <div class="small-2 columns">'''30000 eKr'''</div>
 
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].</div>
 
</div>
 
 
 
<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
 
<li>[[File:0033 weichseli jäätumine.jpg|80px|Jääaeg 1]]</li>
 
<li>[[File:0031 kaart jääajast.jpg|100px|Jääaeg 2]]</li>
 
<li>[[File:Saarlasekoht.JPG|100px|Veski jääga]]</li>
 
<li>[[File:0030 Jääaeg.jpg|100px|Jääaeg 2]]</li>
 
</ul>
 
 
 
<div class="row">       
 
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Euroopas  kulmineerub viimane [[jääaeg]]. Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast [[jääaeg]]a nimetatakse [[Wichseli jäätumine]].</div>
 
  <div class="small-2 columns">'''20000 eKr'''</div>
 
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud jääkilbi ja liustikega, mille paksus arvatakse olevat olnud kuni 1500 meetrit.</div>
 
</div>
 
 
 
<div class="row">       
 
  <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Lääne-Aasias hakkavad tekkima esimesed [[püsiasulad]].</div>
 
  <div class="small-2 columns">'''12 500 eKr'''</div>
 
  <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' hakkab territoorium vähehaaval vabanema [[mandrijää]]st.</div>
 
</div>
 
 
 
see siin on proov
 
 
 
see siin on proov
 
 
 
see siin on proov
 
 
 
see siin on proov
 
 
 
see siin on proov
 
 
 
<ul class="small-block-grid-2 large-block-grid-4">
 
<li>[[File:0033 weichseli jäätumine.jpg|100px|Jääaeg 1]]</li>
 
<li>[[File:0031 kaart jääajast.jpg|100px|Jääaeg 2]]</li>
 
<li>[[File:Saarlasekoht.JPG|100px|Veski jääga]]</li>
 
<li>[[File:0030 Jääaeg.jpg|100px|Jääaeg 2]]</li>
 
</ul>
 
 
 
 
 
 
 
{|
 
|long sentence is used to demonstrate text wrapping.
 
This additional sentence makes the text even longer.
 
This additional sentence makes the text even longer.
 
Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit,
 
sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua.
 
Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco
 
laboris nisi ut aliquip ex ea commodo consequat. Duis aute
 
irure dolor in reprehenderit in voluptate velit esse cillum
 
|
 
pariatur. Excepteur sint occaecat cupidatat non proident, sunt in culpa qui officia deserunt mollit anim id est laborum. Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip eThis long sentence is used to demonstrate text wrapping. This additional sentence makes the text even longer. This additional sentence makes the text even longer.
 
  
Kohalik, murdeline nimekuju on '''[[Zähnä veski]]''' või ka '''[[Tsähknä veski]]'''.
+
Jahuveskite seas olidki valdavad vesiveskid. 1940. aasta seisuga oli Eestis kokku 759 vesiveskit, iga jõe ääres leidus mõni neist kindlasti.
Väga harva esineb ka nime kirjapilt [[Tsahkna veski]].
 
  
  
'''40 000 eKr'''
+
Raplamaa Sõnumid 7. märts 2018
'''MAAILMAS''': Inimene hakkab kasutama [[kaevamiskepp]]i - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades.
+
Koduloolase väljaandmist toetavad
'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].
+
Eesti Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupp.
  
'''30 000 eKr'''
+
[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=raplamaasonumid20180307.2.13.1 Ajaleheartikli digikoopia DIGARis]
'''MAAILMAS''', Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja '''[[jahvekivi]]'''.
 
'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].
 

Redaktsioon: 19. aprill 2021, kell 16:08

KRONOLOOGIA ja AJALUGU


TOIDU ja ENERGIA tehnoloogiate areng

slaidivahetus u 7 sekundit
  • slide 1
  • slide 2
  • slide 3
  • slide 4
  • slide 5
  • slide 6
  • slide 7
  • slide 8
  • slide 9
  • slide 10
  • slide 11
  • slide 12
  • slide 13
  • slide 14
  • slide 15
  • slide 16
  • slide 17
  • slide 18
  • slide 19
  • slide 20
  • slide 21
  • slide 22
  • slide 23
  • slide 24
  • slide 25
  • slide 26
  • slide 27
  • slide 28
  • slide 29
  • slide 30
  • slide 31
  • slide 32
  • slide 33
  • slide 34
  • slide 35
  • slide 36
  • slide 37
  • slide 38
  • slide 39
  • slide 40
  • slide 41
  • slide 42
  • slide 43
  • slide 44
  • slide 45
  • slide 46
  • slide 47
  • slide 48
  • slide 49
  • slide 50
  • slide 51
  • slide 52
  • slide 53
  • slide 54
  • slide 55
  • slide 56
  • slide 57
  • slide 58
  • slide 59
  • slide 60
  • slide 61
  • slide 62
  • slide 63
  • slide 64
  • slide 65
  • slide 66
  • slide 67
  • slide 68
  • slide 69
  • slide 70
  • slide 71
  • slide 72
  • slide 73
  • slide 74
  • slide 75
  • slide 76
  • slide 77
  • slide 78
  • slide 79
  • slide 80
  • slide 81
  • slide 82



Veskitehnoloogia arengu põhidaatumid

tekstina

MAAILMAS: Inimene hakkab kasutama kaevamiskeppi - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades.
40 000 eKr
EESTIS on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on jääaeg.
MAAILMAS, Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja jahvekivi.
30 000 eKr
EESTIS on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on jääaeg.
MAAILMAS, Euroopas kulmineerub viimane jääaeg. Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast jääaega nimetatakse ka Wichseli jäätumine.
20 000 eKr
EESTIS on kogu territoorium kaetud jääkilbi ja liustikega, mille paksus arvatakse olevat olnud kuni 1500 meetrit.
MAAILMAS: Euroopa kiviaja inimesed hakkavad kasutama juhuslikke kive metsikute viljade peenestamiseks.
16 000 eKr
EESTIS on kogu territoorium kaetud mandrijääga.
MAAILMAS, Lääne-Aasias hakkavad tekkima esimesed püsiasulad.
12 500 eKr
EESTIS hakkab territoorium vähehaaval vabanema mandrijääst.
MAAILMAS, Aasia vahemerepoolses osas hakatakse taimede peenendamiseks kasutama uhmrit ja uhmrinuia.
12 000 eKr
EESTIS: massiivsete liustike sulamiseveest on moodustunud suuremat osa Eestist kattev Balti jääpaisjärv.
MAAILMAS, tänapäevase Süüria aladelt hakkab levima kultuuristatud rukis.
11 000 eKr
EESTIS: Balti jääpaisjärv tühjeneb, veetase langeb 25-30 meetrit, suured alad muutuvad maismaaks.
MAAILMAS tekib ja levib paikne maaviljelus. See täiendas ja kindlustas oluliselt inimeste toidulauda.
10 000 eKr
EESTIS, Läänemaa ja saared on endiselt vee all. Praeguse Läänemere kohale on tekkinud nn Antsülusjärv.
MAAILMAS, Jordaania aladel hakkab levima kultuuristatud oder.
9 000 eKr
EESTIS on kliima boreaalne, soe ja kuiv. Eesti alad kattuvad taimestiku ja metsaga, peamiselt männimetsad ja sarapikud.
MAAILMAS, Türgis kultuuristatakse ja hakatakse kasvatama nisu.
8 600 eKr
EESTIS on kiviaeg. Pärnu jõe kaldal Pullis peatub hooajaliselt rühm küttijaid ja kalastajaid. Nende kasutuses on kivist ja luust tööriistad.
MAAILMAS, Hiinas algab esmane kultuuristatud riisi levik. Andides, Titicaca järve ümbruses kultuuristatakse kartul.
6 000 eKr
EESTIS, umbes 5500 a eKr - Eesti aladel elavad hõimud hakkavad valmistama keraamikat - põletatud savinõusid.
MAAILMAS leiutati ja võeti kasutusele ratas. Mesopotaamias võetakse mulla harimiseks appi konksader.
4 500 eKr
EESTIS elatuvad inimesed vaid küttimisest, kalapüügist ja korilusest.
MAAILMAS, Sumeris ja Egiptuses alustatakse niisutuskanalite rajamist.
4 000 eKr
EESTIS on kiviaeg. Tekivad esmased ürg-asula-paigad.
MAAILMAS, Niiluse jõe laevadel kasutatakse purje. See on esmakordne looduslike jõudude kasutamine inimeste poolt.
3 500 eKr
EESTIS on kiviaeg.
MAAILMAS, Egiptuses toimub koodi kasutuselevõtt viljaterade eraldamiseks.
3 000 eKr
EESTIS on kiviaeg.
MAAILMAS araabiamaades levib vinnak-kaev ehk kooguga kaev, saduff. Egiptuses hakatakse tegelema veinikääritamisega.
3 000 eKr
EESTIS on kiviaeg.
MAAILMAS hakkab levima laialdasemalt raudesemete tegemine sepistamise (tagumise) teel. Separaud on oluline tehnoloogiline edusamm.
3 000 eKr
EESTIS hakatakse asulaid rajama viljelusmajanduseks sobilikesse piirkondadesse, hakkab kujunema üksiktaluline püsivam asustusviis.
MAAILMAS: esimese paisu ehitamine Egiptuses Jarawi orus voolavale jõele.
2 800 eKr
EESTIS kergemate muldadega pinnastel hakkab tekkima rohkearvuliselt maaharimisega tegelevaid kogukondi.
MAAILMAS võetakse kasutusse viljaterade jahvatamiseks auguga käsikivid.
2 000 eKr
EESTIS
MAAILMAS, Egiptuses on kasutusel jahusõelad jahvatatud vilja puhastamiseks ja sorteerimiseks.
2 000 eKr
EESTIS
MAAILMAS, Induse orus on kasutusele võetud inimjõul ringiaetavad käsiveskid.
1 500 eKr
EESTIS
MAAILMAS: Veski (veskikivide) kirjalik esmamainimine. Piibel, Moosese raamat, 11.5.
1 200 eKr
EESTIS
MAAILMAS: Vahemere idakaldal kasutatakse edasi-tagasi liikuvat koluga käsikivi.
1 000 eKr
EESTIS: Põhja-Eestis hakatakse rajama nn muinaspõlde - kitsaid kividega piiratud põllulappe.
MAAILMAS, Hiinas võetakse kasutusele hõlmader.
700 a eKr
EESTIS, Saaremaal, Asva kindlustatud asulas kasutatakse jahvekivisid.
MAAILMAS, Vahemeremaade idaosas levivad inimjõul ringiaetavad käsiveskid.
550 a eKr
EESTIS
MAAILMAS, araabiamaade niisutussüsteemides hakatakse kasutama kaheoslist veetõsteratast - saqiya`t - sõtkeratast.
500 a eKr
EESTIS
MAAILMAS: puidust hammas-ülekannete kasutuselevõtt araabiamaades ja veetõsterataste loomine. See on teine suur loodusjõudude kasutusvõimaluse tekkimine inimkonnale.
500 a eKr
EUROOPAS: kaheosalise, pöörleva kiviga käsikivi kasutuselevõtt ja levik Hispaanias ja Vahemeremaades.
MAAILMAS Roomas käivitatakse gööpelveskid loomade veojõuga. Kreekas purustatakse oliive kollerveskitega.
300 a eKr
EUROOPAS rajatakse esimesed akveduktid.
MAAILMAS, Aleksandrias võetakse kasutusele horisontaalse vesirattaga ümberaetavad veskikivid.
300 a eKr
EESTIS hakatakse rajama nn kelti põlde, mis võrreldes varasemate põldudega on korrapärasemad ja suuremad.
MAAILMAS Archimedes leiutab kruvimehhanismil põhineva veetõsteseadme, nn Archimedese kruvi.
250 a eKr
EESTIS
MAAILMAS Hiinas toimub tuule jõul töötavate veetõsteseadmete kasutuselevõtt. Ktesibios Aleksandriast leiutab ja ehitab pronksist kolb-pumba.
200 a eKr
EUROOPAS, Hispaanias, Albarregase jõele rajatakse paisjärv mahuga 10 miljonit kuupmeetrit vett.
MAAILMAS algab esmane vesiveskite kasutuselevõtmine.
200 a eKr
EESTIS
MAAILMAS: vesirattaga vesiveskite laialdasema leviku algus Kreekas.
100 a eKr
EESTIS
MAAILMAS Strabon kirjeldab töötavat vesiveskit nn Früügia veski.
50 a eKr
EESTIS
MAAILMAS: MEIE AJAARVAMISE ALGUS, KRISTUSE SÜND
0 AASTA
EESTIS: MEIE AJAARVAMISE ALGUS
MAAILMAS: Vitruvius kirjeldab teraviljaveskit, mis töötab vertikaalse vesiratta abil ja on kahekorruseline hoone
25 a pKr
EESTIS
MAAILMAS, Alpidest põhjas, Roomlaste sõjalaagris kasutatakse kaasaskantavaid käsikive sõduritele jahu jahvatamiseks.
50 a pKr
EESTIS õpitakse ise kohalikust soomaagist rauda sulatama.
MAAILMAS: tüüpilise kreeka-rooma vesiveski nn Virtuviuse veski laiema leviku algus Vahemeremaades.
100 a pKr
EESTIS: Rooma ajaloolane Tacitus nimetab 98.aastal oma teoses „Germania" esimest korda „aeste" (aostii) s.o tõenäoliselt eesti hõimusid.
