Erinevus lehekülgede "Juurika veski" ja "Pidula veski" vahel

(Lehekülgede erinevus)
 
 
1. rida: 1. rida:
==Nimi/Nimed==
+
<b>⌘</b> <s>Ω</s>
Veski tänapäevane asulajärgne nimekuju on '''[[Juurika veski]]'''. Omanikujärgne veski nimi oli [[Binsoni veski]] või [[Binson J veski]]
+
[[File:Pidula asukoht.jpg|thumb|300px|right| Pidula mõisaveski asukoht, Maaameti kaart]]
 +
[[File:Pidulaveski1887.JPG|thumb|300px|right| Pidula mõisaveski kaart, 1887. <ref> EAA.3724.5.2249 leht 1  </ref>.]]
 +
[[File:Pidula1.JPG|thumb|300px|right| Pidula vesiveski, vaade eemalt. SM F 3761:2622 F <ref> Saaremaa Muuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2214371  </ref>.]]
 +
[[File:Pidula1971.JPG|thumb|300px|right| Pidula mõisa vesiveski. Foto: Roman Valdre, 1971, MKA]]
  
==Asukoht/Paiknemine==
+
== Nimed ==
Veski asukoht, aadress: [[Viljandi maakond]], [[Põhja-Sakala vald]], Võlli küla, Juurika-Veski kinnistu.
+
Tänapäevane asukohajärgne veski nimi on [[Pidula veski]], mis on saadud mõisa järgi. Saaremaale omasem on [[Pidula vesiveski]]. [[Pidula mõisa veski]] nimega eristatakse seda veskit [[Pidula Uueveski]]st  ehk [[Pidula saeveski]]st. 20. sajandi esimese poole ametlikus asjaajamises kasutati selle veski nimekujuna [[Pidula Vanaveski]].
  
Veski paikneb [[Lemmjõgi|Lemmjõel]], umbes selle keskjooksul.
+
Pidula veski on jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt mõisaveski.
  
==Seisund ja muu teave==
+
Kohanime ''Pidula'' aluseks on pakutud sõna ''pidama = majandama''  ning ''pidu = talitee või sõjatee''. Levinuima variandina tõlgendatakse nime ''pidal = pidalitõbi'' <ref>  Eesti kohanimeraamat, Tallinn, 2016  </ref>.
Kivisokliga puidust veskihoonest on säilinud varemed.
 
Pais ja paisjärv pole säilinud.
 
  
 +
''saksa k.'' '''[[Piddul  Mühle]]'''
  
Juurika vesiveski inventariseerimistoimik muinsuskaitse andmebaasist:
+
== Asukoht ==
 +
Pidula veski asukoht, tänapäevane aadress: [[Saare maakond]], [[Saaremaa vald]], Kallaste  küla, Pidula kalakasvatuse kinnistu. 
 +
Vanema haldusjaotuse järgi: [[Kihelkonna kihelkond]], [[Pidula mõis]] (kuni 1917. a.) või ka [[Saaremaa]], [[Kihelkonna vald]] (1922). 
 +
On kunagine Pidula mõisakompleksi osa ning asub mõisasüdamikust umbes 1,5 km kaugusel.
  
[[File:0012718_Juurika_v_Oksa_j_.pdf]]
+
Vesikondlik paiknemine: Veski asub [[Odalätsi allika]]test algava [[Veskijõe]] keskjooksul.
  
 +
[https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&bbox=390415.29867187,6476157.5064844,390703.87289062,6476331.8228906&punkt=390537.36898437,6476273.2291406 Asukoht Maaamet kaardil  X:6476270  Y:390538]
  
Viljandimaa veskite ülevaade - 0. Suuder, Muinsuskaitseamet:
+
[https://maps.google.com/maps?q=Pidula_veski@58.413073,22.126908 Asukoht Google kaardil N:58.413073 E:22.126908]
[https://register.muinas.ee/ftp/DIGI_2013/pdf/eraT-0-76_001_0011731.pdf Viljandimaa ülevaade]
 
