|
|
| 1. rida: |
1. rida: |
| | + | [[File:Oandumaaametik.jpg|thumb|400px|right| Oandu vesiveski asukoht, lõige Maaameti veebikaardilt]] |
| | + | ==Nimed== |
| | | | |
| − | KRONOLOOGIA ja AJALUGU
| |
| | | | |
| | | | |
| − | ==TOIDU ja ENERGIA tehnoloogiate areng==
| + | Veski tänapäevane levinuim nimekuju on '''[[ Oandu veski ]]'''. Paralleelnimi '''[[ Oandu vesiveski]]'''. Kohalikus kõnepruugis ka [[Oondu veski]] või [[Uhandu veski]]. Harva kasutatakse nimekuju [[Oanduveski]]. |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-3 columns"> ☼ </div>
| |
| − | <div class="small-6 columns">''slaidivahetus u 7 sekundit''</div>
| |
| − | <div class="small-3 columns"> ☼ </div>
| |
| − | </div>
| |
| | | | |
| − | <div class="row">
| + | Veski oli/(on) jõuallika tüübilt [[ vesiveski ]] [[Category:Vesiveskid ]] ja toodangu tüübilt põhiliselt [[saeveski ]] [[Category:Saeveskid ]] ning [[jahuveski]] töötas kõrval-tootmisena. |
| − | <div class="small-12 large-10 columns">
| |
| − | <ul class="example-orbit" data-orbit data-options="animation:slide; pause_on_hover:true;animation_speed:1500;navigation_arrows:true; resume_on_mouseout: true; timer_speed:6600;"> | |
| − | <li class="active">
| |
| − | [[Image:Slide1.PNG|slide 1]]
| |
| − | </li>
| |
| | | | |
| − | <li>
| + | Asula/veski vanemad nimekujud: ''[[de molle to Owan]], [[Hofwandes]], [[Ouants]], [[de Mole tho Ouanth]], [[Ofen]], [[Ufwandes]], [[Owando]], [[Oando]], [[Іоандо]], [[Joandu]]'' <ref> Eesti kohanimeraamat, Tallinn, 2016 [https://www.eki.ee/dict/knr/] </ref>. |
| − | [[Image:Slide2.PNG|slide 2]]
| |
| − | </li>
| |
| | | | |
| − | <li>
| + | ''saksa k.'' '''[[ Owando Mühle]]'''. |
| − | [[Image:Slide3.PNG|slide 3]]
| |
| − | </li>
| |
| | | | |
| − | <li>
| + | ==Asukoht== |
| − | [[Image:Slide4.PNG|slide 4]]
| |
| − | </li>
| |
| | | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide5.PNG|slide 5]]
| |
| − | </li>
| |
| | | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide6.PNG|slide 6]]
| |
| − | </li>
| |
| | | | |
| − | <li>
| + | Veski asukoht, aadress: [[ Lääne-Viru maakond ]] [[Category: Lääne-Viru maakonna veskid ]], [[ Haljala vald ]] [[Category:Haljalala valla veskid ]], [[ Oandu küla ]], [[ Saare ja Veski kinnistud ]]. Asumi kood: 5575. |
| − | [[Image:Slide7.PNG|slide 7]]
| |
| − | </li>
| |
| | | | |
| − | <li>
| + | Kinnistu nr 88703:001:0286/0285; [[ eraldiseisev veskikinnistu ]] [[Category:Veskikinnistu ]]; [[kasutustüüp]]: aktiivses kasutuses [[Category:Aktiivkasutuses kinnistu ]]. |
| − | [[Image:Slide8.PNG|slide 8]]
| |
| − | </li>
| |
| | | | |
| − | <li>
| + | Kaugus Rakverest linnulennult : 29 km. |
| − | [[Image:Slide9.PNG|slide 9]]
| |
| − | </li>
| |
| | | | |
| − | <li> | + | Vanema haldusjaotuse järgi [[ Virumaa ]], [[ Palmse vald]] (1922 a.) või ka [[ Haljala kihelkond ]] [[Category:Haljala kihelkonna veskid ]] , [[ Sagadi mõis]], [[Oandu karjamõis]] (kuni 1917). |
| − | [[Image:Slide10.PNG|slide 10]]
| |
| − | </li>
| |
| | | | |
| − | <li> | + | [https://maps.google.com/maps?q=Oandu_veski@59.565176,26.103981 Asukoht Google kaardil N: 59.565176 E: 26.103981 ] |
| − | [[Image:Slide11.PNG|slide 11]]
| |
| − | </li>
| |
| | | | |
| − | <li>
| + | [http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&bbox=618252.8747452,6604515.9154756,619582.9528702,6605334.2748506&punkt=618924.7497452,6604937.7904756 Asukoht Maaameti kaardil X: 6592465 Y: 677991 ] |
| − | [[Image:Slide12.PNG|slide 12]]
| |
| − | </li>
| |
| | | | |
| − | <li>
| + | [https://kaart.delfi.ee/?bookmark=ed9bb079db6c84fb6310bc9adcb6edd8 Asukoht Regio/Delfi kaardil pl: 59°33′54.632″ ; ip: 26°6′13.815″ ] |
| − | [[Image:Slide13.PNG|slide 13]]
| |
| − | </li>
| |
| | | | |
| − | <li>
| + | Vesikondlik paiknemine: [[Altja jõgi|Altja jõe ]] [[alamjooks|alamjooksul]] [[Category:Altja jõe veskid ]], veekogu kood: vee1076600. |
| − | [[Image:Slide14.PNG|slide 14]]
| |
| − | </li>
| |
| | | | |
| − | <li>
| + | ==Tehniline teave== |
| − | [[Image:Slide7.PNG|slide 15]]
| |
| − | </li>
| |
| | | | |
| − | <li>
| + | [[Veskihoone]] üldine tänapäevane (2019) seisund: konserveeritud müürid, katuseta. Veski sisustus pole säilinud [[Category:Veski varemed ]]. |
| − | [[Image:Slide16.PNG|slide 16]]
| |
| − | </li>
| |
| | | | |
| − | <li>
| + | [[Veskipaisu]] üldine tänapäevane seisund: töökorras [[Category:Säilinud veskipaisud ]]. |
| − | [[Image:Slide17.PNG|slide 17]]
| |
| − | </li>
| |
| | | | |
| − | <li>
| + | [[Paisu]] kõrgus: 3,4 meetrit [[Category:Kõrged paisud ]], ülevoolu tüüp: [[ šahtülevool ]]. |
| − | [[Image:Slide18.PNG|slide 18]]
| + | |
| − | </li>
| + | [[Paisutus]]: olemas; haldaja - vald. |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide19.PNG|slide 19]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide20.PNG|slide 20]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide21.PNG|slide 21]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide22.PNG|slide 22]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide23.PNG|slide 23]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide24.PNG|slide 24]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide25.PNG|slide 25]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide26.PNG|slide 26]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide27.PNG|slide 27]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide28.PNG|slide 28]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide29.PNG|slide 29]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide30.PNG|slide 30]]
| |
| − | </li>
| |
| − | <li> | |
| − | [[Image:Slide31.PNG|slide 31]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide32.PNG|slide 32]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide33.PNG|slide 33]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide34.PNG|slide 34]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide35.PNG|slide 35]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide36.PNG|slide 36]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide37.PNG|slide 37]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide38.PNG|slide 38]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide39.PNG|slide 39]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide40.PNG|slide 40]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide41.PNG|slide 41]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide42.PNG|slide 42]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide43.PNG|slide 43]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide44.PNG|slide 44]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide45.PNG|slide 45]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide4.PNG|slide 46]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide47.PNG|slide 47]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide48.PNG|slide 48]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide49.PNG|slide 49]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide50.PNG|slide 50]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide51.PNG|slide 51]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide52.PNG|slide 52]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide53.PNG|slide 53]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide54.PNG|slide 54]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide55.PNG|slide 55]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide56.PNG|slide 56]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide57.PNG|slide 57]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide58.PNG|slide 58]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide59.PNG|slide 59]]
| |
| − | </li>
| |
| − | | |
| − | <li>
| |
| − | [[Image:Slide60.PNG|slide 60]]
| |
| − | </li>
| |
| | | | |
| − | <li>
| + | Veski [[paisjärv]]e nimi on [[Oandu järv]] , paisjärve kood: vee2088770 [[Category:Veskipaisjärved ]]. |
| − | [[Image:Slide61.PNG|slide 61]]
| |
| − | </li>
| |
| | | | |
| − | <li>
| + | [[Veski sild]]: heas seisus, materjal: betoontruup, [[veskitee]]: veskitee heas seisus, eravalduses. |
| − | [[Image:Slide62.PNG|slide 62]]
| |
| − | </li>
| |
| | | | |
| − | <li>
| + | ==Piirangud== |
| − | [[Image:Slide63.PNG|slide 63]]
| |
| − | </li>
| |
| | | | |
| − | <li>
| + | [[Natura 2000 ala]] : jah, Lahemaa loodusala. |
| − | [[Image:Slide64.PNG|slide 64]]
| |
| − | </li>
| |
| | | | |
| − | <li>
| + | [[Muinsuskaitseline ehitis]]: ei. |
| − | [[Image:Slide65.PNG|slide 65]]
| |
| − | </li>
| |
| | | | |
| − | <li>
| + | [[Kalapääs]]: pole. |
| − | [[Image:Slide66.PNG|slide 66]]
| |
| − | </li>
| |
| | | | |
| − | <li>
| + | ==Hüdroelektrienergia tootmine== |
| − | [[Image:Slide67.PNG|slide 67]]
| + | Otseselt hüdroelektrienergiat pole toodetud, kuid veskis oli [[auruturbiin]], millega toodeti elektrit ümbruskonna talude tarbeks; võimsus pole teada. [[Category:Endine elektritootja ]] |
| − | </li>
| |
| | | | |
| − | <li>
| + | ==Ehitise info== |
| − | [[Image:Slide68.PNG|slide 68]]
| |
| − | </li>
| |
| | | | |
| − | <li>
| + | Kaks veskihoonet |
| − | [[Image:Slide69.PNG|slide 69]]
| |
| − | </li>
| |
| | | | |
| − | <li>
| + | == Ajalugu == |
| − | [[Image:Slide70.PNG|slide 70]]
| |
| − | </li>
| |
| | | | |
| − | <li>
| + | Ajalooallikates märgitakse [[Oandu vesiveskit]] esimest korda poole tuhande aasta eest, 1517. aastal, kui oli omanikevahetus [[Sagadi mõis]]as, mille osa oli ka [[Oandu veski]]. Lisaks Oandule ([[de molle to Owan]]) mainiti siis ka [[Lauli küla]] (Lauell) ja [[Kosta veski]]t ([[de molle to Kusten]]). |
| − | [[Image:Slide71.PNG|slide 71]]
| + | 1549. aasta ürikus on [[Oandu veski]] kirjapildiks - [[de mole to Ouantu]]. |
| − | </li>
| + | Ajaloodoktor [[Enn Tarveli]] andmetel pärineb esimene kirjalik jälg [[Sagadi mõis]]ast (hove tho Saccadi) mõisnik [[Helmeyt Risebiter]]i testamendist 1469. aastal. Kuid mõis võis juba varemgi olemas olla. 1684. aastast kuni mõisate riigistamiseni Eesti Vabariigile kuulus [[Sagadi mõis]] [[von Fock]]ide suguvõsale. |
| | + | Ajalooürikute andmeil töötasid 1693. aastal Sagadi maadel lisaks [[Oandu veski|Oandule]] veel ka [[Kosta veski|Kosta]] ja [[Ligedama veski|Ligedama]] veskid.<ref>Tarvel, E. 1983. Lahemaa ajalugu.</ref> |
| | | | |
| − | <li>
| + | [[Oandu veski]] [[mölder|möldrid]] (hingeloendite andmeil): [[Owandu Jürri|Owandu möldri Jürri]], sünd. 1726 - aastani 1795. |
| − | [[Image:Slide72.PNG|slide 72]]
| + | Tema teine poeg [[Owandu Maddis|Maddis]], sünd 1761 - aastani 1811. |
| − | </li>
| + | Tema kolmas poeg [[Owandu Tomas|Tomas]], sünd. 1764 - aastani 1818. |
| | + | [[Willa (Vila) Josepi Thomas Pahmann]], sünd 1796 - aastani 1834. |
| | + | [[Johann Jürgens]], sünd. 1779 - aastani 1841. |
| | | | |
| − | <li>
| + | [[Sagadi mõis]]a plaanil 19. veebruarist 1883 (koostatud varasema 1835. aasta mõisaplaani järgi) on märgitud [[Oandu veski|Oandu]], [[Ligedama veski|Ligedama]] ja [[Kosta veski|Kosta]] vesiveskid, [[Paistemäe tuulik|Paistemäe tuuleveski]], [[Paduri veski|Paduri]] [[villaveski]], [[Kivirehe veski|Kivirehe]] [[viljaveski]]. |
| − | [[Image:Slide73.PNG|slide 73]]
| |
| − | </li>
| |
| | | | |
| − | <li>
| + | 19. sajandil oli Oandul [[Altja jõgi|Altja jõel]] kaks [[vesiveski]]t: [[viljaveski]] ja [[saeveski]]. [[Viljaveski]] ehk [[Väike veski]] asus [[molder|möldri]] elumajas. Selle paekivist hoone seina on raiutud daatum 1849. Suurem, mitmekorruseline hoone ehitati 1836. aastal raud- ja paekivist. Telliskivides sillusevõlvid on nähtaval akna- ja ukseavades. [[Paisjärv]]e poolse otsaseina ülaosas on raudkivil aastaarv 1836. Kui vett oli [[veskijärv]]e vähe kogunenud, töötas vaid [[Väike veski]]. |
| − | [[Image:Slide74.PNG|slide 74]]
| |
| − | </li>
| |
| | | | |
| − | <li>
| + | 1880. aastatel pöörati tähelepanu ka tööohutusele. [[Oandu saeveski]] kaheleheküljelises sisekorra eeskirjas on muuhulgas kirjas, et ''„... joobnud rahwad ei woeta tööle, samoti ka mitte lapsed ...“ ja „... on keelatud piipu weskis polletada ...“ ning „... saed peawad ikka terawad wiilitud olema ...“''. [[Oandu veski]] eeskirja koostas Sagadi [[mõisahärra]] [[Paul Aleksander von Fock]] isiklikult, kuna talle meeldis selliste eeskirjade koostamisega tegeleda. |
| − | [[Image:Slide75.PNG|slide 75]]
| |
| − | </li>
| |
| | | | |
| − | <li>
| + | 20. sajandi alguses oli kivist veskihoones ka [[aurumasin]], millega ühendati veevaesel ajal vilja- ja saeveski ning [[lauavabrik]]u tööseadmed ning toodeti elektrit. |
| − | [[Image:Slide76.PNG|slide 76]]
| |
| − | </li>
| |
| | | | |
| − | <li>
| + | [[Mõisate riigistamine|Mõisate riigistamise]] järel jäeti endisele [[Sagadi mõis]]a omanikule [[Ernst von Fock]]ile osa maid rendile. 1926. aastal tagastati talle ka mõisast eraldatud 5,47 ha suurune mõisamaakoht [[Oanduveski]]. <ref>ERA.1356.2.5711 Fock, Ernsti kaebus Maakorralduse ja Metsade Peavalitsuse otsusele Virumaal Sagadi mõisas Oandu vesiveski võõrandamise kohta </ref> |
| − | [[Image:Slide77.PNG|slide 77]]
| |
| − | </li>
| |
| | | | |
| − | <li>
| + | [[Eesti Wabariik|Eesti Wabariigi]] ajal töötas Oandul nii sae- kui jahuveski, tehti puusärke ja toimusid laudkäsitöö kursused. [[Veski]] kõrval materjalilaos käisid külanoored laupäeviti tantsimas, pühapäeva hommikutel kohtusid samas hoones aga palvevennad. |
| − | [[Image:Slide78.PNG|slide 78]]
| + | 1936. aastal ostis [[von Fock]]ilt [[Oandu vesiveski]] [[Loksa]]lt pärit [[Theodor Hübschermann]] ([[Ipsermann]], eestind. [[Jõesaar]]). |
| − | </li>
| |
| | | | |
| − | <li>
| + | [[Veski]] hävis tulekahjus 1937. aasta veebruaris. [[Veski]] taastati juba järgmisel aastal. |
| − | [[Image:Slide79.PNG|slide 79]]
| |
| − | </li>
| |
| | | | |
| − | <li>
| + | Õnnetusest kirjutas ka 18. veebruari [[Päewaleht]]: „Tuli hävitas nii hoone kui ka kogu sisseseade, mis oli kogu ulatuses tule vastu kindlustamata. Hävinud hoone oli Oandu jõe kaldal üks põliseid ehitusi, kuna kaks alumist korda olid kivist, ülemine aga puust. Tööstus andis oma jõujaamast kogu ümbruskonnale ka elektrivoolu, nii et hoone hävimise tõttu jäid nüüd kõik voolutarvitajad pimedasse. Omanik hindab oma kahju 10 000 kroonile. See juhtum on aga seda kurvem, et nii hoone kui ka sisseseade olid kindlustamata ja omanikul suur perekond – abikaasa ja kuus alaealist last, kellel nüüd on kadunud igasugune eluvõimalus. Kuidas tuli alguse sai, seda pole seni selgunud.“ |
| − | [[Image:Slide80.PNG|slide 80]]
| |
| − | </li>
| |
| | | | |
| − | <li>
| + | [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgsetel pinevatel aegadel oli [[Oandu veski]] külaelanike mälestustes metsavendade kokkusaamise kohaks. Rahvasuu seostab metsavendadega ka 1940ndate lõpus toimunud tulekahju. Ametlikult läks [[Suur veski|Suure veski]] sammaldunud ja kuiv laastukatus põlema siiski sädemest. Suurt kahju ei sündinud, katus parandati ära ning veski jätkas tööd. |
| − | [[Image:Slide81.PNG|slide 81]]
| |
| − | </li>
| |
| | | | |
| − | <li>
| + | 1949. aastal küüditati veski omanik Siberisse. Veski natsionaliseeriti ja laudu hakati saagima Rakvere mööbliartellile. |
| − | [[Image:Slide82.PNG|slide 82]]
| + | [[Veskitamm]] lagunes ajapikku ja veski töötas edasi [[aurukatel|aurukatla]] jõul. Lisaks puudele põletati ka vähem põlevat kraami. |
| − | </li>
| + | Veski veejõu- ja aurumasina ajamite ümberlülitamine lauasaagimiseks ja teravilja jahvatamiseks oli ohtlik tegevus ja juhtus ka surmaga lõppenud õnnetusi. |
| − | </ul>
| + | Aurumasina kohta kõrges hoones tähistasid paksud tellisseinad - Sagadi mõisa löövis põletatud tellistest vooderdatud sisemine topeltmüüritis. |
| − | </div>
| |
| − | </div>
| |
| | | | |
| | + | Oandu veski lõpetas töö 1960ndate aastate algul. |
| | | | |
| | + | Kohalike inimeste andmetel soovisid nõukogude aastail sinna teha puhkekodu Tapa MEK, EKE ja Viru kolhoos. Kui 1971. aastal loodi Lahemaa rahvuspark, pandi need projektid seisma ja veski läks Lahemaa taastatavate objektide nimekirja, kuid enne kui jõuti seal midagi tegema hakata, Eesti iseseisvus. 1984. aastast on olemas veel [[Suur veski|Suure veski]] inventariseerimis-joonised, tehtud Rakvere Metsamajandi poolt. |
| | + | 1994. aastal tagastati omandireformi käigus Oandu vesiveski Theodor Jõesaare tütrele Aino Turetskile. |
| | + | 1995. aastal alustas Turetskite pere Väikese veski renoveermist, tehes ära suure töö veski alumise korruse veekindlaks muutmiseks, kuna see asub paisjärve veepinnast allpool. |
| | + | 1998. aastal ostis Suure veski varemed Margus Reinsalu perekond ning järgmisel, 1999. aastal ka Väikese veski ehk möldri maja. |
| | | | |
| | + | '''Oandu veski naabritest'''. |
| | + | Oandu veski naabruses asus ka Sagadi mõisale kuulunud Oandu karjamõis. Hoonetekompleksi kivist läänetiib ehitati 1830. aastatel. 1849. aastal valmis idatiib - kivist laudahoone ja arvatavasti ka kahte hoonet siseõueks ühendanud pae- ja raudkivimüürid, mis kaeti põletatud savist katusekividega. 1853. aastal ehitati paisjärve põhjakaldale kivist jääkelder, mida kasutati piimajahutuskeldrina. Jää murti paisjärvest. Otsaseinas on kivile tahutud aastaarv 1853. |
| | + | 1857-60 ehitati karjamõisa uus peahoone, mil oli puust viilkatusega katusekorrus, avar keskveranda, balustritega rõdu- ja trepipiirded, stiilsete sepistatud kaunistustega laiad tiibuksed ja muud baroksed elemendid. Uhke häärber sai aastaid hiljem Sagadi mõisa försteri (metsahärra) elukohaks ja mõisametskonna keskuseks. |
| | + | Metskonna kontor asus Oandul 20. sajandi lõpuni. Aastatel 2005-2008 renoveeris RMK hooned Oandu külastuskeskuseks. Siit saavad alguse ka loodusrajad. |
| | | | |
| − | ==Veskitehnoloogia arengu põhidaatumid==
| + | '''Ajaloodaatumeid'''. |
| | + | 1510 - märgitakse ajalooürikus Sagadi mõisa kõrval asuvat [[Palmse mõis]]a ja [[Palmse Oruveski]] veskit. |
| | + | 1669 -1678 oli Sagadi mõisa rent 700 riigitaalrit aastas. Eraldi rendilepinguga oli 1669. aastal rendile antud üks saeveski. |
| | + | 1800 - oli Palmse mõisal viis vesiveskit ([[Joaveski]], [[Palmse Oruveski|Oruveski]], [[Laviku veski]], [[Sae veski]]), kaks tuulikut (mõlemad ühe paari kividega ja puust). Ühes neist sai saagida kuni kolmetolliseid planke. [[Palmse mõis|Palmsel]] oli mingil ajajärgul ka Võsu külje all [[Jaanioja veski|Jaaniojal veski]]. |
| | + | 1820 - sõlmiti Vihula, Sagadi ja Karula mõisate omanike vahel leping Annikvere jõe äravoolu kraavile kindla tõkke püstitamiseks Karula mõisa maa-alal. |
| | + | 1835. aastal kirjutas Vihula mõisa omanik A. Schubert Sagadi mõisa omanikule von Fockile, et [[Vihula saeveski]] on tugevasti amortiseerunud ning nõuab suurt remonti, mida kavatsetakse alustada sama aasta märtsis. |
| | + | 1858. aasta hingeloendi andmeil elasid Eskul puusepp, metsavaht ja laulumees (köster), Oandul mölder, müürsepp ja karjane, Ligedamal kõrtsmik ja telliskivimeister. <ref>Reintal, P. 2001. Vaatamisväärne Sagadi mõisa kaugem ümbrus. Käsikiri.</ref> |
| | | | |
| − | tekstina
| + | '''Ajaloo ülevaate koostanud S. Pärismaa, toimetanud A. Kütt.''' |
| | | | |
| − | <div class="row">
| + | ==Kohalike elanike mälestusi Oandu veskist== |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': Inimene hakkab kasutama [[kaevamiskepp]]i - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades. </div>
| + | '''Aino Turetski:''' |
| − | <div class="small-2 columns">'''40 000 eKr'''</div>
| + | ''Veskis oli esimesel korrusel kaks jahuveskit, saeveski, höövlimasin ja pilpamasin. Jahu saadi kätte allkorruselt sest need kolud olid ju seal. Ja akusid laaditi. Metskonnas ja meil (veskis) oli ainukene, kellel oli elekter. Ainult sügisel ja kevadel. See oli seotud veskiga. Jahuveskitest üks töötas korraga. Sai teinekord uued kivid pandud. Teine oli varuks. Ma korra mäletan, et see teine töötas. Isa maksis riigilaenu ära, siis kui veski põles. Isa ostis veski 1936. a. Ta müüs maha Loksal maja, kahekordse maja, uue maja. Ja siis ta tuli veskisse elama ja siis ta ostis selle ära mõisnikult, ega siin vist seadmeid eriti sees ei olnud. Veski, teisel pool jõge see väike maja ja selle (veski). Siis ta tegi selles remonti ja tuli siia. Kui ta oli ära tulnud siia majja juba, siis pandi põlema. Isa ütles, et ta teab kes pani, mina tookord ei osanud pärida. Kes seda teab, miks. Kahtlustati, et isa tema naisega kurameeris.Pärast riigistamist, minu arvates ei jahvatatud aga saeveski töötas. Kui veski seisma jäi siis kohe varastati ära need talad, need olid ju pikad talad. Katus langes sisse. Siis vist saeveski (sisseseade) viidi Võsule. Veskis otseselt puusärgitööstust ei olnud, isa tegi. Isa võis neid jätta veskisse, sest kus sa ikka neid hoiad, kui ta tisler oled. Külas olid kõigil siin köögikapid ja need on kõik isa tehtud. Tal oli Loksa ju ka mööblitööstus, enne sõda, kui ta sääl veel elas. Isa tahtis kaupluse kunagi avada. Ma küsisin, mida sa oleksid müünud ja ta ütles, et väga paljud, kes tulid oma viljaga siia veskile, oleks tahtnud oma jahu maha müüa, et tema oleks seda müünud ja siis oleks rannast kala toond ja soolanud. Siis ta ehitaski, siit läks uks välja ka. See tuba pidi siis olema kauplusehoone ja teine tuba taga laohoone.'' |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].</div>
| |
| − | </div>
| |
| | | | |
| − | <div class="row">
| + | '''Agnes Reinsalu:''' |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja '''[[jahvekivi]]'''.</div>
| + | ''Oandu veski oli minu noorusepõlves, siis kui see Jõesaar tuli sinna, tema tuli Loksalt ja tema selle siis korda tegi. Vägev lugu oli seal veskis. Seal tehti jahu, seal saagiti laudu, seal tehti puusärke, seal tehti kõike võimalikku. Puusärke müüdi kohalikele elanikele, ja kaugemalt ka kui tulid. Minu vanaema puusärk oli seal tehtud 1937 aastal. Veski oli ja, lõigati laudu ja üks hea ettevõtmine oli. |
| − | <div class="small-2 columns">'''30 000 eKr'''</div>
| + | Ja lõpuks läks osa perest sinna elama, ühe korra tegid elamisruumiks, magasid noored. Ja siis oli seal, kus see materjal oli, suur ladu või ait. Seal siis tantsiti. Jõesaar oli hea mees, lasi siis pühapäev tulla palvevennad palvetama. Laupäeval tantsiti ja pühapäeval paluti patud andeks. Ma käisin seal ka, no huvi oli egas muidu. Hiigla põnev kui need usuvennad käisid, siis seal ulusid ja palvetasid ja laulsid. Veskis oli siis suur ahi sees, kui ta põlema läks üks pühapäeva hommikul. Räägitakse, et oma hooletus oli, et kuiv ja süttiv kraam oli liiga ligidal ahjule. Hirmus oli, põles maha kõik. Kaua aega kui keegi seal midagi ei teinud. Tuuleveski oli Sagadi külas, Vihulas oli tuuleveski. Rohkem ei olnudki vaja, kaks tuuleveskit oli seal ümberringi.'' |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].</div>
| |
| − | </div>
| |
| | | | |
| − | <div class="row">
| + | '''August Kask:''' |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Euroopas kulmineerub viimane [[jääaeg]]. Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast [[jääaeg]]a nimetatakse ka [[Wichseli jäätumine]].</div>
| + | ''Kui mina seal olin siis Oandu veski töötas veel. Peremees oli üks Jõesaar. Ja hiljem tehti mingisugune artell ja siis ta kuulus Rakvere Mööbliartellile. Siis saeti ainult laudu seal, ega muud ei tehtud. Paate pidi hakatama tegema aga sest ei tulnd midagi. Eks ta üks 1950.-60. aastateni töötas, siis lagunes ära see asi seal. Peremees oli esteks ka seal aga siis peremees küüditati ära, Jõesaar ja. Hiljem tuli tagasi, siis seda artelli enam ei olnud ka. Veski pärast muidugi küüditati, kulak oli, ei siis aidanud midagi.'' |
| − | <div class="small-2 columns">'''20 000 eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud jääkilbi ja liustikega, mille paksus arvatakse olevat olnud kuni 1500 meetrit.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': Euroopa kiviaja inimesed hakkavad kasutama juhuslikke kive metsikute viljade peenestamiseks.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''16 000 eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud [[mandrijää]]ga.</div>
| |
| − | </div>
| |
| | | | |
| − | <div class="row">
| + | Endel Kartusov: |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Lääne-Aasias hakkavad tekkima esimesed [[püsiasulad]].</div>
| + | ''Kui mina tulin sinna siis veski oli juba küps. Täiesti küps. |
| − | <div class="small-2 columns">'''12 500 eKr'''</div>
| + | Ja siis oli nihukene asi et see Jõesaar oli veel sääl, see käis alati minu juures. |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' hakkab territoorium vähehaaval vabanema [[mandrijää]]st.</div>
| + | Ta oli ise küll pastor ja mattis. |
| − | </div>
| + | Hea küll ma nüüd räägin veskist edasi. See oli katki ja siis MEK-i mehed, MEK-i ministeeriumimehed, ma ei tea kus see jutt siis nendeni jõudis, need tahtsid siis seda veskit ülesse ehitad. |
| | + | Need tulid siis sinna, bravuuri olid nad nii kõvasti täis. Kuigi palju, nad tõid sinna kaks ehitusmeest ka ja kuigi palju seal ehitati ka. |
| | + | Mina ennast sinna vahele ei seganud ma hoidsin sellest kohe kaugemale tead. Aga see ehitus ei läinud, jälle rahadega või ja see asi jäi katki. |
| | + | Ega ta ei oleks vesiveski olnud, me tahtsime elektri panna sinna, just elektrijaama oleks teinud.'' |
| | | | |
| − | <div class="row">