MAAILMAS, Prantsusmaal Barbegalis ehitatakse üks esimesi vesiveskeid, kus kasutatakse pealtvoolu-vesiratast.
200 a pKr
EESTIS võetakse viljakoristusel kasutusele rauast sirp, mis aitab oluliselt edendada põllumajandust.
MAAILMAS Roomas ehitatakse Janiculuse künka jalamil esimene avalik vesiveski kodanikele jahvatamiseks.
398 a pKr
EESTIS Kesk- ja Lõuna-Eestis kasvab hoogsalt põllundusega tegelevate taluliste suurpered arv.
MAAILMAS, Rooma impeeriumis levivad laialdaselt vesiveskid. 488. a. asutatakse Roomas möldrite tsunft.
500 a pKr
EESTIS on alanud traditsioonilise küla ja külaühiskonna kujunemine.
MAAILMAS, Roomas kinnitatakse veskiseadmed Tiberi jõel ankrus olevale laevale. Hiljem levivad veskilaevad üle Euroopa.
500 a pKr
EESTIS
MAAILMAS: Püha Benedictus Nursiast, Monte Cassino kloostri abt, läänekristliku munkluse ja kloostrielu rajaja, teeb ettekirjutuse, et iga klooster peab omama vesiveskit. Kloostriveskite rajamise algus.
550 a pKr
EESTIS: kogu põhjapoolkera tabab 536. a. kliimakatastroof - tekkinud laialdane näljahäda levib ka Eesti aladele.
MAAILMAS, Iraani ja Afganistaani aladel hakatakse kasutama mittepööratava peaga, horisontaalsete tuulelabadega tuulikut. Alustatakse puri-tuuleveskitega teravilja jahvatamist.
640 a pKr
SKANDINAAVIAS: algab Norra-tüüpi lihtsustatud horisontaal-vesiratta kasutuselevõtt mägipiirkondade vesiveskites.
MAAILMAS, Iirimaal ehitavad mungad merelahte lüüsveski, mis töötab tõusu-mõõna tsüklite vaheldumisel muutuva veetaseme energia toel.
787 a pKr
EESTIS
MAAILMAS, Hispaanias algab horisontaalse tuulerattaga tuulikute kasutuselevõtmine, algab nende laiem levik Euroopas.
950 a pKr
EESTIS
MAAILMAS 1026. a. araablased leiutavad väntvõlli.
1 000 pKr
EESTIS 1030. a. Jaroslav Tark vallutab Tartu ja ehitab sinna Jurjevi linnuse.
MAAILMAS, Inglismaal loendatakse 5624 töötavat veskit.
1 086 pKr
EESTIS 1154. a. koostab araablasest geograaf al-Idrisi maailma kaardi ja kujutab ning kirjeldab ka Eesti ala (Astlanda).
MAAILMAS, Euroopas mehhaniseeritakse vesirataste kaasabil kalevi valmistamine. Tekivad villaveskid.
1 100 pKr
EESTIS levib üha laialdasemalt talirukki kasvatamine ja algab üleminek kolmeväljasüsteemile.
MAAILMAS, Prantsusmaal levivad tuulikud. Abt Vitalil lubatakse Savignoni rajada "molendina ad aquam et ventum".
1 105 pKr
EESTIS
MAAILMAS, Inglismaal levivad laialdasemalt tuuleveskid. Varaseim viide tuulikule Inglismaal on aastast 1143.
1 180 pKr
EESTIS Läänemere idaosa paganad -eestlased- vallutavad ja põletavad maha tollase Rootsi pealinna Sigtuna.
MAAILMAS, Normandias tekivad esmased pukktuulikud ja levivad Kesk-Euroopani.
1 200 pKr
EESTIS 1205. a. Riia lähedal Daugavgrivas ehitatakse klooster ja kloostriveski, üks esimesi Liivimaal.
MAAILMAS Tuuleveskid levivad Euroopas laiemalt.
1 208 pKr
EESTIS algab ristisõdijate vallutussõda, mida eestlaste poolt vaadatuna nimetatakse ka muistseks vabadusvõitluseks.
MAAILMAS
1 212 pKr
EESTIS: Läti Henrik kirjutab oma kroonikas: „Aga Kareda küla oli siis väga ilus, suur ja rahvarohke, nagu olid kõik külad Järvamaal ja kogu Eestis.
MAAILMAS, Madalmaades hakatakse tuuleveskeid kasutama vee ümberpumpamiseks. Tekivad polderveskid.
1 220 pKr
EESTIS: nn Taani hindamisraamatus nimetatakse Koila veskit Jägala jõe juures; see on esmakordne Eesti veski mainimine kirjalikes allikais.
MAAILMAS
1 227 pKr
EESTIS algab võõrvõimu aeg, muistse vabadusvõitluse lõpp.
MAAILMAS
1 229 pKr
EESTIS, Kärknas rajatakse klooster ja veski (Muuge veski).
MAAILMAS
1 238 pKr
EESTIS, Saare-Lääne piiskopkonnas sõlmitakse leping piiskopi ja vasallide vahel muuhulgas ka veskite haldamise kohta.
MAAILMAS
1 241 pKr
EESTIS, Tallinna piiskop Thorkill redigeerib meieni säilinud kujul Taani hindamisraamatu "suure Eestimaa nimistu".
MAAILMAS, Euroopas hakatakse ehitama veskeid puidu saagimisks - saeveskid.
1 254 pKr
EESTIS, Tallinna piiskopi lepe Dünamünde kloostriga Sagentake haldamise asjus (võimalik, et oli tegemist Kolga Sae veskiga).
MAAILMAS
1 270 pKr
EESTIS: ürikutes märgitakse Odward von Lodele kuulunud Kirrivere veskit (Vardi mõisa veski = Schwarzen = Kirrifer).
MAAILMAS
1 279 pKr
EESTISTallinna Ülemiste Kuningaveski esmamainimine kirjalikes allikais
MAAILMAS
1 286 pKr
EESTIS võltsitud ürikus märgitakse Harjumaal asunud veskeid - Russalu, Maardu, Perila.
MAAILMAS, Euroopas leiutatakse ja võetakse kasutusele rauast vikat.
1 300 pKr
EESTIS: mungad rändavad Põhja-Eestisse, kus rajavad kloostrile kuuluval maal Padise kloostri ja veski.
MAAILMAS
1 305 pKr
EESTIS sätestatakse lääniõiguses maahärra suhted vasallidega; vasallidel on käe- ja kaelaõigus, õigus karistada talupoegi ka surmanuhtlusega.
MAAILMAS
1 330 pKr
EESTIS esimene teade Liivimaal Riia linnas asunud tuuleveskist.
MAAILMAS, 1341. a. teated pukktuulikute levikust Hollandis.
1 345 pKr
EESTIS, Tallinnas rajatakse 4 km pikkune veekanal Ülemiste järvest kuni Tallinna Harju väravani, kuhu hiljem ehitatakse vesiveski.
MAAILMAS
1 379 pKr
EESTIS, Tallinnas ilmuvad esmased teated Laial tänaval asuvast hobuveskist.
MAAILMAS: 1400. a. on teateid vesiratta kasutamisest linaõli pressimiseks. Õliveskite kasutuselevõtt.
1 457 pKr
EESTIS seadustatakse pärisorjus: Peapiiskop Stodewescheri armukiri laiendab vasallide pärimisõigust kõigile Eesti- ja Liivimaale läänidele (sealhulgas ka veskitele).
MAAILMAS mehhaniseeritakse vesirataste kasutamisega metallide töötlemist - valtsveskid. Leonardo da Vinci koostab saeveski ja tuuliku tuuldepöörava mehhanismi joonised.
1 500 pKr
EESTIS
MAAILMAS, Itaalias hakatakse kasutama veskeid õlimanufaktuurides.
1 570 pKr
EESTIS
MAAILMAS, Prantsusmaal, Leidenis ehitab Flaamlane Andries esimese pööratava peaga tuuliku.
1 573 pKr
EESTIS
MAAILMAS: apteekides hakatakse vürtside jahvatamiseks kasutama valts-purustuse põhimõttel töötavaid seadmeid, millest hiljem kasvavad välja valtsveskid.
1 575 pKr
EESTIS
MAAILMAS, Prantsusmaal Ramellis kirjeldatakse viljakottide mehhaniseeritud tõstmise süsteemi (kotivinnak) kasutavat veskit.
1 588 pKr
EESTIS
MAAILMAS, Euroopas kasutab 40 tööstusharu vesiveskite kaudu saadavat energiat.
1 600 pKr
EESTIS algab saeveskite laiem levik.
MAAILMAS Inglise ja Prantsuse teadlased kirjeldavad esimesi radiaal-labadega turbiine.
1 600 pKr
EESTIS