  
 +
== Ajalugu ==
  
[https://register.muinas.ee/ftp/DIGI_2013/pdf/eraT-0-76_001_0012856.pdf Viljandimaa hävinud veskid ]
+
Pidula vesiveski on üks vanimaid vesiveskeid Saaremaal <ref> V.Raam, 1996 </ref>.
 +
See kuulub 16.sajandil ehitatud [[Pidula mõis]]a juurde ning asub mõisasüdamest umbes 1,5 km kaugusel.
 +
Vesiveski on märgitud ka 18. sajandi lõpust pärit Mellini atlase kaardile.
 +
1809. a. kaardil on veskit kujutatud kaksikveskina, kus teine veski on kujutatud saeveski tingmärgiga.
 +
Veskihoone idakülje viiluväljas on kolm daatumit - 1809, 1904 ja 1938.
 +
Esimene aastaarv märgib olemasoleva hoone vanima ehitusjärgu ehk praeguse veskikoja valmimisaastat.
 +
Vanima, üheruumilise veski seadmete asetus oli tõenäoliselt analoogiline olemasolevate veskikivide asetusele.
 +
Lahtine vesiratas asus hoone lääneküljel, praeguse turbiini kohal. Tegemist oli altvoolu vesiveskiga.
 +
Aastaarv 1904 märgib veskikambri ehitamist.
 +
Viimane ehitusetapp aastal 1938 lisas veskihoone põhjaküljele kitsad möldriruumid. Ühtlasi vahetati hoonel algne roogkatus laastukatuse vastu, mis asendati nõukogude ajal eterniidiga.
 +
Veskihoone lõunaküljel on jälgitavad vanade vahelaetalade augud. Olemasolev vahelagi asub umbes 50 cm madalamal. Ümberehitus toimus ilmselt seoses veskisüsteemide moderniseerimisega 20.saj alguses. <ref> [https://weskiwiki.ee/index.php?title=SAAREMAA_VESIVESKID] "Saaremaa vesiveskid". 2009 a. L. Sepp </ref>
  
[[Category:Veski]]
+
== Pärimus ==
[[Category:Vesiveski]]
+
Kuulus kuni 1939. aastani Marta Asu`le. Veskis oli 10-14 hobujõuline turbiin, mis käitas ühte kahest kivipaarist. Toodeti elektrit oma tarbeks.
[[Category:Jahuveski]]
+
Vanasti oli vastaskaldal ka saeveski.
[[Category:Saeveski]]
+
 
[[Category:Taluveski]]
+
 
[[Category:Veski varemed]]
+
 
[[Category:Hävinud pais]]
+
== Tehniline teave ==
 +
Pidula mõisa vesiveski on muinsuskaitse objekt, [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=20847 mälestis 20847 ⌘  ]
 +
 +
Veskihoone tänapäevane seisund: veskihoone on heas, algupärases seisus; puhkekompleksi osa
 +
 
 +
Veskipais: paisu kõgus 2 m ; lailäviülevool; pais heas seisus. Paisutus olemas, paisjärve nimi [[Pidula veskitiik]]
 +
 
 +
Sild: jalakäijatele
 +
 
 +
Tee: kuni kinnistuni
 +
 
 +
== Lisalugemist ==
 +
[https://www.facebook.com/Pidula-Mõisa-Vesiveski-253348025005582/ Pidula mõisa veski Facebookis]
 +
 
 +
[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=20847  Pidula mõisa vesiveski [[Kultuurimälestiste riiklikus registeris]] ⌘ ]
 +
 
 +
[https://www.saartehaal.ee/2017/11/09/omanik-tahab-pidula-forelli-muua-voi-rendile-anda/ Artikkel Saarte Hääles, 2017 ]
 +
 
 +
== Fotod ==
 +
 
 +
 
 +
 +
== Viited ==
 +
 
 +
 +
[[Category:vesiveskid]]   [[Category:muinsuskaitsalused veskid]]
 +
 
 +
[[Category:Jahuveskid]] [[Category:Vanaveskid]]
 +
[[Category:Saaremaa vesiveskid]]
 +
[[Category:Kihelkonna khk veskid]]
 +
[[Category:Allikaveskid]]

Redaktsioon: 30. mai 2021, kell 19:23

Ω

Pidula mõisaveski asukoht, Maaameti kaart
Pidula mõisaveski kaart, 1887. [1].
Pidula vesiveski, vaade eemalt. SM F 3761:2622 F [2].
Pidula mõisa vesiveski. Foto: Roman Valdre, 1971, MKA

Nimed

Tänapäevane asukohajärgne veski nimi on Pidula veski, mis on saadud mõisa järgi. Saaremaale omasem on Pidula vesiveski. Pidula mõisa veski nimega eristatakse seda veskit Pidula Uueveskist ehk Pidula saeveskist. 20. sajandi esimese poole ametlikus asjaajamises kasutati selle veski nimekujuna Pidula Vanaveski.