| + | '''Väino Tihane:''' |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Aasia vahemerepoolses osas hakatakse taimede peenendamiseks kasutama '''[[uhmrit]]''' ja [[uhmrinui]]a.</div>
| + | ''Vene ajal saeveski veel töötas, mina lasin selle maja palgid seal lõigata. |
| − | <div class="small-2 columns">'''12 000 eKr'''</div>
| + | Seal oli selline suur aurukatel. Veega siis ei töödanud, oli aurukatla pealt juba. |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''': massiivsete liustike sulamiseveest on moodustunud suuremat osa Eestist kattev [[Balti jääpaisjärv]]. </div>
| + | Tamm mädanes ära ja tuli lahti. Hiljem tehti see tamm ülesse uuesti Oandule. |
| − | </div>
| + | Seal puhastati seda järve veel ja siis tehti uuesti Oandu tamm ülesse. |
| | + | Aga vahepeal oli tamm maas ja siis pandi sinna aurukatel. See oli 1958-59, kui see aurukatel töötas. Seal oli selline suur rihm autukatla pealt. Seal käidi seda määrimas miskitmoodi neid laagreid. |
| | + | Üleval jahvatati, seal olid veskikivid Trepp läks alumisele korrusele, sealt võeti see jahu vastu. |
| | + | Saeveski omanik oli Jõesaar. Tal oli väike puutöökoda seal, kus nüüd suvila ehitatud on. |
| | + | Hiljem tegutses Jõesaar köstrina, vene ajal, mattis inimesi Eskul. |
| | + | Siinpool veskit, kohe kalda peal oli puutöökoda, kus ehitati paate. |
| | + | Seal olid suured ruumid, kus käidi ka tantsimas. See oli noorte kooskäimise koht. Suur, pikk hoone oli seal. '' |
| | + | Jõesaarte maja oli karjamõisa vastas. |
| | | | |
| − | <div class="row">
| + | '''Kogunud ja üles kirjutanud Triin Neljandik.''' |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', tänapäevase Süüria aladelt hakkab levima kultuuristatud [[rukis]].</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''11 000 eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''': [[Balti jääpaisjärv]] tühjeneb, veetase langeb 25-30 meetrit, suured alad muutuvad maismaaks.</div>
| |
| − | </div>
| |
| | | | |
| − | <div class="row">
| + | == Pärimus == |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''' tekib ja levib paikne maaviljelus. See täiendas ja kindlustas oluliselt inimeste toidulauda.</div>
| + | 1 - Eesti Vabariigi ajal töötas Oandul nii saeveski kui lauavabrik. Tänu veejõule oli nii veski omaniku majas kui metskonnakontoris elekter. Nõukogude ajal küüditati veski omanik, veski lõpetas töö 1950. aastatel. (A, Turetski) |
| − | <div class="small-2 columns">'''10 000 eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''', Läänemaa ja saared on endiselt vee all. Praeguse Läänemere kohale on tekkinud nn [[Antsülusjärv]].</div>
| |
| − | </div>
| |
| | | | |
| − | <div class="row">
| + | 2 - Oandu veskit on esmakordselt mainitud aastal 1517. Esialgu oli Oandul ainult jahuveski. 1836. aastal ehitati puithoone asemele uus mitmekordne kivist vesiveski, kus sai nii jahu jahvatada kui ka saelaudu saagida. |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Jordaania aladel hakkab levima kultuuristatud [[oder]].</div>
| + | <ref>RMK pärandkultuuri andmebaas [https://eelis.ee/default.aspx?state=105;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=427972860] </ref> |
| − | <div class="small-2 columns">'''9 000 eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on kliima boreaalne, soe ja kuiv. Eesti alad kattuvad taimestiku ja metsaga, peamiselt männimetsad ja sarapikud.</div>
| |
| − | </div>
| |
| | | | |
| − | <div class="row">
| + | 3 - 1517 on esmakordselt mainitud Oandut seoses jõel asunud veskiga. 1745 nimetati Oandut esimest korda Sagadi karjamõisana. XIX saj lõpust on Oandul ka metskonna keskus, vesiveski töö lõppes omaniku küüditamise tõttu 1949. |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Türgis kultuuristatakse ja hakatakse kasvatama [[nisu]].</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''8 600 eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on [[kiviaeg]]. Pärnu jõe kaldal [[Pulli]]s peatub hooajaliselt rühm küttijaid ja kalastajaid. Nende kasutuses on kivist ja luust tööriistad.</div>
| |
| − | </div>
| |
| | | | |
| − | <div class="row">
| + | == Fotod == |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Hiinas algab esmane kultuuristatud '''[[riis]]i''' levik. Andides, Titicaca järve ümbruses kultuuristatakse [[kartul]]. </div>
| + | [https://pk.rmk.ee/parandkultuur/TN/TN332.jpg 887:VEV:002 RMK EELIS] |
| − | <div class="small-2 columns">'''6 000 eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''', umbes 5500 a eKr - Eesti aladel elavad hõimud hakkavad valmistama keraamikat - põletatud savinõusid.</div>
| |
| − | </div>
| |
| | | | |
| − | <div class="row">
| + | == Fotod ja kaardid == |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''' leiutati ja võeti kasutusele [[ratas]]. Mesopotaamias võetakse mulla harimiseks appi [[konksader]].</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''4 500 eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' elatuvad inimesed vaid küttimisest, kalapüügist ja korilusest.</div>
| |
| − | </div>
| |
| | | | |
| − | <div class="row">
| + | |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Sumeris ja Egiptuses alustatakse [[niisutuskanal]]ite rajamist.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''4 000 eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on [[kiviaeg]]. Tekivad esmased ürg-asula-paigad.</div>
| |
| − | </div>
| |
| | | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Niiluse jõe laevadel kasutatakse purje. See on esmakordne looduslike jõudude kasutamine inimeste poolt.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''3 500 eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on [[kiviaeg]].</div>
| |
| − | </div>
| |
| | | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Egiptuses toimub '''[[koodi]]''' kasutuselevõtt viljaterade eraldamiseks.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''3 000 eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on [[kiviaeg]].</div>
| |
| − | </div>
| |
| | | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''' araabiamaades levib vinnak-kaev ehk kooguga kaev, [[saduff]]. Egiptuses hakatakse tegelema veinikääritamisega.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''3 000 eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on [[kiviaeg]].</div>
| |
| − | </div>
| |
| | | | |
| − | <div class="row">
| + | == Lisainfo ja välised lingid == |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''' hakkab levima laialdasemalt raudesemete tegemine sepistamise (tagumise) teel. [[Separaud]] on oluline tehnoloogiline edusamm.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''3 000 eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' hakatakse asulaid rajama viljelusmajanduseks sobilikesse piirkondadesse, hakkab kujunema üksiktaluline püsivam asustusviis.</div>
| |
| − | </div>
| |
| | | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': esimese '''[[paisu]]''' ehitamine Egiptuses Jarawi orus voolavale jõele.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''2 800 eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' kergemate muldadega pinnastel hakkab tekkima rohkearvuliselt maaharimisega tegelevaid kogukondi.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''' võetakse kasutusse viljaterade jahvatamiseks auguga '''[[käsikivi]]d'''.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''2 000 eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' </div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Egiptuses on kasutusel '''[[jahusõel]]ad''' jahvatatud vilja puhastamiseks ja sorteerimiseks.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''2 000 eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' </div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Induse orus on kasutusele võetud inimjõul ringiaetavad '''[[käsiveski]]d'''.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 500 eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' </div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': Veski (veskikivide) kirjalik esmamainimine. Piibel, Moosese raamat, 11.5.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 200 eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' </div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': Vahemere idakaldal kasutatakse edasi-tagasi liikuvat '''[[koluga käsikivi]]'''. </div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 000 eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''': Põhja-Eestis hakatakse rajama nn [[muinaspõld]]e - kitsaid kividega piiratud põllulappe.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Hiinas võetakse kasutusele [[hõlmader]].</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''700 a eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''', Saaremaal, Asva kindlustatud asulas kasutatakse '''[[jahvekivi]]sid'''.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Vahemeremaade idaosas levivad inimjõul ringiaetavad [[käsiveski]]d.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''550 a eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' </div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', araabiamaade niisutussüsteemides hakatakse kasutama kaheoslist veetõsteratast - saqiya`t - [[sõtkeratas]]t.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''500 a eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' </div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': puidust hammas-ülekannete kasutuselevõtt araabiamaades ja '''[[veetõsteratas]]'''te loomine. See on teine suur loodusjõudude kasutusvõimaluse tekkimine inimkonnale.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''500 a eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EUROOPAS''': kaheosalise, pöörleva kiviga [[käsikivi]] kasutuselevõtt ja levik Hispaanias ja Vahemeremaades.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''' Roomas käivitatakse [[gööpelveski]]d loomade veojõuga. Kreekas purustatakse oliive [[kollerveski]]tega.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''300 a eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EUROOPAS''' rajatakse esimesed akveduktid.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Aleksandrias võetakse kasutusele horisontaalse [[vesirattaga]] ümberaetavad veskikivid.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''300 a eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' hakatakse rajama nn [[kelti põld]]e, mis võrreldes varasemate põldudega on korrapärasemad ja suuremad. </div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''' Archimedes leiutab kruvimehhanismil põhineva veetõsteseadme, nn [[Archimedese kruvi]].</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''250 a eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS'''</div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''' Hiinas toimub tuule jõul töötavate veetõsteseadmete kasutuselevõtt. Ktesibios Aleksandriast leiutab ja ehitab pronksist kolb-pumba.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''200 a eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EUROOPAS''', Hispaanias, Albarregase jõele rajatakse [[paisjärv]] mahuga 10 miljonit kuupmeetrit vett. </div>
| |
| − | </div>
| |
| | | | |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''' algab esmane [[vesiveski]]te kasutuselevõtmine. </div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''200 a eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS'''</div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': vesirattaga [[vesiveski]]te laialdasema leviku algus Kreekas.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''100 a eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' </div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''' Strabon kirjeldab töötavat vesiveskit nn [[Früügia veski]].</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''50 a eKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' </div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': MEIE AJAARVAMISE ALGUS, KRISTUSE SÜND</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''0 AASTA'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''': MEIE AJAARVAMISE ALGUS</div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': Vitruvius kirjeldab teraviljaveskit, mis töötab vertikaalse vesiratta abil ja on kahekorruseline hoone </div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''25 a pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' </div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Alpidest põhjas, Roomlaste sõjalaagris kasutatakse kaasaskantavaid käsikive sõduritele jahu jahvatamiseks.
| |
| − | </div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''50 a pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' õpitakse ise kohalikust soomaagist rauda sulatama.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': tüüpilise kreeka-rooma vesiveski nn [[Virtuviuse veski]] laiema leviku algus Vahemeremaades.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''100 a pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''': Rooma ajaloolane Tacitus nimetab 98.aastal oma teoses „Germania" esimest korda „aeste" (aostii) s.o tõenäoliselt eesti hõimusid.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Prantsusmaal Barbegalis ehitatakse üks esimesi vesiveskeid, kus kasutatakse [[pealtvoolu-vesiratas]]t.
| |
| − | </div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''200 a pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' võetakse viljakoristusel kasutusele rauast [[sirp]], mis aitab oluliselt edendada põllumajandust.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''' Roomas ehitatakse Janiculuse künka jalamil esimene avalik vesiveski kodanikele jahvatamiseks.
| |
| − | </div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''398 a pKr''' </div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' Kesk- ja Lõuna-Eestis kasvab hoogsalt põllundusega tegelevate taluliste suurpered arv.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Rooma impeeriumis levivad laialdaselt vesiveskid. 488. a. asutatakse Roomas möldrite tsunft.
| |
| − | </div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''500 a pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' on alanud traditsioonilise küla ja külaühiskonna kujunemine.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Roomas kinnitatakse veskiseadmed Tiberi jõel ankrus olevale laevale. Hiljem levivad [[veskilaevad]] üle Euroopa.
| |
| − | </div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''500 a pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' </div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': Püha Benedictus Nursiast, Monte Cassino kloostri abt, läänekristliku munkluse ja kloostrielu rajaja, teeb ettekirjutuse, et iga klooster peab omama vesiveskit. [[Kloostriveski]]te rajamise algus.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''550 a pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''': kogu põhjapoolkera tabab 536. a. kliimakatastroof - tekkinud laialdane näljahäda levib ka Eesti aladele.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Iraani ja Afganistaani aladel hakatakse kasutama mittepööratava peaga, horisontaalsete tuulelabadega [[tuulikut]]. Alustatakse [[puri-tuuleveski]]tega teravilja jahvatamist.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''640 a pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''SKANDINAAVIAS''': algab Norra-tüüpi lihtsustatud [[horisontaal-vesiratta]] kasutuselevõtt mägipiirkondade vesiveskites.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Iirimaal ehitavad mungad merelahte [[lüüsveski]], mis töötab tõusu-mõõna tsüklite vaheldumisel muutuva veetaseme energia toel.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''787 a pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS'''</div>
| |
| − | </div>
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Hispaanias algab horisontaalse tuulerattaga [[tuulik]]ute kasutuselevõtmine, algab nende laiem levik Euroopas.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''950 a pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS'''</div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''' 1026. a. araablased leiutavad väntvõlli.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 000 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' 1030. a. Jaroslav Tark vallutab Tartu ja ehitab sinna Jurjevi linnuse. </div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Inglismaal loendatakse 5624 töötavat veskit.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 086 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' 1154. a. koostab araablasest geograaf al-Idrisi maailma kaardi ja kujutab ning kirjeldab ka Eesti ala (Astlanda). </div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Euroopas mehhaniseeritakse vesirataste kaasabil kalevi valmistamine. Tekivad [[villaveskid]].</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 100 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' levib üha laialdasemalt talirukki kasvatamine ja algab üleminek kolmeväljasüsteemile.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Prantsusmaal levivad tuulikud. Abt Vitalil lubatakse Savignoni rajada "molendina ad aquam et ventum".
| |
| − | </div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 105 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' </div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Inglismaal levivad laialdasemalt tuuleveskid. Varaseim viide tuulikule Inglismaal on aastast 1143.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 180 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' Läänemere idaosa paganad -eestlased- vallutavad ja põletavad maha tollase Rootsi pealinna Sigtuna. </div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Normandias tekivad esmased [[pukktuulik]]ud ja levivad Kesk-Euroopani.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 200 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' 1205. a. Riia lähedal Daugavgrivas ehitatakse klooster ja [[kloostriveski]], üks esimesi Liivimaal.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''' Tuuleveskid levivad Euroopas laiemalt.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 208 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' algab ristisõdijate vallutussõda, mida eestlaste poolt vaadatuna nimetatakse ka muistseks vabadusvõitluseks.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS'''</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 212 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''': Läti Henrik kirjutab oma kroonikas: „Aga Kareda küla oli siis väga ilus, suur ja rahvarohke, nagu olid kõik külad Järvamaal ja kogu Eestis.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Madalmaades hakatakse tuuleveskeid kasutama vee ümberpumpamiseks. Tekivad [[polderveskid]].</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 220 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''': nn Taani hindamisraamatus nimetatakse [[Koila veski]]t Jägala jõe juures; see on esmakordne Eesti veski mainimine kirjalikes allikais.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS'''</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 227 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' algab võõrvõimu aeg, muistse vabadusvõitluse lõpp.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS'''</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 229 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''', Kärknas rajatakse klooster ja veski (Muuge veski).</div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS'''</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 238 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''', Saare-Lääne piiskopkonnas sõlmitakse leping piiskopi ja vasallide vahel muuhulgas ka veskite haldamise kohta.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS'''</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 241 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''', Tallinna piiskop Thorkill redigeerib meieni säilinud kujul Taani hindamisraamatu "suure Eestimaa nimistu".</div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Euroopas hakatakse ehitama veskeid puidu saagimisks - [[saeveski]]d.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 254 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''', Tallinna piiskopi lepe Dünamünde kloostriga Sagentake haldamise asjus (võimalik, et oli tegemist [[Kolga Sae veski]]ga).</div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS'''</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 270 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''': ürikutes märgitakse Odward von Lodele kuulunud Kirrivere veskit (Vardi mõisa veski = Schwarzen = Kirrifer).</div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS'''</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 279 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS'''Tallinna Ülemiste Kuningaveski esmamainimine kirjalikes allikais</div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS'''</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 286 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' võltsitud ürikus märgitakse Harjumaal asunud veskeid - Russalu, Maardu, Perila.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Euroopas leiutatakse ja võetakse kasutusele rauast vikat.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 300 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''': mungad rändavad Põhja-Eestisse, kus rajavad kloostrile kuuluval maal Padise kloostri ja veski.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS'''</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 305 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' sätestatakse lääniõiguses maahärra suhted vasallidega; vasallidel on käe- ja kaelaõigus, õigus karistada talupoegi ka surmanuhtlusega.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS'''</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 330 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' esimene teade Liivimaal Riia linnas asunud tuuleveskist.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', 1341. a. teated pukktuulikute levikust Hollandis.
| |
| − | </div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 345 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''', Tallinnas rajatakse 4 km pikkune veekanal Ülemiste järvest kuni Tallinna Harju väravani, kuhu hiljem ehitatakse vesiveski.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS'''</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 379 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''', Tallinnas ilmuvad esmased teated Laial tänaval asuvast [[hobuveski]]st.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': 1400. a. on teateid vesiratta kasutamisest linaõli pressimiseks. [[Õliveski]]te kasutuselevõtt. </div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 457 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' seadustatakse pärisorjus: Peapiiskop Stodewescheri armukiri laiendab vasallide pärimisõigust kõigile Eesti- ja Liivimaale läänidele (sealhulgas ka veskitele).</div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''' mehhaniseeritakse vesirataste kasutamisega metallide töötlemist - [[valtsveski]]d. Leonardo da Vinci koostab [[saeveski]] ja tuuliku tuuldepöörava mehhanismi joonised.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 500 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS'''</div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Itaalias hakatakse kasutama veskeid õlimanufaktuurides.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 570 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' </div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Prantsusmaal, Leidenis ehitab Flaamlane Andries esimese pööratava peaga tuuliku.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 573 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' </div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''': apteekides hakatakse vürtside jahvatamiseks kasutama valts-purustuse põhimõttel töötavaid seadmeid, millest hiljem kasvavad välja [[valtsveski]]d.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 575 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' </div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Prantsusmaal Ramellis kirjeldatakse viljakottide mehhaniseeritud tõstmise süsteemi ([[kotivinnak]]) kasutavat veskit.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 588 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' </div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''', Euroopas kasutab 40 tööstusharu vesiveskite kaudu saadavat energiat.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 600 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS''' algab saeveskite laiem levik.</div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − | <div class="row">
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''MAAILMAS''' Inglise ja Prantsuse teadlased kirjeldavad esimesi radiaal-labadega '''[[turbiin]]e'''.</div>
| |
| − | <div class="small-2 columns">'''1 600 pKr'''</div>
| |
| − | <div class="small-5 columns">'''EESTIS'''</div>
| |
| − | </div>
| |
| − |
| |
| − |
| |
| − | ==Veskite arengu kronoloogia tabelina==
| |
| − |
| |
| − |
| |
| − | {| class="wikitable"
| |
| − | |+<span style="font-size:150%">Aeg
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''': Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]'''i - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''40000 eKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''', Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja '''[[jahvekivi]]'''.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''30000 eKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on [[jääaeg]].
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''', Euroopas kulmineerub viimane [[jääaeg]]. Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast [[jääaeg]]a nimetatakse [[Wichseli jäätumine]].
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''20000 eKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud jääkilbi ja liustikega, mille paksus arvatakse olevat olnud kuni 1500 meetrit.
| |
| − | |}
| |
| − |
| |
| − | {| class="wikitable"
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''', Lääne-Aasias hakkavad tekkima esimesed [[püsiasulad]].
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''12 500 eKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' hakkab territoorium vähehaaval vabanema [[mandrijää]]st.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''', Aasia vahemerepoolses osas hakatakse taimede peenendamiseks kasutama '''[[uhmrit]]''' ja [[uhmrinui]]a.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''12 000 eKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''': Massiivsete liustike sulamiseveest on moodustunud suuremat osa Eestist kattev [[Balti jääpaisjärv]]. http://www-1.ut.ee/BGGM/eestigeol/
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''' Tänapäevase Süüria aladel hakatakse kasvatama ja levima kultuuristatud '''[[rukis]]'''.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''11 000 eKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''': [[Balti jääpaisjärv]] tühjeneb, veetase langeb 25-30 meetrit, suured alad muutuvad maismaaks.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''' tekib ja levib paikne maaviljelus. See täiendas ja kindlustas oluliselt inimeste toidulauda.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''10 000 eKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''', Läänemaa ja saared on endiselt vee all. Nüüd on tekkinud praeguse Läänemere kohale nn [[Antsülusjärv]].
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''' Jordaania aladel hakkab levima kultuuristatud '''[[oder]]'''.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''9 000 eKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' on kliima boreaalne, soe ja kuiv. Eesti alad kattuvad taimestiku ja metsaga, peamiselt männimetsad ja sarapikud.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''', Türgis kultuuristatakse ja hakatakse kasvatama '''[[nisu]]'''.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''8 600 eKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' on [[kiviaeg]]. Pärnu jõe kaldal '''[[Pulli]]s''' peatub hooajaliselt rühm küttijaid ja kalastajaid. Nende kasutuses on kivist ja luust tööriistad.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''', Hiinas algab esmane kultuuristatud '''[[riis]]i''' levik. Andides, Titicaca järve ümbruses kultuuristatakse [[kartul]]
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''6 000 eKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''', umbes 5500 a eKr - Eesti aladel elavad hõimud hakkavad valmistama keraamikat - põletatud savinõusid.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''' leiutati ja võeti kasutusele [[ratas]]. Mesopotaamias võetakse mulla harimiseks appi '''[[konksader]]'''.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''4 500 eKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' elatuvad inimesed vaid küttimisest, kalapüügist ja korilusest.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''' Sumeris ja Egiptuses alustatakse [[niisutuskanal]]ite rajamist.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''4 000 eKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' on [[kiviaeg]]. Tekivad esmased ürg-asulad.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''' algab tuule jõu esmakordne kasutamine Niiluse jõe purjekatel. See on esmakordne loodusjõudude kasutamine inimese poolt.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''3 500 eKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' on [[kiviaeg]]
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''', Egiptuses toimub '''[[koodi]]''' kasutuselevõtt viljaterade eraldamiseks.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''3 000 eKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' on [[kiviaeg]]
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''' araabiamaades levib vinnak-kaev ehk kooguga kaev, [[saduff]]. Egiptuses hakatakse tegelema veinikääritamisega.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''3 000 eKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' on [[kiviaeg]]
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''' hakkab levima laialdasemalt raudesemete tegemine sepistamise (tagumise) teel. [[Separaud]] on oluline tehnoloogiline pööre.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''3 000 eKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' hakatakse asulaid rajama viljelusmajanduseks sobilikesse piirkondadesse, hakkab kujunema üksiktaluline püsivam asustusviis.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''': esimese '''[[paisu]]''' ehitamine Egiptuses Jarawi orus voolavale jõele.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''2 800 eKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' kergemate muldadega pinnastel hakkab tekkima rohkearvuliselt maaharimisega tegelevaid kogukondi.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''' võetakse kasutusse viljaterade jahvatamiseks auguga '''[[käsikivi]]d'''.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''2 000 eKr'''
| |
| − | |'''EESTIS'''
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''': Vahemere idakaldal kasutatakse edasi-tagasi liikuvat [[koluga käsikivi]].
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''1 000 eKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''': Põhja-Eestis hakatakse rajama nn '''[[muinaspõld]]e''' - kitsaid kividega piiratud põllulappe.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''', Hiinas võetakse kasutusele '''[[hõlmader]]'''.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''700 a eKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''', Saaremaal, Asva kindlustatud asulas kasutatakse '''[[jahvekivi]]sid'''.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''', araabiamaade niisutussüsteemides hakatakse kasutama kaheoslist veetõsteratast - saqiya`t - [[sõtkeratas]]t.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''500 a eKr'''
| |
| − | |'''EESTIS'''
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''': puidust hammas-ülekannete kasutuselevõtt araabiamaades ja veetõsterataste loomine. See on teine suur loodusjõudude kasutusvõimaluse tekkimine inimkonnale.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''500 a eKr'''
| |
| − | |'''EUROOPAS''': kaheosalise, pöörleva kiviga [[käsikivi]] kasutuselevõtt ja levik Hispaanias ja Vahemeremaades.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''' Roomas käivitatakse [[gööpelveski]]d loomade veojõuga. Kreekas purustatakse oliive [[kollerveski]]tega.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''300 a eKr'''
| |
| − | |'''EUROOPAS''' rajatakse esimesed akveduktid.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''', Aleksandrias võetakse kasutusele horisontaalse [[vesirattaga]] ümberaetavad veskikivid.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''300 a eKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' hakatakse rajama nn [[kelti põld]]e, mis võrreldes varasemate põldudega on korrapärasemad ja suuremad.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''' Archimedes leiutab kruvimehhanismil põhineva veetõsteseadme.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''250 a eKr'''
| |
| − | |'''EESTIS'''
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''' Hiinas toimub tuule jõul töötavate veetõsteseadmete kasutuselevõtt. Ktesibios Aleksandriast leiutab ja ehitab pronksist kolb-pumba.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''200 a eKr'''
| |
| − | |'''EUROOPAS''', Hispaanias, Albarregase jõele rajatakse paisjärv mahuga 10 miljonit kuupmeetrit vett.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''' algab esmane [[vesiveski]]te kasutuselevõtmine.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''200 a eKr'''
| |
| − | |'''EESTIS'''
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''': vesirattaga [[vesiveski]]te laialdasema leviku algus Kreekas.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''100 a eKr'''
| |
| − | |'''EESTIS'''
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''' Strabon kirjeldab töötavat vesiveskit nn [[Früügia veski]].
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''50 a eKr'''
| |
| − | |'''EESTIS'''
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''': '''KRISTUSE SÜND'''
| |
| − | |'''NULLAASTA'''
| |
| − | |'''EESTIS''' MEIE AJAARVAMISE ALGUS
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS'''
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''50 a pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' õpitakse ise kohalikust soomaagist rauda sulatama.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''': tüüpilise kreeka-rooma vesiveski nn [[Virtuviuse veski]] laiema leviku algus Vahemeremaades.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''100 a pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' Rooma ajaloolane Tacitus nimetab 98.aastal oma teoses „Germania" esimest korda „aeste" (aostii) s.o tõenäoliselt eesti hõimusid.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS'''
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''200 a pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' võetakse kasutusele rauast sirbid, mis aitavad oluliselt edendada põllumajandust.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS'''
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''300 a pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' Kesk- ja Lõuna-Eestis kasvab hoogsalt põllundusega tegelevate taluliste suurpered arv.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS'''Rooma impeeriumis levivad laialdaselt vesiveskid. Roomas kinnitatakse veskiseadmed Tiberi jõel ankrus olevale laevale.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''500 a pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS'''on alanud traditsioonilise küla ja külaühiskonna kujunemine. Maa põhjapoolkera tabad 536.a. kliimakatastroof - tekib laialdane näljahäda ka Eesti aladel.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''', Pärsias alustatakse [[puri-tuuleveski]]tega teravilja jahvatamist.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''700 a pKr'''
| |
| − | |'''SKANDINAAVIAS''': Norra-Soome tüüpi lihtsustatud horisontaalse vesiratta kasutuselevõtt mägipiirkondade vesiveskites.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''', Iirimaal ehitavad mungad merelahte lüüsidega veski, mis töötab tõusu-mõõna tsüklite vaheldumisel muutuva veetaseme energia toel.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''787 a pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS'''
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''' algab tuulikute laialdasem kasutuselevõtmine.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''900 a pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS'''
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''' 1026. a. araablased leiutavad väntvõlli.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''1000 pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' 1030. a. vallutab Jaroslav Tark Tartu ja ehitab sinna Jurjevi linnuse.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''', Inglismaal loendatakse 5624 töötavat veskit.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''1086 pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' 1154. a. koostab araablasest geograaf al-Idrisi maailma kaardi ja kujutab ning kirjeldab ka Eesti ala (Astlanda).
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''', Euroopas mehhaniseeritakse vesirataste kaasabil kalevi valmistamine.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''1100 pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS'''levib üha laialdasemalt talirukki kasvatamine ja algab üleminek kolmeväljasüsteemile.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''', Inglismaal levivad laialdasemalt tuuleveskid.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''1180 pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' Läänemere idaosa paganad -eestlased- vallutavad ja põletavad maha tollase Rootsi pealinna Sigtuna.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''', Soomes hakatakse ehitama esimesi vesiveskeid.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''1200 pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS'''1205. a. Riia lähedal Daugavgrivas ehitatakse klooster ja [[veski]], üks esimesi Liivimaal.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS'''Tuuleveskid levivad Euroopas pisut laiemalt.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''1208 pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' algab ristisõdijate vallutussõda, mida eestlaste poolt vaadatuna nimetatakse ka muistseks vabadusvõitluseks.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS'''
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''1212 pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''': Läti Henrik kirjutab oma kroonikas: „Aga Kareda küla oli siis väga ilus, suur ja rahvarohke, nagu olid kõik külad Järvamaal ja kogu Eestis.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS'''
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''1220 pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''': nn Taani hindamisraamatus nimetatakse [[Koila veski]]t Jägala jõe juures; see on esmakordne Eesti veski mainimine kirjalikes allikais.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS'''
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''1227 pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' algab võõrvõimu aeg, muistse vabadusvõitluse lõpp.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS'''
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''1229 pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''', Kärknas rajatakse klooster ja veski (Muuge veski)
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS'''
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''1238 pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''', Saare-Lääne piiskopkonnas sõlmitakse leping piiskopi ja vasallide vahel muuhulgas ka veskite haldamise kohta.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS'''
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''1241 pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''', Tallinna piiskop Thorkill redigeerib meieni säilinud kujul Taani hindamisraamatu "suure Eestimaa nimistu".
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''', Euroopas hakatakse ehitama veskeid puidu saagimisks - [[saeveski]]d.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''1254 pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''', Tallinna piiskopi lepe Dünamünde kloostriga Sagentake haldamise asjus (võimalik, et oli tegemist [[Kolga Sae veski]]ga).
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS'''
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''1270 pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''': ürikutes märgitakse Odward von Lodele kuulunud Kirrivere veskit (Vardi mõisa veski = Schwarzen = Kirrifer).
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS'''
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''1279 pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS'''Tallinna Ülemiste Kuningaveski esmamainimine kirjalikes allikais
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS'''
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''1286 pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' võltsitud ürikus märgitakse Harjumaal asunud veskeid - Russalu, Maardu, Perila.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''', Euroopas leiutatakse ja võetakse kasutusele rauast vikat.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''1300 pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''': mungad rändavad Põhja-Eestisse, kus rajavad kloostrile kuuluval maal Padise kloostri ja veski.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS'''
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''1305 pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' sätestatakse lääniõiguses maahärra suhted vasallidega; vasallidel on käe- ja kaelaõigus, õigus karistada talupoegi ka surmanuhtlusega.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS'''
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''1330 pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' esimene teade Liivimaal Riia linnas asunud tuuleveskist.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS'''
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''1345 pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''', Tallinnas rajatakse 4 km pikkune veekanal Ülemiste järvest kuni Tallinna Harju väravani, kuhu hiljem ehitatakse vesiveski.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS'''
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''1379 pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''', Tallinnas ilmuvad esmased teated Laial tänaval asuvast [[hobuveski]]st.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS'''
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''1457 pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' seadustatakse pärisorjus: Peapiiskop Stodewescheri armukiri laiendab vasallide pärimisõigust kõigile Eesti- ja Liivimaale läänidele (sealhulgas ka veskitele).
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS'''mehhaniseeritakse vesirataste kasutamisega metallide töötlemist - [[valtsveski]]d. Leonardo da Vinci koostab [[saeveski]] joonised.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''1500 pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS'''
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''', Euroopas kasutab 40 tööstusharu vesiveskite kaudu saadavat energiat.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''1600 pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS''' algab saeveskite laiem levik.
| |
| − | |-
| |
| − | |'''MAAILMAS''' Inglise ja Prantsuse teadlased kirjeldavad esimesi radiaal-labadega '''[[turbiin]]e'''.
| |
| − | |<span style="font-size:120%">'''1600 pKr'''
| |
| − | |'''EESTIS'''
| |
| − | |}
| |
| − |
| |
| − |
| |
| − | ==Veskiasjandus Eesti Vabariigis sõjaeelsetel aastatel, H. Koppel==
| |
| − |
| |
| − | '''Kõrvalepõige veskite ajalukku'''. Põllud, teraviljakasvatus ja veerikkad jõed lõid soodsa pinnase vesiveskite ehitamiseks Eesti aladel. Sõnadest „vesiˮ ja „kiviˮ ongi tulnud sõna „veskiˮ. Võib arvata, et Põhja-Eestis olid vesiveskid tuntud 12. sajandil või veelgi varem. Rohkem on veskitest teateid 13. sajandist. Arvatavalt on Jägala jõel asunud Koila (siis Kogael) veskit silmas peetud Taani hindamisraamatu „Suures Eestimaa Nimistusˮ, mis koostati aastail 1219–1220 ja redigeeriti aastal 1241.
| |
| − |
| |
| − | 14. sajandist on Eesti aladelt teateid esimestest tuuleveskitest. Need olid Lääne-Euroopa eeskujul ehitatud kogu kerega pööratavad pukktuulikud. Pukktuulikuid tekkis eriti palju tuulerikkale läänerannikule ja saartele, kus talu oma tuulik oli pikka aega talu iseolemise eriliseks väljendiks, sest mujal oli vilja jahvatamine enamasti mõisate monopol. Mõisad hakkasid ka suuri, ainult peast pööratavaid hollandi tüüpi tuulikuid ehitama, mis muutus eriti hoogsaks 18. sajandil. Mõisates oli veski majapidamise üheks kõrvalharuks, mis võimaldas rahuldada mõisa omi vajadusi ja soodsatel tingimustel andis mõisale ka lisasissetulekut. Tõeline hollandi veskite ehitusbuum puhkes aga 19. sajandi viimasel veerandil ja 20. sajandi algul, kui veskite ehitamise õigus laienes talupoegadele. Lühikese ajaga kerkis hulganisti peamiselt puidust veskeid, eelkõige Kesk-Eesti viljakasvatuspiirkondades. Nii näiteks oli enne I maailmasõda üksnes Viljandimaal sadakond talupojatuulikut. Vaid Võrumaal olid ülekaalus vesiveskid.
| |
| − |
| |
| − | '''Veskiasjandus Eesti Vabariigis sõjaeelsetel aastatel'''. 1925. aastal oli Harjumaal töötavaid jahuveskeid kokku 137, neist 65 tuuleveskit ja 82 vesiveskit. Veskimajandus aga arenes edasi ja kümmekond aastat hiljem oldi sunnitud nentima, et veskeid on liiga palju!
| |
| − |
| |
| − | '''Veskipidajate ühendusest Eesti Vabariigis'''. Veskitööstusel oli sõjaeelse Eesti Vabariigi rahvamajanduses küllalt suurt osatähtsus. Sellel tegevusalal ajapikku üles kerkinud mitmeid lahendust nõudvaid küsimusi arvesse võttes asutati 1936. aasta 28. novembril Üleriigiline Veskipidajate ja Möldrite Ühing. Hiljem mugandus nimi Veskipidajate Ühinguks. See organisatsioon võttis enda peale veskitööstuse igakülgse esindamise ja veskipidajate huvide kaitsmise. Ühingu liikmeid oli 1938. aastal 332, tegutsesid komisjonid, sektsioonid, osakonnad maakondades, vahekohus ja revisjonikomisjon. Ühing korraldas ajakirja „Eesti Veskiˮ väljaandmist (4 numbrit aastas) ning iga-aastaseid üleriigilisi veskipidajate päevi (millest võttis osa üle saja inimese), seisis hea veskimajanduse päevaküsimuste ning veskipidajate majanduslike huvide alal üles kerkinud küsimuste lahendamise eest.
| |
| − | Ühingu algatusel asuti juba 1937. aasta II poolel jahuveskite seisukorra uurimisele. Nimelt oli vabariigis tunda andnud veskite liiga suur arv ja võimsus tegeliku vajadusega võrreldes. Jahuveskite võrk oli juba niivõrd tihe, et vaevalt üle 5...10 km raadiusega piirkonda leidus, kus veskeid polnud.
| |
| − |
| |
| − | Ühingu poolt algatatud küsimuse lahendusena pandi 1. juulist 1939 maksma uute jahuveskite asutamise keeld esialgu üheks aastaks. Samal ajal moodustati erikomisjon veskite seisukorra selgitamiseks. Komisjon uuris aasta jooksul jahutööstuse olukorda ja selgitas välja, et Eestis oli 1223 veskit, nendest 5 suurtööstuslikku, 20 kesktööstuslikku ja 1198 väiketööstuslikku ettevõtet. Maakonniti oli kõige rohkem jahutööstusi Tartumaal (228), Virumaal (156) ja Võrumaal (143). Harjumaal oli siis 95 jahutööstust. Võimsuse poolest saanuks veskid aastas jahvatada umbes 74 000 tonni nisu püüliks ja 755 000 tonni teisi teravilju lihtjahuks, tegelik jahvatuse kogus oleks vaid 43 000 tonni nisu ja 398 000 tonni teisi teravilju aastas. Seega oli tegelik jahvatuse kogus veskites umbes 50% nende võimsusest ehk teiste sõnadega – jahutööstusi on ligi kaks korda rohkem, kui neid tegelikult vaja oleks olnud.
| |
| − |
| |
| − | Komisjoni töö alusel ja majandusministri ettepanekul otsustas vabariigi valitsus keelata uute jahuveskite asutamise neljaks aastaks – kuni 1. juulini 1943. Jäeti ka erand – kui mingil
| |
| − | põhjusel peaks mingis piirkonnas tekkima vajadus uute võimsuste järele, siis võiks valitsuse otsusel asutada veel 35 väiketööstuslikku jahuveskit. Asutamiskeeld käis tasu eest vilja jahvatavate veskite kohta, samal ajal kui oma majapidamise jaoks töötavate veskite (taluveskite) asutamine jäi endiselt vabaks.
| |
| − |
| |
| − | Enne sõda ei nõutud möldritelt kutsetunnistust. Siiski peeti vajalikuks juba töötavate möldrite kutseoskuste parandamist ja sellepärast alustas ühing möldrite kutsehariduslike kursuste korraldamist. Nendest sai osa võtta vähemalt 18-aastane, kutsealale sobiva hea tervisega, kaheaastase kutsepraktikaga ja 6-klassilise algkooli eelharidusega isik. 1939. aastal oli kursuse ajaks määratud neli nädalat, kokku 188 tunni ulatuses. Haridusministeerium kooskõlastas kursuste kava ja kursus viidi edukalt läbi, sellest võttis osa 58 inimest. Loengud toimusid Tartus, praktilised ained veskitehnikas viidi läbi Tartu veskites, vilja ja jahuga seotud õppused Jõgeva Sordikasvanduses. Kursustest osavõtnutele anti vastavad tunnistused. Lõpetanute nimekiri ja ühisfoto avaldati ajakirjas „Eesti Veskiˮ.
| |
| − |
| |
| − | Ühingu aastakoosolekul 3. märtsil 1940 tehti kokkuvõtteid kolmeaastasest tegevusest ja märgiti, et vaatamata lühikesele tegevusajale on saavutatud uute veskite asutamise keeld, mis konkurentsi vähenemisega annab olemasolevate, tegutsevate veskite pidajatele võimaluse asuda oma veski ajakohasemaks muutmisele ja töötingimuste parandamisele. Ühingu liikmeid oli sel ajal 362, viimase tegevusaasta jooksul liitunuid oli 43. Nagu eelmistel aastatelgi koostati põhjalik tegevuskava juba traditsiooniliseks saanud ja uute küsimustega tegelemiseks, muuhulgas peeti vajalikuks nii kutseoskuste parandamist kui ka erialalise ajakirja väljaandmise jätkamist. Selle aktiivse tegevuse katkestas riigikorra vahetus.
| |
| − | Ka ajakirja „Eesti Veskiˮ 1940. aasta nr 1 jäi viimaseks. Kokku ilmus üheksa numbrit ajakirja, mida tellis ja uuris põhjalikult iga endast lugu pidav veskipidaja. Aastane tellimishind oli 2 krooni, üksiknumber maksis 60 senti, numbri maht 20–30 lehekülge suuruses A4. Ajakirja sisu oli mitmekülgne. Olgu siin nimetatud mõned teemad, millest ajakirjas juttu tehti: veskipidajate organiseerumise tähtsusest; kahjutulede puhkemisest veskis; seadusandlus ja maksundus; ühingu tegevusest; jahvatusvilja eelpuhastusest ja puhastusest; jahu ja tema toiteväärtus; veskite transportseadeldistest; kombain on masin, mis vilja niidab ja peksab korraga; veski tasuvuse ja tööhinna kalkulatsioon jpm.
| |
| − |
| |
| − | Käsitlemist leidsid ka jahvatatava vilja kvaliteet ja töötlemisel saadud jahu hindamine ning kontroll, veskitööstuse arvepidamine ja üksikküsimused, nagu töölise palgaraamatu pidamine ja naturaalpalga arvestamine haiguskindlustusmaksu tasumisel. Naturaalpalga ümberarvestamiseks rahapalgale oli kindlustusamet kinnitanud rahalised väärtused. Näiteks meeste säärsaapad olid hinnatud 19 krooni, pastlad 1,89 kr, üks liiter piima 11 senti, päevane valmistoit 90 senti jm.
| |
| − |
| |
| − | Mitmes numbris lahati vesiveskite töö küsimusi, eriti vahekordi nende maaomanikega, kelle maadest jooksis läbi jõgi, mis toitis vesiveskit. Veskipidajate seisukohalt oli kõige olulisemaks küsimuseks veskipaisude probleem, mis oli peamiseks pinevuse põhjustajaks veskipidajate ja maaomanike vahel. Viimased nõudsid veepinna alandamist või veepaisude allalaskmist, et asuda maa kuivendamisele ja kultiveerimisele. Oli olnud palju kohtuskäimisi ja ajakirjanduse abiga oli veskipidajaid kujutatud lausa põllumajanduse kahjuritena. Lahkhelide põhjuseks oli kujunenud ka Balti Eraseaduse paragrahv, kus nõuti veskipaisu lahtihoidmist neli nädalat enne ja neli nädalat pärast jaanipäeva, kus see vajalik oli – selle mõiste ebamäärasuse tõttu pidid veskitööstused ohverdama sageli oma maksimaalsed tulud põllumajanduse minimaalkahjude ärahoidmiseks.
| |
| − |
| |
| − | Ei jäetud kõrvale ka sae- ja villaveskeid ning taluveskeid puudutavaid küsimusi. Avaldati huvitavaid tegevusalasse puutuvaid kirjutisi, nagu Eesti veskimajanduse ajaloost (insener Edgar Lageda), Rahva usukombed vilja hoidmisel ja jahvatamisel (R. Viidalepp Eesti Rahvaluule Arhiivist); Kuningas ja mölder; Rahvalaule käsikivist ja veskist. Palju oli reklaami veskiseadmeid pakkuvatelt firmadelt, nagu P. Jänese veskimasinate tööstus Tartus, Karl Veskuse veskitööstus „Marsˮ Tallinnas, Jaan Ratniku põllutööriistade ja masinavabrik Tartus jt. Veskite tähtsaimate seadmete veskikivide valamise materjale tulekivi, kvartsi, magnesiiti jm pakkus veskipidajatele Tallinna Eesti Majandusühisus asukohaga Estonia pst 21; püülisiidi, püülijahu kotte, viljakotte ja viljakotiriiet, purje- ja presentriideid firma M. Jänes asukohaga Tartu Kaubahoovis; veeturbiine AS Tartu Metallivabrik G. ja H. Lellep.
| |
| − |
| |
| − | Suurte hollandi tüüpi tuuleveskite õitseaeg jäi Eestis ometi lühikeseks. 1930. aastatel lõpetasid paljud tuulest sõltuvad veskid töö, sest nad jäid konkurentsivõimelt alla auru- ja mootorveskitele. Väikestele pukktuulikutele omakorda sai saatuslikuks nõukogude aja sundkollektiviseerimine.
| |
| − |
| |
| − | Eesti Vabariigi taastamise järel majandusliku olukorra stabiliseerumisel on veskiomanikud jõudu kogunud veskite taastamiseks ja töölerakendamiseks kas põhitegevuseks või mõneks uudseks tegevuseks. Arvukalt on veskeid, milles asuvad toitlustus- või majutuskohad, puhkekompleksid, muuseumid, isegi elumajad. Viimastel aastatel on lisandunud töökorda tehtud tuulikuid Saaremaal, Hiiumaal ja mujal, nt Seidlas Järvamaal. Paljud kunagisest tuhatkonnast tuulikust on aga pöördumatult hävinud.
| |
| − | Juba 19. sajandist on Eesti aladel vee- ja tuulejõudu kasutatud majanduses mehhaniseerimiseks ja elektri tootmiseks, rajatud hüdroelektrijaamu ja tuulikuid elektri tootmiseks. Viimastel aastatel on taastuvenergia tootmine hoogustunud ja tuuleparkide loomine laienenud eriti rannikualadel Lääne- ja Põhja-Eestis ning saartel. Ka väiketuulikuid kasutatakse kodumajapidamistes jälle järjest rohkem.
| |
| − |
| |
| − | Tänapäeval esindab veskipidajate huvisid 20. septembril 2003 asutatud [[MTÜ Eesti Veskivaramu]].
| |
| − |
| |
| − |
| |
| − | == '''Viljatöötlemise ajaloost, L. Aarma''' ==
| |
| − | [[File:Raplamaa_veskid_-_lk15_pilt.jpg|thumb|300px|right| . . . . .Kuvatõmmis ajalehest, lk 15]]
| |
| − | [[File:Raplamaa_veskid_-_lk_16_pilt.jpg|thumb|300px|right| . . . .Kuvatõmmis ajalehest, lk 16]]
| |
| − |
| |
| − |
| |
| − |
| |
| − |
| |
| − | '''RAPLAMAA SÕNUMID, 7. märts 2018 Nr 3 (259) Väljaandja: OÜ Nädaline, Rapla 79511, Viljandi mnt 6, tel 489 2133, 5567 3260,
| |
| − | Toimetaja Tõnis Tõnisson, e-post: tonis.tonisson@sonumid.ee.ee, KODULOOLANE, Viljatöötlemise ajaloost Raplamaal – veskid; Liivi Aarma'''
| |
| − |
| |
| − | Põllupidamise kõrval oli maal teiseks suuremaks tegevusharuks viljatöötlemine.
| |
| − | Enne vee või tuule jõul töötavate veskite ilmumist jahvatati leivavilja [[käsikivi]]ga, mis jäi kasutusse ka veskite levides.
| |
| − | Käsikivide konstruktsioon oli igal pool ühesugune - kaks üksteise peal asetsevat maakivist raiutud silindrikujulist kivi läbimõõduga 50-60 cm ning kõrgusega 12-15 cm,
| |
| − | kusjuures pealmist kivi sai kõrgemale või madalamale lasta, reguleerides nii kivide vahet vastavalt sellele, kui peent või jämedat jahu sooviti.
| |
| − | Ülemise kivi küljes oli käsipuu, millega kivi ringi aeti.
| |
| − |
| |
| − | 13. sajand tõi kaasa mitmeid uusi tehnilisi lahendusi. Varasema tehnika olulisemaks saavutuseks tuleks pidada vee-ja tuulejõu kasutamise algust.
| |
| − | Veejõudu rakendati mehhaaniliselt vesiratta abil ning nagu juba Euroopas, nii hakati siingi kasutama eelkõige seda veskites.
| |
| − | Tehnilise mõtte hilisem areng viis vesiratta kaudu rakendatava vee jõu kasutamise üha uutele tootmisaladele – laudade saagimisele, vasehaamrite töötamisele, paberi valmistamisele, riide vanutamisele jm.
| |
| − |
| |
| − | Muinasaegsele leivavilja käsikiviga jahvatamise kõrvale tõid ristisõdijad esimese ettevõtmisena vallutuse järel lääniks antud maadele, enamasti jõgede ja ojade kaldaile, veskid.
| |
| − | Veskid teenisid omanikele nende enda leivajahu vajaduste rahuldamise kõrval ka tulu.
| |
| − |
| |
| − | Esimest vesiveskit Eestis on kirjalikes allikates nimetatud Taani hindamisraamatus [[Koila veski]] Jõelähtme kihelkonnas. Mõnevõrra hiljem on leidnud kirjasõnas ära märkimist Raplamaal aastatel
| |
| − | 1278-1284 [[Kirivere vesiveski]] (tänapäeva [[Vardi küla vesiveski]]). Raplamaale jääva Kullamaa kihelkonna osas on esimesena mainitud 1516. aastal Loodna [[Sitakoti veski|Sittakot küla veskit]].
| |
| − |
| |
| − | Nii kujunes ordu aja lõpuks normiks, et igas maavalduses oli olemas jahu jahvatamiseks vähemalt üks veski.
| |
| − | Põhja-Eestis ehitati suurem osa veskeid vesiveskitena, mis olid kindlamad ega sõltunud tuulest.
| |
| − |
| |
| − | Samas olid vesiveskite kõrval kasutuses ka tuuleveskid.
| |
| − | Esimesed teated tuuleveskitest Liivimaa territooriumil pärinevad 14. sajandist.
| |
| − | Paar sajandit hiljem kerkisid Eestis mõisate juurde suured hollandi tüüpi peast pööratavad tuuleveskid.
| |
| − | Eesti traditsioonilistes paekasutuspiirkondades, teiste seas Harju- ja Raplamaal, levisid enamasti üleni kivist kehandiga tuuleveskid.
| |
| − |
| |
| − | Rootsi ajal soosisid mõisnikud talupoegade endi ehitatud veskeid, ka jagasid mõisad hoolduskulusid talupoegadega.
| |
| − | Nii hoolitses Tohisoo mõisnik ise veskikivide vahetuse eest iga viie aasta tagant, ning ka raua- ja puuosade korrashoiu ja parandamise eest.
| |
| − | Mölder teotses ainult veski puutööde kallal.
