Erinevus lehekülje "Isiku-info lisamine Weskiwikisse" redaktsioonide vahel

(Uus lehekülg: ' 1. Nimede puhul märkida esikohale inimese praegune nimi või surnud inimese nimi tema surma hetkel. Sellele võib lisada varasemad nimekujud, näidates muutust tuletusmärgiga...')
 
 
(ei näidata sama kasutaja 12 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
 +
 +
;Isiku-kirje [[põhiartikkel|põhiartikli]] nimeks/pealkirjaks tuleks panna ' Perenimi, Eesnimi ' või  ' Perenimi Eesnimi ' <br>
 +
Teised nimekujud tekstis võib panna viitama põhi-nimeartiklile  [[Sõnasilt|sõnasildi]] abil või [[abiartikkel|abiartikli]] kaudu.
  
 
1. Nimede puhul märkida esikohale inimese praegune nimi või surnud inimese nimi tema surma hetkel.
 
1. Nimede puhul märkida esikohale inimese praegune nimi või surnud inimese nimi tema surma hetkel.
Sellele võib lisada varasemad nimekujud, näidates muutust tuletusmärgiga. Näiteks Merle Mets (Kivimäe < Bergmann). Seega Merle sündis kui Bergmann, eestistamise järel oli Kivimäe ning hiljem oli Mets. Kui on tegu ühekordse nimevahetusega, võib piisata ainult sulgudest: Merle Mets (Bergmann). Võib kasutada ka lühendeid sünd või snd ('sündinud') ja ee ('eestistatud nimi').
+
 
 +
Sellele võib lisada varasemad nimekujud, näidates muutust tuletusmärgiga. Näiteks Merle Mets (Kivimäe < Bergmann). Seega Merle sündis kui Bergmann, eestistamise järel oli Kivimäe ning hiljem oli Mets. Kui on tegu ühekordse nimevahetusega, võib piisata ainult sulgudest: Merle Mets (Bergmann). Võib kasutada ka lühendeid sünd või snd ('sündinud') ja ee ('eestistatud nimi').
 +
 
 
2. Vana ja ebaühtlase kirjaviisiga ajal elanud inimese nimi tuleks normaliseerida (Juhhan Mäggi asemel Juhan Mägi). See kehtib ka lisanimede puhul: kasutada võiks viimast lisanimega nime, näiteks Veski Jaan.
 
2. Vana ja ebaühtlase kirjaviisiga ajal elanud inimese nimi tuleks normaliseerida (Juhhan Mäggi asemel Juhan Mägi). See kehtib ka lisanimede puhul: kasutada võiks viimast lisanimega nime, näiteks Veski Jaan.
  
Lisada lingid
 
Nimede normaliseerimise kohta:
 
  
Puss, Fred. Vanade eesnimede normimisest: http://www.isik.ee/failid/nimede_normimisest.pdf.
+
Vaata lisaks nimede normaliseerimise kohta:
  
Keelesaated: https://vikerraadio.err.ee/824696/keelesaade-kirjaviiside-vahetus ja https://vikerraadio.err.ee/827437/keelesaade-kirjaviiside-moju-nimedele.
+
* [http://www.isik.ee/failid/nimede_normimisest.pdf Puss, Fred. Vanade eesnimede normimisest (.pdf)]
 +
* [http://kirj.ee/public/ESA/2017/esa_63_2017_166_200.pdf Puss, Fred. Kirjaviisivahetus kirikuraamatutes (kokkuvõte lk 188, .pdf)] ja selle [https://doi.org/10.15157/publication-16 ingliskeelne poster]
  
Puss, Fred. Kirjaviisivahetus kirikuraamatutes (kokkuvõte lk 188) http://kirj.ee/public/ESA/2017/esa_63_2017_166_200.pdf (ingliskeelne poster: https://doi.org/10.15157/publication-16).
+
Keelesaated:
 +
* https://vikerraadio.err.ee/824696/keelesaade-kirjaviiside-vahetus
 +
* https://vikerraadio.err.ee/827437/keelesaade-kirjaviiside-moju-nimedele.

Viimane redaktsioon: 1. veebruar 2024, kell 16:51

Isiku-kirje põhiartikli nimeks/pealkirjaks tuleks panna ' Perenimi, Eesnimi ' või ' Perenimi Eesnimi '

Teised nimekujud tekstis võib panna viitama põhi-nimeartiklile sõnasildi abil või abiartikli kaudu.

1. Nimede puhul märkida esikohale inimese praegune nimi või surnud inimese nimi tema surma hetkel.

Sellele võib lisada varasemad nimekujud, näidates muutust tuletusmärgiga. Näiteks Merle Mets (Kivimäe < Bergmann). Seega Merle sündis kui Bergmann, eestistamise järel oli Kivimäe ning hiljem oli Mets. Kui on tegu ühekordse nimevahetusega, võib piisata ainult sulgudest: Merle Mets (Bergmann). Võib kasutada ka lühendeid sünd või snd ('sündinud') ja ee ('eestistatud nimi').

2. Vana ja ebaühtlase kirjaviisiga ajal elanud inimese nimi tuleks normaliseerida (Juhhan Mäggi asemel Juhan Mägi). See kehtib ka lisanimede puhul: kasutada võiks viimast lisanimega nime, näiteks Veski Jaan.


Vaata lisaks nimede normaliseerimise kohta:

Keelesaated: