Otsingu tulemused

  • ...vee paljudest ojakestest, allikatest ja järvedest. Tavakohaselt öeldi, et Pühajõgi algab Jõksi järvest, tegelikult on alguse leidmine küllaltki keerukas.
    1 KB (169 sõna) - 9. jaanuar 2024, kell 13:22
  • [[Category:Pühajõgi]]
    596 baiti (94 sõna) - 11. august 2023, kell 08:52
  • ''SÕMERPALU oli üks suuremaid keskusi. Pühajõgi on siin laiem — üle 10, kohati kuni 20 meetrit, sügavus paari meetri ü
    2 KB (300 sõna) - 8. jaanuar 2024, kell 10:42
  • Veski paikneb [[Võhandu jõgi|Võhandu jõel]] (või ka kohaliku nimega [[Pühajõgi|Pühajõel]]), selle ülemjooksul.
    2 KB (372 sõna) - 8. jaanuar 2024, kell 09:58
  • ...a kas süstadel või kummipaatidel matka alustada. Pärast Jõgehara veskit on Pühajõgi 15—20 meetri laiune ning kõlbab paadisõiduks. Kärgulast pärivett alla
    3 KB (477 sõna) - 8. jaanuar 2024, kell 09:13
  • Muud nimed: Pühajõgi, Väike-Võhandu jõgi (lähtest kuni Vagula järveni); Suur-Võhandu, Voo Kiire voolu ja külma veega Vihtla lõigus oli Pühajõgi tüüpiline forellijõgi, koosseisult aga liigivaese kalastikuga (3 liiki).
    6 KB (1091 sõna) - 30. september 2021, kell 19:33
  • ...nas]], [[Kärgula küla]]s, [[Võhandu jõgi|Võhandu jõel]] (kohaliku nimega [[Pühajõgi|Pühajõel]] asuvast Sulbi veskist räägib artikkel [[Sulbi veski (Urv)]].
    6 KB (922 sõna) - 1. oktoober 2022, kell 09:12