| |
| − |
| |
| − | Veskis oli tavaliselt töös üks paar veskikive. Kahe või enama kivipaariga veskeid oli Põhja-Eestis vähe, näiteks Tohisool ja Vaimõisas olid veskites rohkem kui üks paar veskikive,
| |
| − | iga kivipaari jaoks pidi olema ehitatud omaette vesiratas.
| |
| − |
| |
| − | Mõisaveskite omamise vormid olid erinevad. Mõnedes kohtades renditi veskid välja möldritele aastate kaupa.
| |
| − | Osaliselt oli rent rahas, enamasti aga viljas. Traditsiooniline tasumine toimus mativiljaga või nõuti üks nuumsiga aastas.
| |
| − | Mõisad olid huvitatud puhta vilja saamisest veskitest, nii et jahu ei olnud segatud aganatega, nagu seda lasksid endale teha talupojad.
| |
| − | 1686. aasta sügisel oli Purila veski möldrilt tulnud mõisa mativili segatud rohkete aganatega ning seda peeti sobilikuks toiduks vaid mõisa karjustele Gutsherde ja mõisatöölistele.
| |
| − |
| |
| − | Venemaa seaduste järgi oli veskipidamise ainuõigus mõisnikel (kuni 1871).
| |
| − |
| |
| − | 18. sajandil oli igas mõisas enam-vähem üks või mitu jahuveskit. Harjumaal oli 18. sajandi lõpul mõisa kohta keskmiselt 1,3 veskit.
| |
| − | 1801.aasta Eestimaa kuberneri aruande kohaselt töötas Põhja-Eestis vähemalt 369 vesiveskit (neist 135 kiviehitist - Harjumaal 46, Läänemaal 34),
| |
| − | 117 hollandi tuulikut ja u 696 pukktuulikveskit, kusjuures viimased olid levinud peamiselt kubermangu läänepoolsetel aladel.
| |
| − |
| |
| − | Jahuveskite arvu kasv näitas samas teraviljakasvatuse laienemist.
| |
| − | Sellel ajal lisandusid mõnedele vesiveskitele jahutegemise kõrval ka saeveski funktsioonid.
| |
| − | Saeveskeid asutasid mõisnikud metsarikastes paikades jahuveskite juurde.
| |
| − | 18.-19. sajandi pöördel oli neid Eestimaal vähemalt 38, osa neist olid nimetatud lauavabrikuteks.
| |
| − | Saeveskid töötasid siis Kuusikul, Kärus, Kodilas ja Vahastus.
| |
| − | Mellini atlases oli Vahakõnnu mõisa all Lihuveski vesiveski koos saeveskiga, 1810. aastast oli Vahakõnnus töötanud sae- ja kruubiveski.
| |
| − |
| |
| − | Samal ajal lisandus Raplamaal teisigi veejõul töötavaid veskeid ja vabrikuid, värvikas näide nende kohta on Kuusiku.
| |
| − | Siin töötasid alates 1770.aastate lõpust jahu- ja saeveski kõrval vaseveski Kupferhammer, tärklisepuudri vabrik, naelavabrik ja äädika pruulimiskoda Essigbrauerei.
| |
| − | Kuusiku mõisas oli kaks kivist ehitatud suuremat jahuveskit. Neist üks oli varustatud ka kahe saeraamiga, millel töötati ainult varakevadel või sügisel suurvete ajal.
| |
| − | 1776. aastal alustas mõisnik Hastfer tärklise tootmisega. 1774. aastal oli mõisas kirjas kuus tellisepõletajat, seega valmistati vastavalt ehitiste tellise vajadusele telliseidki kohapeal.
| |
| − | Mõisa oli koondatud hulk ehitusmeistreid. 1780. aastal alustas tööd valmisehitatud Kuusiku vaseveski Tallinna, Narva, Vastseliina ja Põltsamaa veskite kõrval.
| |
| − |
| |
| − | Vaseveski asutamine oli ennekõike seotud viina valmistamisega, kus võeti üha suuremal määral kasutusele vaskkatlaid ja tõrsi ning destilleerimiskateldele paigaldati vaskkiivreid.
| |
| − | Siinsed tootmisseadmed olid valmistatud kohapeal. 1802. aastast hakati Kuusikul valmistama ka naelu.
| |
| − |
| |
| − | Raplamaa veskite aastasadade kestel töös olemist uurides tuleb tõdeda, et kahjuks ei leidu ajaloo allikates kõikide veskite asutamise ja töötamisekohta andmeid.
| |
| − | Seega ei pruugi siin esitatud ja autori kogutud allikate andmed alati tähistada ühes või teises paigas veskite asutamist ja tegevuse algust.
| |
| − | Tegemist on ikkagi varajaste sajandite kohta õnnelike juhustega, et nende kirjalik äramärkimine on aset leidnud.
| |
| − | Seetõttu ei saa me täielikku pilti varasemate sajandite veskite olemasolust ja arvukusest. Samas näitavad kogutud andmed üldisemalt veskite levikut nende esimestest asutamistest alates.
| |
| − | Kompaktsema ja ülevaatlikuma pildi annab 18. sajandi veskitööndusest eelkõige Ludwig Mellini koostatud Liivimaa atlas.
| |
| − | Atlast anti välja aastatel 1792-1799, kuid andmed atlase koostamise kohta olid kogutud juba 1780. aastatel.
| |
| − |
| |
| − | Aastal 1873 registreeriti Eestimaa kubermangus 276 vesiveskit (1867 oli see arv 261) ja 613 tuulikut, arvestamata pukktuulikuid.
| |
| − | Eri dokumentides ja raamatutes on toodud veskite arv erinev, sest paljudel juhtudel kasutati üht ja sama vesiveskit nii jahu- kui ka saeveskina; arvele võeti sageli aga kaks veskit.
| |
| − | Nii kirjutas baltisaksa põllumajandusteadlane Carl Ferdinand Hueck 1845. aastal, et Eestimaa 578 mõisas on vähemalt üks vesiveski, mõnes rohkem.
| |
| − | Tema arvates oli siis Eestimaa mõisates 700 vesiveskit.
| |
| − |
| |
| − | Aastal 1919 oli Eestis 2393 jahuveskit, millest 628 töötas vee jõul, ülejäänud tuule või aurujõul.
| |
| − |
| |
| − | Aastal 1920 oli siin 258 saeveskit, millest umbes 30% töötas vee jõul.
| |
| − |
| |
| − | Aastal 1938 läbi viidud loenduse järgi oli Eestis 1212 veskit ja koos pukktuulikutega oli veskeid umbes 2300.
| |
| − |
| |
| − | Jahuveskite seas olidki valdavad vesiveskid. 1940. aasta seisuga oli Eestis kokku 759 vesiveskit, iga jõe ääres leidus mõni neist kindlasti.
| |
| − |
| |
| − |
| |
| − | Raplamaa Sõnumid 7. märts 2018
| |
| − | Koduloolase väljaandmist toetavad
| |
| − | Eesti Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupp.
| |
| | | | |
| − | [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=raplamaasonumid20180307.2.13.1 Ajaleheartikli digikoopia DIGARis]
| + | == Viited == |
Oandu vesiveski asukoht, lõige Maaameti veebikaardilt
Nimed
Veski tänapäevane levinuim nimekuju on Oandu veski . Paralleelnimi Oandu vesiveski. Kohalikus kõnepruugis ka Oondu veski või Uhandu veski. Harva kasutatakse nimekuju Oanduveski.
Veski oli/(on) jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt põhiliselt saeveski ning jahuveski töötas kõrval-tootmisena.
Asula/veski vanemad nimekujud: de molle to Owan, Hofwandes, Ouants, de Mole tho Ouanth, Ofen, Ufwandes, Owando, Oando, Іоандо, Joandu [1].
saksa k. Owando Mühle.
Asukoht
Veski asukoht, aadress: Lääne-Viru maakond , Haljala vald , Oandu küla , Saare ja Veski kinnistud . Asumi kood: 5575.
Kinnistu nr 88703:001:0286/0285; eraldiseisev veskikinnistu ; kasutustüüp: aktiivses kasutuses.
Kaugus Rakverest linnulennult : 29 km.
Vanema haldusjaotuse järgi Virumaa , Palmse vald (1922 a.) või ka Haljala kihelkond , Sagadi mõis, Oandu karjamõis (kuni 1917).
Asukoht Google kaardil N: 59.565176 E: 26.103981
Asukoht Maaameti kaardil X: 6592465 Y: 677991
Asukoht Regio/Delfi kaardil pl: 59°33′54.632″ ; ip: 26°6′13.815″
Vesikondlik paiknemine: Altja jõe alamjooksul, veekogu kood: vee1076600.
Tehniline teave
Veskihoone üldine tänapäevane (2019) seisund: konserveeritud müürid, katuseta. Veski sisustus pole säilinud.
Veskipaisu üldine tänapäevane seisund: töökorras.
Paisu kõrgus: 3,4 meetrit, ülevoolu tüüp: šahtülevool .
Paisutus: olemas; haldaja - vald.
Veski paisjärve nimi on Oandu järv , paisjärve kood: vee2088770.
Veski sild: heas seisus, materjal: betoontruup, veskitee: veskitee heas seisus, eravalduses.
Piirangud
Natura 2000 ala : jah, Lahemaa loodusala.
Muinsuskaitseline ehitis: ei.
Kalapääs: pole.
Hüdroelektrienergia tootmine
Otseselt hüdroelektrienergiat pole toodetud, kuid veskis oli auruturbiin, millega toodeti elektrit ümbruskonna talude tarbeks; võimsus pole teada.
Ehitise info
Kaks veskihoonet
Ajalugu
Ajalooallikates märgitakse Oandu vesiveskit esimest korda poole tuhande aasta eest, 1517. aastal, kui oli omanikevahetus Sagadi mõisas, mille osa oli ka Oandu veski. Lisaks Oandule (de molle to Owan) mainiti siis ka Lauli küla (Lauell) ja Kosta veskit (de molle to Kusten).
1549. aasta ürikus on Oandu veski kirjapildiks - de mole to Ouantu.
Ajaloodoktor Enn Tarveli andmetel pärineb esimene kirjalik jälg Sagadi mõisast (hove tho Saccadi) mõisnik Helmeyt Risebiteri testamendist 1469. aastal. Kuid mõis võis juba varemgi olemas olla. 1684. aastast kuni mõisate riigistamiseni Eesti Vabariigile kuulus Sagadi mõis von Fockide suguvõsale.
Ajalooürikute andmeil töötasid 1693. aastal Sagadi maadel lisaks Oandule veel ka Kosta ja Ligedama veskid.[2]
Oandu veski möldrid (hingeloendite andmeil): Owandu möldri Jürri, sünd. 1726 - aastani 1795.
Tema teine poeg Maddis, sünd 1761 - aastani 1811.
Tema kolmas poeg Tomas, sünd. 1764 - aastani 1818.
Willa (Vila) Josepi Thomas Pahmann, sünd 1796 - aastani 1834.
Johann Jürgens, sünd. 1779 - aastani 1841.
Sagadi mõisa plaanil 19. veebruarist 1883 (koostatud varasema 1835. aasta mõisaplaani järgi) on märgitud Oandu, Ligedama ja Kosta vesiveskid, Paistemäe tuuleveski, Paduri villaveski, Kivirehe viljaveski.
19. sajandil oli Oandul Altja jõel kaks vesiveskit: viljaveski ja saeveski. Viljaveski ehk Väike veski asus möldri elumajas. Selle paekivist hoone seina on raiutud daatum 1849. Suurem, mitmekorruseline hoone ehitati 1836. aastal raud- ja paekivist. Telliskivides sillusevõlvid on nähtaval akna- ja ukseavades. Paisjärve poolse otsaseina ülaosas on raudkivil aastaarv 1836. Kui vett oli veskijärve vähe kogunenud, töötas vaid Väike veski.
1880. aastatel pöörati tähelepanu ka tööohutusele. Oandu saeveski kaheleheküljelises sisekorra eeskirjas on muuhulgas kirjas, et „... joobnud rahwad ei woeta tööle, samoti ka mitte lapsed ...“ ja „... on keelatud piipu weskis polletada ...“ ning „... saed peawad ikka terawad wiilitud olema ...“. Oandu veski eeskirja koostas Sagadi mõisahärra Paul Aleksander von Fock isiklikult, kuna talle meeldis selliste eeskirjade koostamisega tegeleda.
20. sajandi alguses oli kivist veskihoones ka aurumasin, millega ühendati veevaesel ajal vilja- ja saeveski ning lauavabriku tööseadmed ning toodeti elektrit.
Mõisate riigistamise järel jäeti endisele Sagadi mõisa omanikule Ernst von Fockile osa maid rendile. 1926. aastal tagastati talle ka mõisast eraldatud 5,47 ha suurune mõisamaakoht Oanduveski. [3]
Eesti Wabariigi ajal töötas Oandul nii sae- kui jahuveski, tehti puusärke ja toimusid laudkäsitöö kursused. Veski kõrval materjalilaos käisid külanoored laupäeviti tantsimas, pühapäeva hommikutel kohtusid samas hoones aga palvevennad.
1936. aastal ostis von Fockilt Oandu vesiveski Loksalt pärit Theodor Hübschermann (Ipsermann, eestind. Jõesaar).
Veski hävis tulekahjus 1937. aasta veebruaris. Veski taastati juba järgmisel aastal.
