Sõmeru veski (Kos)

Redaktsioon seisuga 8. juuni 2021, kell 11:07 kasutajalt Riho (arutelu | kaastöö) (→‎Ajalugu ja pärimused)
Sõmeru vesiveski asukoht, lõige Maaameti kaardist
Sõmeru veski silla ehitus ja paisu likvideerimine, märts 1933. EMM F 84:75, Eesti Maanteemuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1182535
Sõmeru veski. Foto: Veljo Ranniku, 1971, MKA fotoregister
Sõmeru mõisa vesiveski ~ca 1971. V.Ranniku. MKA: register.muinas.ee 79790.jpg
Sõmeru veski esikülg 2013. a. Foto: H. Veskimägi
Sõmeru veski 2013. Foto: H.Veskimägi
Sõmeru veski tagakülg 2013. Foto: H. Veskimägi
Sõmeru veski 2017. Foto: Veskivaramu

See artikkel räägib Sõmeru vesiveskist Kose kihelkonnas Pirita jõel. Rakvere kihelkonnas Sõmeru jõel asuva Sõmeru veski kohta vaata infot artiklist Sõmeru veski (RAK)

Nimi

Veski tänapäevane asulajärgne nimi on Sõmeru veski. Kuna tegemist on Sõmeru mõisa hoonetekompleksi kuulunud veskiga oli kasutusel ka nimekuju Sõmeru mõisa veski või hilisemal ajajärgul ka Sõmeru karjamõisa veski. Weskiwikis on kasutusel veski nimekujuna Sõmeru veski (Kos) või Sõmeru veski(1) tulenevalt vajadusest eristada teda Rakvere kihelkonnas asuvast Sõmeru (Rak) veskist ehk Sõmeru(2) veskist.

Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt algselt jahuveski hiljem villaveski. Pärandi tüübilt on tegemist mõisaveskiga.

Sõmeru küla nimi pärineb arvatavasti pinnasele viitavast sõnast sõmer - jäme liiv, kruus, terad. Küla vanemad nimekujud on olnud 1241 Semær, 1528 Somers, 1726 Sommer, 1782 Sömmero. [1].

saksa k. Sommerhof Mühle.

Asukoht

Veski asukoht,aadress: Harju maakond, Kose vald, Sõmeru küla, Vesiveski kinnistu. Vanema haldusjaotuse järgi Kose kihelkonns, Ravila mõisa maadel.

Veski paiknes Pirita jõe keskjooksul.

Asukoht Google kaardil N:59.17523 E:25.27325

Asukkoht Maaameti kaardil - X:6560326.7 Y:572802.3

Tehniline ja ehituslik info

Veskihoone üldine tänapäevane seisund (2019): veskihoone on ümber ehitatud eluhooneks, mahud ja ruumiline jaotus põhiosas säilinud. Algsed välisseinad on säilitatud. Veskipais, paisutus ja veski-paisjärv pole säilinud.

Veski sild: üle Pirita jõe, heas seisus, material - betoon. Veski tee: Sõmeru - Vilama maantee, üldliikluseks avatud.

Piirangud

1. Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse kuuluv veekogu: jah

2. Lõhejõgi: ei

3. Natura 2000 ala: ei

4. Kalatrepp: pole vajalik

5. Muinsuskaitseline ehitis: ei

Ajalugu ja pärimused

Sõmeru veski lähiümbrus on juba varakult inimeste poolt kasutusse võetud. Nimelt on kunagise paisjärve põhjakaldal muinasaegne asulakoht, mis pärineb II aastatuhandest.[2] . Sõmeru küla on esmamainitud 1241. aastast pärit Taani hindamisraamatus (Liber Census Daniae) kui Semær . Adramaade hulgaks külas on märgitud kuus, mis viitab tavalise suurusega väikekülale.

1469. aastal oli Sõmeru (Sommers) külas olnud mõis, mis kuulus Ravila mõisa juurde, kuigi hiljem pole seda allikates enam mainitud. Aastal 1516 oli külas neli talu nelja adramaaga, aastal 1524 aga kolm talu nelja adramaaga. 1694. aastal koostatud Ravila mõisa kaardile ei ole Sõmeru külla märgitud ühtegi veskikohta.

Lisalugemist


Viited