Pidula veski on jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt mõisaveski.

Kohanime Pidula aluseks on pakutud sõna pidama = majandama ning pidu = talitee või sõjatee. Levinuima variandina tõlgendatakse nime pidal = pidalitõbi [3].

saksa k. Piddul Mühle

Asukoht

Pidula veski asukoht, tänapäevane aadress: Saare maakond, Saaremaa vald, Kallaste küla, Pidula kalakasvatuse kinnistu. Vanema haldusjaotuse järgi: Kihelkonna kihelkond, Pidula mõis (kuni 1917. a.) või ka Saaremaa, Kihelkonna vald (1922). On kunagine Pidula mõisakompleksi osa ning asub mõisasüdamikust umbes 1,5 km kaugusel.

Vesikondlik paiknemine: Veski asub Odalätsi allikatest algava Veskijõe keskjooksul.

Asukoht Maaamet kaardil X:6476270 Y:390538

Asukoht Google kaardil N:58.413073 E:22.126908

Ajalugu

Pidula vesiveski on üks vanimaid vesiveskeid Saaremaal [4]. See kuulub 16.sajandil ehitatud Pidula mõisa juurde ning asub mõisasüdamest umbes 1,5 km kaugusel. Vesiveski on märgitud ka 18. sajandi lõpust pärit Mellini atlase kaardile. 1809. a. kaardil on veskit kujutatud kaksikveskina, kus teine veski on kujutatud saeveski tingmärgiga. Veskihoone idakülje viiluväljas on kolm daatumit - 1809, 1904 ja 1938. Esimene aastaarv märgib olemasoleva hoone vanima ehitusjärgu ehk praeguse veskikoja valmimisaastat. Vanima, üheruumilise veski seadmete asetus oli tõenäoliselt analoogiline olemasolevate veskikivide asetusele. Lahtine vesiratas asus hoone lääneküljel, praeguse turbiini kohal. Tegemist oli altvoolu vesiveskiga. Aastaarv 1904 märgib veskikambri ehitamist. Viimane ehitusetapp aastal 1938 lisas veskihoone põhjaküljele kitsad möldriruumid. Ühtlasi vahetati hoonel algne roogkatus laastukatuse vastu, mis asendati nõukogude ajal eterniidiga. Veskihoone lõunaküljel on jälgitavad vanade vahelaetalade augud. Olemasolev vahelagi asub umbes 50 cm madalamal. Ümberehitus toimus ilmselt seoses veskisüsteemide moderniseerimisega 20.saj alguses. [5]

Pärimus

Kuulus kuni 1939. aastani Marta Asu`le. Veskis oli 10-14 hobujõuline turbiin, mis käitas ühte kahest kivipaarist. Toodeti elektrit oma tarbeks. Vanasti oli vastaskaldal ka saeveski.


Tehniline teave

Pidula mõisa vesiveski on muinsuskaitse objekt, mälestis 20847 ⌘

Veskihoone tänapäevane seisund: veskihoone on heas, algupärases seisus; puhkekompleksi osa

Veskipais: paisu kõgus 2 m ; lailäviülevool; pais heas seisus. Paisutus olemas, paisjärve nimi Pidula veskitiik

Sild: jalakäijatele

Tee: kuni kinnistuni

Lisalugemist

Pidula mõisa veski Facebookis

Pidula mõisa vesiveski Kultuurimälestiste riiklikus registeris

Artikkel Saarte Hääles, 2017

Fotod

Viited

  1. EAA.3724.5.2249 leht 1
  2. Saaremaa Muuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2214371
  3. Eesti kohanimeraamat, Tallinn, 2016
  4. V.Raam, 1996
  5. [1] "Saaremaa vesiveskid". 2009 a. L. Sepp