Õnnetusest kirjutas ka 18. veebruari Päewaleht: „Tuli hävitas nii hoone kui ka kogu sisseseade, mis oli kogu ulatuses tule vastu kindlustamata. Hävinud hoone oli Oandu jõe kaldal üks põliseid ehitusi, kuna kaks alumist korda olid kivist, ülemine aga puust. Tööstus andis oma jõujaamast kogu ümbruskonnale ka elektrivoolu, nii et hoone hävimise tõttu jäid nüüd kõik voolutarvitajad pimedasse. Omanik hindab oma kahju 10 000 kroonile. See juhtum on aga seda kurvem, et nii hoone kui ka sisseseade olid kindlustamata ja omanikul suur perekond – abikaasa ja kuus alaealist last, kellel nüüd on kadunud igasugune eluvõimalus. Kuidas tuli alguse sai, seda pole seni selgunud.“
Teise maailmasõja järgsetel pinevatel aegadel oli Oandu veski külaelanike mälestustes metsavendade kokkusaamise kohaks. Rahvasuu seostab metsavendadega ka 1940ndate lõpus toimunud tulekahju. Ametlikult läks Suure veski sammaldunud ja kuiv laastukatus põlema siiski sädemest. Suurt kahju ei sündinud, katus parandati ära ning veski jätkas tööd.
1949. aastal küüditati veski omanik Siberisse. Veski natsionaliseeriti ja laudu hakati saagima Rakvere mööbliartellile.
Veskitamm lagunes ajapikku ja veski töötas edasi aurukatla jõul. Lisaks puudele põletati ka vähem põlevat kraami.
Veski veejõu- ja aurumasina ajamite ümberlülitamine lauasaagimiseks ja teravilja jahvatamiseks oli ohtlik tegevus ja juhtus ka surmaga lõppenud õnnetusi.
Aurumasina kohta kõrges hoones tähistasid paksud tellisseinad - Sagadi mõisa löövis põletatud tellistest vooderdatud sisemine topeltmüüritis.
Oandu veski lõpetas töö 1960ndate aastate algul.
Kohalike inimeste andmetel soovisid nõukogude aastail sinna teha puhkekodu Tapa MEK, EKE ja Viru kolhoos. Kui 1971. aastal loodi Lahemaa rahvuspark, pandi need projektid seisma ja veski läks Lahemaa taastatavate objektide nimekirja, kuid enne kui jõuti seal midagi tegema hakata, Eesti iseseisvus. 1984. aastast on olemas veel Suure veski inventariseerimis-joonised, tehtud Rakvere Metsamajandi poolt.
1994. aastal tagastati omandireformi käigus Oandu vesiveski Theodor Jõesaare tütrele Aino Turetskile.
1995. aastal alustas Turetskite pere Väikese veski renoveermist, tehes ära suure töö veski alumise korruse veekindlaks muutmiseks, kuna see asub paisjärve veepinnast allpool.
1998. aastal ostis Suure veski varemed Margus Reinsalu perekond ning järgmisel, 1999. aastal ka Väikese veski ehk möldri maja.
Oandu veski naabritest.
Oandu veski naabruses asus ka Sagadi mõisale kuulunud Oandu karjamõis. Hoonetekompleksi kivist läänetiib ehitati 1830. aastatel. 1849. aastal valmis idatiib - kivist laudahoone ja arvatavasti ka kahte hoonet siseõueks ühendanud pae- ja raudkivimüürid, mis kaeti põletatud savist katusekividega. 1853. aastal ehitati paisjärve põhjakaldale kivist jääkelder, mida kasutati piimajahutuskeldrina. Jää murti paisjärvest. Otsaseinas on kivile tahutud aastaarv 1853.
1857-60 ehitati karjamõisa uus peahoone, mil oli puust viilkatusega katusekorrus, avar keskveranda, balustritega rõdu- ja trepipiirded, stiilsete sepistatud kaunistustega laiad tiibuksed ja muud baroksed elemendid. Uhke häärber sai aastaid hiljem Sagadi mõisa försteri (metsahärra) elukohaks ja mõisametskonna keskuseks.
Metskonna kontor asus Oandul 20. sajandi lõpuni. Aastatel 2005-2008 renoveeris RMK hooned Oandu külastuskeskuseks. Siit saavad alguse ka loodusrajad.
Ajaloodaatumeid.
1510 - märgitakse ajalooürikus Sagadi mõisa kõrval asuvat Palmse mõisa ja Palmse Oruveski veskit.
1669 -1678 oli Sagadi mõisa rent 700 riigitaalrit aastas. Eraldi rendilepinguga oli 1669. aastal rendile antud üks saeveski.
1800 - oli Palmse mõisal viis vesiveskit (Joaveski, Oruveski, Laviku veski, Sae veski), kaks tuulikut (mõlemad ühe paari kividega ja puust). Ühes neist sai saagida kuni kolmetolliseid planke. Palmsel oli mingil ajajärgul ka Võsu külje all Jaaniojal veski.
1820 - sõlmiti Vihula, Sagadi ja Karula mõisate omanike vahel leping Annikvere jõe äravoolu kraavile kindla tõkke püstitamiseks Karula mõisa maa-alal.
1835. aastal kirjutas Vihula mõisa omanik A. Schubert Sagadi mõisa omanikule von Fockile, et Vihula saeveski on tugevasti amortiseerunud ning nõuab suurt remonti, mida kavatsetakse alustada sama aasta märtsis.
1858. aasta hingeloendi andmeil elasid Eskul puusepp, metsavaht ja laulumees (köster), Oandul mölder, müürsepp ja karjane, Ligedamal kõrtsmik ja telliskivimeister. [4]
Ajaloo ülevaate koostanud S. Pärismaa, toimetanud A. Kütt.
Kohalike elanike mälestusi Oandu veskist
Aino Turetski:
Veskis oli esimesel korrusel kaks jahuveskit, saeveski, höövlimasin ja pilpamasin. Jahu saadi kätte allkorruselt sest need kolud olid ju seal. Ja akusid laaditi. Metskonnas ja meil (veskis) oli ainukene, kellel oli elekter. Ainult sügisel ja kevadel. See oli seotud veskiga. Jahuveskitest üks töötas korraga. Sai teinekord uued kivid pandud. Teine oli varuks. Ma korra mäletan, et see teine töötas. Isa maksis riigilaenu ära, siis kui veski põles. Isa ostis veski 1936. a. Ta müüs maha Loksal maja, kahekordse maja, uue maja. Ja siis ta tuli veskisse elama ja siis ta ostis selle ära mõisnikult, ega siin vist seadmeid eriti sees ei olnud. Veski, teisel pool jõge see väike maja ja selle (veski). Siis ta tegi selles remonti ja tuli siia. Kui ta oli ära tulnud siia majja juba, siis pandi põlema. Isa ütles, et ta teab kes pani, mina tookord ei osanud pärida. Kes seda teab, miks. Kahtlustati, et isa tema naisega kurameeris.Pärast riigistamist, minu arvates ei jahvatatud aga saeveski töötas. Kui veski seisma jäi siis kohe varastati ära need talad, need olid ju pikad talad. Katus langes sisse. Siis vist saeveski (sisseseade) viidi Võsule. Veskis otseselt puusärgitööstust ei olnud, isa tegi. Isa võis neid jätta veskisse, sest kus sa ikka neid hoiad, kui ta tisler oled. Külas olid kõigil siin köögikapid ja need on kõik isa tehtud. Tal oli Loksa ju ka mööblitööstus, enne sõda, kui ta sääl veel elas. Isa tahtis kaupluse kunagi avada. Ma küsisin, mida sa oleksid müünud ja ta ütles, et väga paljud, kes tulid oma viljaga siia veskile, oleks tahtnud oma jahu maha müüa, et tema oleks seda müünud ja siis oleks rannast kala toond ja soolanud. Siis ta ehitaski, siit läks uks välja ka. See tuba pidi siis olema kauplusehoone ja teine tuba taga laohoone.
Agnes Reinsalu:
Oandu veski oli minu noorusepõlves, siis kui see Jõesaar tuli sinna, tema tuli Loksalt ja tema selle siis korda tegi. Vägev lugu oli seal veskis. Seal tehti jahu, seal saagiti laudu, seal tehti puusärke, seal tehti kõike võimalikku. Puusärke müüdi kohalikele elanikele, ja kaugemalt ka kui tulid. Minu vanaema puusärk oli seal tehtud 1937 aastal. Veski oli ja, lõigati laudu ja üks hea ettevõtmine oli.
Ja lõpuks läks osa perest sinna elama, ühe korra tegid elamisruumiks, magasid noored. Ja siis oli seal, kus see materjal oli, suur ladu või ait. Seal siis tantsiti. Jõesaar oli hea mees, lasi siis pühapäev tulla palvevennad palvetama. Laupäeval tantsiti ja pühapäeval paluti patud andeks. Ma käisin seal ka, no huvi oli egas muidu. Hiigla põnev kui need usuvennad käisid, siis seal ulusid ja palvetasid ja laulsid. Veskis oli siis suur ahi sees, kui ta põlema läks üks pühapäeva hommikul. Räägitakse, et oma hooletus oli, et kuiv ja süttiv kraam oli liiga ligidal ahjule. Hirmus oli, põles maha kõik. Kaua aega kui keegi seal midagi ei teinud. Tuuleveski oli Sagadi külas, Vihulas oli tuuleveski. Rohkem ei olnudki vaja, kaks tuuleveskit oli seal ümberringi.
August Kask:
Kui mina seal olin siis Oandu veski töötas veel. Peremees oli üks Jõesaar. Ja hiljem tehti mingisugune artell ja siis ta kuulus Rakvere Mööbliartellile. Siis saeti ainult laudu seal, ega muud ei tehtud. Paate pidi hakatama tegema aga sest ei tulnd midagi. Eks ta üks 1950.-60. aastateni töötas, siis lagunes ära see asi seal. Peremees oli esteks ka seal aga siis peremees küüditati ära, Jõesaar ja. Hiljem tuli tagasi, siis seda artelli enam ei olnud ka. Veski pärast muidugi küüditati, kulak oli, ei siis aidanud midagi.
Endel Kartusov:
Kui mina tulin sinna siis veski oli juba küps. Täiesti küps.
Ja siis oli nihukene asi et see Jõesaar oli veel sääl, see käis alati minu juures.
Ta oli ise küll pastor ja mattis.
Hea küll ma nüüd räägin veskist edasi. See oli katki ja siis MEK-i mehed, MEK-i ministeeriumimehed, ma ei tea kus see jutt siis nendeni jõudis, need tahtsid siis seda veskit ülesse ehitad.
Need tulid siis sinna, bravuuri olid nad nii kõvasti täis. Kuigi palju, nad tõid sinna kaks ehitusmeest ka ja kuigi palju seal ehitati ka.
Mina ennast sinna vahele ei seganud ma hoidsin sellest kohe kaugemale tead. Aga see ehitus ei läinud, jälle rahadega või ja see asi jäi katki.
Ega ta ei oleks vesiveski olnud, me tahtsime elektri panna sinna, just elektrijaama oleks teinud.
Väino Tihane:
Vene ajal saeveski veel töötas, mina lasin selle maja palgid seal lõigata.
Seal oli selline suur aurukatel. Veega siis ei töödanud, oli aurukatla pealt juba.
Tamm mädanes ära ja tuli lahti. Hiljem tehti see tamm ülesse uuesti Oandule.
Seal puhastati seda järve veel ja siis tehti uuesti Oandu tamm ülesse.
Aga vahepeal oli tamm maas ja siis pandi sinna aurukatel. See oli 1958-59, kui see aurukatel töötas. Seal oli selline suur rihm autukatla pealt. Seal käidi seda määrimas miskitmoodi neid laagreid.
Üleval jahvatati, seal olid veskikivid Trepp läks alumisele korrusele, sealt võeti see jahu vastu.
Saeveski omanik oli Jõesaar. Tal oli väike puutöökoda seal, kus nüüd suvila ehitatud on.
Hiljem tegutses Jõesaar köstrina, vene ajal, mattis inimesi Eskul.
Siinpool veskit, kohe kalda peal oli puutöökoda, kus ehitati paate.
Seal olid suured ruumid, kus käidi ka tantsimas. See oli noorte kooskäimise koht. Suur, pikk hoone oli seal.
Jõesaarte maja oli karjamõisa vastas.
Kogunud ja üles kirjutanud Triin Neljandik.
Pärimus
1 - Eesti Vabariigi ajal töötas Oandul nii saeveski kui lauavabrik. Tänu veejõule oli nii veski omaniku majas kui metskonnakontoris elekter. Nõukogude ajal küüditati veski omanik, veski lõpetas töö 1950. aastatel. (A, Turetski)
2 - Oandu veskit on esmakordselt mainitud aastal 1517. Esialgu oli Oandul ainult jahuveski. 1836. aastal ehitati puithoone asemele uus mitmekordne kivist vesiveski, kus sai nii jahu jahvatada kui ka saelaudu saagida.
[5]
3 - 1517 on esmakordselt mainitud Oandut seoses jõel asunud veskiga. 1745 nimetati Oandut esimest korda Sagadi karjamõisana. XIX saj lõpust on Oandul ka metskonna keskus, vesiveski töö lõppes omaniku küüditamise tõttu 1949.
Fotod
887:VEV:002 RMK EELIS
Fotod ja kaardid
Lisainfo ja välised lingid
Viited
- ↑ Eesti kohanimeraamat, Tallinn, 2016 [1]
- ↑ Tarvel, E. 1983. Lahemaa ajalugu.
- ↑ ERA.1356.2.5711 Fock, Ernsti kaebus Maakorralduse ja Metsade Peavalitsuse otsusele Virumaal Sagadi mõisas Oandu vesiveski võõrandamise kohta
- ↑ Reintal, P. 2001. Vaatamisväärne Sagadi mõisa kaugem ümbrus. Käsikiri.
- ↑ RMK pärandkultuuri andmebaas [2]