Veskite arengu kronoloogia tabelina

Aeg
MAAILMAS: Inimene hakkab kasutama kaevamiskeppi - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades. 40000 eKr EESTIS on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on jääaeg.
MAAILMAS, Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja jahvekivi. 30000 eKr EESTIS on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on jääaeg.
MAAILMAS, Euroopas kulmineerub viimane jääaeg. Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast jääaega nimetatakse Wichseli jäätumine. 20000 eKr EESTIS on kogu territoorium kaetud jääkilbi ja liustikega, mille paksus arvatakse olevat olnud kuni 1500 meetrit.
MAAILMAS, Lääne-Aasias hakkavad tekkima esimesed püsiasulad. 12 500 eKr EESTIS hakkab territoorium vähehaaval vabanema mandrijääst.
MAAILMAS, Aasia vahemerepoolses osas hakatakse taimede peenendamiseks kasutama uhmrit ja uhmrinuia. 12 000 eKr EESTIS: Massiivsete liustike sulamiseveest on moodustunud suuremat osa Eestist kattev Balti jääpaisjärv. http://www-1.ut.ee/BGGM/eestigeol/
MAAILMAS Tänapäevase Süüria aladel hakatakse kasvatama ja levima kultuuristatud rukis. 11 000 eKr EESTIS: Balti jääpaisjärv tühjeneb, veetase langeb 25-30 meetrit, suured alad muutuvad maismaaks.
MAAILMAS tekib ja levib paikne maaviljelus. See täiendas ja kindlustas oluliselt inimeste toidulauda. 10 000 eKr EESTIS, Läänemaa ja saared on endiselt vee all. Nüüd on tekkinud praeguse Läänemere kohale nn Antsülusjärv.
MAAILMAS Jordaania aladel hakkab levima kultuuristatud oder. 9 000 eKr EESTIS on kliima boreaalne, soe ja kuiv. Eesti alad kattuvad taimestiku ja metsaga, peamiselt männimetsad ja sarapikud.
MAAILMAS, Türgis kultuuristatakse ja hakatakse kasvatama nisu. 8 600 eKr EESTIS on kiviaeg. Pärnu jõe kaldal Pullis peatub hooajaliselt rühm küttijaid ja kalastajaid. Nende kasutuses on kivist ja luust tööriistad.
MAAILMAS, Hiinas algab esmane kultuuristatud riisi levik. Andides, Titicaca järve ümbruses kultuuristatakse kartul 6 000 eKr EESTIS, umbes 5500 a eKr - Eesti aladel elavad hõimud hakkavad valmistama keraamikat - põletatud savinõusid.
MAAILMAS leiutati ja võeti kasutusele ratas. Mesopotaamias võetakse mulla harimiseks appi konksader. 4 500 eKr EESTIS elatuvad inimesed vaid küttimisest, kalapüügist ja korilusest.
MAAILMAS Sumeris ja Egiptuses alustatakse niisutuskanalite rajamist. 4 000 eKr EESTIS on kiviaeg. Tekivad esmased ürg-asulad.
MAAILMAS algab tuule jõu esmakordne kasutamine Niiluse jõe purjekatel. See on esmakordne loodusjõudude kasutamine inimese poolt. 3 500 eKr EESTIS on kiviaeg
MAAILMAS, Egiptuses toimub koodi kasutuselevõtt viljaterade eraldamiseks. 3 000 eKr EESTIS on kiviaeg
MAAILMAS araabiamaades levib vinnak-kaev ehk kooguga kaev, saduff. Egiptuses hakatakse tegelema veinikääritamisega. 3 000 eKr EESTIS on kiviaeg
MAAILMAS hakkab levima laialdasemalt raudesemete tegemine sepistamise (tagumise) teel. Separaud on oluline tehnoloogiline pööre. 3 000 eKr EESTIS hakatakse asulaid rajama viljelusmajanduseks sobilikesse piirkondadesse, hakkab kujunema üksiktaluline püsivam asustusviis.
MAAILMAS: esimese paisu ehitamine Egiptuses Jarawi orus voolavale jõele. 2 800 eKr EESTIS kergemate muldadega pinnastel hakkab tekkima rohkearvuliselt maaharimisega tegelevaid kogukondi.
MAAILMAS võetakse kasutusse viljaterade jahvatamiseks auguga käsikivid. 2 000 eKr EESTIS
MAAILMAS: Vahemere idakaldal kasutatakse edasi-tagasi liikuvat koluga käsikivi. 1 000 eKr EESTIS: Põhja-Eestis hakatakse rajama nn muinaspõlde - kitsaid kividega piiratud põllulappe.
MAAILMAS, Hiinas võetakse kasutusele hõlmader. 700 a eKr EESTIS, Saaremaal, Asva kindlustatud asulas kasutatakse jahvekivisid.
MAAILMAS, araabiamaade niisutussüsteemides hakatakse kasutama kaheoslist veetõsteratast - saqiya`t - sõtkeratast. 500 a eKr EESTIS
MAAILMAS: puidust hammas-ülekannete kasutuselevõtt araabiamaades ja veetõsterataste loomine. See on teine suur loodusjõudude kasutusvõimaluse tekkimine inimkonnale. 500 a eKr EUROOPAS: kaheosalise, pöörleva kiviga käsikivi kasutuselevõtt ja levik Hispaanias ja Vahemeremaades.
MAAILMAS Roomas käivitatakse gööpelveskid loomade veojõuga. Kreekas purustatakse oliive kollerveskitega. 300 a eKr EUROOPAS rajatakse esimesed akveduktid.
MAAILMAS, Aleksandrias võetakse kasutusele horisontaalse vesirattaga ümberaetavad veskikivid. 300 a eKr EESTIS hakatakse rajama nn kelti põlde, mis võrreldes varasemate põldudega on korrapärasemad ja suuremad.
MAAILMAS Archimedes leiutab kruvimehhanismil põhineva veetõsteseadme. 250 a eKr EESTIS
MAAILMAS Hiinas toimub tuule jõul töötavate veetõsteseadmete kasutuselevõtt. Ktesibios Aleksandriast leiutab ja ehitab pronksist kolb-pumba. 200 a eKr EUROOPAS, Hispaanias, Albarregase jõele rajatakse paisjärv mahuga 10 miljonit kuupmeetrit vett.
MAAILMAS algab esmane vesiveskite kasutuselevõtmine. 200 a eKr EESTIS
MAAILMAS: vesirattaga vesiveskite laialdasema leviku algus Kreekas. 100 a eKr EESTIS
