Arula veski

From Weskiwiki
Jump to: navigation, search
Arula vesiveski 20.saj keskel; foto perek. Karu erakogust
Arula mõisa vesiveski ja viinavabrik; foto E.Witoff

Arula vesiveski

Arula [saksa k. Arrol] vesiveski

Tüüp toodangu järgi: jahuveski

Tänapäevane seisund: varemed

Paisu seisund: halb, purunemisohtlik

L-EST koordinaadid: X:6435464 Y:639770

Navi/GPS koordinaadid: N:58.038247 E:26.36681

Asukoht: Valga maakond, Otepää vald, Arula küla ; asumi kood 1376

Veekogu: Arula oja kood: vee1008900; paisjärve kood: vee2105020

Ehitise info

Veskihoone on hävinenud, varemed on looduses lihtsalt leitavad. Varemetes on osaliselt säilinud vundament, fragment turbiinikanalist, osaliselt nähtav välisseinte perimeeter. Paisu muldkeha on stabiilne; ülevooluregulaator puudub, kasutatud surrogaatmaterjale uhtumise vältimiseks.


Veljo Ranniku 1977.a Arula mõisa ülevaatest loeme:

Vesiveski on krohvitud väiksem maakivihoone, mis pikendatud tellisosaga. Hoonet katab laastukattega poolkelpkatus, mis osalt sisse langenud. Omab külgfassaadides ja poolviilude kelbakolmnurkade all laiu eenduvaid puidust räästakarniise, millel puidust hammaslõige. Algsed aknad on pea ruudukujulised; väikesed, algne raamistik ei ole säilunud. Hoone võib pärineda XIX saj. I poole keskelt või II veerandist, ta on ehitatud klassitsistlikus stiilis.


Ajalugu

Arula rüütlimõis oli Otepää kihelkonna suur ja rahvarikkas mõis. Töökas ja ärksa meelega rahvas andis võimaluse pidada mõisal jahuveskit ja hiljem ka viinaveskit kogu oma ajaloo jooksul. Küllaltki suure veepeegliga Perajärv kindlustas juba vähem kui kilomeetri kaugusel lähtest korraliku veskipaisu ehitamise võimaluse. Veevarude otstarbekamaks tarvitamiseks oli kasutusel ka lisapais Perajärve väljavoolu juures. Arula veski on märgitud nii Mellini 1793.a ja Rückeri 1839.a kaardil.

Arula vesiveski saab liigitada noore Eesti Wabariigi seaduste järgi nn vanaveskite hulka, millele kehtisid soodsamad veepaisutuse- ja konkurentsitingimused.

1844-st aastast on teada Arula veski mölder nimega Hindrik Lambert. Uuemast ajast on teada, et 20. sajandi algul oli Arula mõisa veski pikalt rendil selle endise möldri Peeter Miksi käes. Ka pärast mõisavarade riigistamist võitis rendikonkursi Peeter Miks.


Mõis

Mõis on oletatavasti loodud Arula külast (Arrulakull) maadest, mida 1419. a. ja 1475. a. Pühajärve mõisa järel oleva külana mainitakse. Mõis oli XVI sajandil von Tiesenhausen'ite suguvõsa käes. Poola ajal ühendati see Sangaste majandusmõisaga. Gustav Adolf andis selle metsa alla jäänud mõisa Corret'ile. 1664. a. läks see von Brackel'ite suguvõsa kätte, jäädes nendele 1786. aastani. Hiljem oli von Wu1f'ide, parun Bruiningk'ite ja de Villebois'de, von Barc'ide ja von Samson-Himmelsterna'de omanduses. Võõrandati von Lanziger'idelt. Plaanistati 1920. a. ühes karjamõisana juurdekuuluva Rahi taluga. Härrastemaja oli 1920. a. ühekordne krohvitud puuehitus, mis tänapäevaks on hävinud.

Endine Arula juurde kuuluv Vanamõisa karjamõis on varemalt eraomanduseks müüduna mõisast lahus.


Pärimus

Huvitavaid majanduse ja elu-olu detaile ilmestab tolleaegne rendivarade seletuskiri.

SELETUS: Antud Tartumaa riigimaade III ringkonna valitsejale Arula wesiveski rentniku Peeter Johani p. Miksi poolt järgmise asja üle: Enne ülevõtmist kasutati Arula vesiveskit jahu jahvatamiseks ühe paari kividega, mille rentnikuks oli praegune rentnik Peeter Juhani p. Miks. 1914.a. rent oli 150rbl. rendiobjekti kohta, selle juures sai rentnik mõisalt korteri tarviliste kõrvalruumidega, 1süld puid ja prii hagu, 1wkm. kartuli ja 1/3wkm aiamaad, mida mõis ülesse haris, 8wkm. heinamaad, 2 lehmale suvel karjamaa mõisa karjas ja talvel põhk. Weski remonteeriti mõisa kulul ja materjalist, mille tasuks rentnik mõisale tasuta jahwatas umbes 1000wakka vilja aasta kohta. Kaup oli suusõnaline. Rendi maksu kwiitunge alles ei ole. teated õiged: P.Miks Pühajärves 28.veebruaril 1923 a. Seletuse võtnud: Tartumaa riigimaade III ringkonna Walitseja


Fotod ja kaardid

Arula ümbruse kaardid läbi aegade


Muu info ja välislingid

Arula mõisa info Muinsuskaitse andmebaasis

Arula mõisa ehitised ja ajalugu külakogukonna veebilehel

Arula mõisa ajaloost