Erinevus lehekülgede "KAARDID" ja "Haidaku küsimustik" vahel
(Lehekülgede erinevus)
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | + | ==Küsimusi vesiveskite kohta. Fr. Haidak.== | |
| − | + | 1. Veski nimetus. | |
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | + | 2. Veski asukoht | |
| − | + | *maakond, | |
| − | + | *vald, | |
| − | + | *küla, | |
| − | + | *missugusel jõel? | |
| − | + | **Anda jõe kirjeldus. | |
| − | + | **Kas jões on kohti, mis talvel kinni ei külmu? | |
| − | + | **Kas jõe vett on kasutatud joogiks? | |
| − | |||
| − | + | 3. Veski asukoha kaart või skeem koos ligema ümbrusega. | |
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | + | 4. Millal ja kelle poolt on veski asutatud? | |
| − | |||
| − | + | 5. Veski hilisemad omanikud. | |
| − | + | *Kelle valduses on veski praegu? | |
| + | *Kui seisma jäänud või lõhutud, siis millal? | ||
| + | 6. Veskihoone materjal: | ||
| + | *vundament, | ||
| + | *seinad, | ||
| + | *katus. | ||
| + | *Anda põhiplaan – kas mõõtkorras või skemaatiline. | ||
| + | |||
| + | 7. Kas omanik (ka möder) elas veskihoones või eraldi elumajas? | ||
| + | *Kirjeldada kõrvalhooneid. | ||
| + | *Tuua hoonete asendi plaan kas mõõtkorras või skemaatiline. | ||
| + | |||
| + | 8. Kas vahepeal on tehtud kapitaalseid ümberehitusi ja milliseid? | ||
| + | |||
| + | 9. Kas veski juurde kuulus ka talu? Palju oli talul | ||
| + | *põllumaad | ||
| + | *heinamaad | ||
| + | *metsa | ||
| + | *kõlbmatut maad | ||
| + | *hobuseid | ||
| + | *veiseid | ||
| + | *lambaid | ||
| + | *sigu | ||
| + | |||
| + | 10. Kui betoonist pais, siis millal see valati? | ||
| + | |||
| + | 11. Kas kasutati | ||
| + | *pealtvoolu vesiratast | ||
| + | *altvoolu vesiratast | ||
| + | *vesiratas oli kinnise või lahtise põhjaga | ||
| + | *Milla vesiratas asendati veeturbiiniga? | ||
| + | *Kes valmistas turbiini | ||
| + | *kas küla sepp või | ||
| + | *telliti see mõnest linna töökojast | ||
| + | *Kas kasutati kunagi puidust veeturbiini? | ||
| + | |||
| + | 12. Vee languse kõrgus meetrites ja kogus kantmeetrites sekundis (m³/s). | ||
| + | |||
| + | 13. Mitut kivipaari kasutati veskis? | ||
| + | |||
| + | 13a. Kui suur oli veski jõudlus päevas, tunnis? | ||
| + | |||
| + | 14. Missugust kivi kasutati veskikiviks? | ||
| + | *Kuidas olid raiutud jahvatuspinnad – vanemad ja uuemad? | ||
| + | *Kes valmistas (raius) veskikivid? | ||
| + | *Kas on kive raiumas käinud venelased? | ||
| + | *Millal valati looduslike kivide asemele kunstlikud kivid? | ||
| + | |||
| + | 15. Millseid jahvatusi tehti (liht-, ülesõela-, tangu)? | ||
| + | *Millal võeti kasutusele sõelad? | ||
| + | *Kuidas enne jahu sõeluti? | ||
| + | |||
| + | 16. Millal hakati veskis kruupe tegema? | ||
| + | 16a. Kas tehti kruupe kividega või oli eraldi kruubimasin? | ||
| + | |||
| + | 17. Kas olid püülivaltsid ja millal need muretseti? | ||
| + | |||
| + | 18. Kas oli kujunenud veskis oma ala, mille valmistamine õnnestus veskis eriti hästi: tatratangud, rukkipüül, nisupüül? | ||
| + | |||
| + | 19. Kas veejõudu kasutati ka teiseks otstarbeks, nagu: | ||
| + | *Lina töötlemisel – murdmine, puhastamine; | ||
| + | *Puidu töötlemisel | ||
| + | **laualõikus, | ||
| + | **seimerdamine, | ||
| + | **hööveldamine, | ||
| + | **laastu-(pilpa-) löömine, | ||
| + | **sindli lõikamine, | ||
| + | **puidutööstus; | ||
| + | *Villatööstus | ||
| + | *kraasimine, | ||
| + | *ketramine, | ||
| + | *kudumine, | ||
| + | *riide käärimine, | ||
| + | *vanutamine, | ||
| + | *pressimine, | ||
| + | *värvimine; | ||
| + | *Eletri tootmine | ||
| + | **generaatori võimsus (kW või hobujõudu) | ||
| + | **pinge, | ||
| + | **kas peale veski ja veskitalu varustati elektriga ka teisi, | ||
| + | **missugustel aastatel tootmine toimus, kas hooajaliselt või pidevalt; | ||
| + | *Teisi võimalikke veekasutuse alasid. | ||
| + | |||
| + | 20. Kuidas toimus veskis mati võtmine | ||
| + | *kui suur oli matt (mati möödud või maht) | ||
| + | *millise koguse vilja pealt võeti üks matt? | ||
| + | *Kas tunti ka aastamatti (kogu aasta eet)? | ||
| + | *Millal see võeti? | ||
| + | |||
| + | 21. Kus hoiti veskis mativili? | ||
| + | *Kui selleks oli eriline nõu, siis missugune? | ||
| + | *Kas uudseviljaga esimesena veskile tulnule jahvatati matita? | ||
| + | *Kas linnaste javatamise eest võeti mattI? | ||
| + | *Millal kadus mativõtmine ja algas raha eest jahvatamine; | ||
| + | *jahvatamise hind? | ||
| + | |||
| + | 22. Kuidas toimus jahvatamine ja veski korrashoid mitmele talule kuuluvais veskites? | ||
| + | |||
| + | 23. Kuidas oli veskiliste järjekord veskis – kes ees, see mees, või olid veskilised teatud ajaks kutsutud? | ||
| + | |||
| + | 24. Kui kaugelt käis veskilisi, soovitav loetleda ka külad? | ||
| + | |||
| + | 25. Kuidas veetsid aega veskilised järjekorra ootamisel? | ||
| + | *Kas puhuti juttu, mängiti kaarte jne.? | ||
| + | *Kas veskilistel oli ootetuba? | ||
| + | *Kas pakkus mölder veskilistele süüa? | ||
| + | |||
| + | 26. Missuguseid kalu leidus veskijärves ja jões | ||
| + | *kuidas ja missuguste vahenditega neid püüti? | ||
| + | *Kes püüdsid kalu? | ||
| + | |||
| + | 27. Kas on seoses veskiga, omanikega või veskis töötanud inimestega revolutsioonilisi sündmusi? | ||
| + | |||
| + | 28. Kas on seoses veskiga, omanikega, veskis töötanud inimestega või veskijärvega rahvasuus levinud mälestusi, jutte või laule? | ||
| + | |||
| + | 29. Kui veski veel praegu töötab, siis milliseks otstarbeks veejõudu praegu kasutatakse? | ||
| + | |||
| + | 30. Kas veski töötas kogu aasta või oli veskijärv suvel heinakasvatamise-tegemise ajaks maha lastud (tuua ajavahemik)? | ||
| + | |||
| + | 31. Kuidas jätkus vett töötamiseks, eriti suvel ja talvel? | ||
| + | |||
| + | 32. Kui võimalik, muretseda fotosid veskist ja veskiga seotud inimestest. | ||
| + | |||
| + | 33. Kas oli veskis midagi omapärast, mida käesolevad küsimused ei sisalda? | ||
| + | |||
| + | {{Jalus}} | ||
Redaktsioon: 19. juuni 2021, kell 21:44
Küsimusi vesiveskite kohta. Fr. Haidak.
1. Veski nimetus.
2. Veski asukoht
- maakond,
- vald,
- küla,
- missugusel jõel?
- Anda jõe kirjeldus.
- Kas jões on kohti, mis talvel kinni ei külmu?
- Kas jõe vett on kasutatud joogiks?
3. Veski asukoha kaart või skeem koos ligema ümbrusega.
4. Millal ja kelle poolt on veski asutatud?
5. Veski hilisemad omanikud.
- Kelle valduses on veski praegu?
- Kui seisma jäänud või lõhutud, siis millal?
6. Veskihoone materjal:
- vundament,
- seinad,
- katus.
- Anda põhiplaan – kas mõõtkorras või skemaatiline.
7. Kas omanik (ka möder) elas veskihoones või eraldi elumajas?
- Kirjeldada kõrvalhooneid.
- Tuua hoonete asendi plaan kas mõõtkorras või skemaatiline.
8. Kas vahepeal on tehtud kapitaalseid ümberehitusi ja milliseid?
9. Kas veski juurde kuulus ka talu? Palju oli talul
- põllumaad
- heinamaad
- metsa
- kõlbmatut maad
- hobuseid
- veiseid
- lambaid
- sigu
10. Kui betoonist pais, siis millal see valati?
11. Kas kasutati
- pealtvoolu vesiratast
- altvoolu vesiratast
- vesiratas oli kinnise või lahtise põhjaga
- Milla vesiratas asendati veeturbiiniga?
- Kes valmistas turbiini
- kas küla sepp või
- telliti see mõnest linna töökojast
- Kas kasutati kunagi puidust veeturbiini?
12. Vee languse kõrgus meetrites ja kogus kantmeetrites sekundis (m³/s).
13. Mitut kivipaari kasutati veskis?
13a. Kui suur oli veski jõudlus päevas, tunnis?
14. Missugust kivi kasutati veskikiviks?
- Kuidas olid raiutud jahvatuspinnad – vanemad ja uuemad?
- Kes valmistas (raius) veskikivid?
- Kas on kive raiumas käinud venelased?
- Millal valati looduslike kivide asemele kunstlikud kivid?
15. Millseid jahvatusi tehti (liht-, ülesõela-, tangu)?
- Millal võeti kasutusele sõelad?
- Kuidas enne jahu sõeluti?
16. Millal hakati veskis kruupe tegema? 16a. Kas tehti kruupe kividega või oli eraldi kruubimasin?
17. Kas olid püülivaltsid ja millal need muretseti?
18. Kas oli kujunenud veskis oma ala, mille valmistamine õnnestus veskis eriti hästi: tatratangud, rukkipüül, nisupüül?
19. Kas veejõudu kasutati ka teiseks otstarbeks, nagu:
- Lina töötlemisel – murdmine, puhastamine;
- Puidu töötlemisel
- laualõikus,
- seimerdamine,
- hööveldamine,
- laastu-(pilpa-) löömine,
- sindli lõikamine,
- puidutööstus;
- Villatööstus
- kraasimine,
- ketramine,
- kudumine,
- riide käärimine,
- vanutamine,
- pressimine,
- värvimine;
- Eletri tootmine
- generaatori võimsus (kW või hobujõudu)
- pinge,
- kas peale veski ja veskitalu varustati elektriga ka teisi,
- missugustel aastatel tootmine toimus, kas hooajaliselt või pidevalt;
- Teisi võimalikke veekasutuse alasid.
20. Kuidas toimus veskis mati võtmine
- kui suur oli matt (mati möödud või maht)
- millise koguse vilja pealt võeti üks matt?
- Kas tunti ka aastamatti (kogu aasta eet)?
- Millal see võeti?
21. Kus hoiti veskis mativili?
- Kui selleks oli eriline nõu, siis missugune?
- Kas uudseviljaga esimesena veskile tulnule jahvatati matita?
- Kas linnaste javatamise eest võeti mattI?
- Millal kadus mativõtmine ja algas raha eest jahvatamine;
- jahvatamise hind?
22. Kuidas toimus jahvatamine ja veski korrashoid mitmele talule kuuluvais veskites?
23. Kuidas oli veskiliste järjekord veskis – kes ees, see mees, või olid veskilised teatud ajaks kutsutud?
24. Kui kaugelt käis veskilisi, soovitav loetleda ka külad?
25. Kuidas veetsid aega veskilised järjekorra ootamisel?
- Kas puhuti juttu, mängiti kaarte jne.?
- Kas veskilistel oli ootetuba?
- Kas pakkus mölder veskilistele süüa?
26. Missuguseid kalu leidus veskijärves ja jões
- kuidas ja missuguste vahenditega neid püüti?
- Kes püüdsid kalu?
27. Kas on seoses veskiga, omanikega või veskis töötanud inimestega revolutsioonilisi sündmusi?
28. Kas on seoses veskiga, omanikega, veskis töötanud inimestega või veskijärvega rahvasuus levinud mälestusi, jutte või laule?
29. Kui veski veel praegu töötab, siis milliseks otstarbeks veejõudu praegu kasutatakse?
30. Kas veski töötas kogu aasta või oli veskijärv suvel heinakasvatamise-tegemise ajaks maha lastud (tuua ajavahemik)?
31. Kuidas jätkus vett töötamiseks, eriti suvel ja talvel?
32. Kui võimalik, muretseda fotosid veskist ja veskiga seotud inimestest.
33. Kas oli veskis midagi omapärast, mida käesolevad küsimused ei sisalda?
Hellenurme küla, Elva vald, 67514 Tartu maakond
Varasem veebileht: http: www veskivaramu ee
Arveldusarve SEB: EE571010220036503011
Facebook-leht: fb.com/veskivaramu
e-maili: info[ät]veskivaramu.ee
Mob: (+372) 520 5142
Reg.nr: 80194797
Tel: 767 9809