MAAILMAS Strabon kirjeldab töötavat vesiveskit nn Früügia veski. 50 a eKr EESTIS
MAAILMAS: KRISTUSE SÜND NULLAASTA EESTIS MEIE AJAARVAMISE ALGUS
MAAILMAS 50 a pKr EESTIS õpitakse ise kohalikust soomaagist rauda sulatama.
MAAILMAS: tüüpilise kreeka-rooma vesiveski nn Virtuviuse veski laiema leviku algus Vahemeremaades. 100 a pKr EESTIS Rooma ajaloolane Tacitus nimetab 98.aastal oma teoses „Germania" esimest korda „aeste" (aostii) s.o tõenäoliselt eesti hõimusid.
MAAILMAS 200 a pKr EESTIS võetakse kasutusele rauast sirbid, mis aitavad oluliselt edendada põllumajandust.
MAAILMAS 300 a pKr EESTIS Kesk- ja Lõuna-Eestis kasvab hoogsalt põllundusega tegelevate taluliste suurpered arv.
MAAILMASRooma impeeriumis levivad laialdaselt vesiveskid. Roomas kinnitatakse veskiseadmed Tiberi jõel ankrus olevale laevale. 500 a pKr EESTISon alanud traditsioonilise küla ja külaühiskonna kujunemine. Maa põhjapoolkera tabad 536.a. kliimakatastroof - tekib laialdane näljahäda ka Eesti aladel.
MAAILMAS, Pärsias alustatakse puri-tuuleveskitega teravilja jahvatamist. 700 a pKr SKANDINAAVIAS: Norra-Soome tüüpi lihtsustatud horisontaalse vesiratta kasutuselevõtt mägipiirkondade vesiveskites.
MAAILMAS, Iirimaal ehitavad mungad merelahte lüüsidega veski, mis töötab tõusu-mõõna tsüklite vaheldumisel muutuva veetaseme energia toel. 787 a pKr EESTIS
MAAILMAS algab tuulikute laialdasem kasutuselevõtmine. 900 a pKr EESTIS
MAAILMAS 1026. a. araablased leiutavad väntvõlli. 1000 pKr EESTIS 1030. a. vallutab Jaroslav Tark Tartu ja ehitab sinna Jurjevi linnuse.
MAAILMAS, Inglismaal loendatakse 5624 töötavat veskit. 1086 pKr EESTIS 1154. a. koostab araablasest geograaf al-Idrisi maailma kaardi ja kujutab ning kirjeldab ka Eesti ala (Astlanda).
MAAILMAS, Euroopas mehhaniseeritakse vesirataste kaasabil kalevi valmistamine. 1100 pKr EESTISlevib üha laialdasemalt talirukki kasvatamine ja algab üleminek kolmeväljasüsteemile.
MAAILMAS, Inglismaal levivad laialdasemalt tuuleveskid. 1180 pKr EESTIS Läänemere idaosa paganad -eestlased- vallutavad ja põletavad maha tollase Rootsi pealinna Sigtuna.
MAAILMAS, Soomes hakatakse ehitama esimesi vesiveskeid. 1200 pKr EESTIS1205. a. Riia lähedal Daugavgrivas ehitatakse klooster ja veski, üks esimesi Liivimaal.
MAAILMASTuuleveskid levivad Euroopas pisut laiemalt. 1208 pKr EESTIS algab ristisõdijate vallutussõda, mida eestlaste poolt vaadatuna nimetatakse ka muistseks vabadusvõitluseks.
MAAILMAS 1212 pKr EESTIS: Läti Henrik kirjutab oma kroonikas: „Aga Kareda küla oli siis väga ilus, suur ja rahvarohke, nagu olid kõik külad Järvamaal ja kogu Eestis.
MAAILMAS 1220 pKr EESTIS: nn Taani hindamisraamatus nimetatakse Koila veskit Jägala jõe juures; see on esmakordne Eesti veski mainimine kirjalikes allikais.
MAAILMAS 1227 pKr EESTIS algab võõrvõimu aeg, muistse vabadusvõitluse lõpp.
MAAILMAS 1229 pKr EESTIS, Kärknas rajatakse klooster ja veski (Muuge veski)
MAAILMAS 1238 pKr EESTIS, Saare-Lääne piiskopkonnas sõlmitakse leping piiskopi ja vasallide vahel muuhulgas ka veskite haldamise kohta.
MAAILMAS 1241 pKr EESTIS, Tallinna piiskop Thorkill redigeerib meieni säilinud kujul Taani hindamisraamatu "suure Eestimaa nimistu".
MAAILMAS, Euroopas hakatakse ehitama veskeid puidu saagimisks - saeveskid. 1254 pKr EESTIS, Tallinna piiskopi lepe Dünamünde kloostriga Sagentake haldamise asjus (võimalik, et oli tegemist Kolga Sae veskiga).
MAAILMAS 1270 pKr EESTIS: ürikutes märgitakse Odward von Lodele kuulunud Kirrivere veskit (Vardi mõisa veski = Schwarzen = Kirrifer).
MAAILMAS 1279 pKr EESTISTallinna Ülemiste Kuningaveski esmamainimine kirjalikes allikais
MAAILMAS 1286 pKr EESTIS võltsitud ürikus märgitakse Harjumaal asunud veskeid - Russalu, Maardu, Perila.
MAAILMAS, Euroopas leiutatakse ja võetakse kasutusele rauast vikat. 1300 pKr EESTIS: mungad rändavad Põhja-Eestisse, kus rajavad kloostrile kuuluval maal Padise kloostri ja veski.
MAAILMAS 1305 pKr EESTIS sätestatakse lääniõiguses maahärra suhted vasallidega; vasallidel on käe- ja kaelaõigus, õigus karistada talupoegi ka surmanuhtlusega.
MAAILMAS 1330 pKr EESTIS esimene teade Liivimaal Riia linnas asunud tuuleveskist.
MAAILMAS 1345 pKr EESTIS, Tallinnas rajatakse 4 km pikkune veekanal Ülemiste järvest kuni Tallinna Harju väravani, kuhu hiljem ehitatakse vesiveski.
MAAILMAS 1379 pKr EESTIS, Tallinnas ilmuvad esmased teated Laial tänaval asuvast hobuveskist.
MAAILMAS 1457 pKr EESTIS seadustatakse pärisorjus: Peapiiskop Stodewescheri armukiri laiendab vasallide pärimisõigust kõigile Eesti- ja Liivimaale läänidele (sealhulgas ka veskitele).
MAAILMASmehhaniseeritakse vesirataste kasutamisega metallide töötlemist - valtsveskid. Leonardo da Vinci koostab saeveski joonised. 1500 pKr EESTIS
MAAILMAS, Euroopas kasutab 40 tööstusharu vesiveskite kaudu saadavat energiat. 1600 pKr EESTIS algab saeveskite laiem levik.
MAAILMAS Inglise ja Prantsuse teadlased kirjeldavad esimesi radiaal-labadega turbiine. 1600 pKr EESTIS


Veskiasjandus Eesti Vabariigis sõjaeelsetel aastatel, H. Koppel

Kõrvalepõige veskite ajalukku. Põllud, teraviljakasvatus ja veerikkad jõed lõid soodsa pinnase vesiveskite ehitamiseks Eesti aladel. Sõnadest „vesiˮ ja „kiviˮ ongi tulnud sõna „veskiˮ. Võib arvata, et Põhja-Eestis olid vesiveskid tuntud 12. sajandil või veelgi varem. Rohkem on veskitest teateid 13. sajandist. Arvatavalt on Jägala jõel asunud Koila (siis Kogael) veskit silmas peetud Taani hindamisraamatu „Suures Eestimaa Nimistusˮ, mis koostati aastail 1219–1220 ja redigeeriti aastal 1241.

14. sajandist on Eesti aladelt teateid esimestest tuuleveskitest. Need olid Lääne-Euroopa eeskujul ehitatud kogu kerega pööratavad pukktuulikud. Pukktuulikuid tekkis eriti palju tuulerikkale läänerannikule ja saartele, kus talu oma tuulik oli pikka aega talu iseolemise eriliseks väljendiks, sest mujal oli vilja jahvatamine enamasti mõisate monopol. Mõisad hakkasid ka suuri, ainult peast pööratavaid hollandi tüüpi tuulikuid ehitama, mis muutus eriti hoogsaks 18. sajandil. Mõisates oli veski majapidamise üheks kõrvalharuks, mis võimaldas rahuldada mõisa omi vajadusi ja soodsatel tingimustel andis mõisale ka lisasissetulekut. Tõeline hollandi veskite ehitusbuum puhkes aga 19. sajandi viimasel veerandil ja 20. sajandi algul, kui veskite ehitamise õigus laienes talupoegadele. Lühikese ajaga kerkis hulganisti peamiselt puidust veskeid, eelkõige Kesk-Eesti viljakasvatuspiirkondades. Nii näiteks oli enne I maailmasõda üksnes Viljandimaal sadakond talupojatuulikut. Vaid Võrumaal olid ülekaalus vesiveskid.

Veskiasjandus Eesti Vabariigis sõjaeelsetel aastatel. 1925. aastal oli Harjumaal töötavaid jahuveskeid kokku 137, neist 65 tuuleveskit ja 82 vesiveskit. Veskimajandus aga arenes edasi ja kümmekond aastat hiljem oldi sunnitud nentima, et veskeid on liiga palju!

Veskipidajate ühendusest Eesti Vabariigis. Veskitööstusel oli sõjaeelse Eesti Vabariigi rahvamajanduses küllalt suurt osatähtsus. Sellel tegevusalal ajapikku üles kerkinud mitmeid lahendust nõudvaid küsimusi arvesse võttes asutati 1936. aasta 28. novembril Üleriigiline Veskipidajate ja Möldrite Ühing. Hiljem mugandus nimi Veskipidajate Ühinguks. See organisatsioon võttis enda peale veskitööstuse igakülgse esindamise ja veskipidajate huvide kaitsmise. Ühingu liikmeid oli 1938. aastal 332, tegutsesid komisjonid, sektsioonid, osakonnad maakondades, vahekohus ja revisjonikomisjon. Ühing korraldas ajakirja „Eesti Veskiˮ väljaandmist (4 numbrit aastas) ning iga-aastaseid üleriigilisi veskipidajate päevi (millest võttis osa üle saja inimese), seisis hea veskimajanduse päevaküsimuste ning veskipidajate majanduslike huvide alal üles kerkinud küsimuste lahendamise eest. Ühingu algatusel asuti juba 1937. aasta II poolel jahuveskite seisukorra uurimisele. Nimelt oli vabariigis tunda andnud veskite liiga suur arv ja võimsus tegeliku vajadusega võrreldes. Jahuveskite võrk oli juba niivõrd tihe, et vaevalt üle 5...10 km raadiusega piirkonda leidus, kus veskeid polnud.

Ühingu poolt algatatud küsimuse lahendusena pandi 1. juulist 1939 maksma uute jahuveskite asutamise keeld esialgu üheks aastaks. Samal ajal moodustati erikomisjon veskite seisukorra selgitamiseks. Komisjon uuris aasta jooksul jahutööstuse olukorda ja selgitas välja, et Eestis oli 1223 veskit, nendest 5 suurtööstuslikku, 20 kesktööstuslikku ja 1198 väiketööstuslikku ettevõtet. Maakonniti oli kõige rohkem jahutööstusi Tartumaal (228), Virumaal (156) ja Võrumaal (143). Harjumaal oli siis 95 jahutööstust. Võimsuse poolest saanuks veskid aastas jahvatada umbes 74 000 tonni nisu püüliks ja 755 000 tonni teisi teravilju lihtjahuks, tegelik jahvatuse kogus oleks vaid 43 000 tonni nisu ja 398 000 tonni teisi teravilju aastas. Seega oli tegelik jahvatuse kogus veskites umbes 50% nende võimsusest ehk teiste sõnadega – jahutööstusi on ligi kaks korda rohkem, kui neid tegelikult vaja oleks olnud.

Komisjoni töö alusel ja majandusministri ettepanekul otsustas vabariigi valitsus keelata uute jahuveskite asutamise neljaks aastaks – kuni 1. juulini 1943. Jäeti ka erand – kui mingil põhjusel peaks mingis piirkonnas tekkima vajadus uute võimsuste järele, siis võiks valitsuse otsusel asutada veel 35 väiketööstuslikku jahuveskit. Asutamiskeeld käis tasu eest vilja jahvatavate veskite kohta, samal ajal kui oma majapidamise jaoks töötavate veskite (taluveskite) asutamine jäi endiselt vabaks.

Enne sõda ei nõutud möldritelt kutsetunnistust. Siiski peeti vajalikuks juba töötavate möldrite kutseoskuste parandamist ja sellepärast alustas ühing möldrite kutsehariduslike kursuste korraldamist. Nendest sai osa võtta vähemalt 18-aastane, kutsealale sobiva hea tervisega, kaheaastase kutsepraktikaga ja 6-klassilise algkooli eelharidusega isik. 1939. aastal oli kursuse ajaks määratud neli nädalat, kokku 188 tunni ulatuses. Haridusministeerium kooskõlastas kursuste kava ja kursus viidi edukalt läbi, sellest võttis osa 58 inimest. Loengud toimusid Tartus, praktilised ained veskitehnikas viidi läbi Tartu veskites, vilja ja jahuga seotud õppused Jõgeva Sordikasvanduses. Kursustest osavõtnutele anti vastavad tunnistused. Lõpetanute nimekiri ja ühisfoto avaldati ajakirjas „Eesti Veskiˮ.

Ühingu aastakoosolekul 3. märtsil 1940 tehti kokkuvõtteid kolmeaastasest tegevusest ja märgiti, et vaatamata lühikesele tegevusajale on saavutatud uute veskite asutamise keeld, mis konkurentsi vähenemisega annab olemasolevate, tegutsevate veskite pidajatele võimaluse asuda oma veski ajakohasemaks muutmisele ja töötingimuste parandamisele. Ühingu liikmeid oli sel ajal 362, viimase tegevusaasta jooksul liitunuid oli 43. Nagu eelmistel aastatelgi koostati põhjalik tegevuskava juba traditsiooniliseks saanud ja uute küsimustega tegelemiseks, muuhulgas peeti vajalikuks nii kutseoskuste parandamist kui ka erialalise ajakirja väljaandmise jätkamist. Selle aktiivse tegevuse katkestas riigikorra vahetus. Ka ajakirja „Eesti Veskiˮ 1940. aasta nr 1 jäi viimaseks. Kokku ilmus üheksa numbrit ajakirja, mida tellis ja uuris põhjalikult iga endast lugu pidav veskipidaja. Aastane tellimishind oli 2 krooni, üksiknumber maksis 60 senti, numbri maht 20–30 lehekülge suuruses A4. Ajakirja sisu oli mitmekülgne. Olgu siin nimetatud mõned teemad, millest ajakirjas juttu tehti: veskipidajate organiseerumise tähtsusest; kahjutulede puhkemisest veskis; seadusandlus ja maksundus; ühingu tegevusest; jahvatusvilja eelpuhastusest ja puhastusest; jahu ja tema toiteväärtus; veskite transportseadeldistest; kombain on masin, mis vilja niidab ja peksab korraga; veski tasuvuse ja tööhinna kalkulatsioon jpm.

Käsitlemist leidsid ka jahvatatava vilja kvaliteet ja töötlemisel saadud jahu hindamine ning kontroll, veskitööstuse arvepidamine ja üksikküsimused, nagu töölise palgaraamatu pidamine ja naturaalpalga arvestamine haiguskindlustusmaksu tasumisel. Naturaalpalga ümberarvestamiseks rahapalgale oli kindlustusamet kinnitanud rahalised väärtused. Näiteks meeste säärsaapad olid hinnatud 19 krooni, pastlad 1,89 kr, üks liiter piima 11 senti, päevane valmistoit 90 senti jm.

Mitmes numbris lahati vesiveskite töö küsimusi, eriti vahekordi nende maaomanikega, kelle maadest jooksis läbi jõgi, mis toitis vesiveskit. Veskipidajate seisukohalt oli kõige olulisemaks küsimuseks veskipaisude probleem, mis oli peamiseks pinevuse põhjustajaks veskipidajate ja maaomanike vahel. Viimased nõudsid veepinna alandamist või veepaisude allalaskmist, et asuda maa kuivendamisele ja kultiveerimisele. Oli olnud palju kohtuskäimisi ja ajakirjanduse abiga oli veskipidajaid kujutatud lausa põllumajanduse kahjuritena. Lahkhelide põhjuseks oli kujunenud ka Balti Eraseaduse paragrahv, kus nõuti veskipaisu lahtihoidmist neli nädalat enne ja neli nädalat pärast jaanipäeva, kus see vajalik oli – selle mõiste ebamäärasuse tõttu pidid veskitööstused ohverdama sageli oma maksimaalsed tulud põllumajanduse minimaalkahjude ärahoidmiseks.

Ei jäetud kõrvale ka sae- ja villaveskeid ning taluveskeid puudutavaid küsimusi. Avaldati huvitavaid tegevusalasse puutuvaid kirjutisi, nagu Eesti veskimajanduse ajaloost (insener Edgar Lageda), Rahva usukombed vilja hoidmisel ja jahvatamisel (R. Viidalepp Eesti Rahvaluule Arhiivist); Kuningas ja mölder; Rahvalaule käsikivist ja veskist. Palju oli reklaami veskiseadmeid pakkuvatelt firmadelt, nagu P. Jänese veskimasinate tööstus Tartus, Karl Veskuse veskitööstus „Marsˮ Tallinnas, Jaan Ratniku põllutööriistade ja masinavabrik Tartus jt. Veskite tähtsaimate seadmete veskikivide valamise materjale tulekivi, kvartsi, magnesiiti jm pakkus veskipidajatele Tallinna Eesti Majandusühisus asukohaga Estonia pst 21; püülisiidi, püülijahu kotte, viljakotte ja viljakotiriiet, purje- ja presentriideid firma M. Jänes asukohaga Tartu Kaubahoovis; veeturbiine AS Tartu Metallivabrik G. ja H. Lellep.

Suurte hollandi tüüpi tuuleveskite õitseaeg jäi Eestis ometi lühikeseks. 1930. aastatel lõpetasid paljud tuulest sõltuvad veskid töö, sest nad jäid konkurentsivõimelt alla auru- ja mootorveskitele. Väikestele pukktuulikutele omakorda sai saatuslikuks nõukogude aja sundkollektiviseerimine.

Eesti Vabariigi taastamise järel majandusliku olukorra stabiliseerumisel on veskiomanikud jõudu kogunud veskite taastamiseks ja töölerakendamiseks kas põhitegevuseks või mõneks uudseks tegevuseks. Arvukalt on veskeid, milles asuvad toitlustus- või majutuskohad, puhkekompleksid, muuseumid, isegi elumajad. Viimastel aastatel on lisandunud töökorda tehtud tuulikuid Saaremaal, Hiiumaal ja mujal, nt Seidlas Järvamaal. Paljud kunagisest tuhatkonnast tuulikust on aga pöördumatult hävinud. Juba 19. sajandist on Eesti aladel vee- ja tuulejõudu kasutatud majanduses mehhaniseerimiseks ja elektri tootmiseks, rajatud hüdroelektrijaamu ja tuulikuid elektri tootmiseks. Viimastel aastatel on taastuvenergia tootmine hoogustunud ja tuuleparkide loomine laienenud eriti rannikualadel Lääne- ja Põhja-Eestis ning saartel. Ka väiketuulikuid kasutatakse kodumajapidamistes jälle järjest rohkem.

Tänapäeval esindab veskipidajate huvisid 20. septembril 2003 asutatud MTÜ Eesti Veskivaramu.


Viljatöötlemise ajaloost, L. Aarma

. . . . .Kuvatõmmis ajalehest, lk 15
. . . .Kuvatõmmis ajalehest, lk 16

LK1

lk 2

RAPLAMAA SÕNUMID, 7. märts 2018 Nr 3 (259) Väljaandja: OÜ Nädaline, Rapla 79511, Viljandi mnt 6, tel 489 2133, 5567 3260, Toimetaja Tõnis Tõnisson, e-post: tonis.tonisson@sonumid.ee.ee, KODULOOLANE, Viljatöötlemise ajaloost Raplamaal – veskid; Liivi Aarma

Põllupidamise kõrval oli maal teiseks suuremaks tegevusharuks viljatöötlemine. Enne vee või tuule jõul töötavate veskite ilmumist jahvatati leivavilja käsikiviga, mis jäi kasutusse ka veskite levides. Käsikivide konstruktsioon oli igal pool ühesugune - kaks üksteise peal asetsevat maakivist raiutud silindrikujulist kivi läbimõõduga 50-60 cm ning kõrgusega 12-15 cm, kusjuures pealmist kivi sai kõrgemale või madalamale lasta, reguleerides nii kivide vahet vastavalt sellele, kui peent või jämedat jahu sooviti. Ülemise kivi küljes oli käsipuu, millega kivi ringi aeti.

13. sajand tõi kaasa mitmeid uusi tehnilisi lahendusi. Varasema tehnika olulisemaks saavutuseks tuleks pidada vee-ja tuulejõu kasutamise algust. Veejõudu rakendati mehhaaniliselt vesiratta abil ning nagu juba Euroopas, nii hakati siingi kasutama eelkõige seda veskites. Tehnilise mõtte hilisem areng viis vesiratta kaudu rakendatava vee jõu kasutamise üha uutele tootmisaladele – laudade saagimisele, vasehaamrite töötamisele, paberi valmistamisele, riide vanutamisele jm.

Muinasaegsele leivavilja käsikiviga jahvatamise kõrvale tõid ristisõdijad esimese ettevõtmisena vallutuse järel lääniks antud maadele, enamasti jõgede ja ojade kaldaile, veskid. Veskid teenisid omanikele nende enda leivajahu vajaduste rahuldamise kõrval ka tulu.

Esimest vesiveskit Eestis on kirjalikes allikates nimetatud Taani hindamisraamatus Koila veski Jõelähtme kihelkonnas. Mõnevõrra hiljem on leidnud kirjasõnas ära märkimist Raplamaal aastatel 1278-1284 Kirivere vesiveski (tänapäeva Vardi küla vesiveski). Raplamaale jääva Kullamaa kihelkonna osas on esimesena mainitud 1516. aastal Loodna Sittakot küla veskit.

Nii kujunes ordu aja lõpuks normiks, et igas maavalduses oli olemas jahu jahvatamiseks vähemalt üks veski. Põhja-Eestis ehitati suurem osa veskeid vesiveskitena, mis olid kindlamad ega sõltunud tuulest.

Samas olid vesiveskite kõrval kasutuses ka tuuleveskid. Esimesed teated tuuleveskitest Liivimaa territooriumil pärinevad 14. sajandist. Paar sajandit hiljem kerkisid Eestis mõisate juurde suured hollandi tüüpi peast pööratavad tuuleveskid. Eesti traditsioonilistes paekasutuspiirkondades, teiste seas Harju- ja Raplamaal, levisid enamasti üleni kivist kehandiga tuuleveskid.

Rootsi ajal soosisid mõisnikud talupoegade endi ehitatud veskeid, ka jagasid mõisad hoolduskulusid talupoegadega. Nii hoolitses Tohisoo mõisnik ise veskikivide vahetuse eest iga viie aasta tagant, ning ka raua- ja puuosade korrashoiu ja parandamise eest. Mölder teotses ainult veski puutööde kallal.

Veskis oli tavaliselt töös üks paar veskikive. Kahe või enama kivipaariga veskeid oli Põhja-Eestis vähe, näiteks Tohisool ja Vaimõisas olid veskites rohkem kui üks paar veskikive, iga kivipaari jaoks pidi olema ehitatud omaette vesiratas.

Mõisaveskite omamise vormid olid erinevad. Mõnedes kohtades renditi veskid välja möldritele aastate kaupa. Osaliselt oli rent rahas, enamasti aga viljas. Traditsiooniline tasumine toimus mativiljaga või nõuti üks nuumsiga aastas. Mõisad olid huvitatud puhta vilja saamisest veskitest, nii et jahu ei olnud segatud aganatega, nagu seda lasksid endale teha talupojad. 1686. aasta sügisel oli Purila veski möldrilt tulnud mõisa mativili segatud rohkete aganatega ning seda peeti sobilikuks toiduks vaid mõisa karjustele Gutsherde ja mõisatöölistele.

Venemaa seaduste järgi oli veskipidamise ainuõigus mõisnikel (kuni 1871).

18. sajandil oli igas mõisas enam-vähem üks või mitu jahuveskit. Harjumaal oli 18. sajandi lõpul mõisa kohta keskmiselt 1,3 veskit. 1801.aasta Eestimaa kuberneri aruande kohaselt töötas Põhja-Eestis vähemalt 369 vesiveskit (neist 135 kiviehitist - Harjumaal 46, Läänemaal 34), 117 hollandi tuulikut ja u 696 pukktuulikveskit, kusjuures viimased olid levinud peamiselt kubermangu läänepoolsetel aladel.

Jahuveskite arvu kasv näitas samas teraviljakasvatuse laienemist. Sellel ajal lisandusid mõnedele vesiveskitele jahutegemise kõrval ka saeveski funktsioonid. Saeveskeid asutasid mõisnikud metsarikastes paikades jahuveskite juurde. 18.-19. sajandi pöördel oli neid Eestimaal vähemalt 38, osa neist olid nimetatud lauavabrikuteks. Saeveskid töötasid siis Kuusikul, Kärus, Kodilas ja Vahastus. Mellini atlases oli Vahakõnnu mõisa all Lihuveski vesiveski koos saeveskiga, 1810. aastast oli Vahakõnnus töötanud sae- ja kruubiveski.

Samal ajal lisandus Raplamaal teisigi veejõul töötavaid veskeid ja vabrikuid, värvikas näide nende kohta on Kuusiku. Siin töötasid alates 1770.aastate lõpust jahu- ja saeveski kõrval vaseveski Kupferhammer, tärklisepuudri vabrik, naelavabrik ja äädika pruulimiskoda Essigbrauerei. Kuusiku mõisas oli kaks kivist ehitatud suuremat jahuveskit. Neist üks oli varustatud ka kahe saeraamiga, millel töötati ainult varakevadel või sügisel suurvete ajal. 1776. aastal alustas mõisnik Hastfer tärklise tootmisega. 1774. aastal oli mõisas kirjas kuus tellisepõletajat, seega valmistati vastavalt ehitiste tellise vajadusele telliseidki kohapeal. Mõisa oli koondatud hulk ehitusmeistreid. 1780. aastal alustas tööd valmisehitatud Kuusiku vaseveski Tallinna, Narva, Vastseliina ja Põltsamaa veskite kõrval.

Vaseveski asutamine oli ennekõike seotud viina valmistamisega, kus võeti üha suuremal määral kasutusele vaskkatlaid ja tõrsi ning destilleerimiskateldele paigaldati vaskkiivreid. Siinsed tootmisseadmed olid valmistatud kohapeal. 1802. aastast hakati Kuusikul valmistama ka naelu.

Raplamaa veskite aastasadade kestel töös olemist uurides tuleb tõdeda, et kahjuks ei leidu ajaloo allikates kõikide veskite asutamise ja töötamisekohta andmeid. Seega ei pruugi siin esitatud ja autori kogutud allikate andmed alati tähistada ühes või teises paigas veskite asutamist ja tegevuse algust. Tegemist on ikkagi varajaste sajandite kohta õnnelike juhustega, et nende kirjalik äramärkimine on aset leidnud. Seetõttu ei saa me täielikku pilti varasemate sajandite veskite olemasolust ja arvukusest. Samas näitavad kogutud andmed üldisemalt veskite levikut nende esimestest asutamistest alates. Kompaktsema ja ülevaatlikuma pildi annab 18. sajandi veskitööndusest eelkõige Ludwig Mellini koostatud Liivimaa atlas. Atlast anti välja aastatel 1792-1799, kuid andmed atlase koostamise kohta olid kogutud juba 1780. aastatel.

Aastal 1873 registreeriti Eestimaa kubermangus 276 vesiveskit (1867 oli see arv 261) ja 613 tuulikut, arvestamata pukktuulikuid. Eri dokumentides ja raamatutes on toodud veskite arv erinev, sest paljudel juhtudel kasutati üht ja sama vesiveskit nii jahu- kui ka saeveskina; arvele võeti sageli aga kaks veskit. Nii kirjutas baltisaksa põllumajandusteadlane Carl Ferdinand Hueck 1845. aastal, et Eestimaa 578 mõisas on vähemalt üks vesiveski, mõnes rohkem. Tema arvates oli siis Eestimaa mõisates 700 vesiveskit.

Aastal 1919 oli Eestis 2393 jahuveskit, millest 628 töötas vee jõul, ülejäänud tuule või aurujõul.

Aastal 1920 oli siin 258 saeveskit, millest umbes 30% töötas vee jõul.

Aastal 1938 läbi viidud loenduse järgi oli Eestis 1212 veskit ja koos pukktuulikutega oli veskeid umbes 2300.

Jahuveskite seas olidki valdavad vesiveskid. 1940. aasta seisuga oli Eestis kokku 759 vesiveskit, iga jõe ääres leidus mõni neist kindlasti.


Raplamaa Sõnumid 7. märts 2018 Koduloolase väljaandmist toetavad Eesti Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupp.

Ajaleheartikli digikoopia DIGARis